3-2-1-29-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-29-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. mai 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

AS Latvijas Balzams hagi Osaühingu Fontan RV vastu

kaubamärgi "SOVETSKOJE IGRISTOJE + kuju" suhtes

õiguskaitset välistava asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-13546

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Latvijas Balzams kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

15 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Latvijas Balzams (registrikood xxxxxx), esindajad

vandeadvokaat Carri Ginter ja patendivolinik Almar Sehver

Kostja Osaühing Fontan RV (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Merit Helm

Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2009. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja patendivolinik

Almar Sehver. Kostja esindaja vandeadvokaat Merit Helm.

Istungit protokollis Ragne Rebane

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2008. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-06-

13546 muutmata. Muuta osaliselt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud AS Latvijas Balzams kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Latvijas Balzams (hageja) esitas 29. mail 2006 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Fontan RV

vastu kaubamärgi "SOVETSKOJE IGRISTOJE + kuju" suhtes kaubamärgiseaduse (KaMS) § 7 lg 1

p-s 6 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja õiguseellane A/S Rigas Vini 5. augustil 1997 Patendiametile

taotluse kaubamärgi "SOVETSKOJE IGRISTOJE + kuju" registreerimiseks Eestis klassis 33

(vahuveinid). Patendiamet registreeris 12. novembri 1999. a otsusega kaubamärgi. Tööstusomandi

apellatsioonikomisjon (TOAK) tühistas 31. mail 2001 OÜ Estodes kaebuse alusel Patendiameti

otsuse KaMS § 7 lg 1 p 6 rikkumise tõttu. TOAK leidis, et kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud

Tbilisi rahvusvaheliselt veinide konkursilt 1965. a võidetud medal, mida kaubamärgi taotleja ei ole

tegelikult võitnud. Seejärel keeldus Patendiamet 11. detsembril 2001 kaubamärgi registreerimisest.

Hageja vaidlustas selle otsuse TOAK-is, kes 5. septembri 2003. a otsusega rahuldas kaebuse ja

tühistas Patendiameti 11. detsembri 2001. a otsuse, leides, et kaubamärgi reproduktsioonil on

kujutatud medal, mille võitis hageja õiguseellane. 10. novembril 2003 registreeris Patendiamet

kaubamärgi. 2. märtsil 2004 vaidlustas kostja selle otsuse TOAK-is, kes 28. veebruari 2006. a

otsusega tühistas Patendiameti otsuse ning leidis, et kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud medal,

mida hageja õiguseellane ei ole võitnud.

Hageja ei nõustu TOAK-i otsusega ning palub kindlaks teha kaubamärgi suhtes õiguskaitset välistava

asjaolu puudumise ajal, mil Patendiamet otsustas kaubamärgi registreerida, s.o 10. novembril 2003.

Hageja deklaratsiooni kohaselt on kaubamärgil kujutatud alljärgnevad medalid: 1) kuldmedal -

SOVETSKOJE IGRISTOJE, poolmagus, Abrau-Dyurso 1978; 2) kuldmedal - SOVETSKOJE

IGRISTOJE, poolmagus, Budapest 1973; 3) kuldmedal - SOVETSKOJE IGRISTOJE, kuiv,

Ljubljana 1970; 4) hõbemedal - SOVETSKOJE IGRISTOJE, poolmagus, Ljubljana 1970 (esi- ja

tagakülg); 5) hõbemedal - SOVETSKOJE IGRISTOJE, poolmagus, Tbilisi 1965 (esi- ja tagakülg).

Kuna tegemist on üle neljakümne aasta tagasi toimunud veinikonkursiga, siis hageja äriühingus ei

tööta enam isikuid, kes oleksid 1965. a töötanud Riia Veini- ja Vahuveinikombinaadis ning võiksid

selle konkursi kohta tunnistusi anda. Hageja kaubamärk ei sisalda informatsiooni, mis tegelikkusele

ei vastaks ning võiks seeläbi tarbijat eksitada.

Kui kaubamärgi reproduktsioonil on esitatud seitse medali kujutist, siis juhul, kui isegi ühte neist

medalitest ei ole võitnud hageja õiguseellane, tuleb anda hinnang, kas tarbija eksitamine on võimalik

olukorras, kus muud medalid oleks võidetud hageja õiguseellase poolt. Medalite tähendus ei ole

identne kauba kvaliteediastmetega, kus lisamedal tähendab paremat kvaliteeti (nt nagu konjakil

tärnid), vaid need medalid võivad parimal juhul edastada tarbijale abstraktset informatsiooni kauba

omaduste kohta. KaMS § 7 lg 1 p 6 rakendamise eeldusteks on eksitamist võimaldava informatsiooni

esitamine kaubamärgil, tarbija eksitamise võimalikkus ja hinnang eksitamise tõenäosusele. TOAK on

tuginenud vaid asjaolule, et kaubamärgil on esitatud informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele.

Tuvastamata on jäänud tarbija eksitamise aspekt (kas tarbija teab, mis medalid on märgil kujutatud,

kellele need omistatud on, mis tähendus neil medalitel on jne) ning eksituse tõenäosus. Nimetatud

norm eeldab selle rakendajalt kaalutlusõigust ning otsust selle rakendamise proportsionaalsuse

(tasakaal tarbija kaitse huvide ning eraomandi piiramise vahel), vajalikkuse ning mõõdukuse kohta.

Euroopa Kohus on leidnud, hinnates tarbija eksitamist geograafilise päritolu osas, et piirangute

kehtestamine on õigustatud üksnes juhul, kui esineb piisav tõenäosus, et geograafilise tähise

kasutamine kaubal mõjutab tarbija ostuotsust. Seega ei ole tähtsust mitte tarbija arvamusel või

mõtetel, vaid tema ostukäitumisel - kas ostuotsus langetatakse seepärast, et kaubamärgi

reproduktsioonil on kujutatud teatav medal. Kui selle medali kujutamine ei mõjuta tarbija ostuotsust,

siis ei ole ka KaMS § 7 lg 1 p 6 rakendamine proportsionaalne.

Tähtis on, kuidas tarbija kaubamärki tajub. Kaubamärk tuleneb Nõukogude Liidu tootmissüsteemist,

kus oli ette kirjutatud, kuidas toota ning milliseid märgiseid kasutada. Kõik vahuveinide tootjad pidid

kasutama sama märki. See õigustab hagejat sildil medaleid kasutama ka praegu. Medalitel on praegu

sama tähendus nagu Nõukogude Liidu ajalgi. Ei ole tähtis, kes Tbilisi veinikonkursil osales ja

millises kategoorias. Eksitamist tuleb hinnata tarbija pilgu läbi. Euroopa Kohtu 24. oktoobri 2002. a

lahendi C-81-01 järgi on eksitamine reaalne, kui info mõjutab ostuotsust. Kui Tbilisi medal ostu ei

mõjuta, pole sel mõjuvat tähtsust. Tarbija on ajalooliselt harjunud medalikomplekti nägema, tema

jaoks pole olukord muutunud.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja leidis, et fakt, et hageja ei võitnud medalit, on tõendatud asjaoluga, et Riia Veini- ja

Vahuveinikombinaat ei osalenud Tbilisi 1965. a veinikonkursil. Tbilisi 1965. a konkursi kohta anti

välja ammendav vene- ja prantsuskeelne näituse kataloog.

Hageja on medali võitmise kohta esitanud kohtule vaid ühe tõendi - 8. veebruari 2002. a

deklaratsiooni. Hageja deklaratsioon sisaldab väärinformatsiooni. Deklaratsiooni viimane lõik

kujutab endast väljamõeldist nii ajavahemiku, medalite arvu kui ka medalite loetelu kohta. Tegelikult

on etikettidel kujutatud vasakult paremale järgmised rahvusvaheliste veinikonkursside auhinnad:

1) kuldmedal "Budapest 1958" (deklaratsiooni järgi Abrau-Dyurso 1978, mida pole olemaski);

2) kuldmedal "Budapest 1960" (deklaratsiooni järgi Budapest 1973); 3) kuldmedal "Budapest 1964"

(deklaratsiooni järgi Ljubljana 1970); 4) hõbemedal "Ljubljana 1957" (deklaratsiooni järgi Ljubljana

1970 üks külg); 5) hõbemedal "Budapest 1964" (deklaratsiooni järgi Ljubljana 1970 teine külg);

6) hõbemedal "Ljubljana 1964" (deklaratsiooni järgi Tbilisi 1965 üks külg); 7) hõbemedal "Tbilisi

1965" (deklaratsiooni järgi Tbilisi 1965 teine külg).

Tarbija eksitamiseks on juba ainuüksi asjaolu, et veinitootja kasutab enda toote kujunduses

(sh kaubamärgil) medalite kujutisi, mida ta võitnud ei ole. See, kas tarbija eksitust tajub või mitte, ei

puutu asjasse. Oluline on eksitava teabe avaldamise fakt. Õigusaktidest ega mujalt ei tulene tarbija

eksitamise tuvastamise kriteeriume. Kaubamärgi õiguskaitset välistavaks asjaoluks ja hea usu ning

mõistlikkuse põhimõttega vastuolus olevaks faktiks on juba ainuüksi see, et hageja kaubamärgi

registreeringu kehtima jäämisel kaoks medalite tegelikel võitjatel võimalus võidetud auhindu (hageja

kaubamärgil kujutatud medaleid) edaspidi kasutada. Tarbija eksitamise lubamatuse sätted on

konkurentsiseaduses, reklaamiseaduses ja tarbijakaitseseaduses, mis kõik keelavad kasutada toodete

kujunduses ning reklaamis auhindade kujutisi, mida tootja ei ole tegelikkuses võitnud. Samuti tuleneb

tarbija eksitamise keeld kaubamärgiseadusest, milles tarbija eksitamine on sätestatud kaubamärgi

õiguskaitset välistava absoluutse alusena.

Alkohoolsete jookide tootjad püüavad võidetud medaleid kui oma toodete kvaliteedi tunnustust igati

eksponeerida ja sellega tarbijate ostueelistusi mõjutada. Seetõttu on täiesti lubamatu ja seadusvastane

olukord, kus oma toote tutvustamiseks, reklaamimiseks ja selle läbimüügi suurendamiseks

kasutatakse medaleid, mida ei ole võidetud ning mille kasutamiseks puudub õiguslik alus. Kostja

vaidles vastu kõigi medalite kujutamisele, sest hageja ei ole võitnud ühtki enda kasutatavat medalit.

Hageja toodetud vahuveine ei saa kaubamärgi prioriteedikuupäeva (5. august 1997. a) seisuga

seostada üldse mitte mingite rahvusvaheliste veinikonkursside auhindadega.

Enne 1. maid 2004 kehtinud KaMS § 7 lg 1 p 6 kohaldamiseks piisab tarbija eksitamise võimalusest.

Hageja kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud seitse rahvusvaheliste veinikonkursside auhinda,

mille kujutamine hageja kaubamärgil eksitab tarbijaid toote kvaliteedi, liigi, geograafilise päritolu ja

muude omaduste suhtes. Arvestades, et hageja ei ole ühtki enda kaubamärgil kujutatavat medalit

võitnud, on eksitav kõigi seitsme medali eraldi võetuna kujutamine, konkreetse medalikomplekti

kujutamine ning auhindade kui selliste kujutamine üldse. Lisaks kaubamärgi registreerimist

välistavatele asjaoludele esinevad ka asjaolud, mis välistaksid kaubamärgi potentsiaalsel

registreerimisel selle hilisema kasutamise, sest kasutamine oleks seadustes sätestatuga vastuolus.

3. Harju Maakohus jättis 13. märtsi 2008. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt tuleb asja lahendamisel kohaldada enne 1. maid 2004 kehtinud

kaubamärgiseadust, kuna viimase otsuse vaidlusaluse tähise kaubamärgina registreerimise kohta tegi

Patendiamet 10. novembril 2003. Apellatsioonikomisjon rahuldas kostja kaebuse 28. veebruari

2006. a otsusega ning tühistas Patendiameti 10. novembri 2003. a otsuse. KaMS § 7 lg 1 p 6 kohaselt

ei saa õiguskaitset tähis, mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi,

kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise

aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes. Hilisemad kaubamärgiseaduse redaktsioonid

sisaldavad analoogilisi sätteid. Kuna tegemist on kaubamärgi registreerimisest keeldumise absoluutse

alusega, peavad asjaolud, mis tingivad kaubamärgi registreerimise õigusvastasuse, tulenema

kaubamärgi enda olemusest, mitte kolmandate isikute väidetavatest õigustest vaidlusalusele tähisele.

Medalid veinietikettidel ei ole tähenduseta, vaid viitavad tootele omistatud tunnustusele. Medalite

kujutamine kaubamärgil edastab tarbijale informatsiooni toote erilise kvaliteedi või muude eriliste

positiivsete omaduste kohta ning tekitab toote vastu usaldust. Õigustada ei saa moonutatud

informatsiooni andmist tarbijale.

Kuna hageja soovib oma kaubamärgil, mille registreerimiseks ta on taotluse esitanud, kujutada

medaleid, mida ta võitnud ei ole, on see vastuolus tarbijakaitseseaduse § 3 p-ga 2, § 4 lg-tega 4 ja 5,

§-ga 122, § 123 lg 2 p-dega 3 ja 6 ning lg 4 p-ga 1. Hageja taotletud tähise kaubamärgina

registreerimine oleks vastuolus ka konkurentsiseaduse § 50 lg 1 p-ga 1, § 51 lg-tega 1 ja 3 ja

reklaamiseaduse § 2 lg-ga 1, § 4 lg-ga 1 ja § 4 lg 2 p-ga 6. Kõik viidatud kaubamärgiseaduse,

tarbijakaitseseaduse, konkurentsiseaduse ja reklaamiseaduse sätted, millest tuleneb hageja kohustus

anda tarbijale tõest teavet, välistavad hagi rahuldamise. Kostja poolt tõendina esitatud eriteadmistega

isiku (Patendibüroost Moorlat&Ko) arvamus kinnitab ülalmärgitud seisukohti (I kd, tlk 109-117).

Arvamuse kohaselt torkab hageja registreerimiseks esitatud kaubamärk silma medalite suure arvuga.

Kui tüüpiline on 2-3, osal juhtudel 4-5 medali näitamine, siis hageja tähisel on neid suurem arv, mis

eeldab väga head kvaliteeti ja suure tõenäosusega mõjutab ostuotsust.

Hagiavaldus sisaldab ebaõigeid ja tõendamata väiteid, mis on kostja esitatud tõenditega ümber

lükatud. 1965. a septembris Tbilisis toimunud rahvusvahelise veinikonkursi kataloog (I kd, tlk 118-

143) tõendab, et hageja õiguseellane nimetatud konkursist osa ei võtnud. Seega ei saanud ta seal ka

medaleid võita. Tõendatud on, et hageja ei ole võitnud ka teisi tähisel kujutatud medaleid (I kd,

tlk 157-166).

KaMS § 7 lg 1 p 2 (taotluse esitamise aegne redaktsioon) sisaldab tarbija eksitamise võimalikkuse

kaubamärgi registreerimisest keeldumise alusena. Tulenevalt sätte sõnastusest ei ole vaja tarbija

eksitamist tõendada ning ei ole tähtis, kas tarbijat tegelikult eksitatakse või mitte.

Õige on ka kostja seisukoht tõendamiskoormuse kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ühestki seadusest ei tulene, et hageja ei

peaks kaubamärki puudutavas vaidluses tõendama asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. oktoobri 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei

korranud neid.

Ekslik on hageja väide, et maakohus on kohaldanud tarbijakaitseseaduse valet redaktsiooni, kuna

kohus oli seotud kaubamärgiseaduse redaktsiooniga, mis kehtis 10. novembril 2003. Muude viidatud

seaduste kohta kohus otsuses ajalist viidet ei teinud ja lähtus kehtivast õigusest. Maakohus on õigesti

KaMS § 7 lg 1 p 6 sisu avamiseks analüüsinud teiste seaduste abil mõistet tarbija eksitamine, kuivõrd

kaubamärgiseadus seda mõistet ei sisusta. Maakohtu käsitlus on põhjendatud ja annab vastuse

küsimusele, kas kaubamärk on kooskõlas lisaks kaubamärgiseadusele ka teiste seadustega.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuses tuvastatuga, et hageja ei ole 1965. a Tbilisi

veinikonkursil osalenud ega seal vaidlusalust medalit võitnud. Hageja väited eksitamise tõendamata

jätmise kohta ei ole asjakohased, kuna tarbija tegelik eksitamine, s.t reaalsed tagajärjed ja tarbija

ostukäitumine ei kuulunud tõendamisesemesse. Seadus sätestab kaubamärgi registreerimisest

keeldumise alusena tarbija eksitamise võimalikkuse. Samas on kostja tõendanud, et medalite

kujutamine kaubamärgil on tarbijate ostuotsuseid mõjutanud. Õige ei ole hageja väide, et medalite

võitmine kui selline on vaidluses vähese tähendusega asjaolu, sest hageja ise kasutab toodetele

omistatud auhindade kujutisi lisaks kaupadele ka veo- ja rühmapakenditel, s.t toodete kastidel ja

karpidel ja ka veebilehel. Kuna kaubamärgil on kujutatud auhindu, mida hageja ei ole võitnud, on

tegemist tarbijate ilmse eksitamisega.

Tbilisi 1965. a veinikonkursi medali kujutamine hageja kaubamärgil on eksitav kaubamärgiga

tähistatava kauba kvaliteedi ja väärtuse ning päritolu osas. On ilmne, et tänapäeval ei turusta

eelnimetatud konkursil osalenud veinitootja enam sama toodangut, mis esitati hindamiseks. Medali

kasutamisega kaubamärgil aga püütakse luua tarbijale muljet pakutava toodangu kvaliteedist. Kuna

medal toote eest antakse selle tootjale, on tootjal õigus seda oma toodangu tutvustamisel kasutada

positiivse maine ja ostuotsuste kujundamisel. Enne 1. maid 2004 kehtinud KaMS § 7 lg 1 p 6

kohaldamiseks piisab tarbija eksitamise võimalusest. Väär on hageja väide, et praegusel ajal

toodetakse sama vahuveini, mida tarbijad olid juba aastakümneid tarbinud. Hageja läks juba 1995. a

vahuveini tootmisel üle enda loodud uuele tehnoloogiale, millele on saadud patent. Tähise Sovetskoje

Igristoje kasutamine muul meetodil ja mujalt kui endise Nõukogude Liidu aladelt pärit

veinimaterjalist valmistatava vahuveini puhul on tarbijat eksitav nii kauba liigi kui ka geograafilise

päritolu suhtes.

Hagiasjas peab hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama oma nõuet ja praeguses vaidluses pidi

hageja tõendama asjaolusid, mis tõendaksid kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumist.

Maakohus on TsMS § 232 lg 1 kohaselt hinnanud kogutud tõendeid kogumis ning teinud seadusliku

ja põhjendatud lahendi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu ja

ringkonnakohtu otsused ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud vääralt kohaldanud KaMS § 7 lg 1 p 6, jättes

tähelepanuta asjakohased Euroopa Kohtu juhised. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb tuvastada:

1) millised on keskmise tarbija teadmised, ootused, arvamused või kombed; 2) kas esineb tegelik

eksitamine või piisavalt tõsine tarbija eksitamise oht; 3) kas kaubamärgi kasutamine mõjutab tarbija

majanduslikku käitumist. Kohtuotsuses ei ole nimetatud kriteeriumeid käsitletud, samuti pole

loetletud ega hinnatud tõendeid, mis viidatud kriteeriumite täidetust kinnitaksid, mistõttu ei ole

kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Juhul kui toimikus ei olnud nimetatud hinnangute langetamiseks

piisavalt tõendeid, pidi kohus tõendamiskoormist pooltega arutama ja tegema ettepaneku tõendite

esitamiseks (TsMS § 654 lg 5). Selleks, et kohtud saanuks teha järeldusi KaMS § 7 lg 1 p 6

rakendamise võimalikkuse kohta, pidanuks kohtud tuvastama, milline on nende medalite mõju

tarbijate ostukäitumisele. Puudub alus arvata, et medalite esinemine kaubamärgi reproduktsioonil

mõjutaks automaatselt tarbija käitumist. Kohtud on ebaõigesti piirdunud hinnanguga, et kaubamärk

eksitab tarbijat. Seejuures ei sisalda kohtuotsus tõendite analüüsi, mis seda hinnangut toetaks.

Ringkonnakohus on medalite kujutamise võrdsustanud kaubamärgiga tähistatud toote kvaliteediga,

leides, et kuna medalit ei ole võitnud kassaatori õiguseellane, siis on medali kujutamine kaubamärgil

eksitav kaubamärgiga tähistatava kauba kvaliteedi ja väärtuse ning päritolu osas. Samas puuduvad

tõendid, mis näitaksid, et tarbija medalit mingi erilise kvaliteediga seostaks.

KaMS § 7 lg 1 p 6 mõttes peab eksitamine tulenema kaubamärgist endast ning muud kaubamärgi

olemusest sõltumatud asjaolud ei oma kohaldamisel tähtsust. Sellest hoolimata on ringkonnakohus

põhjendanud tarbijate eksitamise võimalikkust muude asjaoludega, nagu vahuveini tootmise

tehnoloogia, meetod ja tooraine pärinemine mujalt kui endise NSVL-i aladelt. Need asjaolud ei tulene

kaubamärgi olemusest ning seega ei puutu KaMS § 7 lg 1 p 6 kohaldamisel asjasse.

Lisaks kohaldas kohus KaMS § 7 lg 1 p-s 6 märgitud asjaolu olemasolu kontrollimisel ekslikult muid

õigusakte, mis ei ole sätte kohaldamisel asjakohased. Kaubamärgi kooskõla teiste seadustega ei ole

praeguse vaidluse esemeks. Selle asemel, et kontrollida KaMS § 7 lg 1 p-s 6 märgitud asjaolu või

selle puudumist, viisid kohtud õigusliku raamistiku kaubamärgiseadusest väljapoole. Lisaks on

mitmed kohtute viidatud muude seaduste sätted oluliselt hiljem kehtestatud kui taotluse esitamise

aeg, s.o 5. august 1997 ning Patendiameti viimane otsus 10. novembril 2003.

Lisaks põhistas kohus oma otsust kolmanda (kostjaga seotud) isiku õigusliku arvamusega (I kd,

tlk 109-117), rikkudes TsMS § 436 lg-t 7 ja § 442 lg-t 8. Kohus ei saa tõendite hindamise ja õiguse

õige rakendamise kohustust delegeerida patendivolinikule (põhiseaduse § 146). Eeltoodud rikkumiste

kogumis on kohtuotsus jäetud olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 669 lg 1 p 5).

Hageja algatas tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 64 lg 1 alusel ka hagita

menetluse TOAK-i otsuse tühistamiseks menetlusnormide rikkumise tõttu. Harju Maakohus rahuldas

2. aprilli 2008. a määrusega avalduse ning tühistas TOAK-i 28. veebruari 2006. a otsuse. Kostja

esitas selle määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Praeguse kohtuasja

lahendamisel ei ole antud hinnangut, millise õigusliku tähendusega on selle asja lahendamise puhul

viidatud paralleelne menetlus.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 1 ja § 692 lg 2 alusel tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.

Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Hageja esitas KaMS § 72 lg-st 5 tulenevalt hagi, et kindlaks teha kaubamärgi "SOVETSKOJE

IGRISTOJE + kuju" suhtes õiguskaitset välistava asjaolu puudumine. Kuigi TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et

kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumise kindlakstegemise vaidluses pidi hageja

tõendama välistava asjaolu puudumist. KaMS § 41 lg 5 kohaselt võis vaidlustusavalduse

menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses,

esitada TÕAS § 64 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi

õiguskaitset välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks. Kuna kostja vaidlustas

Patendiameti 10. novembri 2003. a kaubamärgi registreerimise otsuse põhjendusel, et esineb

kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu, pidi kostja praeguses hagimenetluses tõendama, et medalite

kujutamine hageja kaubamärgi reproduktsioonil võib tarbijat eksitada. Seega tuleb selles

tõendamiskoormust puudutavas osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi muuta.

Kuna aga ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja tõendanud, et hageja ei ole

kaubamärgi reproduktsioonil kujutatud medalit (medaleid) võitnud ja tegemist on tarbija ilmse

eksitamisega, ei ole see menetlusõiguse normi rikkumine oluline ega ringkonnakohtu otsuse

tühistamise aluseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et KaMS § 7 lg 1 p 6 välistab

õiguskaitse andmise kaubamärgile, mis oma olemuselt võib eksitada kaupade või teenuste omaduste

suhtes. Tarbija tegelik eksitamine, s.t kas tarbija teab, mis medalid on märgil kujutatud, ning tarbija

tegelik ostukäitumine ei kuulu tõendamisesemesse.

11. Hageja väide selle kohta, et kohus on jämedalt rikkunud kohustust kohaldada õigust ning

asendanud õigusliku põhjenduse kostja esitatud patendivolinik O. Moorlati arvamusega, ei ole

põhjendatud. Kostja esitas asjas patendivoliniku arvamuse ja nimetatud patendivolinik on kohtueelses

menetluses olnud ka kostja esindaja. Maakohus on kohtuotsuse õiguslikus põhjenduses, millega

ringkonnakohus nõustus ega pidanud TsMS § 654 lg-st 6 lähtuvalt vajalikuks korrata, analüüsinud

esitatud tõendeid ja seadusi ning märkinud muu hulgas, et samale järeldusele on jõudnud ka

patendivolinik.

12. Enne 1. maid 2004 kehtinud KaMS § 7 lg 1 p 6 järgi ei registreerita kaubamärgina kaubamärke,

mis oma olemuselt võivad tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe,

väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste

teiste omaduste suhtes. Sama sisuga on kehtiva KaMS § 9 lg 1 p 6. Kuna KaMS § 7 lg 1 p 6 sätestab

absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, peab tarbija eksitamine tulenema

kaubamärgist endast.

Kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku

õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu tööstusomandit reguleerivate

normidega (vt ka Riigikohtu 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 22). Euroopa

Ühenduste Nõukogu 22. oktoobri 2008. a direktiivi kaubamärke käsitlevate liikmesriikide

õigusaktide ühtlustamise kohta (direktiiv nr 2008/95/EÜ) art-st 3(1)(g) tulenevalt ei registreerita

kaubamärgina kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu üldsust eksitada näiteks kaupade või

teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas. Sarnane oli regulatsioon ka varem kehtinud

21. detsembri 1988. a direktiivi nr 89/104/EMÜ järgi. Euroopa Kohus on selle direktiivi art-t 3(1)(g)

tõlgendanud selliselt, et nimetatud sätte alusel kaubamärgi registreerimisest keeldumine eeldab tarbija

tegelikku eksitamist või piisavalt tõsist tarbija eksitamise ohtu (Euroopa Kohtu 30. märtsi 2006. a

otsus kohtuasjas nr C-259/04, Elizabeth Florence Emanuel vs. Continental Shelf 128 Ltd, p 47;

Euroopa Kohtu 4. märtsi 1999. a otsus kohtuasjas nr C-87/97, Consorzio per la tutela del formaggio

Gorgonzola vs. Käserei Champignon Hofmeister GmbH & Co. KG ja Eduard Bracharz GmbH, p 41).

13. Kolleegium leiab, et kohtud on õigesti kohaldanud enne 1. maid 2004 kehtinud KaMS § 7 lg 1

p 6. Kohtud on leidnud, et hageja kaubamärgi reproduktsioon võib tarbijaid eksitada, ning jätnud hagi

õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et KaMS § 7 lg 1 p 6 kohaldamiseks piisab

tarbija eksitamise võimalusest. Kohtud on tarbija eksitamise võimalikkust hinnanud ega ole hinnangu

kujundamisel rikkunud menetlusõiguse norme.

Kohtud on tuvastanud, et hageja ei osalenud 1965. a Tbilisis rahvusvahelisel veinikonkursil ega

saanud sealt medalit, mis on kujutatud tema kaubamärgi reproduktsioonil. Ringkonnakohus leidis ka,

et hageja läks juba 1995. aastal vahuveini tootmisel üle enda loodud uuele tehnoloogiale, millele ta

on saanud patendi.

14. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega tarbija eksitamise võimalikkuse kohta toote kvaliteedi

suhtes. Kui kaubamärgi reproduktsioonil on kujutatud medalid, võib see viia tarbija (kes on

mõistlikult informeeritud, tähelepanelik ja ettevaatlik) mõttele, et nimetatud vahuvein on auhinnatud

kaubamärgi reproduktsioonil kujutatud auhindadega, ja tekitada tarbijas huvi põhjusel, et tarbija

arvab medalite tõttu, et tegemist on kvaliteetse auhinnatud vahuveiniga. Seega peab tootel (kaubal)

olema seos kaubamärgi reprodutsioonil kujutatud medaliga. Medalid võivad edastada informatsiooni

kauba omaduste kohta ning viitavad tootele omistatud tunnustusele. Olemasolevate medalite

kujutamine kaubamärgil edastab tarbijale informatsiooni toote kvaliteedi või muude eriliste

positiivsete omaduste kohta ning tekitab toote vastu usaldust.

15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maakohus võis KaMS § 7 lg 1 p 6 sisu avamiseks

analüüsida teiste seaduste abil mõistet tarbija eksitamine, kuna kaubamärgiseadus seda mõistet ei

sisusta. Direktiivi nr 89/104/EMÜ preambuli järgi ei välista direktiiv kaubamärgivaidlustes muude

õigusnormide kui kaubamärke käsitlevate õigusnormide, näiteks kõlvatut konkurentsi, tsiviilvastutust

või tarbijakaitset käsitlevate sätete kohaldamist.

16. Ringkonnakohtu otsusest tuleb välja jätta põhjendus, et tähise Sovetskoje Igristoje kasutamine

muul meetodil ja mujalt kui endise Nõukogude Liidu alalt pärit veinimaterjalist valmistatava

vahuveini puhul on tarbijat eksitav nii kauba liigi kui ka geograafilise päritolu suhtes. Need asjaolud

ei ole praeguse vaidluse, mis piirdub üksnes kaubamärgil kujutatud medalite lubatavusega, esemeks.

Tähise Sovetskoje Igristoje kasutamine kui selline ei olnud hageja kaubamärgi registreerimise otsuse

tühistamise aluseks.

17. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele TÕAS § 64 kohaldamise kohta märgib kolleegium järgmist.

Hageja kaebuses TOAK-i 28. veebruari 2006. a otsuse peale on hagita menetlus lõppenud Tallinna

Ringkonnakohtu 16. detsembri 2008. a kohtumääruse, millega jäeti hageja kaebus rahuldamata,

jõustumise tõttu 5. märtsil 2009. a. Kuna hageja esitas 29. mail 2006. a TÕAS § 64 lg-s 2 märgitud

tähtaja jooksul kohtule hagi õiguskaitset välistava asjaolu puudumise kindlakstegemiseks, ei ole

apellatsioonikomisjoni 28. veebruari 2006. a otsus jõustunud.

18. Kuna ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

19. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa