3-2-1-11-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-11-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 21. aprill 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

L. Z hagi K. Z vastu lapsele elatise saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-12525

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. Z kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

11 300 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja L. Z (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Karmo Kalk

Kostja K. Z (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Juho-Enn Aule

Asja läbivaatamise kuupäev

23. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-12525 osas,

millega ringkonnakohus mõistis K. Z L. Z kasuks ühekordse summana välja elatise

11 300 (üksteist tuhat kolmsada) krooni D. Z ülalpidamiseks 29. märtsist 2006 kuni 29. märtsini

2007.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista K. Z L. Z kasuks ühekordse summana välja

elatis 400 (nelisada) krooni D. Z ülalpidamiseks 1. märtsist 2007 kuni 29. märtsini 2007.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada osaliselt L. Z hagi K. Z vastu D. Z elatise saamiseks.

3.2. Mõista K. Z L. Z kasuks D. Z ülalpidamiseks alates 1. märtsist 2007 kuni 29. märtsini 2007

ühekordse summana välja elatis 400 krooni, alates 30. märtsist 2007 kuni 30. aprillini

ühekordse summana elatis 400 krooni ja alates 1. maist 2007 elatis 2200 (kaks tuhat kakssada)

krooni kuus kuni D. Z täisealiseks saamiseni 11. augustil 2018.

3.3. Jätta menetluskulud poolte kanda.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada K. Z kassatsioonkaebuselt 28. augustil 2008 tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. Z (hageja) esitas 29. märtsil 2007 Harju Maakohtule K. Z (kostja) vastu hagi, milles palus

poolte ühise lapse ülalpidamiseks mõista kostjalt alates 1. märtsist 2007 välja elatise 3125 krooni

kuus, millele lisada tulumaksu osa. Lapse vajaduste katmiseks kulub kuus 6250 krooni. Kostja on

alates 2006. aasta aprillist tasunud lapse ülalpidamiseks 500-1500 krooni, kuid kokkulepet elatise

suuruse üle ei olnud. 2006. aasta novembris palus hageja kostjal elatist suurendada, kuid kostja sellele

ei vastanud.

Maakohtu 9. oktoobri 2007. a istungil palus hageja esindaja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja

elatise ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

2. Kostja oli nõus maksma elatist, kuid vaidles hagis nõutud elatise suurusele vastu. Hageja ei ole

tõendanud lapse vajadust. Kostja töötasu on 3700 krooni kuus, millest maksude mahaarvamise järel

jääb kostjale 3309 krooni. Pärast pere juurest lahkumist elab kostja oma vanemate juures, kes

toetavad kostjat rahaliselt ja kannavad eluasemekulud. Kostja on poja ülalpidamiseks andnud raha

oma võimaluste piires, s.o alates 2006. aasta septembrist 1500 krooni ja alates 2007. a veebruarist

1800 krooni kuus.

Maakohtu 9. oktoobri 2007. a istungil nõustus kostja maksma hagejale lapse ülalpidamiseks

2200 krooni kuus, s.o 1800 krooni kuus, millele on lisatud tulumaksu osa.

3. Harju Maakohus rahuldas 1. novembri 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise ühe aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ühekordse summana 37 500 krooni ja alates

hagi esitamisest 3125 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maakohus kuulutas otsuse

viivitamatult täidetavaks ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-te 1 ja 2 alusel

elatis välja mõista. Kostja on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid ei ole teinud seda regulaarselt ega

piisavalt. Kostja tasus 24. maist 2005 kuni 17. veebruarini 2007 lapse ülalpidamiseks kokku

13 300 krooni, mis ei ole piisav lapsele tehtavate kulutuste katmiseks. Hageja soovitud elatis 3125

krooni kuus vastab lapse vajadustele. Kostja palk on 3700 krooni kuus, kuid esitatud palgatõendit ei

saa arvestada, sest see ei kajasta kostja tegelikku sissetulekut. Kostja on töövõimeline meesterahvas,

kellel teisi ülalpeetavaid ei ole ja kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik abinõud, et

kindlustada lapsele mõistlik elatustase. Seda, et kostja elab vanemate juures, kes teda materiaalselt

aitavad, ei loe kohus mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu tuleks elatist vähendada.

Elatis tuleb PKS § 70 lg 2 alusel välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Arvestades kohtu määratud elatise suurust ja kostja tasutud elatist, tuleb kostjalt välja mõista

37 500 krooni.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega mõista kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest välja elatis

2200 krooni kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas kohus haginõude piire, kui

mõistis elatise välja tagasiulatuvalt ega arvestanud hageja kasuks elatist välja mõistes summasid,

mida kostja oli lapse ülalpidamiseks juba tasunud. Kohus ei arvestanud hageja ja kostja varalise

seisundi erinevusi ega kostja vastuväidet, et hageja ei ole lapse vajadusi tõendanud. Hagilises

abieluasjas tuli poolte kohtukulud jätta poolte enda kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. juuli 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja

tühistas maakohtu otsuse elatise suuruse ning menetluskulu jaotuse osas. Tühistatud osas tegi

ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks ühe aasta

eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ühekordse summana välja 11 300 krooni. Alates hagi

esitamisele järgnevast päevast, s.o 30. märtsist 2007 kuni 30. aprillini 2007 mõistis ringkonnakohus

välja 400 krooni ja alates 1. maist 2007. a 2200 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Ringkonnakohus jättis menetluskulu kummagi poole enda kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ületanud maakohus haginõude piire, sest hageja

suurendas põhinõuet, mis ei ole hagi muutmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 5

p 2 järgi. Nõude suurendamise avaldus ei pea olema kirjalikus vormis. Hageja esindajal oli

TsMS § 217 lg 5 järgi õigus teha menetlustoiminguid hageja nimel ja eest, sh esitada hageja nimel ja

eest taotlus haginõude suurendamiseks, paludes elatise PKS § 70 lg 2 alusel välja mõista

tagasiulatuvalt. Avaldus tehti enne kohtulikke vaidlusi ja istungi protokollist ei nähtu, et kostja oleks

taotlenud seetõttu kohtult istungi edasilükkamist põhjaliku vastuse koostamiseks (vastuvaidlemiseks).

Maakohus mõistis õigesti elatise välja tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist. PKS § 61 lg-te 2

ja 6, § 70 lg 2 ja Riigikohtu 20. novembril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 tehtud otsuse kohaselt

saab elatise tagasiulatuvalt välja mõista, kui elatist maksma kohustatud isik ei ole aasta jooksul enne

elatishagi esitamist tasunud elatist piisavalt, st kui makstud elatis on kogusummas väiksem kui kohtu

määratud elatise suurus sel ajal kokku.

Maakohus määras aga elatise suuruse valesti. Maakohus ei arvestanud, et PKS § 61 lg 2 järgi

määratakse elatis lapsele kindlaks mitte ainult lapse vajadustest, vaid ka kummagi vanema varalisest

seisundist lähtudes. Hageja varalist seisundit, eeskätt tema sissetulekute suurust, ei ole kohus kindlaks

teinud. Kuigi kumbki pool ei esitanud andmeid hageja sissetulekute suuruse kohta, oli kohus

tulenevalt ülalmärgitud sättest kohustatud selgitama välja ka hageja varalise seisundi. Maakohus

hindas vääralt ka kostja varalist seisundit. Maakohtu seisukoht, et kostja palgatõendit ei saa

arvestada, ei ole asjakohane. Poolte varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada mitte vanema

hüpoteetilist, vaid tegelikku sissetulekut. Asjas puuduvad igasugused tõendid, et kostjal oleks muid

sissetulekuid peale töötasu oma tööandjalt. Asjakohatu on ka kohtu seisukoht, et kostja elamine oma

vanemate juures, kes teda materiaalselt toetavad, ei anna alust elatist vähendada.

Arvestades, et kostja keskmine brutopalk on 3700 krooni kuus ja hageja ei ole vaidlustanud kostja

väidet, et hageja netopalk on 10 000 krooni kuus, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis

2200 krooni kuus nii edasi- kui ka tagasiulatuvalt. Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks

15 100 krooni, mis tuleb ühe aasta eest makstava elatise summast 26 400 krooni maha arvata. Seega

tuleb kostjalt mõista tagasiulatuvalt välja 11 300 krooni.

Elatishagi esitamisele järgneval kuul on kostja tasunud elatist 1800 krooni, mis tuleb 2007. aasta

aprillikuu elatisest maha arvata. Kostjalt tuleb selle kuu eest välja mõista 400 krooni.

Maakohtu otsus on väär ka menetluskulu jaotuse osas. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab kumbki pool

hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise. Puudub alus arvata, et hageja esitas elatishagi seetõttu,

et kostja varjas oma sissetulekuid, mistõttu ei ole alust kohaldada TsMS § 164 lg-t 3.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega

ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja ühekordse summana

elatise 11 300 krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus haginõude piire, kui mõistis elatise välja

tagasiulatuvalt. Hageja palus hagis mõista elatise välja alates hagi esitamisest ja hageja esindaja ei

saanud muuta menetluses hagi eset ega alust, sest see õigus on üksnes menetlusosalisel. Samuti ei

saanud hageja esindaja nõuda elatist tagasiulatuvalt pärast asja sisulise arutamise lõppemist

kohtuistungil. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et maakohus rikkus

oluliselt menetlusõiguse normi, ja jättis vääralt maakohtu otsuse muutmata.

Kohtud kohaldasid vääralt PKS § 70 lg-t 2. Kostja ei rikkunud aasta jooksul enne hagi esitamist

ülalpidamiskohustust, sest ta maksis regulaarselt lapse ülalpidamiseks miinimumsuuruses elatist.

PKS § 70 lg-t 2 ei saa kohaldada, kui vanem maksab vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks PKS § 61

lg-s 4 sätestatud miinimumsuuruses elatist.

8. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus ei ole

otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse normi, kui mõistis elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta

eest enne hagi esitamist ega kohaldanud vääralt PKS § 61 lg-t 2 ja § 70 lg-t 2.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada, sest see tõi kaasa ebaõige otsuse. Asjas on TsMS § 691 p 5

alusel võimalik teha uus otsus, millega jätta lapse ülalpidamiseks elatis aasta eest enne hagi esitamist

tagasiulatuvalt välja mõistmata.

10. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes

osas, mille peale on kaevatud. Kostja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse üksnes osas, millega

mõisteti temalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks ühekordse summana välja elatis 11 300 krooni

tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

11. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus ei ületanud haginõude piire, kui

mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja 29. märtsil 2007 esitatud hagiavalduses mõista kostjalt

elatise välja alates 1. märtsist 2007 (tl 3-4). 9. oktoobri 2007. a kohtuistungil esitas hageja esindaja

vahetult enne asja sisulise arutelu lõpetamist suulise taotluse mõista elatis välja ka tagasiulatuvalt ühe

aasta eest enne hagi esitamist, millele kostja ei ole vastanud (tl 47-48). Kirjalikku avaldust hageja ei

esitanud.

Maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 376 lg 1 järgi oli hagejal kuni kohtuvaidluseni õigus

muuta hagi alust või eset, kuid TsMS § 376 lg 4 järgi tuli hagi muutmise avaldusele kohaldada

hagiavalduse kohta sätestatut, mistõttu tuli hagi eseme või aluse muutmise avaldus esitada kirjalikus

vormis nagu hagiavalduski. Hagi aluse või eseme muutmine suuliselt kohtuistungil ei olnud võimalik

(vt Riigikohtu 10. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-08, p 15 ja 5. novembri 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-08, p 12).

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et praeguses asjas ei muutnud hageja kohtuistungil

hagi alust ega eset, vaid suurendas haginõuet, mis ei ole hagi muutmine ja mille jaoks ei kehti kirjalik

vorminõue. Kuna hageja palus hagiavalduses mõista elatise välja alates 1. märtsist 2007 ja

kohtuistungil suuliselt alates 29. märtsist 2006, pidi hageja, soovides saada elatist tagasiulatuvalt

aasta eest enne hagi esitamist, muutma nii nõude suurust kui ka suurendatud nõude aluseks olevaid

asjaolusid. PKS § 70 lg 1 järgi mõistab kohus elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja nõudel võib kohus PKS § 70 lg 2 järgi mõista elatise välja ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kuid üksnes juhul, kui on täidetud selleks vajalikud

tingimused, s.o kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

mõjuvat põhjust elatise välja mõistmata jätmiseks või vähendamiseks alla seaduses sätestatud

miinimumsuuruse PKS § 61 lg 6 mõttes. Kolleegiumi arvates ei ole viidatud sätete mõtte kohaselt

võimalik pidada elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõuet elatise nõude suurendamiseks enne

1. jaanuari 2009 kehtinud TsMS § 376 lg 5 p 2 (1. jaanuaril 2009 jõustunud TsMS § 376 lg 4 p 2)

mõttes. Kuigi praeguses asjas nõudis hageja elatist tagasiulatuvalt umbes ühe kuu eest enne hagi

esitamist ja soovis kohtuistungil saada tagasiulatuvalt elatist pikema ajavahemiku eest, ei ole sellisel

juhul tegemist üksnes haginõude suurendamise avaldusega, millele kirjalik vorminõue ei laiene.

Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et juhul, kui hageja oleks maakohtu istungil

muutnud kirjaliku avaldusega hagi alust või eset, pidanuks ringkonnakohus andma kostjale võimaluse

vastata hagi muudatustele. TsMS § 199 lg 1 p 6 järgi on menetlusosalisel õigus vaielda vastu teiste

menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. Kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta

sellest TsMS § 393 lg 1 järgi menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega

kostjale kätte ning kostja peab TsMS § 394 lg 1 ja § 395 järgi hagile kirjalikult või kohtu loal

suuliselt kohtuistungil vastama. Lisaks on ka kohtul TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi kohustus

selgitada eelmenetluses mh välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta

ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Praeguses asjas

ei ole kostjal olnud sisuliselt võimalust hageja muudetud nõudele vastata. Seega, isegi juhul, kui

hageja oleks esitanud hagi muutmise nõude seaduses sätestatud vormis või kui tegemist ei oleks hagi

aluse või eseme muutmisega, nagu leidis ringkonnakohus, ei oleks maakohus saanud mõista kostjalt

välja elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, andmata kostjale võimalust esitada

sellisele nõudele oma vastuväited.

Kuna hageja ei ole eeltoodud põhjendustel esitanud vormikohast nõuet elatise väljamõistmiseks

tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist, on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

Asja lahendamisel tuli aluseks võtta hageja nõue mõista elatis välja alates 1. märtsist 2007.

Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostja arusaam, et hageja esindaja ei saanud

muuta menetluses hagi eset ega alust, sest see õigus on üksnes menetlusosalisel, ei ole õige.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja esindajal oli iseenesest TsMS § 217 lg 5 järgi õigus teha

menetlustoiminguid hageja nimel, sh esitada hageja nimel avaldus elatise tagasiulatuvaks

väljamõistmiseks.

12. Kostja vaidlustas elatise tagasiulatuva väljamõistmise ka sel põhjusel, et tema arvates ei saa

elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist välja mõista juhul, kui vanem maksab enne hagi esitamist

lapse ülalpidamiseks PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimumsuuruses elatist. Kuna ülalmärgitud

põhjendustel tuleb asi lahendada hageja avalduse alusel, mille kohaselt ta nõudis tagasiulatuvalt

elatist 1. märtsist 2007, s.o umbes üks kuu enne hagi esitamist, käsitleb kolleegium edasi üksnes

elatise tagasiulatuvat väljamõistmist nimetatud ajavahemiku eest.

Riigikohus on 20. novembril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 tehtud otsuse p-des 11-12 asunud

seisukohale, et kohus võib PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt

kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem on maksnud lapse

ülalpidamiseks raha, kuid ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda

ebaregulaarselt.

Praeguses asjas on vaidluse all elatise maksmine 2007. a märtsikuu eest. Ringkonnakohus tuvastas, et

kostja maksis 22. märtsil 2007 hagejale elatist 1800 krooni, mis vastas tol ajal PKS § 61 lg-s 4

sätestatud elatise miinimumsuurusele. Alates 1. jaanuarist 2008 on elatise miinimumsuuruseks

2175 krooni. Kostjalt mõisteti alates hagi esitamisest välja 2200 krooni kuus, mis on ligilähedane

elatise miinimumsuurusele.

Kolleegium leiab, et kui vanem maksab enne hagi esitamist vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks

miinimumsuuruses elatist ja kui lapse vajadusi ning vanemate varalist seisundit arvestades tuleb

vanemalt mõista välja vabatahtlikult makstust suurem elatis, saab kohus PKS § 70 lg 2 alusel mõista

vanemalt tagasiulatuvalt välja elatise ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul

lapsele elatist ettenähtust vähem. Kuna hageja maksis elatist 1800 krooni ja kohus mõistis välja

elatise 2200 krooni kuus, tuleb kostjalt hageja kasuks 2007. a märtsikuu eest välja mõista elatis

400 krooni.

13. Kuna kolleegium teeb asjas uue otsuse asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata,

tuleb TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi määrata kindlaks ka menetluskulude jaotus. Kuna nii hagi kui ka

apellatsioonkaebus ja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kolleegiumi arvates jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.

14. Kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei tasunud kostja ise

kassatsioonikautsjonit. Seda tegi tema eest 28. augustil 2008 Vladimir Kuznetsov. Alates 1. jaanuarist

2009. a kehtiv TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse

alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule.

Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses

märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Tulenevalt viidatud sättest tuleb

kostjal kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon

tagastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik