3-2-1-45-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedAin Andersalu (avaldaja) esitas 3. juunil 2008 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti 1/2 mõttelist osa Jõgeva linnas Xxxxx x-x asuvast korteriomandist (edaspidi korteriomandi osa).
Legislator headnote
AI generated3-2-1-45-09 · Riigikohus: juunil 2008 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti 1/2 mõttelist osa Jõgeva linnas Xxxxx x-x asuvast korteriomandist (edaspidi korteriomandi osa).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-45-09
Määruse kuupäev
Tartu, 27. aprill 2009. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Ain Andersalu kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas
nr 2-08-19223
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ain Andersalu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Avaldaja Ain Andersalu, esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol
Puudutatud isik kohtutäitur Ivi Kalmet
Asja läbivaatamise kuupäev
6. aprill 2009. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 2-08-19223 ja
Tartu Maakohtu 7. novembri 2008. a määrus.
2. Saata Ain Andersalu kaebus kohtutäituri tegevuse peale Tartu Maakohtule uueks
läbivaatamiseks.
3. Saata Ain Andersalu hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Tartu Maakohtule
menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Määruskaebus rahuldada.
5. Tagastada Elvi Andersalule Ain Andersalu määruskaebuselt 1. jaanuaril 2009. a tasutud
kautsjon 200 (kakssada) krooni ja 20. jaanuaril 2009. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Ain Andersalu (avaldaja) esitas 3. juunil 2008 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti
(kohtutäitur) tegevuse peale.
Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur täitemenetluses sissenõudja avalduse alusel avaldajale kuuluva
1/2 mõttelist osa Jõgeva linnas Xxxxx x-x asuvast korteriomandist (edaspidi korteriomandi osa).
Avaldaja arvates on korteriomandi osa arestimise ja enampakkumise otsus tühine, sest ta ei ole
sissenõuete täitmisest kõrvale hoidnud. Võla (rahatrahv) tasumiseks peetakse avaldaja pensionist iga
kuu kinni 40%. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri aresti- ja müügiotsuse.
2. Kohtutäitur vaidles 17. septembri 2008. a kohtuistungil avaldaja kaebusele vastu. Avaldaja ei ole
võlga tasunud ning tal ei ole rohkem vara peale arestitud korteriomandi osa. Samas teatas kohtutäitur,
et ta müüs avaldajale kuulunud korteriomandi osa enampakkumisel 16. septembril 2008. Vara
müügist saadud rahast ei jagu kõikide avaldaja vastu esitatud nõuete täitmiseks.
3. Avaldaja esitas 22. septembril 2008 maakohtule täiendava avalduse. Selle avalduse kohaselt müüs
kohtutäitur avaldaja korteriomandi osa enampakkumisel enne avaldaja kaebuse läbivaatamist
maakohtus. Avaldaja palus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-le 1 tuginedes enampakkumise
tühistada. Ühtlasi palus avaldaja lubada tal asendada rahatrahv osaliselt arestiga.
4. 24. septembril 2008 esitas avaldaja maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus seada
korteriomandi osale käsutamise keelumärke. Maakohus rahuldas 25. septembri 2008. a määrusega
hagi tagamise taotluse ja seadis avaldaja kasuks vara käsutamise keelumärke 1/2 korteriomandi
mõttelisele osale.
5. Tartu Maakohus jättis 7. novembri 2008. a määrusega rahuldamata kohtutäituri tegevuse peale
esitatud kaebuse. Ühtlasi tühistas maakohus hagi tagamise ning kustutas kinnistusregistrist avaldaja
kasuks seatud käsutamise keelumärke. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
Maakohtu määruse kohaselt ei esine asjas ühtegi TMS §-s 55 esitatud eeldust, mille korral oleks
arestimine tühine. Täituri 14. mai 2008. a kirjast nähtub, et avaldajal oli täitmisel võlgasid kokku
43 354 krooni 50 senti. Võla tasumine osade kaupa ei anna täitmisel alust keelduda vara arestimisest
ja müügist, kui võlausaldaja seda soovib. Arvestades arestimise aktis märgitud täitmisele kuuluvate
lahendite tegemise aega, oli avaldaja vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg
möödunud. Seega oli võlausaldaja huvitatud muul viisil oma nõude täitmisest ning kohtutäitur oli
kohustatud võtma kasutusele nõude täitmist tagavad meetmed. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale
sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist
saadud raha arvel. Seega tegutses kohtutäitur korteriomandi osale sissenõuet pöörates (vara arestides
ja müües) võlausaldaja huvides ja kooskõlas TMS §-ga 8.
TMS §-le 46 lg 2 p 1 järgi võib kohtutäitur täitemenetluse omal algatusel peatada, kui tema tegevuse
peale on esitatud kaebus. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse peatamist vajalikuks pidanud.
Kuna avaldaja võlgade tasumiseks ei jätkunud ka temale kuuluva vara müügist saadud rahast, ei oleks
täitemenetluse pikendamine olnud põhjendatud. Kuna avaldaja on kohustatud täitma oma kohustused,
kuid muud vara ja olulisi sissetulekuid tal ei ole, oli arestitud kinnisasja võõrandamine ainus viis
sissenõudja nõuete täitmiseks.
Maakohus jättis hindamata ja tagastas avaldajale tema 3. oktoobril 2008 esitatud tõendid, mida
avaldaja varem ei esitanud, sest avaldaja ei põhjendanud tõendite hilisemat esitamist.
6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning uue
määrusega kaebuse rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on korteriomandi osa arestimine ja
enampakkumine tühine. Korteriomandi osa müüdi turuväärtusest madalama hinnaga. See kattis
avaldaja võlast üksnes 11%. Avaldaja ei ole oma kohustustest kõrvale hoidunud. Ta sõlmis
2007. aasta oktoobris kohtutäituriga kokkuleppe pensionist kinnipidamisteks, samuti oli arestitud
avaldaja pangakonto.
7. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8. Tartu Ringkonnakohus jättis 19. detsembri 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning
apellatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitas avaldaja 22. septembril 2008 maakohtule avalduse, milles
palus muu hulgas tühistada korteri müügi enampakkumisel. Avaldaja see avaldus ei ole käsitatav
enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagina TMS § 223 lg 1 mõttes. Asja materjalidest nähtuvalt
ei ole maakohus avaldajale selgitanud, et ta võib esitada maakohtule TMS § 223 lg-le 1 vastava hagi,
sest praeguse asja raames ei ole võimalik anda hinnangut enampakkumise kehtivuse või kehtetuse
kohta. Kuna tsiviilasja esemeks on avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale avaldajale kuuluva
korteriomandi osa arestimisel ning selle tsiviilasja menetluses ei ole võimalik võtta seisukohta
enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta, ei saanud see, et maakohus jättis selgitused andmata,
tuua kaasa ebaõiget kohtulahendit.
Kohtutäituri tegevus korteriomandi osa arestimisel on olnud õiguspärane ning arestimise
tühistamiseks ei ole alust. Avaldaja väide, et ta ei ole hoidunud kõrvale sissenõuete täitmisest ning
võlgnevuse likvideerimiseks peetakse tema pensionist iga kuu kinni 40%, ei anna alust väitele, et
arestimine oli tühine. Praegusel juhul ei esine ühtegi TMS §-s 55 loetletud vara arestimise tühisuse
alust. Asja materjalidest nähtub, et vara arestimise ajal oli avaldaja suhtes täitmisel neli täiteasja ning
14. mail 2008 oli tema võlg kokku 43 354 krooni 50 senti. Kuna avaldaja ei tasunud võlga
vabatahtlikult, oli kohtutäitur TMS § 52 lg 1 kohaselt õigustatud pöörama sissenõudja nõudel
sissenõude tema varale. Asjaolu, et avaldaja sai korteriomandi osa arestimise teate kätte pärast
arestimise toimumist, ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist. TMS § 55 ei sätesta, et arestimine
oleks tühine, kui võlgnik ei ole kätte saanud täitetoimingu teadet.
Korteriomandi osa arestimise hinna sai avaldaja vaidlustada TMS § 74 lg 7 järgi kolme päeva jooksul
alates hinna teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui enampakkumise kuulutuse ilmumise päevale
järgneval tööpäeval. Vaidlus korteriomandi osa hinna üle väljub praeguse asja piiridest.
Arvestades TsMS § 477 lg-s 5 sätestatud hagita menetluse erisusi, ei saanud maakohus keelduda
avaldaja esitatud tõendite vastuvõtmisest ja neid tagastada, viidates TsMS § 237 lg-le 1 ja § 331 lg-
le 1, enne, kui ta oleks hinnanud nende asjakohasust. Kuna aga ringkonnakohus saab neid tõendeid
ise hinnata, ei too tõendite hindamata jätmine kaasa maakohtu määruse tühistamist.
Kuna TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata,
välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus, võis maakohus
lahendada asja kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu ja
ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et avaldaja on vaidlustanud üksnes vara
arestimise. Ringkonnakohus on ise tuvastanud, et avaldaja esitas maakohtule ka taotluse tühistada
korteri müük enampakkumisel. See avaldus on esitatud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
Kui avaldus ei vastanud hagiavaldusele ettenähtud vorminõuetele, pidanuks kohtud TsMS § 372 lg 2
kohaselt jätma selle käiguta ja andma avaldajale võimaluse puudused kõrvaldada.
Lisaks on ringkonnakohus jätnud vastamata avaldaja väitele, et maakohus rikkus TsMS § 656 lg 1 p 1
ja 2, menetledes asja ilma avaldaja nõusolekuta kirjalikus menetluses. Samuti on ringkonnakohus
jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et maakohus rikkus TsMS § 477 lg-s 5 sätestatud kohustust
koguda ise tõendeid. Asja juurde ei ole kohtutäiturilt nõutud täitetoimikut, mis kajastab vara
arestimist, tähtaegu, täituri toiminguid jne. Kohtutoimikust nähtub, et täitur oli seadnud
27. septembril 2007 võõrandamise keelumärke avaldaja sõiduautole, millele ei ole aga sissenõuet
pööratud ega seda müüdud. Sellega rikkus täitur TMS § 198, mille kohaselt pööratakse sissenõue
viimases järjekorras võlgniku osale ühises varas.
Leides, et maakohus on valesti jätnud avaldaja tõendid vastu võtmata, ei ole ringkonnakohus neile ka
ise hinnangut andnud. Ringkonnakohus leidis valesti, et arestimise tühisust ei too kaasa asjaolu, et
avaldajale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Ringkonnakohus ei ole käsitlenud TMS § 55 p 4
rikkumist, mis sätestab vara arestimise tühisuse alusena asjaolu, et võlgnikku ei teavitatud tema
õigustest ja see tõi kaasa tema õiguste rikkumise. Kuna avaldajale edastatud täitmisteates puudus
selgitus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kohta, rikkus täitur TMS § 24 lg 3 p 6.
Osa avaldajale esitatud nõuetest on TMS § 202 järgi kohaselt aegunud.
10. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb
TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS
§ 701 lg 3 kolmanda lause ja § 372 alusel tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise avaldus saata
samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause kohaselt
tuleb kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12. Asja materjalidest nähtuvalt arestis kohtutäitur 29. aprillil 2008 avaldajale kuuluva korteriomandi
osa. 3. juunil 2008 esitas avaldaja maakohtule TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel kaebuse
kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur müüs korteriomandi osa 16. septembril 2008
enampakkumisel. 22. septembril 2008 esitas avaldaja maakohtule TMS § 223 lg-le 1 tuginedes
täiendava avalduse, milles palus tühistada korteriomandi osa müügi enampakkumisel.
Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ei vasta TsMS § 478 lg-s 1, § 463 lg-s 2
ja § 442 lg-s 5 sätestatule, mille kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt
poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Maakohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja
22. septembril 2008 esitatud enampakkumise tühistamise avalduse kohta. Ringkonnakohus leidis
ebaõigesti, et ei ole võimalik võtta seisukohta enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse osas.
Avaldaja esitatud enampakkumise vaidlustamise taotlust tuleb käsitada TMS § 233 lg 1 alusel
esitatud hagina. Kuna kohtud ei ole selle hagi menetlemisest keeldunud, tuleb see saata menetlusse
võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida,
kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude
kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse
kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui puudusi ei
kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab
selle avalduse esitajale.
13. Avaldaja on kooskõlas TMS § 217 lg-ga 1 ja § 218 lg-ga 1 esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse
peale avaldaja korteriomandi osa arestimisel. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on TsMS § 475 lg 1
p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt,
arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole kaebuse
läbivaatamisel järginud TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud hagita asja läbivaatamise põhimõtteid.
Ringkonnakohus ei ole maakohtu rikkumisi kõrvaldanud.
Ringkonnakohtu istungil väitis avaldaja lepinguline esindaja, et: 1) maakohus jättis ebaõigesti asja
juurde võtmata täitetoimiku; 2) kohtutäitur eiras TMS §-s 198 ettenähtud sissenõude pööramise
järjekorda, sest ta on varem arestinud avaldaja sõiduauto, mida ei ole müüdud; 3) osa avaldaja vastu
esitatud nõuetest on täitemenetluse ajal aegunud.
Ringkonnakohus jättis need väited tähelepanuta, rikkudes sellega TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 5
sätestatud kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi väidete kohta. TsMS § 652 lg-st 8
tulenevalt ei ole ringkonnakohus seotud kaebuse õigusliku põhjendusega, vaid kohaldab seadust ise.
14. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et kohtud rikkusid TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5
ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. TsMS § 477 lg 5
järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega
nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab
kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei
ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal
algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks
vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita
menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised
asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust
esitada lisatõendeid (vt nt Riigikohtu 4. aprilli 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-32-03, p 24).
Asjast tähtsust omavad asjaolud, mida maakohus peab praeguses asjas välja selgitama, nähtuvad
eeldatavasti täitetoimikust.
15. Kohtud on jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et täitur rikkus TMS §-s 198 sätestatud sissenõude
pööramise järjekorda. TMS § 198 lg 1 p-des 1-3 sätestatu kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku
varale järgmises järjekorras: rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele (p 1); ülejäänud
vallasvarale (p 2); kinnisvarale (p 3). Sama paragrahvi 2. lõike järgi pööratakse sissenõue viimasena
võlgniku osale ühises varas. Eeltoodu kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas alles
pärast sissenõude pööramist võlgniku muule varale. Sissenõude pööramise viisid on TMS § 52 lg 1
kohaselt vara arestimine ja müük. Vara arestimisel tuleb arvestada TMS § 53 lg-t 1, mille järgi ei või
arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks,
välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Seega võib
arestida võlgniku kinnisvara (TMS § 198 p 3) juhul, kui muust varast (TMS § 198 p-d 1 ja 2) ei
piisaks sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Arestitud vara müümisel tuleb järgida
TMS §-s 198 sätestatud järjekorda.
16. Kolleegium selgitab, et karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta täitma väärteo
kohta tehtud otsust, mille jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Riigikohtu
kriminaalkolleegium on 2. oktoobril 2008 kriminaalasjas nr 3-1-1-51-08 tehtud otsuse p-s 8.1 asunud
seisukohale, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 järgi tuleb
aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3
nimetatud tähtaja jooksul, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Erandina
võib eelviidatud otsuse p 8.2 kohaselt väärteootsust täita pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud
tähtaega juhul, kui väärteokaristusena mõistetud rahatrahvi täitmine on VTMS § 209 lg 2 järgi edasi
lükatud.
17. TsMS § 403 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses.
Kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit
pidamata, v.a juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohtuistungile
kutsutud isikute puudumine ei takista sama paragrahvi 3. lõike järgi asja läbivaatamist ja lahendamist,
kui kohus ei määra teisiti. Praegusel juhul määras maakohus asja lahendamiseks kohtuistungi
17. septembrile 2008. a. Avaldaja ei ilmunud kohtuistungile. Samal kohtuistungil otsustas maakohus
asja lahendada kirjalikus menetluses. Kolleegium selgitab, et maakohtu selline otsus oli TsMS § 477
lg-st 2 tulenevalt lubatud, eeldusel et pooltele oli tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist kõik
oma väited, vastuväited ja tõendid.
18. Vastuseks avaldaja väitele, et ringkonnakohus jättis hindamata avaldaja esitatud tõendid, märgib
kolleegium järgmist. Ringkonnakohtu 16. detsembri 2008. a istungi protokolli kohaselt on
ringkonnakohus uurinud tõendeid ning leidnud, et osa neist (saadetiste aruanne, sotsiaalkindlustuse
tõend, korteri põhiplaan, e-kiri, riiklikust pensionist kinnipidamise akt ja sellega koos täitekulu
väljamõistmise otsus, täitetoimingust teatamine, vara enampakkumise akt, maksekorraldus,
keelumärke seadmise avaldus, täitekulu väljamõistmise otsus, täitemenetluse lõpetamise avaldus ja
väärteootsused) ei ole asjakohased. Ringkonnakohus on seejuures määranud, et asjakohatud tõendid
tuleb avaldajale tagastada (kohtutoimiku leht 95 pöördel). TsMS § 464 lg 2 võimaldab kohtul teha
suulise määruse, mis kuulutatakse kohe ja protokollitakse. Seega on ringkonnakohus lubatud vormis
võtnud seisukoha avaldaja esitatud tõendite asjakohasuse osas.
19. Ringkonnakohus leidis, et kohtutäituri teade vara arestimise toimumise kohta on täitetoimingust
teatamine, mitte täitmisteade, ning seetõttu ei too selle võlgnikule kättetoimetamata jätmine kaasa
arestimise tühisust TMS § 55 p 2 järgi. Kohtud ei ole aga tuvastanud, et võlgnikule toimetati kätte
täitmisteade. TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri
tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise
tühisuse alused, sh seda, kas võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud, ka juhul, kui avaldaja ei ole
sellele sõnaselgelt tuginenud (vt käesoleva otsuse p 14). Seega pidi maakohus omal algatusel
kontrollima, kas avaldaja vara arestiti kehtiva täitedokumendi alusel, avaldajale toimetati kätte
täitmisteade, vara arestis pädev isik ning avaldajat teavitati tema õigustest (vt TMS § 55).
Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist reguleerib TMS § 24.
20. Avaldaja väitel ei olnud kohtutäituril õigust korteriomandi osa arestida, kuna kokkuleppe kohaselt
peeti võla tasumiseks avaldaja pensionist iga kuu kinni 40%. Asja materjalidest ei nähtu
täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg. Muu hulgas jääb selgusetuks, millise tähtaja määras
kohtutäitur ning kui see oli seaduses sätestatust pikem, kas selleks oli olemas sissenõudja nõusolek.
Kolleegium rõhutab, et TMS § 25 lg 1 järgi määrab kohtutäitur täitmise vabatahtliku tähtaja pikema
kui 30 päeva üksnes sissenõudja nõusolekul. Seega ei piisa täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks
kohtutäituri ja võlgniku kokkuleppest. Juhul kui vabatahtliku täitmise tähtaeg on sissenõudja
nõusolekul pikem kui 30 päeva, ei ole kohtutäituril õigust pöörata sissenõuet võlgniku varale enne
vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus TsMS
§ 477 lg-te 5 ja 7 järgi tuvastama avaldajale antud vabatahtliku täitmise tähtaja.
21. Maakohus leidis õigesti, et TMS § 46 lg 1 p 8 ega lg 2 p-d 1 ja 4 ei kohusta kohtutäiturit
täitemenetlust peatama. Täitemenetluse peatamise õigus on TMS § 45 järgi ka kohtul, kuid peatamise
eelduseks on sellisel juhul võlgniku avaldus. Täitetoimingu edasilükkamise eelduseks on TMS § 44
järgi sissenõudja avaldus või kohtulahend. Toimikust ei nähtu, et avaldaja oleks taotlenud
täitemenetluse peatamist või sissenõudja oleks palunud täitetoimingu edasi lükata.
22. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et korteriomandi osa arestimise hinna sai
avaldaja vaidlustada TMS § 74 lg 7 järgi kolme päeva jooksul alates hinna teadasaamisest, kuid mitte
hiljem kui enampakkumise kuulutuse ilmumise päevale järgneval tööpäeval. Selle sätte kohaldamise
eelduseks on aga võlgniku nõuetekohane teavitamine täitemenetlusest (vt käesoleva otsuse p 19).
TMS § 84 lg 3 järgi tuleb võlgnikule ja sissenõudjale teatada enampakkumise kuulutuse sisust
vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.
23. Menetluskulude jaotus jääb alama astme kohtute otsustada, sõltuvalt asja lahendamise tulemustest
arvestades TsMS §-s 172 sätestatut.
24. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada
kassatsioonikautsjon.
Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu