3-2-1-45-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-45-09

Määruse kuupäev

Tartu, 27. aprill 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Ain Andersalu kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-19223

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ain Andersalu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Ain Andersalu, esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol

Puudutatud isik kohtutäitur Ivi Kalmet

Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 2-08-19223 ja

Tartu Maakohtu 7. novembri 2008. a määrus.

2. Saata Ain Andersalu kaebus kohtutäituri tegevuse peale Tartu Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

3. Saata Ain Andersalu hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Tartu Maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Tagastada Elvi Andersalule Ain Andersalu määruskaebuselt 1. jaanuaril 2009. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni ja 20. jaanuaril 2009. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ain Andersalu (avaldaja) esitas 3. juunil 2008 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti

(kohtutäitur) tegevuse peale.

Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur täitemenetluses sissenõudja avalduse alusel avaldajale kuuluva

1/2 mõttelist osa Jõgeva linnas Xxxxx x-x asuvast korteriomandist (edaspidi korteriomandi osa).

Avaldaja arvates on korteriomandi osa arestimise ja enampakkumise otsus tühine, sest ta ei ole

sissenõuete täitmisest kõrvale hoidnud. Võla (rahatrahv) tasumiseks peetakse avaldaja pensionist iga

kuu kinni 40%. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri aresti- ja müügiotsuse.

2. Kohtutäitur vaidles 17. septembri 2008. a kohtuistungil avaldaja kaebusele vastu. Avaldaja ei ole

võlga tasunud ning tal ei ole rohkem vara peale arestitud korteriomandi osa. Samas teatas kohtutäitur,

et ta müüs avaldajale kuulunud korteriomandi osa enampakkumisel 16. septembril 2008. Vara

müügist saadud rahast ei jagu kõikide avaldaja vastu esitatud nõuete täitmiseks.

3. Avaldaja esitas 22. septembril 2008 maakohtule täiendava avalduse. Selle avalduse kohaselt müüs

kohtutäitur avaldaja korteriomandi osa enampakkumisel enne avaldaja kaebuse läbivaatamist

maakohtus. Avaldaja palus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-le 1 tuginedes enampakkumise

tühistada. Ühtlasi palus avaldaja lubada tal asendada rahatrahv osaliselt arestiga.

4. 24. septembril 2008 esitas avaldaja maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus seada

korteriomandi osale käsutamise keelumärke. Maakohus rahuldas 25. septembri 2008. a määrusega

hagi tagamise taotluse ja seadis avaldaja kasuks vara käsutamise keelumärke 1/2 korteriomandi

mõttelisele osale.

5. Tartu Maakohus jättis 7. novembri 2008. a määrusega rahuldamata kohtutäituri tegevuse peale

esitatud kaebuse. Ühtlasi tühistas maakohus hagi tagamise ning kustutas kinnistusregistrist avaldaja

kasuks seatud käsutamise keelumärke. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse kohaselt ei esine asjas ühtegi TMS §-s 55 esitatud eeldust, mille korral oleks

arestimine tühine. Täituri 14. mai 2008. a kirjast nähtub, et avaldajal oli täitmisel võlgasid kokku

43 354 krooni 50 senti. Võla tasumine osade kaupa ei anna täitmisel alust keelduda vara arestimisest

ja müügist, kui võlausaldaja seda soovib. Arvestades arestimise aktis märgitud täitmisele kuuluvate

lahendite tegemise aega, oli avaldaja vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg

möödunud. Seega oli võlausaldaja huvitatud muul viisil oma nõude täitmisest ning kohtutäitur oli

kohustatud võtma kasutusele nõude täitmist tagavad meetmed. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale

sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist

saadud raha arvel. Seega tegutses kohtutäitur korteriomandi osale sissenõuet pöörates (vara arestides

ja müües) võlausaldaja huvides ja kooskõlas TMS §-ga 8.

TMS §-le 46 lg 2 p 1 järgi võib kohtutäitur täitemenetluse omal algatusel peatada, kui tema tegevuse

peale on esitatud kaebus. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse peatamist vajalikuks pidanud.

Kuna avaldaja võlgade tasumiseks ei jätkunud ka temale kuuluva vara müügist saadud rahast, ei oleks

täitemenetluse pikendamine olnud põhjendatud. Kuna avaldaja on kohustatud täitma oma kohustused,

kuid muud vara ja olulisi sissetulekuid tal ei ole, oli arestitud kinnisasja võõrandamine ainus viis

sissenõudja nõuete täitmiseks.

Maakohus jättis hindamata ja tagastas avaldajale tema 3. oktoobril 2008 esitatud tõendid, mida

avaldaja varem ei esitanud, sest avaldaja ei põhjendanud tõendite hilisemat esitamist.

6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning uue

määrusega kaebuse rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on korteriomandi osa arestimine ja

enampakkumine tühine. Korteriomandi osa müüdi turuväärtusest madalama hinnaga. See kattis

avaldaja võlast üksnes 11%. Avaldaja ei ole oma kohustustest kõrvale hoidunud. Ta sõlmis

2007. aasta oktoobris kohtutäituriga kokkuleppe pensionist kinnipidamisteks, samuti oli arestitud

avaldaja pangakonto.

7. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 19. detsembri 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning

apellatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitas avaldaja 22. septembril 2008 maakohtule avalduse, milles

palus muu hulgas tühistada korteri müügi enampakkumisel. Avaldaja see avaldus ei ole käsitatav

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagina TMS § 223 lg 1 mõttes. Asja materjalidest nähtuvalt

ei ole maakohus avaldajale selgitanud, et ta võib esitada maakohtule TMS § 223 lg-le 1 vastava hagi,

sest praeguse asja raames ei ole võimalik anda hinnangut enampakkumise kehtivuse või kehtetuse

kohta. Kuna tsiviilasja esemeks on avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale avaldajale kuuluva

korteriomandi osa arestimisel ning selle tsiviilasja menetluses ei ole võimalik võtta seisukohta

enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta, ei saanud see, et maakohus jättis selgitused andmata,

tuua kaasa ebaõiget kohtulahendit.

Kohtutäituri tegevus korteriomandi osa arestimisel on olnud õiguspärane ning arestimise

tühistamiseks ei ole alust. Avaldaja väide, et ta ei ole hoidunud kõrvale sissenõuete täitmisest ning

võlgnevuse likvideerimiseks peetakse tema pensionist iga kuu kinni 40%, ei anna alust väitele, et

arestimine oli tühine. Praegusel juhul ei esine ühtegi TMS §-s 55 loetletud vara arestimise tühisuse

alust. Asja materjalidest nähtub, et vara arestimise ajal oli avaldaja suhtes täitmisel neli täiteasja ning

14. mail 2008 oli tema võlg kokku 43 354 krooni 50 senti. Kuna avaldaja ei tasunud võlga

vabatahtlikult, oli kohtutäitur TMS § 52 lg 1 kohaselt õigustatud pöörama sissenõudja nõudel

sissenõude tema varale. Asjaolu, et avaldaja sai korteriomandi osa arestimise teate kätte pärast

arestimise toimumist, ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist. TMS § 55 ei sätesta, et arestimine

oleks tühine, kui võlgnik ei ole kätte saanud täitetoimingu teadet.

Korteriomandi osa arestimise hinna sai avaldaja vaidlustada TMS § 74 lg 7 järgi kolme päeva jooksul

alates hinna teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui enampakkumise kuulutuse ilmumise päevale

järgneval tööpäeval. Vaidlus korteriomandi osa hinna üle väljub praeguse asja piiridest.

Arvestades TsMS § 477 lg-s 5 sätestatud hagita menetluse erisusi, ei saanud maakohus keelduda

avaldaja esitatud tõendite vastuvõtmisest ja neid tagastada, viidates TsMS § 237 lg-le 1 ja § 331 lg-

le 1, enne, kui ta oleks hinnanud nende asjakohasust. Kuna aga ringkonnakohus saab neid tõendeid

ise hinnata, ei too tõendite hindamata jätmine kaasa maakohtu määruse tühistamist.

Kuna TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata,

välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus, võis maakohus

lahendada asja kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu ja

ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et avaldaja on vaidlustanud üksnes vara

arestimise. Ringkonnakohus on ise tuvastanud, et avaldaja esitas maakohtule ka taotluse tühistada

korteri müük enampakkumisel. See avaldus on esitatud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kui avaldus ei vastanud hagiavaldusele ettenähtud vorminõuetele, pidanuks kohtud TsMS § 372 lg 2

kohaselt jätma selle käiguta ja andma avaldajale võimaluse puudused kõrvaldada.

Lisaks on ringkonnakohus jätnud vastamata avaldaja väitele, et maakohus rikkus TsMS § 656 lg 1 p 1

ja 2, menetledes asja ilma avaldaja nõusolekuta kirjalikus menetluses. Samuti on ringkonnakohus

jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et maakohus rikkus TsMS § 477 lg-s 5 sätestatud kohustust

koguda ise tõendeid. Asja juurde ei ole kohtutäiturilt nõutud täitetoimikut, mis kajastab vara

arestimist, tähtaegu, täituri toiminguid jne. Kohtutoimikust nähtub, et täitur oli seadnud

27. septembril 2007 võõrandamise keelumärke avaldaja sõiduautole, millele ei ole aga sissenõuet

pööratud ega seda müüdud. Sellega rikkus täitur TMS § 198, mille kohaselt pööratakse sissenõue

viimases järjekorras võlgniku osale ühises varas.

Leides, et maakohus on valesti jätnud avaldaja tõendid vastu võtmata, ei ole ringkonnakohus neile ka

ise hinnangut andnud. Ringkonnakohus leidis valesti, et arestimise tühisust ei too kaasa asjaolu, et

avaldajale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Ringkonnakohus ei ole käsitlenud TMS § 55 p 4

rikkumist, mis sätestab vara arestimise tühisuse alusena asjaolu, et võlgnikku ei teavitatud tema

õigustest ja see tõi kaasa tema õiguste rikkumise. Kuna avaldajale edastatud täitmisteates puudus

selgitus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kohta, rikkus täitur TMS § 24 lg 3 p 6.

Osa avaldajale esitatud nõuetest on TMS § 202 järgi kohaselt aegunud.

10. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb

TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS

§ 701 lg 3 kolmanda lause ja § 372 alusel tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise avaldus saata

samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause kohaselt

tuleb kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Asja materjalidest nähtuvalt arestis kohtutäitur 29. aprillil 2008 avaldajale kuuluva korteriomandi

osa. 3. juunil 2008 esitas avaldaja maakohtule TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur müüs korteriomandi osa 16. septembril 2008

enampakkumisel. 22. septembril 2008 esitas avaldaja maakohtule TMS § 223 lg-le 1 tuginedes

täiendava avalduse, milles palus tühistada korteriomandi osa müügi enampakkumisel.

Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ei vasta TsMS § 478 lg-s 1, § 463 lg-s 2

ja § 442 lg-s 5 sätestatule, mille kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Maakohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja

22. septembril 2008 esitatud enampakkumise tühistamise avalduse kohta. Ringkonnakohus leidis

ebaõigesti, et ei ole võimalik võtta seisukohta enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse osas.

Avaldaja esitatud enampakkumise vaidlustamise taotlust tuleb käsitada TMS § 233 lg 1 alusel

esitatud hagina. Kuna kohtud ei ole selle hagi menetlemisest keeldunud, tuleb see saata menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida,

kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui puudusi ei

kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab

selle avalduse esitajale.

13. Avaldaja on kooskõlas TMS § 217 lg-ga 1 ja § 218 lg-ga 1 esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse

peale avaldaja korteriomandi osa arestimisel. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on TsMS § 475 lg 1

p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole kaebuse

läbivaatamisel järginud TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud hagita asja läbivaatamise põhimõtteid.

Ringkonnakohus ei ole maakohtu rikkumisi kõrvaldanud.

Ringkonnakohtu istungil väitis avaldaja lepinguline esindaja, et: 1) maakohus jättis ebaõigesti asja

juurde võtmata täitetoimiku; 2) kohtutäitur eiras TMS §-s 198 ettenähtud sissenõude pööramise

järjekorda, sest ta on varem arestinud avaldaja sõiduauto, mida ei ole müüdud; 3) osa avaldaja vastu

esitatud nõuetest on täitemenetluse ajal aegunud.

Ringkonnakohus jättis need väited tähelepanuta, rikkudes sellega TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 5

sätestatud kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi väidete kohta. TsMS § 652 lg-st 8

tulenevalt ei ole ringkonnakohus seotud kaebuse õigusliku põhjendusega, vaid kohaldab seadust ise.

14. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et kohtud rikkusid TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5

ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. TsMS § 477 lg 5

järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab

kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei

ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal

algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks

vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita

menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised

asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust

esitada lisatõendeid (vt nt Riigikohtu 4. aprilli 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-32-03, p 24).

Asjast tähtsust omavad asjaolud, mida maakohus peab praeguses asjas välja selgitama, nähtuvad

eeldatavasti täitetoimikust.

15. Kohtud on jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et täitur rikkus TMS §-s 198 sätestatud sissenõude

pööramise järjekorda. TMS § 198 lg 1 p-des 1-3 sätestatu kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku

varale järgmises järjekorras: rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele (p 1); ülejäänud

vallasvarale (p 2); kinnisvarale (p 3). Sama paragrahvi 2. lõike järgi pööratakse sissenõue viimasena

võlgniku osale ühises varas. Eeltoodu kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas alles

pärast sissenõude pööramist võlgniku muule varale. Sissenõude pööramise viisid on TMS § 52 lg 1

kohaselt vara arestimine ja müük. Vara arestimisel tuleb arvestada TMS § 53 lg-t 1, mille järgi ei või

arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks,

välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Seega võib

arestida võlgniku kinnisvara (TMS § 198 p 3) juhul, kui muust varast (TMS § 198 p-d 1 ja 2) ei

piisaks sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Arestitud vara müümisel tuleb järgida

TMS §-s 198 sätestatud järjekorda.

16. Kolleegium selgitab, et karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta täitma väärteo

kohta tehtud otsust, mille jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 2. oktoobril 2008 kriminaalasjas nr 3-1-1-51-08 tehtud otsuse p-s 8.1 asunud

seisukohale, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 järgi tuleb

aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3

nimetatud tähtaja jooksul, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Erandina

võib eelviidatud otsuse p 8.2 kohaselt väärteootsust täita pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud

tähtaega juhul, kui väärteokaristusena mõistetud rahatrahvi täitmine on VTMS § 209 lg 2 järgi edasi

lükatud.

17. TsMS § 403 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses.

Kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, v.a juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohtuistungile

kutsutud isikute puudumine ei takista sama paragrahvi 3. lõike järgi asja läbivaatamist ja lahendamist,

kui kohus ei määra teisiti. Praegusel juhul määras maakohus asja lahendamiseks kohtuistungi

17. septembrile 2008. a. Avaldaja ei ilmunud kohtuistungile. Samal kohtuistungil otsustas maakohus

asja lahendada kirjalikus menetluses. Kolleegium selgitab, et maakohtu selline otsus oli TsMS § 477

lg-st 2 tulenevalt lubatud, eeldusel et pooltele oli tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist kõik

oma väited, vastuväited ja tõendid.

18. Vastuseks avaldaja väitele, et ringkonnakohus jättis hindamata avaldaja esitatud tõendid, märgib

kolleegium järgmist. Ringkonnakohtu 16. detsembri 2008. a istungi protokolli kohaselt on

ringkonnakohus uurinud tõendeid ning leidnud, et osa neist (saadetiste aruanne, sotsiaalkindlustuse

tõend, korteri põhiplaan, e-kiri, riiklikust pensionist kinnipidamise akt ja sellega koos täitekulu

väljamõistmise otsus, täitetoimingust teatamine, vara enampakkumise akt, maksekorraldus,

keelumärke seadmise avaldus, täitekulu väljamõistmise otsus, täitemenetluse lõpetamise avaldus ja

väärteootsused) ei ole asjakohased. Ringkonnakohus on seejuures määranud, et asjakohatud tõendid

tuleb avaldajale tagastada (kohtutoimiku leht 95 pöördel). TsMS § 464 lg 2 võimaldab kohtul teha

suulise määruse, mis kuulutatakse kohe ja protokollitakse. Seega on ringkonnakohus lubatud vormis

võtnud seisukoha avaldaja esitatud tõendite asjakohasuse osas.

19. Ringkonnakohus leidis, et kohtutäituri teade vara arestimise toimumise kohta on täitetoimingust

teatamine, mitte täitmisteade, ning seetõttu ei too selle võlgnikule kättetoimetamata jätmine kaasa

arestimise tühisust TMS § 55 p 2 järgi. Kohtud ei ole aga tuvastanud, et võlgnikule toimetati kätte

täitmisteade. TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri

tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise

tühisuse alused, sh seda, kas võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud, ka juhul, kui avaldaja ei ole

sellele sõnaselgelt tuginenud (vt käesoleva otsuse p 14). Seega pidi maakohus omal algatusel

kontrollima, kas avaldaja vara arestiti kehtiva täitedokumendi alusel, avaldajale toimetati kätte

täitmisteade, vara arestis pädev isik ning avaldajat teavitati tema õigustest (vt TMS § 55).

Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist reguleerib TMS § 24.

20. Avaldaja väitel ei olnud kohtutäituril õigust korteriomandi osa arestida, kuna kokkuleppe kohaselt

peeti võla tasumiseks avaldaja pensionist iga kuu kinni 40%. Asja materjalidest ei nähtu

täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg. Muu hulgas jääb selgusetuks, millise tähtaja määras

kohtutäitur ning kui see oli seaduses sätestatust pikem, kas selleks oli olemas sissenõudja nõusolek.

Kolleegium rõhutab, et TMS § 25 lg 1 järgi määrab kohtutäitur täitmise vabatahtliku tähtaja pikema

kui 30 päeva üksnes sissenõudja nõusolekul. Seega ei piisa täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks

kohtutäituri ja võlgniku kokkuleppest. Juhul kui vabatahtliku täitmise tähtaeg on sissenõudja

nõusolekul pikem kui 30 päeva, ei ole kohtutäituril õigust pöörata sissenõuet võlgniku varale enne

vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus TsMS

§ 477 lg-te 5 ja 7 järgi tuvastama avaldajale antud vabatahtliku täitmise tähtaja.

21. Maakohus leidis õigesti, et TMS § 46 lg 1 p 8 ega lg 2 p-d 1 ja 4 ei kohusta kohtutäiturit

täitemenetlust peatama. Täitemenetluse peatamise õigus on TMS § 45 järgi ka kohtul, kuid peatamise

eelduseks on sellisel juhul võlgniku avaldus. Täitetoimingu edasilükkamise eelduseks on TMS § 44

järgi sissenõudja avaldus või kohtulahend. Toimikust ei nähtu, et avaldaja oleks taotlenud

täitemenetluse peatamist või sissenõudja oleks palunud täitetoimingu edasi lükata.

22. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et korteriomandi osa arestimise hinna sai

avaldaja vaidlustada TMS § 74 lg 7 järgi kolme päeva jooksul alates hinna teadasaamisest, kuid mitte

hiljem kui enampakkumise kuulutuse ilmumise päevale järgneval tööpäeval. Selle sätte kohaldamise

eelduseks on aga võlgniku nõuetekohane teavitamine täitemenetlusest (vt käesoleva otsuse p 19).

TMS § 84 lg 3 järgi tuleb võlgnikule ja sissenõudjale teatada enampakkumise kuulutuse sisust

vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.

23. Menetluskulude jaotus jääb alama astme kohtute otsustada, sõltuvalt asja lahendamise tulemustest

arvestades TsMS §-s 172 sätestatut.

24. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

kassatsioonikautsjon.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu