Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-32-09 AI generated

3-1-1-32-09 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-32-09
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Terki Tunis tunnistati Harju Maakohtu 3. juuli 2008. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi valmistas neid kasutades 945,9 g amfetamiini. Valmistatud narkootilist ainet hoidis T. Tunis enda

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-32-09 · Riigikohus: juuli 2008. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi valmistas neid kasutades 945,9 g amfetamiini. Valmistatud narkootilist ainet hoidis T. Tunis enda

Keywords

AI generated
unfair terms failure to prove deterioration contrary to medical advice asbestos exposure pre-service medical impairment technical barriers
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-32-09

Otsuse kuupäev

28. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi Terki Tunise süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2008. a otsus

kriminaalasjas nr 1-06- 16226

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Terki Tunise kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi kassatsioon

Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2008. a kohtuotsuse peale

Asja läbivaatamise kuupäev

25. märts 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri

2008. a otsused osaliselt T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriidi

hävitamise osas, T. Tuniselt ekspertiisitasuna 92846 krooni väljamõistmise ja T. Tuniselt

solidaarselt V. Lindveega ekspertiisitasuna 16060 krooni väljamõistmise osas.

2. Tagastada T. Tunisele temalt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriid.

3. Mõista T. Tuniselt ekspertiisitasuna välja 7817 (seitse tuhat kaheksasada seitseteist) krooni.

4. Mõista T. Tuniselt solidaarselt V. Lindveega ekspertiisitasuna välja 1510 (üks tuhat viissada

kümme) krooni.

5. Jätta muus osas Harju Maakohtu 3. juuli 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri

2008. a otsused V. Lindvee ja T. Tunise süüditunnistamises ja karistamises muutmata.

6. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Terki Tunis tunnistati Harju Maakohtu 3. juuli 2008. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi

selles, et ta soetas narkootilise aine amfetamiini valmistamiseks vajalikud seadmed ja materjalid ning

valmistas neid kasutades 945,9 g amfetamiini. Valmistatud narkootilist ainet hoidis T. Tunis enda

elukohas ja andis selle 30. märtsil 2006. a edasi V. Lindveele. T. Tunis omandas ja hoidis oma

elukohas ebaseaduslikult veel 153,3 g amfetamiini; 62,5 g marihuaanat; 356,4 g GHB-d; 5,12 g

kokaiini; 0,72 g hašišit; 66 MDMA tabletti. T. Tunist karistati vangistusega üheksaks aastaks.

T. Tuniselt mõisteti kohtukuludena välja 10875 krooni sundraha, ekspertiisitasu 92846 krooni ning

menetluskuludena 1008 krooni ja 80 senti. T. Tuniselt solidaarselt koos V. Lindveega mõisteti

ekspertiisitasuna välja 17570 krooni.

2. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi Veljo Lindvee, kuid tema osas maakohtu

otsust ei vaidlustatud.

3. T. Tunis esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja

kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks.

3.1 Apellandi väitel on maakohtu otsuses küll loetletud süüdistavad tõendid, kuid tõendite analüüs

puudub. Tunnistajate E. L.-i ja V. Lindvee ütlused tulnuks ebausaldusväärsetena tõendite kogumist

välja jätma. Seevastu apellandi ütluste usaldusväärsuse on maakohus kahtluse alla seadnud

põhjendamatult. Maakohtu otsuse põhiosa ja resolutiivosa on vastuolulised. Maakohus luges õigeks

V. Lindvee teokirjelduse, mille järgi see pandi toime grupis apellandiga. V. Lindvee valitses tegu

täideviijana ning toimepandu tulnuks kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. T. Tunise arvates

tulnuks talle karistus mõista KarS § 63 ja 64 sätteid arvestades ja KarS § 65 kohaselt liita see 14. juuli

2006. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega. Apellandi hinnangul on põhjendamatu, et

V. Lindveele mõisteti sama raskusega kuritegude eest apellandist oluliselt kergem karistus. Maakohus

on karistuse mõistmisel ebaõigesti lähtunud eeskätt T. Tunise isikust, mitte toimepandud teost.

Maakohus konfiskeeris apellandilt osa esemeid põhjendamatult. Temalt äravõetud pallaadiumkloriidi

hävitamine on ebaõige, sest ainel on omanik ja seda pole kuriteo toimepanemiseks kasutatud.

T. Tunise hinnangul puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et tema valmistas narkootilise aine, mis

V. Lindveelt ära võeti. Esitatud süüdistus on apellandi arvates ebakonkreetne, millega rikutakse tema

kaitseõigust. Apellant seadis kahtluse alla eksperdiarvamused narkootilise aine valmistamise ning

narkootilise aine jälgede tuvastamise kohta mitmetel temalt äravõetud esemetel. Ühtlasi seadis

apellant kahtluse alla eksperdi pädevuse ja usaldusväärsuse. T. Tunis taotles täiendekspertiisi tegemist

V. Lindveelt ja temalt äravõetud amfetamiinsulfaadi suhtes, et teha kindlaks, kas tegemist on sama

narkootilise ainega.

4. Apellatsiooni esitas ka T. Tunise kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja

saatmist uueks arutamiseks samale kohtule ning T. Tunise suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine

asendamist elukohast lahkumise keeluga. Alternatiivselt taotles kaitsja ringkonnakohtus uue otsuse

tegemist ja T. Tunisele kergema karistuse mõistmist.

4.1 Kaitsja hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 8 mõttes. Maakohus jättis asjas kerkinud ja

kõrvaldamata kahtlused T. Tunise kasuks tõlgendamata. Maakohus on süüdimõistva kohtuotsuse

rajanud üksnes prokuröri poolt esitatud tõenditele, väidetele ja oletustele ning jätnud kaitsja

seisukohad tähelepanu ja omapoolse hinnanguta. Kaassüüdistatava V. Lindvee ütlused on rõõnavad,

samuti on need kriminaalasja arutamise erinevatel etappidel olnud vastuolulised ning V. Lindvee pole

suutnud neid vastuolusid selgitada. Seetõttu tulnuks need ebausaldusväärsetena kõrvale jätta.

Maakohus pole ka põhjendanud, miks tuleb eelistada V. Lindvee ütlusi T. Tunise ütlustele. Maakohtu

otsusest ei nähtu inkrimineeritud narkootilise aine valmistamise aega ega kohta, mistõttu rikutakse

T. Tunise kaitseõigust. Vaidlustatud kohtuotsuses puudub kolmeastmelise deliktistruktuuri analüüs,

pole viidet süüdistatava T. Tunise karistust kergendavale asjaolule - süü tunnistamisele. Kaitsja leidis

samuti, et maakohtus kriminaalasja arutanud kohtunik M. Mikler ei olnud erapooletu ning pidanuks

taanduma.

4.2 Suure koguse narkootilise aine käitlemine T. Tunise poolt on tõendamata. Kohtu sellekohaste

järelduste kujunemine pole jälgitav. Puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et läbiotsimisel T. Tuniselt

ära võetud esemed ja ained on soetatud narkootilise aine valmistamiseks või narkootilise aine

tootmise seadme komplekteerimiseks.

4.3 Kaitsja märkis, et T. Tunise garaažiboksist äravõetud esemete pakendamine ei taganud nende

puutumatust. Pakendid on nummerdatud hiljem ja asitõendite vaatlusprotokollis märgitud numbrid ei

kattu ekspertiisiaktis märgitud pakendite numbritega. Kaitsja arvates oli võimalik amfetamiini

hilisem sattumine esemetele, millel ekspert amfetamiini jälgi leidis.

4.4 Narkootilise aine omaduste ja koguse määramise ekspertiiside tulemused kinnitavad, et äravõetud

narkootiline aine pole puutumatuna säilinud. Ei ole ka teada T. Tunise elukohast äravõetud aines

sisalduva puhta narkootilise aine kogust. Sellest aga sõltub süüteo kvalifikatsioon. Apellandi

hinnangul on kõrvaldamata kahtlusi ekspertiisiaktides AN-766a-06/3745 ja AN-420-06/2115

sisalduvate andmete õigsuses, sest ei ole teada, kuidas asitõendiks tunnistatud narkootiline aine sattus

Rootsi Kuningriigi Linköpingi kriminaaltehnilisse laboratooriumisse ja milline oli üleantud aine

kogus. Lisaks lahknevad ekspertarvamused uuritud aine väliste tunnuste ja puhta narkootilise aine

sisalduse osas.

4.5 Apellandi väitel rikuti tõendite kogumisel oluliselt menetlusõigust, sest ekspertiisiaktis AN-766b-

06-3745 pole ekspert P. Rausberg vastanud kõigile eksperdile esitatud küsimustele. Kohtus on ekspert

andnud teistsuguseid ütlusi kui nähtub ekspertiisiaktis esitatud arvamusest.

4.6 Kaitsja arvates ei ole usaldusväärset tõendit selle kohta, et amfetamiini jälg tekkis esemetele

narkootilise aine valmistamise protsessis. Kuna esemetel avastatud jäljes narkootilise aine sisaldust

pole kindlaks tehtud, siis võib olla tegu käitlemiseks lubatud ainega.

4.7 Ekspert P. Rausberg ei vasta kohtuekspertiisiseaduse § 6 lg 1 p-s 3 kohtueksperdile esitatud

nõuetele, mille järgi saab eksperdiks olla isik, kes on omandanud ekspertiisialal nõutava

kõrghariduse. Narkootilise aine tootmise puhul on tegemist orgaanilise keemia valdkonnaga.

P. Rausbergil on ettevalmistus vaid füüsikalise keemia alal.

4.8 Ekspertiisiaktides GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 sisalduvad eksperdiarvamused ei ole

lubatud tõendid, sest ekspertiisi tegemise eelselt ei ole koostatud T. Tuniselt bioloogilise

võrdlusmaterjali võtmise määrust ega ka mitte võrdlusmaterjali võtmise protokolli, kuigi KrMS §-de

100 ja 101 järgi on see kohustuslik. DNA ekspertiisi saab teha vaid vastavat akrediteeringut omav

asutus. Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistikakeskus sai akrediteeringu 27. aprillil 2006. a, kuid

ekspertiisi teinud isik pole akrediteeritute nimekirjas. Kuna akrediteeringu ja eksperdi arvamuse

kuupäevad on kattuvad, siis võib järeldada, et ekspertiis tehti ajal, mil ekspertiisiasutusel

akrediteering puudus.

4.9 Maakohtu otsuses ei põhjendata T. Tunise karistamist vangistusega üheksaks aastaks. Tõendatud

kuritegude mahtu arvestades peaks mõistma T. Tunisele oluliselt kergema karistuse.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2008. a otsusega tühistati maakohtu otsus T. Tunise

süüdimõistmises amfetamiini valmistamiseks vajaliku laborivarustuse ja materjalide muretsemises

ning suures koguses amfetamiini ebaseaduslikus valmistamises. T. Tunis mõisteti selles süüdistuses

õigeks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

5.1 Ringkonnakohus ei nõustunud apellantidega selles, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

tõttu tuleks kriminaalasi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kuigi maakohtu otsuse

põhiosa on lakooniline, on sellest siiski jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Kohtuotsusest

nähtub, millised tõendid ja millistel kaalutlustel on maakohus usaldusväärseks hinnanud ning millised

ebausaldusväärsetena kõrvale jätnud. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsjaga ka selles, et maakohtus

kriminaalasja arutanud kohtunik oli erapoolik.

5.2 Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja apellatsiooniga selles, et asitõenditel süüdistatavate

T. Tunise DNA jälgede leidmiseks läbiviidud ekspertiiside tulemusena koostatud ekspertiisiaktides

GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 kajastatud eksperdiarvamused pole lubatud tõenditeks

põhjusel, et kriminaaltoimikus puuduvad süüdistatavalt T. Tuniselt bioloogilise võrdlusmaterjali

võtmise kohta KrMS § 100 ja § 101 ettenähtud määrus ja protokoll ning ei ole järgitud vangistuses

olevalt isikult võrdlusmaterjali võtmise korda. Kohus märkis, et ekspertiisiaktist GE-0870-06/2114

nähtuvalt kasutati ekspertiisi tegemisel Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse andmebaasis olevat

süüdistatava T. Tunise võrdlusproovi, mis oli saadetud ekspertidele kriminaalasjas 03221000216.

Selles asjas tunnistas Viru Maakohus 14. juulil 2006 T. Tunise süüdi ja mõistis talle karistuse KarS

§ 189 lg.1 järgi. Seetõttu puudus käesoleva kriminaalasja kohtueelsel menetlusel vajadus T. Tuniselt

võrdlusmaterjali uueks võtmiseks. Kuna kohtueelne menetleja koostas DNA ekspertiisi määrused

enne justiitsministri poolt vangistuses olevalt isikult võrdlusmaterjali võtmise korra kehtestamist, on

kohatu kohtueelsele menetlejale ette heita selle korra mittejärgimist. Ebaõige on ka kaitsja väide,

nagu oleks molekulaargeneetilised ekspertuuringud teinud Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskus

ilma vajaliku akrediteeringuta, kuna ekspertiisiakt nr. GE-0870-06/2114 koostati 27. aprillil 2006, s.o

päeval, kui akrediteering saadi. Ringkonnakohus juhtis apellandi tähelepanu asjaolule, et

Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskusele anti esmane akrediteerimistunnistus välja juba

26. jaanuaril 2005. Ekspertiisiaktid GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744 koostanud ekspertidel

Esther Malval ja Kadri Siniveel oli selleks nõutav pädevus.

5.3 Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatud apellantide väited, milles seatakse kahtluse alla

ekspert P. Rausbergi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete alane asjatundlikkus motiivil, et ekspert

on füüsikalise keemia alase haridusega. Kohus leidis, et P. Rausbergi haridus võimaldas tal anda

arvamust narkootilise aine sünteesimise kohta. Eksperdi eriteadmised on nõutaval viisil

akrediteeritud. Kohus märkis, et asjaolu, et narkootilise aine valmistamisel kasutatav aine, ese või

agregaat võib olla valmistatud tavakäibes muul eesmärgil kasutamiseks, ei sea kahtluse alla

ekspertiisiaktis

nr

AN-766b-06/3745

antud

arvamust

ekspertiisiks

esitatud

esemete

rakendamisvõimalustest narkootilise aine valmistamisel. Ringkonnakohus leidis, et ei ole kahtlust

selles, et ekspertiisiks esitati läbiotsimisel äravõetud esemed. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus

apellantide tõstatatud kahtlusega, et narkootiline aine võis ekspertiisiks esitatud esemetele üle

kanduda pärast nende äravõtmist T. Tuniselt.

5.4 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et T. Tunis oleks valmistanud või püüdnud

valmistada narkootilist ainet. Sellise süüteo toimepanemise kavandamine ega ettevalmistamine ei ole

aga KarS § 184 järgi karistatav käitumine. Kuna T. Tunisele ei ole esitatud süüdistust KarS § 198 lg 1

järgi narkootilise aine tootmiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamises või valdamises

ning KrMS § 268 lg 1 järgi toimub kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi,

ei olnud KarS §-s 184 sätestatud süüteo toimepanemiseks kasutatava aine või seadme valdamine

maakohtus ega ka ringkonnakohtus kohtuliku arutamise esemeks. Seetõttu jõudis ringkonnakohus

veendumuseni, et T. Tunise süü amfetamiini valmistamise laborivarustuse soetamises ja amfetamiini

valmistamises ei ole tõendatud ning T. Tunis tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.

5.5 Apellantide väidetega, milles seatakse kahtluse alla V. Lindvee ütluste usaldusväärsus ja tõendina

lubatavus, ringkonnakohus ei nõustunud. Kohtu hinnangul ei lahknenud V. Lindvee erinevatel

menetlusetappidel antud ütlused tõendamiseseme asjaolude osas. Ringkonnakohtu arvates on

T. Tunise kaitseversiooni ja V. Lindvee ütluste õigsuse hindamise seisukohalt oluline eksperdi poolt

tuvastatud asjaolu, et kilekotil, mis pakendina vahetult narkootilist ainet ümbritses, leidus T. Tunise

DNA-d ja ei leidunud V. Lindvee DNA-d. See on loogiline, kui aine pakendajaks oli süüdistatav

T. Tunis, kes V. Lindvee ütluste järgi narkootilist ainet temale edasi andis. Ebaõige on apellantide

väide, nagu ei oleks süüdistatava T. Tunise elukohast läbiotsimise käigus ära võetud narkootiliste

ainete suured kogused kindlaks tehtud. Ekspertiisiaktis nr AN-766a-06/3745 on antud arvamus

läbiotsimisel äravõetud ainete koostise ja nende koguse kohta. Maakohus leidis asjakohaselt, et

Vabariigi Valituse 27. novembri 1997. a määruse nr 229 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

väikese ja suure koguse määrad järgi on T. Tuniselt äravõetud narkootikumide puhul tegemist

narkootilise aine suure kogusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kahtlust, et T. Tunis andis

V. Lindveele narkootilist aine edasi suures koguses.

5.6 Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsioonide väide, nagu poleks teada, kuidas ja millistes

kogustes on käesolevas kriminaalasjas narkootiliste ainete ekspertiiside uurimisobjektiks olnud

narkootilised ained üle antud Rootsi Kuningriigis asuvale Linköpingi kriminalistika laboratooriumile.

Ekspert P. Rausberg on maakohtus ütlusi andes selgitanud, et kriminaalmenetluse käigus ära võetud

narkootilised ained edastati 30 g suurustes kogustes Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikakeskuse poolt

Linköpingi riiklikule kriminalistika laboratooriumile Eesti ja Rootsi politseikoostööleppe kohaselt.

Ekspert P. Rausbergi ütluseid toetab kaitsja poolt maakohtule esitatud ja kriminaaltoimiku juurde

võetud materjal, millest nähtub, et Linköpingi riiklikule kriminalistikakeskusele edastati Tallinnast

30. märtsil ja 27. juunil 2006 konfiskeeritud narkootiline aine koguses 29,8 g. Rootsis läbiviidud

narkootilise aine uuringu eesmärgiks oli kontrollida Eestist saadetud aine samasust Rootsis politsei

poolt menetletavate juhtumite puhul äravõetud narkootiliste ainetega.

5.7 Ringkonnakohus märkis, et kohtupraktikas on tõendina hinnatavad nii tõendamisesemesse

kuuluva asjaolu esinemise fakt kui selle puudumist kinnitavad andmed. Ekspertiisiaktides nr GE-

0870-06/2115 ja nr GE-1485-06/3744 antud arvamustest nähtub, et ekspert on mõlema ekspertiisi

läbiviimisel leidnud osadelt uurimisobjektidelt T. Tunise DNA-d ja osadelt objektidelt T. Tunise

DNA vaieldamatut esinemist kindlaks ei tehtud. Mõlema ekspertiisi arvamused on kohtukõlbulikud

tõendid ning nende tegemisega seotud kulud arvatakse KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi menetluskulude

hulka. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes on maakohus KrMS § 180 lg 1 kohaselt õigesti mõistnud

ekspertiiside kulud välja süüdimõistetutelt.

5.8 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õiguslikku tähtsust küsimusel, kas V. Lindvee kinnipidamisel ja

T. Tunise elukoha läbiotsimisel ära võetud narkootilised ained kuuluvad ühte nn tootepartiisse või

mitte. Ebaseaduslikult saab omandada, hoida, edasi anda mitte ainult ühes tootmisprotsessis

valmistatud narkootilist ainet, vaid ka eri aegadel või meetodil valmistatud narkootilisi aineid.

5.9

Ebaõiged

on

apellantide

väited

süüdistatava

T. Tunisele

mõistetud

karistuse

ebaproportsionaalsusest süü suuruse ja kuriteo raskusega ning V. Lindveele mõistetud karistusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. T. Tunise kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni,

milles ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja T. Tunisele kergema karistuse mõistmist, temalt

menetluskuluna 85028 krooni väljamõistmise tühistamist ning äravõetud pallaadiumkloriidi

tagastamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist.

6.1 Kassaatori arvates ei ole T. Tunise poolt V. Lindveele ligi kilogrammi amfetamiinsulfaadi

edasiandmine tõendatud. V. Lindvee sellekohased ütlused on rõõnavad ja ebausaldusväärsed.

T. Tunise DNA olemasolu narkootilise aine pakenditel pole nõuetekohaselt tuvastatud, sest DNA

tuvastamiseks tehtud ekspertiiside aktid ei vasta seaduse nõuetele. Kaitsja leiab, et T. Tunisele on

mõistetud liiga raske karistus. Kuna ringkonnakohus mõistis T. Tunise narkootilise aine valmistamise

süüdistuses õigeks, siis peaks juba seetõttu olema süüdistuse maht sedavõrd väiksem, et karistust

kergendada. Lisaks pole ringkonnakohus T. Tunise karistust põhjendades lähtunud tema süüst, vaid

isikust. Kuna karistuse alus on isiku süü, siis on sellega ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust.

T. Tunise karistus on põhjendamatult raske võrreldes väidetavalt temalt narkootilist ainet saanud isiku

- V. Lindvee karistusega. T. Tuniselt on ebaõigesti menetluskuluna välja mõistetud ekspertiisitasud

narkootilise aine valmistamise tuvastamiseks tehtud ekspertiisi eest ja narkootilise aine pakendite

uurimise eest. T. Tunisele tuleks tagastada temalt äravõetud pallaadiumkloriid. Selle aine omamine

pole keelatud. Kuigi pallaadiumkloriidi võib kasutada amfetamiini valmistamisel, pole T. Tunist

selles kuriteos süüdi tunnistatud.

7. Prokurör esitas kassatsioonivastuse, milles leidis, et kassatsioon on alusetu ja taotles selle

rahuldamata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kriminaalkolleegium käsitleb esmalt DNA ekspertiiside vorminõuetega seonduvat (I), seejärel annab

hinnangu kohtukulude väljamõistmisele (II), vastab kassaatori väidetele T. Tunisele mõistetud

karistuse osas (III) ja kujundab seisukoha T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus äravõetud

pallaadiumkloriidi osas (IV). Viimaks lahendab kriminaalkolleegium kassatsiooni (V).

I

8. Kassaatori hinnangul ei ole ekspertiisiakt GE-0870-06/2114, mille alusel tehti kindlaks T. Tunise

DNA V. Lindveelt äravõetud narkootilise aine pakenditel, lubatud tõend, sest aktis puuduvad

KrMS § 107 lg-s 3 nõutavad andmed.

8.1 Kolleegium märgib esmalt, et tulenevalt KrMS § 63 lg-st 1 on tõendiks eksperdi arvamus, mitte

aga ekspertiisiakt kui eksperdiarvamust sisaldav menetlusdokument. Samas aga nõustub kolleegium

kaitsjaga selles, et kõnealune ekspertiisiakt ei vasta KrMS § 107 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Vastavalt

KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2 peab ekspertiisiakti põhiosas esitama uuringute kirjelduse,

uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjenduse.

8.2 Eksperdiarvamuse aluseks on eksperdi uuringud, mille pinnalt kujuneb järelduslikult arvamus.

Seetõttu ei ole arvamust võimalik käsitleda lahus selleni viinud uuringute käigust ja tulemustest.

Uuringute kirjelduse ja nende tulemuste kaudu saavad nii menetlejad kui kohtumenetluse pooled

kontrollida eksperdi poolt arvamuseni jõudmise käiku. Arvestada tuleb sedagi, et tulenevalt KrMS

§ 106 lg 2 p-st 2 võib esmasele ainuisikulisele ekspertiisile põhimõtteliselt järgneda veel ka

komisjoni- või kordusekspertiis. Nende määramisel on ka komisjoni- või kordusekspertiisi tegevatel

ekspertidel vajadus tutvuda esmaekspertiisi käigus läbi viidud uuringute kirjelduse ja

eksperdiarvamusele jõudmise käiguga.

8.3 Ekspertiisiakti põhiosas kirjeldatavad uuringud on konkreetse ekspertiisiliigi spetsiifiline

küsimus. Uuringute ja nende metoodika valimisel on ekspert vaba, kuid tal on kohustus neid

ekspertiisiaktis kirjeldada. Käesolevas kriminaalasjas tehtud DNA ekspertiise võib pidada samastus-

ehk identifitseerimisekspertiisiks: kuriteo vahetutelt objektidelt võetud bioloogilisi proove võrreldi

kahtlustatavatelt võetud bioloogiliste proovidega ning selle pinnalt tehti järeldusi nende samasuse

kohta. Ekspertiisiakti põhiosas pidanuks ekspert kirjeldama neid uuringute käigus ilmnenud

tunnuseid, mille alusel ta tegi järelduse objektide samasuse või erinevuse kohta.

8.4 Eelnimetatud andmeid ekspertiisiaktis kajastamata on selles esitatud eksperdiarvamus

kohtukõlbmatu tõend arvamuse kontrollimatuse tõttu. Kohtukõlbmatule tõendile tuginemine otsuse

tegemisel on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-63-08, RT III 2008, 50, 346,

p 17.2). Kuna eelpool esitatud etteheited puudutavad ka teist käesolevas kriminaalasjas tehtud, kuid

kassatsioonis käsitlemata jäetud DNA ekspertiisi akti GE-1485-06/3744, tuleb kolleegiumi hinnangul

ka selles ekspertiisaktis sisalduv eksperdiarvamus lugeda kohtukõlbmatuks tõendiks.

9. Eeltoodud põhjustel tuleb DNA ekspertiisi aktides GE-0870-06/2114 ja GE-1485-06/3744

sisalduvad eksperdiarvamused tõendite kogumist välja jätta. Kriminaalkolleegium nõustub

sellegipoolest ringkonnakohtu järeldusega, et T. Tunise poolt V. Lindveele suure koguse narkootilise

aine edasiandmine ja selle varasem valdamine on maakohtus vahetult uuritud tõenditega tõendatud.

Seetõttu peab kolleegium vajalikuks KrMS § 361 p-le 3 tuginedes muuta ringkonnakohtu otsuse

põhiosa ja jätta sellest välja DNA ekspertiisi aktides sisalduvaid eksperdiarvamusi puudutavad

seisukohad, jättes ringkonnakohtu järeldused T. Tunise süü kohta KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud teo

toimepanemise kohta muutmata.

II

10. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti T. Tunis õigeks talle esitatud süüdistuses, mis puudutas ligi

ühe kilogrammi amfetamiini valmistamist. Ringkonnakohtu otsusega jäeti aga muutmata maakohtu

otsus osas, millega T. Tuniselt mõisteti kohtukuluna välja 92846 krooni ekspertiisitasu ning

solidaarselt koos V. Lindveega mõisteti temalt ekspertiisitasuna välja 17570 krooni. Ekspertiisitasu

mõisteti T. Tuniselt välja ekspertiisiaktide AN-766a-06/3745, AN-766b-06/3745 ja GE-1485-06/3744

eest. T. Tuniselt ja V. Lindveelt mõisteti solidaarselt ekspertiisitasu välja ekspertiisiaktide GE-0870-

06/2114 ja AN-420-06/2115 eest.

10.1 Seejuures käsitleti ekspertiisiaktis AN-766b-06/3745 kajastatud ekspertuuringus (mille

maksumus on esitatud õiendi kohaselt 19328 krooni, tl 164 kd II) narkootilise aine jälgi erinevatel

T. Tuniselt ära võetud esemetel. Kõnealune ekspertiisiakt seondub üksnes T. Tunisele esitatud

süüdistusega narkootilise aine valmistamises, mitte aga selle valdamises või edasiandmises.

Narkootilise aine valmistamise süüdistuses mõisteti T. Tunis aga õigeks.

10.2 Ekspertiisiaktis GE-1485-06/3744 kajastatud ekspertuuringus (maksumusega 65700 krooni,

tl 175, kd II) uuriti narkootilise aine pakenditelt ja muudelt esemetelt võetud DNA proovide

kokkulangevust

T. Tunise

võrdlusprooviga.

Ekspertiisiaktist

GE-0870-06/2114

nähtuvas

ekspertuuringus (maksumusega 16060 krooni, tl 35, kd I) uuriti narkootilise aine pakenditelt võetud

DNA proovide kokkulangevust võrdlusproovidega (sh T. Tunise võrdlusprooviga). Nimetatud

eksperdiarvamused luges kriminaalkolleegium ekspertiisiaktide oluliste vormivigade tõttu

kohtukõlbmatuteks tõenditeks.

10.3 Kuna ekspertiisiaktis AN-766b-06/3745 kajastatud ekspertuuringus käsitletakse tõendamiseseme

asjaolusid üksnes teos, milles T. Tunis mõisteti õigeks, ekspertiisiaktides GE-1485-06/3744 ja GE-

0870-06/2114

talletatud

eksperdiarvamused

on

aga

kohtukõlbmatud

tõendid,

tuleb

kriminaalkolleegiumi hinnangul maa- ja ringkonnakohtu otsus nende kulude väljamõistmises

T. Tuniselt tühistada. Kriminaalkolleegium laiendab KrMS § 352 lg 6 kohaselt ekspertiisitasu

väljamõistmise osas kassatsiooni piire ka V. Lindveele, kelle kaitsja ei ole kassatsiooni esitanud.

V. Lindveelt mõisteti solidaarselt T. Tunisega ekspertiisitasu välja ekspertiisiakti GE-0870-06/2114

eest. Kuna see tõend on kohtukõlbmatu, siis tuleb maakohtu otsus nende kulude väljamõistmises

tühistada ka V. Lindvee suhtes. Ekspertiisitasu nimetatud ekspertiisarvamuste andmise eest tuleb jätta

riigi kanda.

III

11. Kaitsja taotlus T. Tunisele mõistetud karistuse kergendamise osas on kriminaalkolleegiumi

hinnangul põhjendamatu. T. Tunis mõisteti küll ringkonnakohtu otsusega narkootilise aine

valmistamise süüdistuses õigeks, kuid suures koguses narkootilise aine valdamises ja edasiandmises

jäi maakohtu süüdimõistev otsus ringkonnakohtus muutmata. T. Tunisele mõisteti karistuseks

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistus üheksaks aastaks. Nimetatud kuriteo eest näeb karistusseadustik

karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Seega karistati T. Tunist sanktsiooni

keskmises määras. Ringkonnakohus on T. Tunisele karistust mõistes lähtunud tema süüst,

võimalusest mõjutada teda edaspidiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise

vajadusest. T. Tunise süü, arvestades tegude korduvust ja äravõetud narkootiliste ainete hulka, on

selline, et ühe kuriteoepisoodi äralangemise tõttu see olulisel määral ei muutu. T. Tunis oli talle

süüksarvatud tegude toimepanemise ajal teises kriminaalasjas kohtu alla antud narkootilise aine

valmistamiseks vajaliku lähteaine valmistamise eest. Asjaolu, et ka sellises olukorras pani ta uuesti

toime raske rahvatervisevastase kuriteo, viitab T. Tunise erilisele künismile ja õiguskorda eiravale

meelestatusele. T. Tuniselt äravõetud erinevate narkootiliste ainete kogus, mis ületas mitme äravõetud

narkootilise aine puhul kümneid kordi suure koguse piiri, on samuti tema süü suurust rõhutav asjaolu.

Olukorras, kus T. Tunis oli teadlik, et tema suhtes võidakse teha süüdimõistev otsus raskes

rahvatervise vastases kuriteos, käitunuks isik, kes on enda tegude õigusvastasusest aru saanud,

õiguskuulekalt. T. Tunis seda ei teinud, mistõttu tuleb võimalust teda suhteliselt kerge karistusega

õiguskuulekale käitumisele suunata, hinnata väikseks. Ka õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad

T. Tunise kui korduvalt raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid toime pannud isiku pikaajalist

eraldamist ühiskonnast.

IV

12. Maakohus otsustas muu hulgas, et T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus asitõendina ära võetud

pallaadiumkloriid tuleb hävitada. Kuna ringkonnakohus tunnistas T. Tunise narkootilise aine

valmistamises õigeks, siis puudub alus konfiskeerida temalt väidetavalt narkootikumi valmistamisel

kasutatav aine, mille omamine ei ole keelatud. Seetõttu tuleb arvestades KrMS § 126 lg 3 p-s 2

sätestatut pallaadiumkloriid T. Tunisele tagastada.

V

13. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 361 p-dest 3 ja 7 ja § 362 p-dest 1 ja 2 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 3. juuli 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

25. novembri 2008. a otsuse T. Tuniselt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriidi

hävitamise osas, T. Tuniselt ekspertiisitasuna 92846 krooni väljamõistmises ja T. Tuniselt solidaarselt

V. Lindveega ekspertiisitasuna 16060 krooni väljamõistmises. Kriminaalkolleegium teeb ise uue

otsuse, millega tagastab T. Tunisele temalt kriminaalmenetluse käigus ära võetud pallaadiumkloriidi,

mõistab T. Tuniselt ekspertiisitasuna välja 7817 krooni ja T. Tuniselt solidaarselt V. Lindveega 1510

krooni. Muus osas jätab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 3. juuli 2008. a ja Tallinna

Ringkonnakohtu 25. novembri 2008. a otsuse muutmata.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe