3-1-1-6-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-6-09

Otsuse kuupäev

26. veebruar 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest, Priit Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi J. V. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. septembri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas 4-08-6344

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

11. veebruar 2009

Istungil osalenud isikud

J. V. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. septembri 2008. a otsus J. V. karistamises LS § 7422 lg 1 järgi ja saata väärteoasi

Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuuri 11. juuni 2008. a otsusega karistati J. V. liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50

trahviühikut (3000 krooni). Otsuse kohaselt juhtis ta 13. mail 2008. a kell 14.50 X maakonnas X vallas X tee 90. kilomeetril

mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 25 km/h võrra, sõites

kiirusega 129+- 4 km/h. Sellega rikkus J. V. liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid. Lisakaristusena võeti J. V-lt LS § 7422 lg 4

alusel 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

2. J. V. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles talle määratud lisakaristuse

tühistamist. Menetlusalune isik märkis, et ta on juhtunut kahetsenud ning et seoses tööülesannete täitmisega on tal tarvis

pidevalt autoga liikuda.

3. Harju Maakohus tühistas 18. septembri 2008. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja tegi uue otsuse, mõistes J. V. süüdi

7422 lg 1 järgi ning karistas teda rahatrahviga 8 trahviühikut (480 krooni). Koostati üksnes kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 18. septembri 2008. a otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Politseiprefektuur. Kassatsioonis taotletakse

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Ühtlasi taotleb kassaator nii

kassatsiooniteatise esitamise kui kassatsioonitähtaja ennistamist.

4.1. Kassatsioonitähtaja ennistamist taotleb kassaator järgmistel põhjustel. Esiteks ei teatanud maakohus kassaatorile

kohtuistungi toimumise aega. Nimelt oli kassaator esitanud taotluse lükata kaebuse arutamine kohtu poolt määratud kuupäevalt

- millest oli kassaatorit korrektselt teavitatud - kuu aja võrra edasi, kuna tal oli samaaegselt teine kohtuistung. Lisaks istungi

edasilükkamise taotluse kirjalikule esitamisele palus kassaator maakohut ka telefonitsi asja arutamine edasi lükata. Kohtust

vastati, et istung lükatakse edasi kassaatori taotlusest sõltumata, kuna kaebuse esitaja ei olevat kohtukutset kätte saanud. Istung

lükatigi algselt määratud 8. septembrilt 2008. a edasi 18. septembrile 2008. a, ent kassaatorit sellest ei informeeritud. Lisaks

toob kassaator välja, et kuna ta ei teadnud kohtuistungi toimumise aega, ei olnud tal ka võimalik hiljem tutvuda

kohtulahendiga, et selle peale tähtaegselt kassatsiooni esitada.

4.2. Kohtuotsus tuleb kassaatori arvates tühistada põhjusel, et kohus on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7

mõttes ja on jätnud otsuse põhistamata, ilma et selleks oleks esinenud VTMS § 135 lg-s 6 nimetatud alust.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis J. V. kaitsja Indrek Sirk, et kohtuotsus tuleb jätta muutmata, kuna Lääne

Politseiprefektuur ei esitanud Harju Maakohtule kassatsiooniteatist. Menetlusaluse isiku esindaja leidis, et käesoleval juhul ei

pidanud VTMS § 156 lõikes 1 kassatsiooniteatise esitamiseks ette nähtud seitset päeva arvestama mitte alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest, vaid alates päevast, mil Lääne Politseiprefektuur sai otsusest teada, ent kassaator on kassatsiooniteatise

jätnud üldse esitamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kõigepealt käsitleb Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooniteatise esitamisega seonduvat. Nõustuda ei saa kaitsja

väitega, nagu ei oleks Lääne Politseiprefektuur kassatsiooniteatist esitanud. Väärteoasjast nähtuvalt on kohtuväline menetleja

esitanud 7. oktoobril 2008 Harju Maakohtule kassatsiooniteatise (tl 32), lisades sellele ka taotluse ennistada kassatsiooniteatise

esitamise tähtaeg. Vastavalt VTMS § 156 lõikele 1 peab kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada kassatsiooniõigust, sellest

kirjalikult teatama maakohtule või ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kolleegium leiab, et 7. oktoobril 2008 esitatud teatis oli tähtaegne. Lääne Politseiprefektuur ei osalenud kohtuvälise

menetlejana väärteoasja arutamisel, kuid sai vastavalt VTMS § 135 lg 5 nõuetele kohtuotsuse kätte posti teel 1. oktoobril 2008

(tl 31). Seega tuleb kohtuvälise menetleja jaoks käesoleval juhul VTMS § 156 lg-s 1 ette nähtud kassatsiooniteatise esitamise

tähtaega hakata arvutama kohtuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast, s.o. 2. oktoobrist 2008.

7. Järgmisena analüüsib kolleegium kassatsiooni esitamise tähtaja ennistamisse puutuvat. Kassatsiooni maakohtu otsuse peale

on Lääne Politseiprefektuur esitanud 3. novembril 2008. VTMS § 156 lg 3 kohaselt esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud

maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et VTMS § 156 lg 3 peab silmas olukorda, kus vähemalt üks kohtumenetluse

pool on vastavalt VTMS § 156 lg-le 1 teatanud soovist esitada kassatsioon. Kui ükski pool vastavasisulist soovi ei avalda, võib

kohus VTMS § 135 lg 6 kohaselt piirduda kohtuotsuse resolutiivosa koostamisega. Et käesoleval juhul on kohtuväline

menetleja esitanud tähtaegselt kassatsiooniteatise, oli maakohus kohustatud koostama VTMS § 134 kohaselt sama seadustiku

§-de 109-111 nõuetele vastava põhistatud kohtuotsuse. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta siiski, millise tähtaja jooksul

tuleb kohtul pärast kassatsiooniteatise laekumist koostada põhistatud kohtuotsus. Vastavalt VTMS §-le 2 tuleb selle küsimuse

lahendamisel juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 315 lg 8 järgi tuleb motiveeritud

kohtuotsus

koostada

apellatsiooniõiguse

kasutamise

soovi

teatamisest

alates

viieteistkümne

päeva

jooksul.

Kriminaalkolleegium leiab, et ka väärteomenetluses peab kohus koostama motiveeritud kohtuotsuse viieteistkümne päeva

jooksul kassatsiooniteatise saamisest. Et kassaator esitas kassatsiooniteatise 7. oktoobril 2008, oleks maakohus pidanud

koostama põhistatud otsuse hiljemalt 22. oktoobriks 2008. Viimane on ühtlasi ka selleks kuupäevaks, millest alates tuleb

käesolevas asjas arvutada VTMS § 156 lõikes 3 nimetatud kolmekümnepäevast kassatsiooni esitamise tähtaega. Seega oli

käesolevas asjas kohtuvälise menetleja jaoks kassatsiooni esitamise viimaseks päevaks 21. november 2008. Kirjeldatud

põhjustel ei ole kassaator esitanud kassatsiooni hilinenult ja kassatsioonitähtaja ennistamiseks puudub vajadus.

8. Sisuliselt on kassatsioonis vaidlustatud kohtuvälise menetleja teavitamata jätmist kohtuistungi toimumise ajast.

Väärteoasjast nähtuvalt teavitas maakohus kohtuistungi toimumise ajast menetlusalust isikut, kuid kutse saatmist kohtuvälisele

menetlejale väärteoasja materjalid ei kinnita. Kohtuistungi protokolli kohaselt kohtuvälise menetleja esindaja kohtulikust

arutamisest osa ei võtnud (tl 24). VTMS § 126 lg 3 kohaselt ei takista kohtuvälise menetleja mitteilmumine kaebuse

kohtulikku arutamist. Seega oli maakohus õigustatud arutama menetlusaluse isiku kaebust ka kohtuvälise menetleja esindajata,

kuid seda vaid tingimusel, et eelnevalt olid täidetud VTMS § 122 nõuded. VTMS § 122 kohaselt tuleb kohtumenetluse pool

kohtuistungile kutsuda. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtumenetluse pool saab kujundada seisukoha enda osavõtu kohta

kohtulikust arutamisest vaid juhul, kui kohus on teda selle toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitanud. Kohtuliku

arutamise läbiviimine poolt sellest teavitamata kujutab endast kohtuliku ärakuulamisõiguse rikkumist, mis on

väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes.

9. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et maakohus on väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes

oluliselt rikkunud põhistatud kohtuotsuse koostamata jätmisega. Vastavalt VTMS § 135 lõikele 6 võib kohus piirduda

kohtuotsuse sissejuhatava osa ja lõpposa koostamisega vaid juhul, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse

pooled või ükski kohtumenetluse pool ei teatanud tähtaegselt oma soovist kassatsiooniõigust kasutada. Käesolevas väärteoasjas

teavitas kohtuväline menetleja maakohut oma soovist kassatsiooniõigust kasutada. Seega oli maakohus VTMS § 135 lg 6

kohaselt kohustatud koostama põhistatud kohtuotsuse.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2, § 175 p-st 2 ja § 174 p-st 7 tühistab kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 18. septembri 2008. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe