3-3-1-6-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-6-09

Otsuse kuupäev

15. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS M. V. Wool kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 25. mai 2007. a maksuotsuse nr 12-5/319, 1. juuni

2007. a maksuotsuse nr 12-5/345 ning 8. juuni 2007. a

maksuotsuse nr 12-5/360 tühistamise ja tagasitäitmise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-07-1554

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554

ulatuses, millega tühistati Põhja MTK 1. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega

nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I

29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841

krooni, ning Põhja MTK 8. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti

maksusummade tasumist tollideklaratsioonide 06EE11100090040202 08/05/2006,

06EE11000090093510 15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 06EE11000090195448

29/05/2006 ja 06EE11100090243171 05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni.

Jätta muutmata Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554

ulatuses, millega jäeti jõusse Põhja MTK 1. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega

nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I

29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841

krooni, ning Põhja MTK 8. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti

maksusummade tasumist tollideklaratsioonide 06EE11100090040202 08/05/2006,

06EE11000090093510 15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 06EE11000090195448

29/05/2006 ja 06EE11100090243171 05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554

menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.

Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt AS M. V. Wool kasuks välja

menetluskulud 31 440 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse 25. mai 2007. a maksuotsusega

nr 12-3/319 kohustati AS-i M. V. Wool tasuma maksuvõlg 86 304 krooni, sh 73 139 krooni

dumpinguvastast tollimaksu ja 13 165 krooni käibemaksu. Otsus loeti täidetuks 15. mail 2007.

MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 1. juuni 2007. a maksuotsusega nr 12-5/345 kohustati AS-i

M. V. Wool tasuma maksuvõlg 255 554 krooni, sh 212 178 krooni dumpinguvastast tollmaksu, 4396

krooni tollimaksu ja 38 982 krooni käibemaksu. Otsus loeti täidetuks 15. mail 2007.

MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. juuni 2007. a maksuotsusega nr 12-5/360 kohustati AS-i

M. V. Wool ja tema eest oma nimel asjassepuutuvad tollideklaratsioonid esitanud OÜ-d M-Service

tasuma solidaarselt maksuvõlg 675 443 krooni, sh 572 409 krooni dumpinguvastast tollmaksu, 2

krooni tollimaksu ja 103 032 krooni käibemaksu.

Maksuotsuste kohaselt importis AS M. V. Wool ajavahemikus 31. mai 2004 kuni 5. juuni 2006

Norrast jahutatud lõhet. Deklaratsioonides vale kaubakoodi kasutamise tõttu tekkis kaebajal väiksem

maksukohustus. Kaup deklareeriti koodiga 0302118010 (lõhe liigist Oncorhyncus mykiss), kuid

kasutada tulnuks kaubakoodi 0302112000 (lõhe liigist Oncorhyncus mykiss, pead ja lõpused

eraldamata, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg või pead ja lõpused eemaldatud ja roogitud, igaüks

massiga üle 1 kg).

2. Kaebuses halduskohtule palus AS M. V. Wool maksuotsused tühistada ja tagasi täita nende alusel

tasutuks loetud maksuvõlg (341 858 krooni). Kaebaja leidis järgmist:

1) tal oli tekkinud usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootus, et kaup on

deklareeritud õige koodiga. Kaebaja importis Norrast sama kaupa sama kaubakoodiga juba alates

2003. aastast. Deklareerimisel esitatud dokumentide hulgas olid ka saatja arved, millelt nähtus kauba

kaal. Seega sisaldasid maksuhaldurile esitatud dokumendid andmeid, mille alusel saanuks välja

selgitada kaubakoodi õigsuse. Sama kaubakoodi on kasutatud deklaratsioonides, mis on läbinud tolli

järelkontrolli, kuid kaubakoodi ebaõigsust pole avastatud. Kaebaja leiab, et deklaratsioonide puhul,

mis on läbinud nn kollase tollikoridori järelevalve (2004. a deklaratsioonid nr I 44800, I 55214, I

56873, I 63290) ning millel on tempel "Dokumendid kontrollitud", on kaebajal õigus eeldada, et

kontrolliti kõiki dokumente. Deklaratsioonis nr I 13969 parandas maksuhaldur ise koodi, kuid luges

selle hiljem valeks;

2) kui maksuhaldur ei märka deklaratsioonis viga, mida ta oleks pidanud kontrollimisel avastama, ei

saa seda viga hiljem enam korrigeerida ega maksu täiendavalt määrata (Riigikohtu määrus asjas nr 3-

3-1-18-99), välja arvatud juhul, kui ilmneb uus faktiline asjaolu, mis ei olnud deklaratsiooni

aktsepteerimise ajal teada;

3) kuigi maksuhaldur ei viidanud ühenduse tolliseadustiku art 220 lg 2 p-le b maksuotsuses, vaid

tugines sellele alles kohtumenetluses, tuleb märkida, et selles sättes nimetatud alused järelkande

tegemiseks puudusid;

4) esines tolli viga. Tegemist oli pikaajalise ja mahuka impordiga, mille puhul polnud maksuhaldur

seni kaubakoodi õigsust kahtluse alla seadnud;

5) kaebajal heauskse võlgnikuna polnud võimalik tolli eksimust avastada, sest kohaldatav eeskiri on

keeruline ning oma olemuselt vastab kõnealune kaup kasutatud koodi kirjeldusele. Arvestada tuleb, et

kaupa imporditi koodi 0302118010 all nii enne kui pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Kauba

deklareerimine selle koodi all oli teada ka kaebajat tollivormistusel esindanud tollimaaklerile;

6) ÜTS art 220 lg 2 p "b" ja art 39 kohaldamist puudutava Euroopa Komisjoni teabedokumendi

kohaselt piirdub deklarandi kohustus järgida deklaratsioone käsitlevaid õigusakte nende andmete ja

dokumentide esitamisega, mis deklarandile teada ja kättesaadavad. Arvestades deklarandil tekkinud

usaldust ja õiguspärast ootust deklareerimisel kasutatud kaubakoodi õigsuse osas, esitas kaebaja

deklareeritud kaubakoodi näol ainsad andmed, mida tal oli võimalik teada;

7) ÜTS art 78 lg-st 3 tulenevalt on järelarvestuskande tegemine kaalutlusotsus ning seda tulnuks

maksuotsuses ka põhjendada.

3. Tallinna Halduskohus jättis 28. märtsi 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1554 kaebuse

rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt:

1) kasutatud kaubakoodi 0302118010 kirjeldus hõlmab mahu ja sisu poolest ka kaubakoodi

030211200 kirjelduse, millele kaup tegelikult vastab;

2) kohustus imporditavat kaupa vastavalt nomenklatuurile klassifitseerida ning deklareerida samu

kaubakoode kasutades, oli importijal ka enne Euroopa Liiduga ühinemist, kuigi siis ei omanud

deklareeritav kaubakood maksustamise seisukohast tähendust. Seega ei saa maksuhaldurile ette heita

vale kaubakoodi mitteavastamist enne 1. maid 2004 toimunud impordi puhul. Ka kaebaja usaldus

hilisema järelkontrolli puhul ei saa tugineda asjaolule, et tähelepanu pole juhitud valele kaubakoodile

2003. a deklaratsioonides;

3) ÜTS art 78 lg-st 3 tuleneb maksuhalduri õigus teha järelarvestuskanne ning järelarvestuskande

tegemata jätmiseks peavad esinema kõik ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud kolm tingimust;

4) ei saa väita, et toll pidanuks vale kaubakoodi kasutamise avastama deklaratsioonide

aktsepteerimisel. Kvalifitseerimisvigade mitteavastamist deklaratsiooni aktsepteerimisel on Euroopa

Kohtu praktikas peetud tolli eksimuseks vaid juhul, kui deklaratsioonil on esitatud kõik

asjassepuutuvate õigusnormide kohaldamiseks vajalikud asjaolud sel määral, et hilisema kontrolli

käigus enam uusi asjaolusid ilmneda ei saa. Praegusel juhul sõltus kaubakood kalade kaalust. Kuna

deklaratsiooni aktsepteerimisel polnud maksuhalduril kohustust kontrollida deklaratsiooni ega sellele

lisatud dokumentide vastavust, ei oma tähtsust, kas deklaratsiooni juurde kuuluvatelt kaubaarvetelt

nähtus imporditud kalade mass või mitte;

5) tolli eksimusena ei ole käsitatav vale kaubakoodi mitteavastamine tariifikvoodi eraldamise taotluse

menetlemisel (deklaratsioonid nr I 8397 ja I 11678). Kuna taotleti tariifikvoodi eraldamist, mis oli

deklaratsioonis kirjeldatud kaupa ja kaubakoodi arvestades võimalik, ei pidanud kvoodikeskusel

tekkima kahtlust deklaratsioonidel nimetatud kauba vastavuses koodile;

6) tollile saab ette heita vale kaubakoodi mitteavastamist nn kollasesse koridori suunatud

deklaratsioonide (I 44800, I 56873 ja I 63290) kontrollimisel ja parandamisel (nr I 13969). Toll pidi

tutvuma ka sisuliselt deklaratsioonidele lisatud kaubaarvetega, mis sisaldasid kauba täpsemat

kirjeldust (sh kalade massi). Nimetatud deklaratsioonid läbisid kontrolli kahe kuu jooksul ning ei

saanud kaasa tuua ettenähtust väiksemas summas arvestuskannete tegemist muude deklaratsioonide

alusel. Tolli eksimust vähendab asjaolu, et paranduse deklaratsioonis nr I 13969 tegi tolliametnik

deklarandi taotlusel;

7) tolli eksimusena ÜTS § art 220 lg 2 p "b" tähenduses ei saa käsitleda vale kaubakoodi

mitteavastamist 14. jaanuari 2005. a volikirja nr 1.1-4/392 alusel läbi viidud järelkontrolli raames.

Kontrolliakt kohaselt hõlmas kontroll kauba eksporti ja importi 2003. aastal ega sisalda andmeid

2004. a akti kohta. Tõendatud pole, kaebaja väited, et kohtule esitatud kontrollakt ei pruugi olla

identne;

8) asjaolu, et deklaratsioonidel märgitud kaubakood ei ole õige, oleks kaebajal olnud lihtne avastada,

kui ta oleks nõutava põhjalikkusega tutvunud kaupade klassifikaatoriga;

9) kaebaja ja kolmanda isiku seletustest nähtuvalt ei kontrollinud nad täiendavalt kauba lähteriigis

vormistatud ekspordideklaratsioonile ja kauba saatedokumentidesse kantud kaubakoodi õigsust. Väär

on rääkida segadusse viivast sõnastusest, kui kaebaja oleks erinevate kaubakoodide kirjeldusi

arvestades deklareerinud konkreetse kauba konkreetse koodiga;

10) valdava enamiku vaidlustatava maksuotsuse aluseks olevatest deklaratsioonidest koostas sama

isik, esialgu kaebaja esindajana, hiljem tollimaakleri töötajana. Tollivormistuseks esindajat või

tollimaaklerit kasutavat ettevõtjat ei saa pidada kogemusteta ettevõtjaks. Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt tuleb tolli eksimuse avastamise võimaluse hindamisel arvestada eksimuse iseloomu,

maksukohustuslase erialast kogemust ja maksukohustuslase hoolsust;

11) kauba deklareerimine õige koodiga sõltus praegusel juhul kalade massist ning seda ei saa pidada

keeruliseks. Õige on kaebaja märkus, et kaubakoodi ekslikkus ilmneb alles kahe asjassepuutuva

koodi kirjelduste võrdlemisel, kuid kaebaja pole välja toonud ühtki mõistlikku põhjendust, miks ta

sellist võrdlust vajalikuks ei pidanud. Kaebaja pole tõendanud, et ka esmakordselt vastavat kaupa

importides oleks hoolsuskohustusest tulenevalt piisavas ulatuses kauba klassifikatsiooni ja

kaubakoodi õigsust kontrollitud, vaid ta nõustus Norras väljastatud dokumentidel märgituga. Selles

situatsioonis ei saa kaebaja tugineda asjaolule, et toll pole kaubakoodi ekslikkust varem märganud;

12) importija vastutab deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse eest. Ka tolliseaduse (TS) § 25 lg-

s 2 sätestatud tolli kohustus teatada deklarandile viivitamatult klassifikatsiooni mittevastavusest, ei

välista deklarandi vastutust TS § 38 järgi, kui toll viga ei avasta;

13) ÜTS art 239 lg 1 esimese taande kohaselt on võimalik tollimaksu vähendamine, kui isikut ei saa

süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Kaebajat pole põhjust süüdistada pettuses, kuid ÜTS

art 239 kohaldamiseks ei ole alust kaebaja ilmse hooletuse tõttu. Tolli eksimus sai võimalikuks

seetõttu, et kaebaja suhtus kauba õige koodiga deklareerimise kohustusse hooletult ning ei saa väita,

et ta poleks saanud oma viga avastada. Kaebaja pole esitanud arvestatavaid põhjendusi, miks ta ei

pidanud vajalikuks kontrollida kauba vastavust kaubakoodi kirjeldusele.

4. Apellatsioonkaebuses palus AS M. V. Wool tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus ning

mõista välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuses väideti, et kohus, leides, et pole alust

järelarvestuskande tegemiseks, kohaldas ebaõigesti ÜTS art 78 lg-t 3, art 220 lg 2 p "b" ja art 239.

Tõendeid ebaõigesti hinnates on kohus vääralt järeldanud, et kaebaja suhtus deklareerimise ja õige

kaubakoodi tuvastamise kohustusse hooletult. Kaebajal oli tekkinud usaldus ja õiguspärane ootus

kohaldatava kaubakoodi õigsuse osas, kuna viga deklareerimisel ei selgunud kontrollimise ega nn

kvooditaotluse menetluse käigus. Apellant pidas alusetuks etteheidet, et importija pole piisava

põhjalikkusega tutvunud kaupade nomenklatuuriga ning pole põhjendanud, miks ta ei võrrelnud

asjassepuutuvate kaubakoodide kirjeldusi. Samuti ei nõustunud apellant halduskohtu väitega, et tolli

viga olnuks kergesti avastatav.

Apellandi täiendavates seisukohtades leiti, et tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri

2008. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-36-08 tuleb asja lahendamisel arvestada asjaolu, et maksu

määramise õiguslikuks aluseks olev Euroopa Liidu nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2004 avaldati

eestikeelsena alles 17. juunil 2005, mistõttu pole seda võimalik kohaldada dumpinguvastase

tollimaksu määramiseks enne nimetatud kuupäeva esitatud deklaratsioonide suhtes. Apellant märkis

ka, et seab kahtluse alla 18. veebruari 2005. a kontrollakti nr 2028 usaldusväärsuse tõendina ning

palub seda asja lahendamisel mitte arvestada.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 2. detsembri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

halduskohtu otsuse ja rahuldas kaebuse (tühistas vaidlustatud maksuotsused ning tegi MTA Põhja

maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tasutuks loetud maksuvõla tagastamiseks kaebajale).

Ringkonnakohus leidis, et kuna Euroopa Liidu nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2004, millega

kehtestatakse Norrast ja Fääri saartelt pärineva suure teraspea-lõhe impordi suhtes lõplikud

dumpinguvastased tollimaksud ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud

ajutine tollimaks, avaldati eestikeelsena alles 17. juunil 2005 Euroopa Liidu Teataja eriväljaande

11. peatüki 50. köites, ei saanud seda enne nõuetekohast avaldamist kaebaja suhtes kohaldada,

mistõttu on vaidlustatud maksuotsused osaliselt (kuni 17. juunini 2005 esitatud deklaratsioonide osas)

õigusvastased. Nimetatud osas võttis vastustaja kaebaja nõuded õigeks ning ringkonnakohus rahuldas

selles osas apellatsioonkaebuse ja kaebuse.

Pärast 17. juunit 2005 esitatud deklaratsioonide alusel täiendavalt määratud maksu osas leidis

ringkonnakohus järgmist:

1) nõustuda ei saa halduskohtu järeldusega, et puudusid ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud alused

järelarvestuskande tegemata jätmiseks;

2) tegemist oli tolli eksimusega, mis seisnes selles, et maksuhaldur ei esitanud pikaajalise ja

suuremahulise impordi puhul kauba tariifse klassifitseerimise osas vastuväiteid, kuigi selleks oli

võimalus ning kohusetundlikult tegutsevad tolliametnikud pidanuksid viga deklaratsioonidel

märkama. Toll oleks tolliformaalsuste läbiviimisel ja tollikontrolli teostamisel pidanud kaubakoodi

ebaõigsuse avastama;

3) nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kuigi tuvastatud asjaoludel saab tollile ette heita

tähelepanematust kontrollitoimingute läbiviimisel, ei saanud kaebajal tekkida usaldust, et

deklareerimisel kasutatud kaubakood on õige. Import toimus aastatel 2003-2006 59

impordideklaratsiooni alusel ning ajavahemikus mai 2004 kuni juuni 2006 moodustas kaebaja import

kaubakoodidega 0302112000 ja 03211208010 Eestisse vabasse ringlusesse imporditud kalast 61,7%.

Seega oli tegemist pikaajalise ja mahuka impordiga;

4) kaebajal oli küll kohustus klassifitseerida imporditav kaup vastavalt nomenklatuurile ning õigesti

deklareerida, kuid samas on tollil tolliseadustikust tulenev deklaratsioonide kontrollimise kohustus ja

seda sõltumata asjaolust, et enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ei omanud Norrast imporditud kala

kaubakood maksustamise seisukohast tähendust. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga kaubakoodile

TARIC koodi 10 lisandumist ei saa pidada suureks muudatuseks. Pärast 1. maid 2004 on kaebaja

kahe aasta jooksul esitanud ka 33 deklaratsiooni, millel klassifitseeriti kaupa koodiga 0302118010;

5) 14. jaanuari 2005. a volikirja nr 1.1-4/382 kohaselt anti volitus kaebaja 2003. ja 2004. a tegevuse

kontrollimiseks ning kontrollakti nr 2028 koostaja allkirjata koopia ning vastustaja seletused ei veena

ringkonnakohut, et kontrolliti vaid kaebaja enne Euroopa Liiduga ühinemist vormistatud toiminguid.

Imporditud kalade mass nähtus deklaratsiooniga kaasas olnud kaubaarvetelt ja deklaratsioonide

ebakorrektsust oli võimalik avastada järelkontrolli käigus, Arvestades tolli pikaajalist praktikat

ebaõige kaubakoodiga deklaratsioonide aktsepteerimisel ja asjaolu, et enne kinnitamist läbis enamik

deklaratsioone nn kollase koridori dokumentide kontrolli või põhjaliku järelkontrolli, mille käigus

puudusi kauba klassifitseerimisel ei avastatud, tekkis kaebajal usaldus maksuhalduri halduspraktika

vastu ja õigustatud ootus kaubakoodi deklareerimise õiguspärasuse suhtes;

6) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal olnuks kvalifitseerimise ekslikkust lihtne avastada.

Kaubakoodi ekslikkus ilmneb alles kahe asjassepuutuva koodi kirjelduste võrdlemisel, mida kaebaja

ei pidanud vajalikuks, kuna ta tugines tolli käitumisest tekkinud usaldusele koodi õigsuse osas. Seega

oli täidetud ka teine ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud tingimus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada

ringkonnakohtu otsus osas, millega

1) tühistati Põhja MTK 1. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti maksusummade

tasumist seoses tollideklaratsioonidega I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006,

I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 kokku summas 191 841 krooni;

2) tühistati Põhja MTK 8. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti maksusummade

tasumist seoses tollideklaratsioonidega 06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510

15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 06EE11000090195448 29/05/2006 ja

06EE11100090243171 05/06/2006 kokku summas 292 325 krooni.

Kassaator palub vaidlustatud osas teha uus otsus, millega jätta kaebus selles ulatuses rahuldamata.

Kassaator väidab järgmist:

1) ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et tegemist oli tolli veaga, mis takistab järelarvestuskande

tegemist 2006. a aktsepteeritud tollideklaratsiooni suhtes;

2) tolli eksimus saab olla vaid tolli tegevus või tegevusetus, mis on seotud tolli kohustuste täitmata

jätmise või mittekohase täitmisega. Otsusest ei nähtu, millised kohustused on toll täitmata jätnud.

Kõik deklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt ja ametnik ei saa neid aktsepteerimise ajal kontrollida

ega dokumentidega võrrelda;

3) väär on ringkonnakohtu seisukoht, et viga tulnuks avastada 2005. a järelkontrolli käigus. See saaks

puudutada 2003. ja 2004. a deklaratsioone, kuid mitte 2006. a omi. 2005. a kontroll ei saanud luua

usaldust, et valet koodi ka edaspidi alati aktsepteeritakse. Selle kontrolli alusel ei ole tollil takistusi

järelarvestuskande tegemiseks 2006. a deklaratsioonide suhtes. Euroopa Kohus on leidnud, et

õiguspärane ootus sai tekkida vaid siis, kui pädev asutus ise on andnud aluse sellise ootuse tekkkeks;

4) seoses võlgniku heas usus käitumisega (ÜTS art 220 lg 2 p "b" teine tingimus) tuleb lähtuda

Euroopa Kohtu praktikast, milles on kujundatud seisukohad, kuidas kindlaks teha, kas isik saanuks

tolli viga avastada või mitte. Arvestada tuleb kaupleja professionaalset kogemust ja hoolsuse määra

tegutsemisel. Samuti tuleb välja selgitada, kas asjakohased reeglid on keerukad ja kui kaua pädev

asutus vigu tegi;

5) ringkonnakohus on ilma analüüsimata asunud seisukohale, et vea avastamine oli keerukas.

Kassaatori hinnangul tulnuks vea avastamiseks üksnes võrrelda kauba kirjeldust arvel ja

nomenklatuuris. Seetõttu ei saa täidetuks pidada ÜTS art 220 lg 2 p "b" teist tingimust;

6) nõutavalt hoolikaks ei saa pidada ettevõtjat, kes ei lähtu õigusaktist, vaid haldusorgani ebaõigest

praktikast. Euroopa Kohtu seisukohtade kohaselt peab kaupleja, kelle tegevus seisneb peamiselt

import- ja eksporttehingutes ja kellel on sel alal kogemus, ise õiged sätted leidma ja neid järgima;

8) täiesti on jäetud analüüsimata, kas esines ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" märgitud kolmas eeldus, st kas

võlgnik järgis kõiki deklaratsiooni kohta käivaid sätteid. Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ta

üldse seda tingimust ei käsitlenud. Kassaatori hinnangul pole ka kolmas tingimus täidetud, sest

deklarant ei esitanud kõiki õigeks kvalifitseerimiseks või selle kontrollimiseks nõutavaid andmeid.

Kaupade vabastamine imporditollimaksust ja sooduskohtlemine ei saa toimuda ilma kogu

klassifitseerimiseks vajalikku informatsiooni esitamata.

7. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele märgib AS M. V. Wool, et vastavalt ringkonnakohtu

otsuses tuvastatule pole maksuhaldur pikaajalise ja mahuka impordi puhul ebaõiget klassifitseerimist

avastanud. Kassaator ei väida, et tuvastamisel oleks rikutud menetlusnorme ning seega tuleb

kassatsioonimenetluses sellest asjaolust lähtuda. Mitte kõik 2006. a deklaratsioonid pole

elektrooniliselt esitatud ning paberkandjal esitatud deklaratsioone oli võimalik kontrollida. Samuti

olid tollil olemas automaatselt aktsepteeritud deklaratsioonide juurde kuuluvad arved. Maksuhaldur

esitab deklaratsioonide esitamise viisi ja arvete kättesaadavust puudutavad väited

kassatsioonimenetluses esmakordselt. Euroopa Kohus on tunnustanud tolli veana pikaajalise ja

mahuka impordi korral tollideklaratsioonide aktsepteerimist. Importijal oli tekkinud ootus, et

kohaldada tuleb jätkuvalt sama kaubakoodi. Ringkonnakohtu järeldused ei vii selleni, et väära

koodiga deklaratsioone võiks jätkuvalt esitada. Toll võib alati koodi ebaõigsusele tähelepanu juhtida,

kuid tal ei ole alust juba aktsepteeritud deklaratsioonide alusel järelarvestuskannet teha. Vastuses ei

nõustuta kassaatori väitega, et viga on lihtsalt avastatav. ÜTS art 220 lg 2 p "b" kolmanda tingimuse

osas leitakse vastuses, et toll pole kaebajale ette heitnud asjakohaste õigusnormide järgimata jätmist.

Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise korral ei pea AS M. V. Wool tuvastatud asjaolude pinnalt

võimalikuks uue otsuse tegemist.

Täiendavates kirjalikes seisukohtades rõhutab AS M. V. Wool, et täidetud on kõik kolm ÜTS art 220

lg 2 p-s "b" sätestatud tingimust ning järelarvestuskande tegemine oli välistatud. AS M. V. Wool

taotleb ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vaidlus on tõusetunud AS-le M. V. Wool maksu määramisest maksuotsuste alusel, millega on

tuvastatud, et vähemmaksed tekkisid kauba deklareerimisel vale kaubakoodiga.

Vaidlus kassatsiooniastmes puudutab maksuotsuseid osas, milles maksu määrati deklaratsioonide

alusel, mis esitati pärast 17. juunit 2005, s.o pärast asjassepuutuva Euroopa Liidu nõukogu määruse

ametlikku avaldamist eesti keeles.

9. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et ebaõige kaubakoodi kasutamine tingis maksumaksja jaoks

väiksema maksukohustuse. Vaidlus ei seisne niivõrd selles, kas mõne konkreetse deklaratsiooni

suhtes on teostatud järelkontrolli või kas on tuvastatud tolli eksimus kindlate deklaratsioonidega

seoses. Vaieldakse eelkõige selle üle, kas pikaajalise ja mahuka impordi puhul tulnuks tolliasutusel

ebaõige kaubakood avastada oluliselt varem ning kas väära koodi aktsepteerimine pikkajalise ja

mahuka impordi puhul sai luua võlgniku jaoks kaitstava usalduse, et deklaratsioonides kasutatud

kood on õige.

10. Euroopa Nõukogu 12. oktoobri 1992. a määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse

tolliseadustik (ÜTS), art 78 lg-s 3 sätestatakse, et kui tollideklaratsiooni kontrollimine või

tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on

kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra

lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.

ÜTS art 220 lg-s 1 sätestatakse, et kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta ei ole arvestuskannet

tehtud või kanne on tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu

summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa

kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada saab, ning kui

tollil on võimalik tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada ja võlgnik

määrata (järelarvestuskanne). ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatakse, milliste tingimuste esinemisel

pole tollil võimalik järelarvestuskannet teha.

TS § 49 lg 2 alusel on rahandusminister kehtestanud 2. mai 2006. a määruse nr 32 "Pärast kauba

vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise

juhised" (edaspidi määrus). Määruse § 2 lg 1 sätestab, et pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni

muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab deklarant (kaudse esindamise korral deklarant või

esindatav), sellekohase kirjaliku taotluse kas omal algatusel või määruse §-s 7 nimetatud teatise

alusel. 10. mai 2007. a kontrolli aktidega nr 12-3/301 ja 12-3/305 tuvastas Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskus vale kaubakoodi kasutamisest tekkinud maksuvõla ning andis AS-le

M. V. Wool ja AS-le M-Service tähtaja tollideklaratsioonide muutmise taotluse esitamiseks. Kui

deklarant või esindatav ei esita tollile määruse § 3 kohast taotlust teatises nimetatud tähtaja jooksul,

nõuab toll maksusumma sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras (määruse § 7 lg 1).

11. ÜTS art 220 lg 2 p "b" kohaselt ei tehta järelarvestuskannet, kui tasumisele kuuluva tollimaksu

summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada

tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid

tollideklaratsiooni kohta.

Asjas on vaidlus selle üle, kas esinesid järelarvestuskannet välistavad tingimused või oli

maksuhalduril siiski alus maksu määramiseks.

12. Tuginedes Euroopa Kohtu asjakohasele praktikale, leidis Riigikohus 10. mai 2006. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-66-05, et ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele

kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" märgitud aluse

rakendamisel tuleb kaaluda, kas on täidetud kõik selles sättes nimetatud kumuleeruvad tingimused:

toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud tal võimalik

seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte (vt ka Euroopa Kohtu 12. juuli 1989. a

otsus asjas 161/88: Binder; EKL 1989, lk 2415, 16. juuli 1992. a otsus asjas C-187/91: Belovo, EKL

1992, lk I-04937; 14. mai 1996. a liidetud otsus asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood; EKL

1996. lk I-2465, 14. novembri 2002. a otsus asjas C-251/00: Ilumitrónica, EKL 2002, lk I-10433;

3. märtsi 2005. a otsus asjas C-499/03P: Biegi Nahrungsmittel). Kui need tingimused on täidetud, siis

tollivormistusjärgset sissenõudmist ei tehta (Euroopa Kohtu 27. juuni 1991. a otsus asjas C-348/89:

Mecanarte; EKL 1991, lk I-3277, p 12). Veel rõhutas kolleegium nimetatud otsuses, et seda, kas

loetletud tingimused on täidetud, otsustab siseriiklik kohus (vt ka Euroopa Kohtu 12. detsembri

1996. a otsus asjas C-38/95: Ministero delle Finanze vs. Foods Import Srl, EKL 1996, lk I-06543,

p 32).

13. Kohtud on praeguses vaidluses asunud erinevale seisukohale selles, kas esines tolli viga ja kas

selle esinemise korral oli võlgnikul viga võimalik avastada. Nagu kassaator õigesti märgib, ei ole

ringkonnakohus võtnud seisukohta, kas võlgnik järgis kõiki tollideklaratsiooni puudutavaid sätteid.

14. Nagu kolleegium märkis ka viidatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-05, tuleb kõigepealt välja

selgitada tolli vea olemasolu.

Viga võis seisneda selles, et pädevad tolliametnikud ei olnud piisavalt hoolikad deklaratsioonide ja

nende juurde kuuluvate dokumentide kontrollimisel, mille käigus pidanuks selguma, kas imporditav

kaup on deklareeritud õige kaubakoodiga. Ka Euroopa Komisjoni teabedokument ühenduse

tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti "b" kohaldamise kohta näeb ette, et tolli veaks selle sätte

tähenduses võib olla tolli poolt vastuväidete mitteesitamine pika ajavahemiku jooksul ja suures

mahus esitatud ebakorrektsete tollideklaratsioonide puhul, kui deklaratsioonides esitatud andmed

võimaldavad tuvastada, et need deklaratsioonid ei ole korrektsed. Mõisted "pikaajaline", "suur maht"

ja "vastuväited" tuleb töödokumendi kohaselt igal konkreetsel juhul eraldi määratleda.

15. Kohtupraktikas (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-66-05 ja selles osundatud Euroopa Kohtu

lahendid) on rõhutatud, et vea olemasolu hindamiseks on oluline arvestada vea olemust, asjaomaste

õigusnormide keerukust või lihtsust ja ajavahemikku, mille jooksul tolli ebaõige käitumine jätkus (vt

ka eelpool viidatud Euroopa Kohtu otsus asjas C-187/91: Belovo, eeskätt p 18). Kauba tariifse

klassifitseerimisega seotud vigade mitteavastamist tollideklaratsioonide aktsepteerimisel on tolli

veaks peetud olukorras, kus toll on vale koodiga deklaratsioone aktsepteerinud pika aja vältel

suuremahulise impordi puhul (Euroopa Kohtu 1. aprilli 1993. a otsus asjas C-250/91: Hewlett

Pacard, EKL 1993, lk I-1819, ja 22. oktoobri 1987. a otsus asjas 314/85: Foto-Frost, EKL 1987,

lk 4199).

Asja materjalidele ning statistilistele andmetele tuginedes on kohtud tuvastanud, et kõnealune import

oli pikaajaline ja mahukas.

16. Deklaratsiooni aktsepteerimine ei ole tähenduselt maksuotsus ning selle alusel ei saa deklarandil

tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni

kontrollida, täpsustusi nõuda või deklaratsiooni muuta (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

asjas nr 3-3-1-66-05). Ebaõige kaubakoodi kasutamise mitteavastamist kauba deklareerimise etapis ei

saa iseenesest pidada tolli eksimuseks. Tolli vea olemasolu väljaselgitamisel on oluline, kas väära

koodi kasutamine pidi tolliasutuse jaoks selguma edaspidise kontrollimise käigus. Selleks on oluline

hinnata läbiviidud kontrolli ulatust ja eesmärki.

17. Deklaratsioonide juurde kuuluv dokumentatsioon sisaldab Coast Seafood AS arveid AS-le

M. V. Wool, milles järjekindlalt kajastati, et imporditava kala hulka kuulub roogitud lõhe ning eristati

kala ka kaalu järgi. Seega võimaldasid deklaratsioonidega kaasnevad dokumendid võrrelda arvetel

kajastatud toodete kirjelduse vastavust deklaratsioonis märgitud koodile.

18. Asjas on tuvastatud, et deklaratsioonid I 11678 ja I 8397 on läbinud tariifikvoodi taotluste

menetluse. Esimese deklaratsiooni puhul rahuldati tariifikvoodi eraldamise taotlus osaliselt ning teise

puhul jäeti rahuldamata. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et tariifikvoodi eraldamise

eesmärgist tulenevalt ei saa eeldada, et ebaõige kaubakood pidanuks ilmnema selle menetluse käigus.

Deklaratsioonide I 44800, I 55214, I 56873 ja I 63290 puhul viidi ajavahemikus 21. september kuni

22. november 2004 läbi nn kollase koridori kontrolle. Kontrolli läbinud deklaratsioonidel on tempel

"Dokumendid kontrollitud". Kuigi vastustaja on väitnud, et kaup suunati nn kollase koridori kontrolli

seoses kahtlustega selle päritolus, ei veena asjas kogutud tõendid, et kontrolli oleks teostatud vaid

mingi kindla asjaolu väljaselgitamiseks. Seega viitab nn kollase koridori ehk süvendatud kontrolli

teostamine sellele, et kontrolliti õigusaktides nõutud dokumentide olemasolu ja dokumentide

deklaratsioonidele vastavust, sealhulgas pidi olema hõlmatud ka arvetel kirjeldatud kauba vastavuse

väljaselgitamine deklaratsioonides märgitud koodidele.

Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 14. jaanuari 2005. a volikirja nr 1.1-4/392 järgi teostati

järelkontrolli AS M. V. Wool 2003. ja 2004. aasta tegevuse (import ja eksport) üle. Järelkontrolli

tulemused vormistati 18. veebruari 2005. a kontrollaktis nr 2028. Kontrollaktis ei võetud seisukohta

kasutatava kaubakoodi õigsuse kohta. Küll aga pöörati kontrollaktis kindlaks tehtud asjaolude hulgas

tähelepanu ka Norra lõhele impordil kehtestatud tariifikvoodile ja tollimaksule. Impordi- ja

ekspordialase tegevuse terviklik järelkontroll pidanuks võimaldama ebaõige kaubakoodi pikaajalise

kasutamise avastada.

19. Arvestades lisaks impordi kestusele ja mahukusele ka aktsepteeritud deklaratsioonide hulka ning

läbiviidud kontrolli ulatust ja vaidluse puudumist asjassepuutuvate normide mõistmisel, nõustub

kolleegium ringkonnakohtuga, et kaubakoodi ekslikkuse mitteavastamine mahuka ja pikaajalise

impordi puhul on praegusel juhul mõistetav tolli veana ÜTS art 220 lg 2 p "b" tähenduses.

Ainuüksi tolli selline viga ei pruugi aga kaasa tuua veel võlgniku vabanemist maksu tasumisest.

20. ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud tingimuste kohaselt tuleb järgnevalt välja selgitada, kas

heauskselt käituval võlgnikul oli võimalik tolli viga avastada.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt, millele on viidatud ka Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-

05, on vea avastamisvõimaluste hindamisel oluline arvestada võlgniku kutsealaseid kogemusi ja

kohusetundlikkust, samuti vea olemust ning seda, kas kohaldatav norm oli selge.

21. Võlgniku professionaalsete teadmiste ja kogemuste hindamisel tuleb arvestada, kui kaua on

võlgnik sellel alal tegutsenud ning kas ta on varem sarnaseid tehinguid sooritanud (eelpool viidatud

Euroopa Kohtu lahend asjas C-187/91: Belovo).

Samavõrd, kui kohus peab tolli vea kindlakstegemisel oluliseks, et toll ei suutnud ebaõiget

kaubakoodi avastada pikaajalise ja mahuka impordi puhul, tuleb impordi kestust ja mahtu oluliseks

pidada ka võlgniku enda erialase kogemuse hindamisel. Neid kriteeriume silmas pidades tuleb AS-i

M. V. Wool tuvastatud asjaoludest lähtuvalt pidada kogenud importijaks, kes on samasse kaubagruppi

kuuluvate kaupadega sooritanud hulgaliselt tehinguid pikema aja jooksul. Seega ei ole kahtlust, et

kaebaja oli kogenud ettevõtja, kes piisava hoolikuse juures oleks pidanud tolli viga tähele panema.

22. Kolleegium on varasemalt rõhutanud (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-05, p 12), et importija

hoolsuse hindamise seisukohast tuleb eristada juhtumeid, kus kaupade importija eest täidab

deklaratsioone isik, kes omab kutsealaseid teadmisi ja kogemusi deklareerimise valdkonnas. Näiteks

ei õigusta ebaõigete andmete esitamist muutused õigusaktides ja nende kohaldamise praktika

puudumine iseäranis neil juhtudel, kui deklaratsioone täitis deklareerimisel kogemusi ja teadmisi

omav isik (professionaalne tolliagent).

Halduskohus tuvastas (otsuse punkt 39), et AS M. V. Wool on valdava enamiku praeguse vaidluse

ajendanud deklaratsioonide esitamisel kasutanud sellise asjatundliku isiku abi. 8. juuni 2007. a

maksuotsusega nr 12-5/360 kohustati maksuvõlga solidaarselt tasuma AS-i M. V. Wool ning tema

eest oma nimel asjassepuutuvaid tollideklaratsioone esitanud OÜ-d M-Service.

Sellise äriühingu või esindaja puhul, kes osutab teenust kauba importijate abistamiseks

tollivormistuste läbiviimisel, tuleb tavalisest impordiga tegelevast äriühingust veelgi enam eeldada

hoolsust tollile esitatavate andmete õigsuse eelneval kontrollimisel, sh õigete kaubakoodide

väljaselgitamisel. Täites deklareerimiskohustust impordiga tegeleva äriühingu eest, ei saanud

tollivormistustele spetsialiseerunud ettevõtja tugineda pelgalt teise äripartneri poolt kauba lähteriigis

ekspordideklaratsioonis märgitud koodile ilma selle õigsust asjakohastest õigusaktidest kontrollimata.

23. Kohtuasja menetluse käigus on rõhutatud, et olukord tollimaksuga maksustamisel muutus Eesti

liitumisel Euroopa Liiduga. Isegi kui esialgse impordi puhul lähtus importija Norras tegutseva

äripartneri poolt dokumentides märgitud koodist, mille ebaõigsus ei ilmnenud ka tolliprotseduuride

käigus, pidanuks hoolikas ettevõtja tegema endale selgeks, mil määral hakkasid Norrast imporditava

kauba tollimaksuga maksustamist mõjutama Euroopa Liiduga liitumisest tingitud muudatused.

Muudatused hõlmasid ka kaubakoodide eristamisest tingitud erinevust maksumäärades lõhe

importimisel.

24. Veenvaks ei saa pidada kaebaja väidet, et kohaldamisele kuuluv eeskiri oli keeruline. Kolleegium

ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et viga polnud hõlpsasti avastatav, sest selleks tulnuks

võrrelda kaubakoodide kirjeldusi. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, et Euroopa Liidu Teatajas

on kombineeritud nomenklatuuris asjassepuutuvad kaubakoodid (koos kirjeldustega) avaldatud

kõrvuti ning märksõnaline otsing Euroopa Komisjoni Tolli- ja Maksupoliitika Peadirektoraadi

hallatavast andmebaasist TARIC annab tulemuseks võrdlevalt mõlemad kõnealused kaubakoodid.

Kaebaja jaoks, kes on pikema aja jooksul keskendunud just kindla kauba impordile, ei saa olla liigselt

keerukas eristada kaubakoode, mille kohaldamine sõltub asjaolust, kas tegemist on roogitud kalaga

või mitte, ning kala kaalust. Tegemist polnud kaubaga, mille õige klassifitseerimine kirjelduse alusel

olnuks keerukas.

25. ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" rõhutatakse võlgniku tegutsemise heausksust. Heas usus tegutsemine

tähendab muu hulgas ka seda, et ettevõtja peab ise küsima tollilt abi ja teavet (vt ka eelpool viidatud

Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood). ÜTS art 11 lg 1

kohaselt võib iga isik taotleda tollilt teavet tollialaste õigusaktide kohaldamise kohta. Käesoleva asja

materjalidest ei nähtu, et AS M. V. Wool oleks kohaldatava kaubakoodi õigsuses veendumiseks sellist

võimalust kasutanud.

26. Nimetatud põhjustel ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga selles, et võlgniku piisava hoolikuse

korral poleks tal olnud võimalik tolli viga avastada. Seega pole täidetud ÜTS art 220 lg 2 p-s "b"

nimetatud teine tingimus.

27. Nagu kolleegium märkis eelpool otsuse punktis 12, on järelarvestuskande tegemine välistatud

vaid juhul, kui esinevad kõik ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" nimetatud tingimused. Praegusel juhul pole

vähemalt üks tingimustest täidetud, st kolleegiumi hinnangul oli võlgnikul heauskse käitumise korral

võimalik tolli viga avastada. Seega puudub vajadus analüüsida, kas täidetud on viimane tingimustest

(kas võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte).

28. Eeltoodud põhjendustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu

otsuse kassatsioonkaebuses taotletud ulatuses ning menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.

Ulatuses, milles kolleegium ringkonnakohtu otsuse tühistab, tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata.

29. Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit, muudab ta vastavalt HKMS § 93

lg-le 4 kohtukulude jaotust.

Kaebaja taotles halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulude (kokku 75 125 krooni) ja

riigilõivu (kokku 10 000 krooni) väljamõistmist. Ringkonnakohus, rahuldades kaebuse täies ulatuses,

pidas vajalikuks ja põhjendatuks välja mõista 60 000 krooni, millest 10 000 krooni moodustas

riigilõiv.

Vaidlustatud maksuotsustega kokku nõuti 1 017 301 krooni tasumist. Kohtumenetluse tulemusena

rahuldatakse AS M. V. Wool kaebus kuni 17. juunini 2005 esitatud deklaratsioone puudutavas osas,

mis moodustab 533 135 krooni ehk 52,4%. Selles osas jääb ringkonnakohtu otsus jõusse. Kaebus jääb

rahuldamata 484 166 krooni ehk 47,6% ulatuses. Arvestades kaebuse rahuldatud osa suurust, tuleb

ringkonnakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuselt mõistetakse AS M. V. Wool kasuks välja 31 440 krooni, millest 5240 krooni moodustab

riigilõiv.

Kuna Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus rahuldatakse, jääb

rahuldamata AS M. V. Wool taotlus kassatsioonimenetluses kantud kulude väljamõistmiseks.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann