3-1-1-30-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-30-09

Otsuse kuupäev

2. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Priit Pikamäe

Kohtuasi

P. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-08-6870

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

25. märts 2009

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a kohtuotsus P. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata

väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 17. juuni 2008. a otsusega karistati P. K.-d liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 45

trahviühikut (2700 krooni) selle eest, et ta juhtis 22. mail 2008. a kell 19.16 P. tee 26A juures Tallinnas mootorsõidukit

asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 78 km/h +/- 3 km/h. Sellise

tegevusega rikkus P. K. liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid.

2. Selle otsuse peale esitas P. K. kaebuse, milles tõi välja, et kaks politseiametnikku viibisid erinevates kohtades - neist üks

mõõtis kiirust ja teine peatas mõnevõrra hiljem sõiduki ning vormistas protokolli. Kiirusemõõtja näitu kaebajale ei näidatud,

kuna see oli fikseeritud esimese, kilomeeter eemale jäänud politseiametniku poolt. Kaebaja ei ole kindel, et mõõdeti üldse tema

sõiduki kiirust ja samuti ei olevat selge, kas aadress P. tee 26a oli kiiruse mõõtmise koht või protokolli koostamise koht.

Kaebaja palus kohtul kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Samuti palus P. K. kohtul kutsuda istungile mõlemad kiirust

mõõtnud politseinikud ning väärteootsuse teinud politseikomissari. Lisaks sellele taotles kaebaja tõlgi osavõttu menetlusest,

kuna ta ei valda eesti keelt.

3. Harju Maakohus jättis 7. novembri 2008. a kohtuotsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohus leidis, et P. K. sõiduki kiiruse mõõtmine toimus õiguspäraselt. Kohus märkis, et kiirust mõõdeti vastavalt

mõõteseadusele, et politseinike poolt fikseeritud andmete õigsuses ei ole mingit alust kahelda ning et kohtuvälise menetleja

otsusest ilmneb üheselt, et P. tee 26A on teo toimepanemise koht.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 7. novembri 2008. a kohtuotsuse peale esitas kassatsiooni P. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano

Saareväli, kes leiab, et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust ning taotleb sellest lähtuvalt maakohtu otsuse tühistamist ja

väärteoasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Kassaatori põhiväited on järgmised.

4.1. Kohus rikkus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 150 lg 1 p 9 ja arutas väärteoasja tõlgi osavõtuta keeles, mida

menetlusalune isik ei valda. Nimelt märkis suurema osa oma elust Kanadas elanud väliseestlane P. K. maakohtule esitatud

kaebuses, et vajab kohtuistungil tõlki, sest ei valda eesti keelt.

4.2. Kohus ei arutanud väärteoasja täies ulatuses ja rikkus sellega VTMS § 123 lg-s 2 sätestatut. Lähtuvalt tõendite vahetu ja

suulise uurimise põhimõttest oleks kohus pidanud kohtuistungil tunnistajatena üle kuulama väärteoasjas tunnistajatena

figureerivad isikud. Hoolimata menetlusaluse isiku selgest taotlusest kutsuda kohtusse tema sõidukiirust mõõtnud

politseiametnikud, ei ole maakohus seda teinud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Õige on kassaatori väide, et kohus ei arutanud väärteoasja täies ulatuses. Menetlusalune isik taotles tema juhitud

mootorsõiduki kiirust mõõtnud politseiametnike kutsumist kohtuistungile, et neid oleks võimalik asjaolude täpsustamiseks üle

kuulata. Kohus selle taotluse osas seisukohta ei võtnud ja politseiametnikke istungile ei kutsunud. Sellest lähtuvalt rikkus

kohus VTMS § 123 lg-s 2 sisalduvat nõuet, millest tulenevalt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-

s 133 loetletud küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-8-09 - RT III 2009, 12, 86,

p 5; nr 3-1-1-82-08 - RT III 2009, 6, 35, p 6; nr 3-1-1-79-08 - RT III 2009, 6, 37, p 7; nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362,

p 7). Väärteoasja täies ulatuses arutamata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes.

6. Samuti rikkus kohus väärteomenetlusõigust seeläbi, et tugines otsuse tegemisel uurimata tõenditele. Kohtuistungi

protokollist nähtub, et istungil kanti ette vaid kohtuvälise menetleja otsuse kaevatav osa, kaebuses esitatud taotluse sisu ja selle

põhjendus ning kaebusega esitatud muude dokumentide sisu (tl 18). Seevastu kohtuotsuses märgitakse, et kohus rajas otsuse

muuhulgas ka väärteoasja materjalidele (tl 19 pöördel). Seega tugines kohus tõenditele, mida ei avaldatud ja mida vahetult ei

uuritud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem korduvalt märkinud, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on

kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsused väärteoasjades nr 3-1-1-84-08 - RT III 2009, 9, 59, p 10; nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). Kui kohus

tugineb otsust tehes nimetatud nõuetele mittevastavatele tõenditele, on tegu väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS

§ 150 lg 2 mõttes.

7. P. K. taotles Harju Maakohtule esitatud kaebuses tõlgi osavõttu kohtuistungist, sest ta ei valda eesti keelt. Väärteoasja

materjalidest ei nähtu, et kohus oleks taotluse suhtes seisukoha võtnud, ent kohtuistung viidi läbi ilma tõlgi osaluseta.

Kriminaalkolleegium märgib, et kohus oleks pidanud selle taotluse lahendama ning otsustama, kas P. K. valdab küllaldaselt

eesti keelt, et saada piisavalt adekvaatselt aru kohtumenetluse käigust. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb kohtul ka see taotlus

lahendada.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu

otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe