3-3-1-59-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-59-07

Otsuse kuupäev

14. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter

Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Lea Laarmaa,

Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Ardi Šuvalovi kaebus justiitsministri 26. juuni 2006. a käskkirja

nr 233-k tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-1451 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2007. a

otsus haldusasjas nr 3-06-1451

Menetluse alus Riigikohtus

Ardi Šuvalovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada sellise õigustloova akti andmata jätmine, mis võimaldaks maksta palka või muud

samaväärset hüvitust kohtunikele, kelle teenistussuhe on kriminaalmenetluse ajaks peatunud,

vastuolus olevaks põhiseaduse § 147 lg-ga 4 koosmõjus põhiseaduse §-dega 146 ja 15.

2. Rahuldada Ardi Šuvalovi kassatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 24. novembri

2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-1451 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2007. a otsus

haldusasjas nr 3-06-1451.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada Ardi Šuvalovi kaebus osaliselt ja kohustada

Justiitsministeeriumi maksma Ardi Šuvalovile 50% tema ametipalgast ja lisatasudest kogu aja

eest, mil Ardi Šuvalovi ametikohustused kohtunikuna olid kriminaalmenetluse tõttu peatunud.

4. Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu üldkogu tegi 6. juuni 2006. a otsusega asjas nr 3-5-0-8-06 Vabariigi Presidendile

ettepaneku anda nõusolek kohtunik A. Šuvalovi kohta süüdistusakti koostamiseks karistusseadustiku

(KarS) § 294 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Vabariigi President andis 13. juuni 2006. a otsusega nr 1031

nõusoleku kohtunik A. Šuvalovi kriminaalvastutusele võtmiseks.

2. Justiitsminister andis 26. juunil 2006. a käskkirja nr 233-k "Ardi Šuvalovile töötasu maksmise

peatamine", mis oli sõnastatud järgmiselt:

"Vabariigi Presidendi 13. juuni 2006. a otsuse nr 1031, avaliku teenistuse seaduse § 108 lg 10 ja

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 9 alusel:

1. Peatan alates 13. juunist 2006 Harju Maakohtu kohtunik Ardi Šuvalovile töötasu maksmise kuni

tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse asjaolude selgumiseni.

2. Justiitsministeeriumi finants- ja varahaldustalitusel teha vastavad muudatused Harju Maakohtu

eelarvevahendites."

3. Kaebuses halduskohtule palus A. Šuvalov tühistada justiitsministri käskkirja nr 233-k, väites

järgmist:

1) vaidlusalune käskkiri on vormivigadega ja ka sisuliselt õigusvastane. Käskkiri on motiveerimata,

vaidlustamisviiteta, töötasu maksmise peatamise ajaline piirang on ebaselge ning käskkirja pole

kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud;

2) käskkirja viited Vabariigi Presidendi otsusele, avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 108 lg-le 10 ja

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p-le 9 on asjakohatud, sest ei puuduta töötasu maksmist;

3) justiitsministril puudub pädevus kohtuniku teenistussuhtesse sekkumiseks. Kohtuniku

ametikohustuste täitmise peatab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 3 kohaselt Vabariigi

Presidendi nõusolek süüdistamisakti koostamiseks. KrMS § 381 lg 3 kohast otsust pole Vabariigi

President vastu võtnud. Vabariigi Presidendi otsuses anti nõusolek kaebaja kriminaalvastutusele

võtmiseks, millest järeldub, et president on andnud nõusoleku üksnes süüdimõistva otsuse

tegemiseks. Presidendil pole pädevust nõustuda kellegi kriminaalvastutusele võtmisega;

4) regulatsiooni, millised on kohtuniku ametikohustuste täitmise peatamisega kaasnevad õiguslikud

tagajärjed, kehtiv õigus ei sisalda. Kohtute seadus (KS) ega avaliku teenistuse seadus ei näe ette

võimalust peatada töötasu maksmine ametis olevale kohtunikule. Kohtunikule, kelle ametikohustuste

täitmine on peatatud, pole avaliku teenistuse seaduse kitsendavad põhimõtted kohaldatavad

kohtuniku erilise staatuse tõttu, mis on seotud ka arvukate töökoha piirangutega (KS § 49).

Kohtunikule palga maksmise peatamine jätab ta ilma ainsast võimalikust sissetulekust.

4. Halduskohtule esitatud kaebuses palus A. Šuvalov ka kohaldada esialgset õiguskaitset, milleks

kohustada Justiitsministeeriumi tagama eelarvevahendid A. Šuvalovi senisest palgast (ametipalk ja

staažitasu) 1/2 väljamaksmiseks.

Tallinna Halduskohus jättis 28. juuli 2006. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

A. Šuvalov esitas selle kohtumääruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus

tühistada halduskohtu määruse ja kohustada Justiitsministeeriumi esialgse õiguskaitse korras tagama

kriminaalmenetluse ajaks eelarvevahendid A. Šuvalovile senisest palgast 1/2 väljamaksmiseks.

Tallinna Ringkonnakohus palus 17. augustil 2006 A. Šuvalovit esitada andmed ja võimalusel tõendid

A. Šuvalovi praeguse majandusliku olukorra kohta, kuna esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatakse

sisuliselt vajadusega tagada kaebaja majanduslik kindlustatus. A. Šuvalov esitas ringkonnakohtule

pangakonto väljavõtte ja abikaasade eelmise aasta ühise tuludeklaratsiooni.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. augusti 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud A. Šuvalovi majanduslikku seisundit

selliseks, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamist.

5. Justiitsminister kaebusega ei nõustunud ja väitis järgmist:

1) ükski seadus ei reguleeri kohtuniku teenistussuhte peatumise üldaluseid ega tagajärgi, mistõttu KS

§ 8 lg 2 ja ATS § 12 lg 3 p 3 alusel tuleb selles küsimuses juhinduda avaliku teenistuse seadusest ja

nimelt ATS § 107 lg-st 2 ja § 108 p-st 10. Kohtuniku ametikohustuste täitmise peatamine KrMS

§ 381 lg 3 alusel tähendab ametikohustuste täitmisest vabastamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja

see on samastatav ajutiselt teenistusülesannetest vabastamisega ATS § 108 p 10 mõttes;

2) ametipalga ja lisatasu säilitamine teenistussuhte peatumisel peab olema sätestatud seaduses. ATS ei

näe ette ametipalga ja lisatasude säilitamist, kui teenistussuhe peatub ATS § 108 p 10 alusel.

Presidendi otsusega peatati kaebaja ametivolitused. Justiitsministri käskkiri on dokument, mis annab

raamatupidajale aluse palga väljamakseid mitte teha. Kohtuniku ametipalga maksmise peatamise

küsimus ei ole antud ühegi teise ametiasutuse pädevusse, mistõttu on tegemist justiitsministri

pädevusse kuuluva küsimusega;

3) kaebaja viide töötamise piirangule ei ole asjakohane. KS § 95 lg 4 näeb ette, et kui

distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, võib

distsiplinaarkolleegium kohtuniku palka vähendada kuni poole võrra. Ei saa pidada mõistlikuks

olukorda, kus distsiplinaarmenetluse ajaks võib palka vähendada, kriminaalmenetluse ajaks aga palga

maksmist peatada ei saa;

4) käskkiri edastati kaebajale e-postiga. Vaidlustamisviite puudumine on vormiviga, mis käskkirja

sisulist õiguspärasust haldusmenetluse seaduse § 57 lg 2 järgi ei mõjuta.

6. Tallinna Halduskohus tõlgendas kaebaja nõuet kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks ja

maksmiseks või muu samaväärse hüvitise maksmiseks ning jättis 24. novembri 2006. a otsusega

kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel:

1) avalike teenistujate, sh kohtunike palga saamise nõudeõiguse aluseks on ATS § 37 lg 1, mille

kohaselt on teenistujal õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest

vabastamise päevani. Kohtute seaduses sätestatakse vaid kohtunike palgamäär. Kohtuniku õigus

saada palka tuleneb vahetult seadusest, tema ametisse nimetamise otsusest ja ametikohustuste

täitmisele asumisest ega vaja realiseerumiseks eraldi haldusakti andmist. Palga saamise nõudeõigus

lõpeb automaatselt ametist vabastamisega ja palga maksmise lõpetamise kohta ei ole tarvis koostada

eraldi haldusakti. Samamoodi katkeb palga saamise õigus teenistussuhte peatudes ning jätkub

teenistussuhte taastudes. Halduspraktikas koostatakse nn palgakäskkirju, milles fikseeritakse

seadusest tulenev palgamäär, kuid need on haldusõiguse mõttes internsed aktid, millest ei sõltu

kohtuniku õiguste tekkimine, peatumine või lõppemine. See tähendab, et kohtuniku õigus saada palka

ning selle õiguse peatumine ja lõppemine ei tulene palga kohta antud käskkirjast, vaid

teenistuskohustuste täitmisele asumisest, ametikohustuste täitmise peatamisest või lõppemisest,

mistõttu vaidlustatud käskkiri ei ole ega saagi olla aluseks kaebaja palgasaamisõiguse peatumisele.

Nimetatud dokument on üksnes haldusesisest tähtsust omav akt, millega jaotatakse raamatupidamises

eelarvevahendeid ning millel puudub siduv toime kaebaja suhtes. Kui kaebaja teenistussuhe ei ole

tegelikult peatunud, siis on tal õigus saada palka vaatamata justiitsministri vastupidise sisuga

käskkirjale. Sellepärast tuleb kaebaja nõuet tõlgendada kohustamisnõudena ametipalga säilitamiseks

ja maksmiseks pooles ulatuses või muu samaväärse hüvitise maksmiseks;

2) väär on kaebaja seisukoht, et Vabariigi Presidendi nõusolek tähendab, et president on päri üksnes

süüdimõistva otsuse tegemisega kaebaja suhtes. Vabariigi President on põhiseaduse § 153 lg-st 1

tulenevat pädevust kasutades andnud nõusoleku kaebaja kriminaalvastutusele võtmiseks ehk tema

kohta süüdistusakti koostamiseks kriminaalmenetluse seadustiku mõttes. KrMS § 381

terminikasutusele otseselt mittevastava, kuid sisult siiski põhiseadusega kooskõlas oleva sõnastuse

kasutamine on vormiviga, mis on põhimõtteliselt kõrvaldatav ega too kaasa otsuse sisulist

õigusvastasust ja kehtetust;

3) KrMS § 381 lg 3 kohaselt peatab Vabariigi Presidendi nõusolek ametiisiku kohta süüdistusakti

koostamiseks selle isiku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuniku

ametikohustuste täitmise peatamine tähendab, et peatub kohtuniku teenistussuhe riigiga. Palka

makstakse ametikohustuste täitmise eest, mis tähendab, et palga maksmiseks aja eest, mil kohtunik

ametikohustusi ei täida, peab olema seaduslik alus. Ühestki õigusaktist ei tulene ametniku või

kohtuniku õigust saada palka aja eest, mil ta ei täida ametikohustusi käimasoleva kriminaalmenetluse

tõttu. ATS § 107 lg 2 sätestab, et teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses

sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitist. Asjakohased

ei ole kaebaja väited, et ATS § 107 lg-t 2 tuleb kohaldada vaid ATS §-s 108 ettenähtud alustel ning et

kaebajale ei ole teatavaks tehtud sama seaduse § 111 lg-s 1 sätestatud käskkirja ega korraldust

teenistussuhte peatamise kohta. Kaebaja teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 järgi, s.o muul

juhul, mil ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kaebaja

ametikohustuste täitmine peatati Vabariigi Presidendi otsusega kooskõlas KrMS § 381 lg-ga 3, mis on

ATS § 111 lg 1 suhtes eriregulatsioon ning millest tulenevalt ei vaja teenistussuhte peatumine lisaks

Vabariigi Presidendi otsusele täiendavat vormistamist käskkirja või korraldusega;

4) kohtunikule võib küll tema tööd iseloomustava konfliktsituatsiooni tõttu osaks langeda erinevaid

kahtlusi, kuid see ei õigusta töötasu säilitamist kriminaalmenetluse ajal. Vaatamata teenistussuhte

peatumisele säilib kohtunikul kohtuniku staatus ja ta ei või KS § 49 kohaselt väljaspool

kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl, kuid ka see asjaolu ei anna alust kohelda

kohtunikku erinevalt teistest avalikest teenistujatest ning tema suhtes ATS § 107 lg-t 2 mitte

kohaldada. Ka ametnikel, kelle kohta seadusest tulenevat töökohapiirangut ei kehti, on

kriminaalmenetluse ajal tõenäoliselt raske muud tööd leida;

5) väär on kaebaja seisukoht, et kaebajale tulnuks pakkuda võimalust täita kriminaalmenetluse ajal

õigusemõistmiseväliseid ülesandeid. Tulenevalt KS §-dest 2, 3, 6, 9, 37, 45, 56 on kõik kohtuniku

ametiülesanded vältimatult seotud õigusemõistmisega;

6) analoogiaks KS § 95 lg-ga 4 puudub alus, sest distsiplinaarmenetluse algatamine toimub teistel

juhtudel ja teistsugustel tingimustel kui kriminaalsüüdistuse esitamine kohtunikule. Pole põhjust

eeldada, et seadusandja on juhuslikult jätnud tähelepanuta, et kohtute seaduses puudub

kriminaalmenetluse osas KS § 95 lg-ga 4 sarnane norm. Ilmselgelt põhjendamatu süüdistusakti

koostamise peab välistama Vabariigi Presidendi nõusolek ja sellele eelnev menetlus Riigikohtu

üldkogus. See ei tähenda, et kohtunikku saaks juba kriminaalmenetluse ajal käsitada süüdiolevana,

kuid lükkab ümber kaebaja käsituse, nagu ohustaks alusetud kriminaalsüüdistused kohtunikke enam

kui muid ametiisikuid;

7) seega on palga mittesäilitamine seadusandja teadlik valik, millest kohus saaks kõrvale kalduda

vaid normi põhiseadusevastasuse korral. Kohtuniku sissetulekuta jätmine kriminaalmenetluse ajaks

võib koostoimes süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg l) olla vastuolus seadusandja

kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised (PS § 147 lg 4). Samas räägib palga

mittemaksmise kasuks avalik huvi vältida tasustamist ajal, mil kohtunik ei täida oma ametikohuseid.

Faktil, et kohtu poolt kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud kohtunik (kurjategija) on kogu

kriminaalmenetluse aja, mis võib kesta aastaid, saanud riigi käest mittemidagitegemise eest

kohtuniku palka (maksumaksja raha), mis on tavainimese (maksumaksja) töötasust kordi kõrgem,

oleks ühiskonnas tohutult negatiivne kõlapind, see riivaks teravalt rahva õiglustunnet ning madaldaks

õiguskaitseasutuste usaldusväärsust ja autoriteeti. Avalik huvi kaalub siin üles PS § 147 lg 4 riive;

8) eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebajal õigust palka saada. Justiitsminister ei ole õigusvastaselt

sekkunud kaebaja teenistussuhtesse ega rikkunud tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja õigus nõuda

palga maksmist taastub alates õigeksmõistva otsuse või kriminaalmenetlust lõpetava määruse

jõustumisest ning seda õigust ei väära vaidlustatud käskkirja ebamäärane sõnastus, millega on

peatatud kaebajale palga maksmine kuni "kriminaalmenetluse asjaolude selgumiseni".

7. A. Šuvalov esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant

väitis järgmist:

1) KS § 99, mis sätestab ammendavalt kohtuniku ametist vabastamise alused, ei näe ette võimalust

vabastada kohtunik ametist ajutiselt. Seetõttu ei ole võimalik ajutiselt peatada kohtunikule ka

ametipalga maksmist;

2) kui apellatsioonikohus leiab, et kohtuniku volitusi on võimalik peatada ATS § 108 p 10 alusel, siis

eeldab volituste peatamine ikkagi ATS § 111 p-s 1 sätestatud pädeva isiku käskkirja või korralduse

vormistamist. Teenistussuhet peatava haldusakti puudumisel on ka ametipalga väljamaksmise

peatamine õigusvastane;

3) kui apellatsioonikohus leiab, et palga mittesäilitamine tuleneb seadusest, siis palub apellant jätta

vastav säte kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega. Kohtuniku staatusega isiku jätmine

sissetulekuta on vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised (PS

§ 147 lg 4) koostoimes süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22 lg 1). Kaebaja kohta kehtib

töökohapiirang, talle pole pakutud võimalust täita õigusemõistmiseväliseid ülesandeid ning

kohtuotsuses märgitud "mittemidagitegemine" ei sõltu kaebajast.

8. Justiitsminister palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Minister väitis, et ekslik on kaebaja

arvamus, et kohtuniku teenistussuhte ajutine peatumine on võimatu. Näiteks peatub teenistussuhe

kohtuniku töövõimetuslehel viibimise ajaks. KrMS § 381 lg 3 kohaselt peatab Vabariigi Presidendi

otsusega antud nõusolek kohtuniku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seega on

kohtunik vabastatud sel ajavahemikul ametikohustuste täitmisest ning ametikohustustest vabastamine

on samastatav ajutiselt teenistusülesannetest vabastamisega ATS § 108 p 10 mõttes. Halduskohus

leidis õigesti, et KrMS § 381 lg 3 on ATS § 111 lg 1 suhtes eriregulatsioon, et teenistussuhte

peatamine ei vaja presidendi otsusele lisaks täiendava käskkirja vormistamist ning et vaidlusalune

käskkiri ei ole aluseks ei kaebajale palga maksmise ega teenistussuhte peatumisele.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2007. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata järgmiste põhjendustega:

1) apellatsioonkaebuse väited ei anna esimese astme kohtu otsuse muutmiseks alust. Halduskohus on

asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastanud õigesti ega ole eksinud materiaalõiguse

kohaldamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ega korda selle põhjendusi;

2) halduskohus leidis õigesti ja põhjendas asjakohaselt, miks kohtuniku õigus saada palka ning selle

õiguse peatumine ja lõppemine tuleneb mitte palga kohta antud justiitsministri käskkirjast, vaid

kohtuniku teenistuskohustuste täitmisele asumisest, ametikohustuste täitmise peatumisest või

lõppemisest. Kuna kaebaja vaidlustatud justiitsministri käskkirjal kui haldusesisesel aktil puudub

siduv toime kaebaja jaoks, siis ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust, kas ja millal see

kaebajale teatavaks tehti. Kaebaja soov on, et talle jätkataks palga (või muu samaväärse hüvitise)

maksmist. Kaebuse eesmärgist tulenevalt tõlgendas kohus õigesti esitatud nõuet kohustamisnõudena

ametipalga säilitamiseks või muu samaväärse hüvitise maksmiseks ning leidis põhjendatult, et

kaebajal puudub kohtuniku ametipalga saamise õigus tema vastu alustatud kriminaalasja menetlemise

ajal;

3) apellandi viidatud KS § 99 ei ole asjassepuutuv säte, kuivõrd see reguleerib kohtuniku ametist

vabastamise aluseid ja korda. Kaebajat ei ole kohtunikuametist vabastatud, vaid tema volitused ja

teenistussuhe on KrMS § 381 lg 3 ja ATS § 108 p 10 alusel peatunud. Apellandi seisukoht, et ATS

§ 108 p 10 ei ole asjas kohaldatav ja et KrMS § 381 mõttes on presidendi nõusoleku tagajärjed

üksnes kriminaalõiguslikud ega peata kohtuniku ametivolitusi, on ekslik. Kohtute seadus ei sätesta

süüdistusakti koostamiseks antud nõusoleku tagajärgi kohtuniku volitustele ja teenistussuhtele, kuid

näeb § 8 lg-s 2 ette, et juhtudel, mida kohtute seaduses ei ole sätestatud, kohaldatakse kohtunikule

avaliku teenistuse seaduse sätteid. ATS § 108 p 10 räägib teenistussuhte peatumisest juhul, kui

ametnik on teenistusülesannete täitmisest seaduse alusel ajutiselt vabastatud. KS § 55 lg 1 järgi

nimetab esimese ja teise astme kohtuniku ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu

ettepanekul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määrab Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud

esimese ja teise astme kohtuniku kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Seega algavad kohtuniku

volitused presidendi poolt ametisse nimetamisega ning kohtuniku nõudeõigus palga saamiseks tekib

tema kohtuteenistusse määramisel. KS § 3 lg 3 sätestab, et esimese ja teise astme kohtu kohtunikule

võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja

Vabariigi Presidendi nõusolekul. KrMS § 381 lg 3 näeb ette, et presidendi otsusega antud nõusolek

peatab kohtuniku ametikohustuste täitmise. Eeltoodu tähendab, et presidendi nõusolek süüdistusakti

koostamiseks peatab kohtuniku volitused ning toimetatava kriminaalmenetluse ajaks volituste

peatumisega peatub seaduse alusel ka kohtuniku teenistussuhe. Kuna volituste peatumisele järgneb

teenistussuhte peatumine (ametiülesandeid saab täita vaid kehtiva volitusega kohtunik), siis ei vaja

see enam eraldi täiendava haldusaktiga vormistamist;

4) halduskohus märkis õigesti, et kohtunikule kriminaalmenetluse ajaks palga säilitamist ei näe ette

ükski õigusakt ning et tegemist pole õigusliku lüngaga, vaid seadusandja teadliku valikuga. Vastuseks

apellandi väitele, et kohtunikule kehtestatud ametikitsenduste tõttu on kohtuniku staatusega isiku

jätmine sissetulekuta vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised

koostoimes süütuse presumptsiooni põhimõttega, jääb ringkonnakohus 30. jaanuari 2004. a otsuses

nr 2-3/97/04 avaldatud seisukoha juurde, et kuivõrd kohtunik ei täida ametikohustusi ajal, kui

Vabariigi Presidendi nõusolekul on peatunud tema ametikohustuste täitmine kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, ja lähtudes ametikitsenduste piirangute kehtestamise eesmärgist, võib kohtunik nagu ka

muu ametnik teha sel ajal muud tööd, mis ei ole seotud töötamisega kohtus ega riigi või kohaliku

omavalitsuse ametiasutuses. Seega võib kohtunik, kelle volitused ja teenistussuhe on

kriminaalmenetluse tõttu peatunud, teha ka muud kui vaid õppe- ja teadustööd ning kindlustada

seeläbi sissetuleku.

10. A. Šuvalov esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada justiitsministri 26. juuni 2006. a

käskkiri nr 233-k ja kohustada Justiitsministeeriumi maksma talle välja ametipalk aja eest, mil

ametikohustuste täitmine on peatatud.

11. Riigikohtu halduskolleegium andis 15. jaanuari 2008. a määrusega asja halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 67 lg 1 alusel läbivaatamiseks halduskolleegiumi kogu koosseisule.

Halduskolleegium andis 24. jaanuari 2008. a määrusega asja HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel

läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. HKMS § 70 lg 1 p 2 näeb ette, et asi antakse lahendada

Riigikohtu üldkogule, kui see on tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast.

12. Riigikohtu üldkogu kaasas 20. aprilli 2008. a määrusega põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlusse Riigikogu, õiguskantsleri ja justiitsministri.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kassaator väidab järgmist:

1) ebaõige on kohtute seisukoht, et A. Šuvalovi teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 alusel

Vabariigi Presidendi otsuse vastuvõtmisest ja tulenevalt ATS §-st 107 on justiitsminister õigesti

käskkirjaga peatanud A. Šuvalovile palga väljamaksmise. A. Šuvalov on kohtunik ja kohtuniku

ametikohustuste täitmist reguleerivad kohtute seadus ja kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 381

lg 1 järgi peatab Vabariigi Presidendi nõusolek süüdistusakti koostamiseks kohtuniku

ametikohustuste täitmise kohtuotsuse jõustumiseni. Avaliku teenistuse seadus ei reguleeri

ametikohustuste täitmise peatumist kriminaalmenetluse tõttu. Kohtud tõlgendasid laiendavalt ATS

§ 108 p 10, kui leidsid, et kriminaalmenetlusele allutatud kohtuniku teenistussuhe peatub selle sätte

alusel. Teenistussuhte peatumine ATS § 108 p 10 alusel eeldab käskkirja vormistamist ATS § 11 lg 1

järgi. A. Šuvalovile teadaolevalt pole tema kohta vormistatud teenistussuhte peatamise käskkirja;

2) kohaldades ebaõigesti ATS § 108 p 10 ja § 107, on justiitsminister ja kohtud jõudnud ekslikule

järeldusele, et ametipalga maksmiseks kohtunikule ajal, mil tema ametikohustuste täitmine on

peatunud, puudub seaduslik alus. Kohaldamisele kuuluvad kriminaalmenetluse seadustik ja kohtute

seadus ei sätesta, et ametikohustuste täitmise peatumisega kaasneb ametipalga maksmise peatamine;

3) ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et teenistussuhte peatumise ajal võib kohtunik nagu iga muu

ametnik teha tööd, mis pole seotud töötamisega kohtus või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Ametikohustuste täitmise ajutine peatamine KrMS § 381 lg 1 alusel ei vabasta kohtunikku

kohustusest järgida kohtuniku ametipiiranguid muu töö või tegevuse tegemisel. Ametipiirangutega

kohtunikule ametikohustuste täitmise peatumisel palga maksmise peatamine võrduks isiku jätmisega

sissetulekuta, mis on vastuolus seadusandja kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised.

14. Üldkogule esitatud arvamuses on A. Šuvalov seisukohal, et kohtuniku ametikohustuste peatumise

ajaks peaks olema tagatud vähemalt osaline kohtunikupalk ja sellelt palgaosalt

sotsiaalkindlustusmaksete maksmine. Sellega oleks garanteeritud, et elatusallikate puudumine

ametikohustuste peatumise ajal ei takista äraelamist, ravikindlustust, efektiivse kaitse teostamist

kriminaalasjas ja väärikat jätkamist kohtunikuametis. Kohtuotsus, ka kohtuniku kriminaalasjas, ei

pruugi alati olla süüdimõistev ja võib olla õigeksmõistev. Olukord, milles puudub võimalus maksta

kohtunikule palka või muud hüvitist aja eest, mil tema ametikohustused on KrMS § 381 lg 3 alusel

peatunud, ei ole põhiseaduspärane.

15. Justiitsminister on seisukohal, et kassatsioonkaebus pole põhjendatud, ja väidab järgmist:

1) ebaõige on seisukoht, et kohtuniku ametikohustuste täitmist reguleerivad üksnes kohtute seadus ja

kriminaalmenetluse seadustik. KS § 8 lg 2 järgi kohaldatakse avaliku teenistuse seadust kohtunikele

üksnes juhtudel, mida kohtute seadus ei reguleeri. Kohtute seadus ei piira juhtumeid, millal avaliku

teenistuse seadust kohaldada ja millal mitte kohaldada. Kuna kohtute seadus ei reguleeri

teenistussuhte peatumise aluseid, siis tuleb lähtuda avaliku teenistuse seadusest;

2) ametikohustuste täitmise peatamine KrMS § 381 lg 3 järgi on ühtlasi teenistussuhte peatamine

ATS § 108 p 10 alusel. Kohtuniku ametikohustuste täitmine on peatunud Vabariigi Presidendi otsuse

alusel ja justiitsministri täiendava haldusakti vormistamine pole vajalik;

3) ATS § 107 lg-st 2 tulenevalt säilitatakse teenistussuhte peatumise ajaks ametipalk või makstakse

muud hüvitist üksnes seaduses sõnaselgelt ettenähtud juhtudel. Seadus ei sätesta, et seda tehakse, kui

teenistussuhe on peatunud ATS § 108 p 10 alusel. Tuleb aga arvestada, et ATS § 108 p 10 alused

võivad tuleneda erinevatest õigusaktidest. KrMS § 381 ja ka kohtute seadus ei näe ette palga

säilitamist, kui kohtuniku ametikohustuste täitmine peatatakse kriminaalmenetluse ajaks.

16. Justiitsminister on üldkogule esitatud arvamuses seisukohal, et kohtute seadus, avaliku teenistuse

seadus ja kriminaalmenetluse seadustik ei ole vastuolus põhiseadusega osas, milles need ei võimalda

maksta kohtunikule palka või muud hüvitist aja eest, mil tema ametikohustused on KrMS § 381 lg 3

alusel peatunud.

17. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et kohtute seadus, avaliku teenistuse seadus ja

kriminaalmenetluse seadustik on põhiseadusega kooskõlas osas, milles need ei võimalda maksta

kohtunikule palka või muud hüvitist aja eest, mil tema ametikohustused on KrMS § 381 lg 3 alusel

peatunud.

18. Õiguskantsler on seisukohal, et regulatsioon, mis ei võimalda maksta kohtunikule palka ajal, mil

tema teenistussuhe on peatunud KrMS § 381 lg 3 alusel, ei ole kooskõlas põhiseaduse §-s 147

sätestatud kohtuniku sõltumatuse garantiiga ega ka § 28 lg-s 2 sätestatud igaühe õigusega riigi abile

puuduse korral.

RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT

19. Otsuse I osas määrab üldkogu kindlaks vaidluse eseme. II osas analüüsib üldkogu seda, mis on

A. Šuvalovile palga või muu samaväärse hüvituse maksmise vahetuks takistuseks. III osas käsitleb

üldkogu, kas kohtunikul, kelle teenistuskohustuste täitmine on KrMS § 381 alusel peatunud, on

võimalik töötada mujal kui õppe- või teadustööl. IV osas kontrollib üldkogu, kas A. Šuvalovile palga

või muu samaväärse hüvituse maksmise vahetu takistus on põhiseaduspärane. Otsuse V osas

lahendab üldkogu A. Šuvalovi kassatsioonkaebuse.

I

20. A. Šuvalov pole seadnud kahtluse alla Vabariigi Presidendi 13. juuni 2006. a otsust nr 1031 anda

nõusolek tema kriminaalvastutusele võtmiseks ega tema ametikohustuste täitmise peatamise

õiguspärasust. Asjaolu, et A. Šuvalov pole vaidlustanud Vabariigi Presidendi otsust, ei takista tal oma

väidetavalt rikutud õiguse kaitsmist halduskohtus.

21. A. Šuvalov taotles halduskohtus justiitsministri 26. juuni 2006. a käskkirja nr 233-k tühistamist.

Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et justiitsministri käskkiri on üksnes haldusesisene akt,

millega jaotatakse raamatupidamislikult eelarvevahendeid ning millel puudub siduv toime kaebaja

jaoks. Üldkogu nõustub kohtute selle seisukohaga.

22. Halduskohus ja ringkonnakohus tõlgendasid kaebaja nõuet kohustamisnõudena ametipalga

säilitamiseks ja maksmiseks või muu samaväärse hüvituse maksmiseks. A. Šuvalov ei ole kaebuse

sellisele tõlgendamisele vastu vaielnud. Tema kaebuse väidetest ning ka esialgse õiguskaitse

taotlusest nähtuvalt oli kaebus ühelt poolt suunatud sellele, et saavutada jätkuv kindlustamine

elatusvahenditega. Teisalt aga soovis kaebuse esitaja kohtulikku kaitset olukorras, kus tema õigusi

rikub talle seadusest tuleneva hüve - palga - maksmise peatamine. Ka apellatsioonkaebusest,

kassatsioonkaebusest ja üldkogule esitatud arvamusest nähtuvalt soovib A. Šuvalov

Justiitsministeeriumilt palka, et omada elatusvahendeid ajal, mil tema ametikohustuste täitmine on

peatatud.

Nendel asjaoludel poleks efektiivse õiguskaitse põhimõttega kooskõlas tühistada ringkonnakohtu

otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks selleks, et A. Šuvalov saaks otsustada, kas ta

soovib muuta halduskohtule esitatud tühistamiskaebusena sõnastatud kaebuse kohustamiskaebuseks.

Kuna kaebaja üheks eesmärgiks oli elatusvahendite saamine teenistussuhte peatamise ajaks, on

nendel asjaoludel ka üldkogu arvates põhjendatud A. Šuvalovi nõude tõlgendamine

kohustamisnõudena maksta palka või muud samaväärset hüvitust.

Kohtutes ongi vaieldud selle üle, kas A. Šuvalovil on õigus saada palka või muud samaväärset

hüvitust ning kas riigil on kohustus seda maksta.

II

23. Praeguse vaidluse puhul tuleneb alus kohtuniku ametikohustuste täitmise peatumiseks KrMS

§ 381 lg-st 3, mille järgi Vabariigi Presidendi otsus anda nõusolek kohtuniku kohta süüdistusakti

koostamiseks peatab tema ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Palga ega muu

hüvituse maksmise kohustust kriminaalmenetluse ajaks kohtuniku ametikohustuste täitmise

peatumise korral kriminaalmenetluse seadustikus ei reguleerita. Sellekohast regulatsiooni ei ole ka

kohtute seaduses, mis on kohtunike teenistust reguleerivaks eriseaduseks.

24. Kohtunike teenistusküsimusi ei reguleerita mitte üksnes kohtute seaduses. Tulenevalt KS § 8 lg-

st 2 ja ATS § 12 lg 3 p-st 3 laieneb nendes sätetes nimetatud tingimustel kohtunike

teenistusküsimustele ka avaliku teenistuse seadus. ATS § 107 lg 2 kohaselt säilitatakse ametnikule

teenistussuhte peatumise ajaks ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust vaid

seaduses sätestatud juhtudel ja korras. ATS § 107 lg-st 2 tuleneb, et teenistussuhte peatumise korral

on palga või muu hüvituse mittemaksmine reegel, millest tehakse erandid seaduses sätestatud

juhtudel. Kohtute seadus, avaliku teenistuse seadus ega ükski teine seadus ei sätesta võimalust maksta

kohtunikule palka või muud hüvitust kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldamise juhtudel.

25. Seega ei võimalda kehtiv õigus rahuldada A. Šuvalovi kaebust. Üldkogu on eeltoodust tulenevalt

seisukohal, et A. Šuvalovile palga või muu samaväärse hüvituse maksmise vahetuks takistuseks on

sellise regulatsiooni puudumine (õigustloova akti andmata jätmine), mis võimaldaks maksta palka või

muud hüvitust kohtunikule, kelle teenistussuhe on kriminaalmenetluse ajaks peatunud.

III

26. Kaebuse esitaja on kohtuasjas osutanud, et kohtuniku ametikohustuste täitmise peatumisel palga

väljamaksmise peatamine võrdub isiku sissetulekuta jätmisega, mis on vastuolus seadusandja

kohustusega sätestada kohtuniku sõltumatuse tagatised. Tallinna Ringkonnakohus aga

leidis 30. aprilli 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-06-1451, et kohtuniku ametipiirangud ei kehti ajal,

mil tema volitused ja teenistussuhe on kriminaalmenetluse tõttu peatunud, ja et A. Šuvalov võib

seepärast kindlustada endale sissetuleku, tehes ka muud tööd peale õppe- või teadustöö.

27. Kohtute seaduse § 49 sätestab kohtuniku ametikitsendused. Selle paragrahvi lõige 1 sätestab:

"Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik peab

oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada

kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel." Lõige 2 keelab

kohtunikul olla Riigikogu liige, valla- või linnavolikogu liige, erakonna liige, äriühingu asutaja,

juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige, välismaa äriühingu filiaali juhataja,

pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja ning vaidlevate poolte valitud

vahekohtunik.

28. Seega välistab kohtute seadus selgelt ja ühemõtteliselt kohtuniku igasuguse tööalase tegevuse, v.a

õppe- või teadustöö. KS § 49 on sõnastatud sellisena, et kõik selles sätestatud piirangud kehtivad

kohtuniku kohta kogu tema ametisoleku aja, sh ka ajal, mil tema ametikohustuste täitmine on

peatatud. Seepärast üldkogu ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et A. Šuvalov võib kindlustada

endale sissetuleku, tehes ka muud tööd peale õppe- või teadustöö.

IV

29. Kuna A. Šuvalov seostas enda elatusvahenditega kindlustamise vajaduse kohtuniku

sõltumatusega ning A. Šuvalovile palga või muu samaväärse hüvituse maksmata jätmise vahetuks

takistuseks on asjakohase regulatsiooni puudumine, siis kontrollib üldkogu seda, kas sellise

regulatsiooni puudumine, mis võimaldaks maksta A. Šuvalovile palka või muud hüvitust, on

kooskõlas põhiseadusest tuleneva kohtuniku sõltumatuse põhimõttega.

30. Põhiseaduse § 147 lg 4 sätestab, et kohtuniku sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab

seadus. Tegemist on sättega, mis ühest küljest kohustab seadusandjat kehtestama seadusega

kohtuniku sõltumatuse tagatised ja teisalt välistab kohtuniku sõltumatust puudutava regulatsiooni

kehtestamise täitevvõimu aktiga. Sellest sättest ei ole aga võimalik järeldada kohtuniku sõltumatuse

tagatiste mahtu selleks, et hinnata ühe või teise regulatsiooni sisu või regulatsiooni puudumise

põhiseaduspärasust.

31. Kohtuniku sõltumatuse tagatiste ulatuse kindlaksmääramisel ei saa piirduda ainult Eesti

õiguskorraga, eriti põhiseadusest allpoolseisvate seadustega. Lähtuda tuleb ka sellest, mida

mõistetakse teistes demokraatlikes riikides kohtuniku sõltumatuse tagatiste all.

32. Demokraatlikes riikides üldtunnustatud arusaama kohaselt on kohtuniku sõltumatus käsitatav

ühelt poolt iga konkreetse kohtuniku sellise eelisõigusena, ilma milleta poleks tal võimalik täita enda

ootuspärast rolli ja toimida sotsiaalsete konfliktide lahendamisel sõltumatu kolmanda isikuna.

Sõltumatuse puudumine välistaks ka kohtuniku võimaluse vastutada enda tegevuse eest. Teisalt on

demokraatlikes riikides kohtunike sõltumatusel lisaks eelmärgitule ka oluliselt avaram tähendus.

Nimelt teenib kohtunike sõltumatus ka kõigi õigusemõistmist taotlevate ja selle õiglusele lootvate

inimeste huve. Sõnaselgelt tuleneb selline järeldus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) artiklist 6.1, mille järgi igaühel on õigus asja arutamisele sõltumatus ja

erapooletus seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. EIÕK art 6.1

sisu on põhiseaduses paigutatud paragrahvidesse 15 ja 146. Eelmärgitut arvestades tuleb tõdeda, et

kohtuniku sõltumatuse tagatistel on nii kitsam - iga konkreetset kohtunikku puudutav - kui ka avaram

- demokraatliku riigi toimimist tagav - mõõde.

33. Kohtute seaduse § 3 loetleb kohtuniku sõltumatuse põhitagatised. Palka selles sättes kohtuniku

sõltumatuse põhitagatisena nimetatud ei ole. Palka kui kohtuniku sõltumatuse tagatist ei mainita

otsesõnu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ega põhiseaduses. Küll aga on

Euroopa Nõukogu organiseeritud mitmepoolsel kohtumisel vastu võetud Euroopa harta kohtunike

seaduse kohta (kättesaadav aadressil http://www.coe.int/T/E/Legal_Affairs/Legal_co-

operation/Legal_professionals/Judges/Instruments_and_documents/Charter%20Estonian.pdf) artiklis

6.1 loetud üldtunnustatuks, et palk on kohtuniku sõltumatuse üks tagatistest. Nimetatud artiklis

sätestatakse: "Kohtunikel, kes täidavad kutselise kohtuniku kohustusi, on õigus niisugusele töötasule,

mille tase on kindlaksmääratud sellisena, et see kaitseb neid surveavalduste eest, millega püütakse

mõjutada nende otsuseid ja nende üldist käitumist oma jurisdiktsiooni piires, kahjustades sellega

nende sõltumatust ja erapooletust." Selgitavas memorandumis harta kõnealuse sätte juurde

märgitakse järgmist: "Harta sätestab, et kohtunikele kutsealaste kohustuste täitmise eest ettenähtud

töötasu tase tuleb määratleda selliselt, et see kaitseks neid surveavalduste eest kavatsusega mõjutada

nende otsuseid või üldist käitumist kohtunikuna, kahjustades nende sõltumatust ja erapooletust."

34. Eeltoodust tulenevalt on üldkogu seisukohal, et palk kui kohtuniku sõltumatuse tagatis on

põhiseaduse § 15, § 146 ja § 147 lg 4 kaitsealas. Kohtunikule ametisoleku ajal riigi tagatud piisav

sissetulek võimaldab tal täita ootuspäraselt kohtuniku rolli ning on samas menetlusosalisele

tagatiseks, et tema kohtuasja vaataks läbi sõltumatu ja erapooletu kohus. Põhiseadus ei võimalda teha

järeldust, et kohtuniku sõltumatuse tagatised ei laiene kohtunikule tema ametisoleku mingil

ajavahemikul, näiteks teenistussuhte peatumise ajal. Ka teenistussuhte peatumise ajaks KrMS § 381

lg 3 alusel peab kohtunikule olema tagatud sissetulek selleks, et tagada tema sõltumatus kohtunikuna

pärast ametivolituste taastumist.

35. Üldkogu on seisukohal, et tulenevalt põhiseaduse §-dest 15 ja 146 ning § 147 lg-st 4 on

kohtunikul subjektiivne õigus kohtuniku sõltumatuse tagatiste realiseerimiseks nõuda palka või muud

hüvitust. Raske on ette kujutada olukorda, et kohtuniku sõltumatuse mis tahes tagatisi saaksid enda

subjektiivse õigusena nõuda potentsiaalsed menetlusosalised.

36. Kuna palk on üks kohtuniku sõltumatuse tagatis ning KS § 49 sätestab kohtuniku jaoks muu

kutsetegevuse olulised piirangud, siis tuleb kohtuniku puhul, kelle teenistussuhe on KrMS § 381 lg 3

alusel peatunud, eeldada elatusvahendite puudumist.

37. Kuna A. Šuvalovile ei maksta kriminaalmenetluse ajal palka ja seadus ei näe ette sellisel puhul ka

muud hüvitust, siis on üldkogu eelnevast tulenevalt seisukohal, et sellise õigustloova akti andmata

jätmine, mis võimaldaks maksta palka või muud samaväärset hüvitust kohtunikele, kelle

teenistussuhe on kriminaalmenetluse ajaks peatunud, on vastuolus põhiseaduse § 147 lg-ga 4

koosmõjus põhiseaduse §-dega 146 ja 15.

V

38. Järgmisena tuleb võtta seisukoht kassatsioonkaebuse kohta. Kassatsioonkaebuses palub

A. Šuvalov tühistada justiitsministri käskkirja ja kohustada Justiitsministeeriumi maksma talle

ametipalka aja eest, mil ametikohustuste täitmine on peatatud. Riigikohtule pärast

kassatsioonkaebuse esitamist esitatud arvamuses kirjutab A. Šuvalov vajadusest kindlustada vähemalt

osaline kohtuniku palk. Halduskohtule esitatud kaebuses oli vaidlustatud töötasu maksmise

peatamine. Halduskohtule esitatud kaebuses sisalduvas esialgse õiguskaitse taotluses palus

A. Šuvalov kohustada Justiitsministeeriumi esialgse õiguskaitse korras maksma 1/2 senisest palgast

(ametipalk ja staažitasu). Apellatsioonkaebuses kõneles A. Šuvalov palgast.

39. Tulenevalt KS §-dest 75 ja 76 koosneb kohtuniku töötasu (palk) ametipalgast ja lisatasudest.

40. Üldkogu on seisukohal, et A. Šuvalov, hoolimata ebajärjekindlast terminite kasutamisest, soovib,

et talle makstaks KS §-de 75 ja 76 alusel määratud ametipalka ja staažitasu aja eest, mil tema

ametikohustuste täitmine oli peatatud.

41. Kuna palk on üks kohtuniku sõltumatuse tagatistest ning A. Šuvalov ei saanud palka ja ei

tohtinud ka töötada mujal kui õppe- või teadustööl, siis pole tema kaebuse rahuldamise seisukohalt

oluline välja selgitada seda, kas A. Šuvalovil ametikohustuste täitmise peatumise ajal tegelikult oli

või ei olnud sissetulekuallikaid. Üldkogu on seisukohal, et A. Šuvalovil on õigus saada palka või

muud samaväärset hüvitust kogu aja eest, mil tema ametikohustuste täitmine oli peatunud.

42. Kuna Eesti õiguskorras puudub palgale vastav muu samaväärne hüvitus õigusliku kategooriana

ning üldkogu ei pea võimalikuks sellist hüvitust seadusandja asemel konstrueerida, siis tuleb

Justiitsministeeriumi kohustada maksma A. Šuvalovile palka, mis koosneb esimese astme kohtuniku

ametipalgast ja KS §-ga 76 sätestatud lisatasudest, millele oli A. Šuvalovil õigus.

43. Järgmisena tuleb otsustada, kui palju palka on Justiitsministeerium kohustatud maksma.

Seadusandja on jätnud reguleerimata, kohtunikule palga või muu hüvituse maksmise aja eest, mis

kohtunik on teenistusest kriminaalmenetluse ajaks kõrvaldatud. Seadusandja poolt reguleerimata

küsimuse lahendamisel tuleb Riigikohtul olla vaoshoitud, seda eriti kohtuniku palga osas. Kui ühelt

poolt on kohtuniku palk tema sõltumatuse tagatiseks, siis teiselt poolt peab kohtunikule makstav palk

olema elementaarses korrelatsioonis tema tegeliku töise panusega. Selline elementaarne korrelatsioon

puudub üldkogu arvates juhul, mil kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud ja seega enda

tööd mittetegevale kohtunikule makstaks palka täies ulatuses. Seda arvestades peab üldkogu

põhjendatuks vähendada kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud kohtunikule makstavat

palka.

44. Kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud kohtunikule makstava palga suuruse

kindlaksmääramisel saab kohus käesolevas asjas juhinduda eelkõige mõistlikkuse põhimõttest. Palga

ülemäärane vähendamine võib muu hulgas olla käsitatav süütuse presumptsiooni rikkumise lähedase

riivena. Siinjuures arvestab kohus, et kohtute seaduse § 95 lg 4 kohaselt võib distsiplinaarmenetluse

ajaks teenistusest kõrvaldatud kohtuniku palka vähendada kuni poole võrra. Palga vähendamine kuni

poole võrra ei ole ebamõistlik.

45. Eeltoodust tulenevalt rahuldab üldkogu A. Šuvalovi kassatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab A. Šuvalovi kaebuse osaliselt ja

kohustab Justiitsministeeriumi maksma A. Šuvalovile 50% tema ametipalgast ja lisatasudest kogu aja

eest, mil A. Šuvalovi ametikohustused kohtunikuna olid kriminaalmenetluse tõttu peatunud.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister,

Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu