3-1-1-23-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-23-09

Otsuse kuupäev

13. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

V. P. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. septembri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-6352

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

11. märts 2009

Istungil osalenud isikud

V. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Sirk ja Põhja Politseiprefektuuri

esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. septembri 2008. a kohtuotsus ja lõpetada üldmenetlus V. P. väärteoasjas

liiklusseaduse § 7722 lg 2 järgi.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Hüvitada V. P.-le kaitsjale makstud tasu 15 000 (viisteist tuhat) krooni riigieelarve vahenditest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoasja materjalidest nähtub, et 9. mail 2008. a peatati V. P. poolt juhitud auto Tallinnas. Ta andis menetlusaluse isikuna

ütlused, et ei jälginud spidomeetri näitu ning oli nõus kiirmenetlusega. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna

liiklusjärelevalve talituse komissar Peeter Juuro koostas kiirmenetluse otsuse, millega karistas V. P. LE § 124 p 1 rikkumise

eest LS § 7722 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut (1200 krooni). Kui menetlusalune isik soovis näha kiirusemõõteseadme

taatlust kinnitavaid taatlusmärgiseid, tõmbas menetleja kiirmenetluse otsuse maha ega andnud seda menetlusalusele isikule

kätte.

Edasiselt koostas kohtuväline menetleja üldmenetluse korras väärteoprotokolli selle kohta, et V. P. juhtis 9. mail 2008. a kella

14.55 ajal Tallinnas Pärnu maanteel mootorsõidukit kiirusega 76 km/h (+/- 3) alas, kus kehtis suurim lubatud sõidukiirus 50

km/h. Sellega rikkus V. P. liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo LS § 7722 lg 2 järgi. Põhja

Politseiprefektuuri 6. juuni 2008. a üldmenetluse otsusega karistati V. P. selle väärteo eest rahatrahviga 30 trahviühikut (1800

krooni).

2. V. P. kaitsja Indrek Sirk esitas maakohtule kaebuse, milles palus väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p-de 1 ja 2

alusel. Kaebuses leiti, et V. P. väärteoasjas on tehtud kaks erinevat karistamisotsust - kiirmenetluse otsus ja üldmenetluse otsus.

Selline olukord on vastuolus PS § 23 lg-ga 3, mistõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel. Kaitsja leidis

sedagi, et mõõtetulemus ei vasta mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg-le 1, sest kiiruse mõõtmiseks kasutatud mõõtevahend oli

nõuetekohase taatlusmärgiseta. Sellest tulenevalt ei ole mõõtetulemus mõõteseaduse mõttes usaldusväärne ja mõõtevahendi

näit ei ole lubatud tõend.

3. Harju Maakohtu 29. septembri 2008. a kohtuotsusega tühistati Põhja Politseiprefektuuri otsus osaliselt ja V. P.-le määrati LS

§ 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut (1200 krooni). Muus osas jäi otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

3.1 Kohus asus seisukohale, et V. P. väärteoasja menetlemisel ei rikutud PS §-s 23 sätestatud topeltkaristamise keeldu. V. P.

kinnipidamisel ei olnud vaidlust kiiruse ületamise asjaoludes - isik tunnistas oma süüd ja selgitas, et ei jälginud möödasõidul

spidomeetri näitu. Kohtuväline menetleja koostaski kiirmenetluse otsuse, kuid otsuse tegemise järel hakkas menetlusalune isik

kahtlema kiirusemõõtevahendi taatlemismärgistuse nõuetekohasuses. Sellisel puhul oleks kiirmenetluse kohaldamine läinud

vastuollu VTMS § 55 lg 1 nõuetega. Kohtuväline menetleja tõmbas kiirmenetluse otsuse maha ja koostas sama rikkumise

kohta väärteoprotokolli. V. P. karistati väärteo eest kohtuvälise menetleja otsusega üldkorras.

Kohus märkis, et PS § 23 lg 3 ei luba kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele

on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. V. P. suhtes tehtud kiirmenetluse otsus ei jõustunud ega olnud täidetav. Kiirmenetluse

otsust isikule kätte ei antud, asja menetlemist jätkati üldkorras. Kohus rõhutas, et kiirmenetluse otsust ei kantud

karistusregistrisse ega saadetud kohtutäiturile sundtäitmiseks. Seda arvestades ei ole topeltkaristamise keeldu rikutud.

3.2 Kiirust mõõtis pädev ametiisik nõuetekohaselt taadelduks tunnistatud kiirusemõõtevahendiga. Mõõtetulemuse kohaselt

ületas V. Pulk lubatud sõidukiirust 23 km/h võrra, millega pani toime väärteo LS § 7422 lg 2 järgi.

3.3 Kuna V. P.-l ei olnud väärteo arutamise ajal kehtivaid karistusi ja ta pole uusi väärtegusid toime pannud, kergendas kohus

kohtuvälise menetleja otsusega kohaldatud karistust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. V. P. kaitsja I. Sirk esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles palub jätkuvalt väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29

lg 1 p-des 1 ja 2 toodud alustel. Kassaator põhjendab oma taotlust järgmiselt.

4.1 Üldmenetluse kohaldamine asjas, milles on juba kohaldatud kiirmenetlust, on ebaseaduslik. Väärteomenetluse seadustik ei

näe ette kohtuvälise menetleja õigust tühistada iseenda koostatud otsuseid. Jättes otsuse kätte andmata ja väärteoregistrisse

kandmata, rikkus menetleja VTMS § 57 lg 3, § 81 ja § 82 sätteid. V. P. suhtes tehti kiirmenetluse otsus, millega kohaldati ka

karistust - rahatrahv 1200 krooni. Üldmenetluse otsusega karistati teda aga rahatrahviga 1800 krooni. Karistuse karmistamine

ei ole kooskõlas KarS §-s 56 lg-s 1 ja §-s 58 sätestatud karistuse kohaldamise üldpõhimõtetega. Kassaator leiab, et V. P.

väärteoasjas on tehtud kaks karistamisotsust sõltumata sellest, kas need täitmisele pööratakse või karistusregistrisse kantakse.

Samas asjas paralleelselt kahe menetluse toimetamine on vastuolus PS § 23 lg-ga 3. Kaitsja leiab, et väärteomenetluse

lõpetamine tuleneb VTMS § 29 lg 1 p-st 2, mille kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui

isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest.

4.2 Mõõtetulemus ei vasta MõõteS § 5 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2, sest mõõtevahend oli taatlemata. Rikutud on MõõteS § 11 lg 3 ja §

13 lg 3, sest mõõtevahendil puudus nõuetekohane taatlusmärgis.

4.3 Väärteoasja lahendamisel on rikutud kriminaalmenetluse keele nõuet KrMS § 10 lg 3 tähenduses. V. P. karistamisel on

tuginetud võõrkeelsele dokumendile Kalibriershein nr T07-1295/6, mille eestikeelset tõlget toimikus ei ole.

5. Põhja Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Erki Kergandberg esitas kassatsioonivastuse, milles ta leiab, et

mõõtevahend on nõuetekohaselt taadelduks tunnistatud. Kohus on otsust tehes tuginenud kalibreerimistunnistusel olevale

taatlusmärgisele, mitte tunnistusele endale. Kassatsioonivastuse esitaja leiab, et kiirmenetluse otsusega V. P. tegelikult ei

karistatud. V. P.-le on määratud vaid üks karistus - üldmenetluse otsusega rahatrahv 1800 krooni, mida Harju Maakohtu

otsusega vähendati 1200 kroonini. Asjaolu, et toimiku materjalide hulgas on ka isikule kätteandmata ja jõustumata

kiirmenetluse otsus, millega karistati V. P. kergema karistusega kui üldmenetluse korras, on seletatav sellega, et nimetatud

otsused on teinud erinevad kohtuvälised menetlejad, kes on hinnanud V. P. karistust mõjutavaid asjaolusid erinevalt.

6. Kohtuistungil jäi V. P. kaitsja kassatsiooni juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kassatsioon rahuldamata ja V. P.

karistamine LS § 7422 lg 2 järgi muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad VTMS §-s 155 ettenähtud eeldused. See tähendab,

et nii menetlejale kui ka menetlusalusele isikule on väärteo toimepanemise asjaolud selged, menetlusalusele isikule on teatatud

tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo

toimepanemise kohta ütlusi. Isik peab olema kiirmenetlusega nõus ja andma selle kohta eraldi allkirja ülekuulamise protokolli.

8. Väärteoasja materjalist nähtub, et kohtuväline menetleja pidas võimalikuks lahendada V. P. väärteoasja kiirmenetluses.

Rikkumise asjaolud olid selged, isik rikkumisele vastu ei vaielnud. V. P.-le selgitati tema õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse

erisusi ja tal võimaldati anda ütlusi väärteo kohta. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et V. Pulk oli

kiirmenetlusega nõus ja andis selle kohta ka allkirja. V. Pulk on protokollis märkinud, et ta ei järginud spidomeetri näitu

möödasõidul. Seega esinesid kõik seaduses ettenähtud eeldused kiirmenetluse kohaldamiseks ja kohtuväline menetleja koostas

kiirmenetluse otsuse juhindudes VTMS § 57 lg-test 1 ja 2 ning allkirjastas selle. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

seisukohal, et sellest hetkest oli väärteoasjas otsus tehtud ning seda oli võimalus vaidlustada vaid VTMS § 114 lg 1 p-s 1

sätestatud korras.

9. Käesolevas väärteoasjas soovis menetlusalune isik pärast seda, kui ta oli nõustunud kiirmenetluse kohaldamisega, saanud

selgitused sellest menetlusest tulenevate õiguste kohta ja andnud ka ütlused väärteo asjaolude kohta ning kui kiirmenetluse

otsus oli menetleja poolt alla kirjutatud, selgitust mõõtevahendi taatlemise õiguspärasuse kohta, kuid menetleja selgitus teda ei

rahuldanud. Kohtuväline menetleja tõlgendas seda kiirmenetlust takistava asjaoluna, pidades silmas, et menetlusalune isik ei

olnud vastavalt VTMS § 57 lg-le 3 kiirmenetluse otsuse teise eksemplari kättesaamise kohta allkirja andnud. Kolleegium

märgib, et isiku keeldumine kiirmenetluses tehtud otsuse kättesaamisest allkirja vastu ei ole võrdsustatav tema keeldumisega

kiirmenetlusest, millega ta oli eelnevalt juba nõustunud ning mis oli juba kohtueelse menetleja poolt läbi viidud ja selles

menetlusstaadiumis lõppenud. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud pärast kiirmenetluse otsuse

tegemist seaduslikku võimalust oma otsuse tühistamiseks ja sama asja menetlemise jätkamiseks üldmenetluse korras.

Alustades pärast kiirmenetluse otsuse tegemist ja karistuse määramist üldmenetlust ning karistades V. P. sama teo eest ka

üldmenetluses, rikuti ne bis in idem põhimõtet PS § 23 lg 3 tähenduses.

10. Nendel põhjustel leiab kriminaalkolleegium, et nii kohtuväline menetleja kui ka maakohus on V. P. väärteoasja

lahendamisel üldmenetluse korras rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses, sest väärteoasi oli

kohtuvälise menetleja poolt lahendatud kiirmenetluses ja kiirmenetluse otsus oli vaidlustatav VTMS § 114 lg 1 p 1 korras.

11. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 2 ja VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Harju Maakohtu 29. septembri 2008. a kohtuotsuse ja lõpetab üldmenetluse V. P. väärteoasjas LS § 7722 lg 2 järgi.

12. Lõpetades üldmenetluse V. P. väärteoasjas, ei võta kriminaalkolleegium seisukohta teistes kassatsioonis tõstatatud

küsimustes.

13. Seoses kaitsja taotlusega hüvitada V. P.-le kaitsjatasu märgib kriminaalkolleegium järgmist. Väärteomenetluse seadustiku §

23 sätestab: "Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele

isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest." Riigikohus on 7. aprilli 2003. a otsuses nr 3-1-1-37-03 (RT III 2003, 12, 117) märkinud, et otsustamaks

väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul

arvestada selle asja keerukusega ning lahendada küsimus selle kohta, kas tasu maksmine on vajalik ja konkreetses asjas

põhjendatud. Seejuures on Riigikohus võtnud arvesse kohtuistungite mahtu ning määratud või mõistetud karistuse suurust

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200 ja 6. märtsi 2008. a

otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-08 - RT III 2008, 12, 86). Käesolev väärteoasi ei ole mahukas ega keskmisest keerukam.

Menetlusalust isikut karistati üldmenetluses rahatrahviga 1200 krooni. Seega on õigustatud õigusabikulu hüvitamine 15 000

krooni ulatuses, mis on kolleegiumi arvates põhjendatud ja mõistlik summa.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe