3-3-1-96-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-96-08

Otsuse kuupäev

26. veebruar 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Ellamärdi Talu OÜ kaebus Konguta Vallavolikogu 11. veebruari

2008.a otsuse nr 78 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2008. a otsus haldusasjas

nr 3-08-533

Menetluse alus Riigikohtus

FIE Ants Ostrati ja Konguta Vallavolikogu kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada FIE Ants Ostrati ja Konguta Vallavolikogu kassatsioonkaebused.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2008. a otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu

30. mai 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-533, täiendades selle motiive vastavalt käesoleva

otsuse seisukohtadele.

Mõista Ellamärdi Talu OÜ-lt FIE Ants Ostrati kasuks välja menetluskulud 14 160 krooni.

Tagastada kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Ants Ostrat esitas 25. septembril 2007 avalduse Konguta vallas

asuva vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks. Taotlejate nimekirja avalikustamisel

selgus, et sama maa osas osutus taotlejaks ka Ellamärdi Talu OÜ. 28. novembril 2007 esitas

Ellamärdi Talu OÜ Konguta Vallavalitsusele kaebuse, milles palus keelduda A. Ostrati kandmisest

vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Kaebuse kohaselt ei vastanud

A. Ostrat Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määrusega nr 24 vastu võetud "Riigimaa

kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra" (edaspidi Kord) § 7 lg-tes 1

ja 2 sätestatud nõuetele ega olnud esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema vastavust Korras sätestatud

tingimustele.

Konguta Vallavolikogu 17. detsembri 2007. a otsusega nr 68 jäeti Ellamärdi Talu OÜ kaebus

rahuldamata ning otsustati jätta FIE Ants Ostrat vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate

nimekirja.

2. 11. veebruari 2008. a otsusega nr 78 kinnitas Konguta Vallavolikogu vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Nimekirja kohaselt taotlesid sama maad (nr 71 - 24,0 ha) nii

FIE Ants Ostrat kui ka Ellamärdi Talu OÜ. Otsuse punkti 2 järgi tuli vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse taotlejatel 15. märtsiks 2008 sõlmida omavaheline kokkulepe vaba

põllumajandusmaa maatükkide jagamise kohta.

3. Ellamärdi Talu OÜ esitas 18. märtsil 2008 halduskohtule kaebuse ning palus tühistada Konguta

Vallavolikogu 11. veebruari 2008. a otsuse nr 78 punkti 1.10, millega vaba põllumajandusmaa

taotlejate nimekirja arvati A. Ostrat. Kaebaja leidis, et A. Ostrat ei ole põllumajanduslik tootja

MaaRS § 233 lg 2 ja Korra § 7 lg-te 1 ja 2 tähenduses ning pole põhjendatud tema kandmine vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Ta ei saa tulu omatoodetud

põllumajandussaaduste või neist valmistatud toodete müügist ega oma tootmiseks vajalikku maad ega

põllumajandusmaa kasutamise õigust. A. Ostrati haritaval maatükil (umbes 0,04 ha) ei ole kaebaja

arvates võimalik põllumajanduslik tootmine.

4. Tartu Halduskohus jättis 30. mai 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-533 kaebuse

rahuldamata. Kohtu hinnangul leidis vallavolikogu õigesti, et A. Ostrat vastab MaaRS § 233 lg-s 2

sätestatud tingimustele ning on põllumajanduslik tootja. Tuvastatud on, et taotleja on füüsilisest

isikust ettevõtja, kelle omandis on maatulundusmaa ning taotletav maa piirneb olemasoleva

maavaldusega. Taotleja kasutab maad kartuli ja köögivilja kasvatamiseks ning on tõendanud kohtule

esitatud arvega tulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Seadus ei sätesta, millises mahus

peaks olema toodangut realiseeritud, et pidada täidetuks MaaRS § 233 lg-s 2 ette nähtud tingimusi.

Samas leidis halduskohus, et vaidlustatud akt, millega kinnitati vaba põllumajandusmaa taotlejate

nimekiri, ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning seda on vaidlustatud etteruttavalt. Tegemist on

maa kasutusvaldusesse andmise eeltoiminguga. MaaRS § 233 lg 6 sätestab, et kui taotlejad pole

saavutanud sama maatüki osas kokkulepet ettenähtud kuupäevaks, siis peab maa kasutusvaldusesse

saaja küsimuse lahendama maavanem. Praeguses asjas pole veel tehtud otsustust, keda taotlejatest

eelistatakse.

5. Ellamärdi Talu OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha

uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellandi arvates pole kohus piisava põhjalikkusega

analüüsinud kõiki tõendeid ega põhjendanud, miks osa tõendeid on arvestamata jäetud. Kohus on

eksinud ka MaaRS § 233 lg 2, Korra § 7 lg 1 ning § 10 kohaldamisel. Apellandi arvates rikkus

kaevatav otsus tema subjektiivseid õigusi, kuna A. Ostrati ebaõige arvamine taotlejate nimekirja võib

tuua kaasa olukorra, kus maavanem otsustab vallavolikogu otsuse põhjal maa kasutusvaldusesse

andmise just temale.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3. oktoobri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega tühistas vaidlustatud otsuse soovitud ulatuses.

Ringkonnakohus leidis järgmist:

1) vallavolikogu vaidlustatud otsuse punkti 1.10 kohaselt on A. Ostrat kinnitatud vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajaks. Kuigi vaidlustatud otsuse punktiga 2 anti sama

maatüki kasutusvaldusesse taotlejatele tähtaeg (15. märts 2008) kokku leppimiseks, ei ole taotlejad

kokkulepet saavutanud ning seetõttu ei ole tegemist vallavolikogu ettepanekuga maavanemale, kes

MaaRS § 233 lg 6 alusel kokkuleppele mittejõudmise korral otsuse teeb;

2) MaaRS § 233 lg-st 2, Korra § 7 lg-test 1 ja 2 ning § 10 lg-st 1 tulenevalt kantakse vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja üksnes selleks õigust omavad isikud ning

isikute suhtes, kes nendele tingimustele ei vasta, tuleb teha otsus nimekirja kandmisest keeldumise

kohta. Nii maareformi seadus kui Kord annavad taotlejate nimekirja kantud isikutele võimaluse juba

enne nimekirja kinnitamist pöörduda kaebusega vallavalitsuse poole, kui neil on vastuväiteid teiste

nimekirja kantud isikute vastavuse osas. Kuna Ellamärdi Talu OÜ on seda võimalust oma õiguste

kaitseks juba kasutanud ning ka käesolev vaidlus käib selle üle, kas A. Ostrat kvalifitseerub

põllumajandusliku tootjana, kes võiks saada kasutusvaldusesse vaba põllumajandusmaad, on ekslik

halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud akt ei riku kaebaja õigusi;

3) vallavolikogu on ebaõigesti lugenud A. Ostrati põllumajandusliku tootmisega tegelejaks MaaRS

§ 233 lg 2 ja Korra § 7 lg-te 1 ning 2 mõttes;

4) vaidlust ei ole selle üle, et A. Ostrat on registreeritud 2007. aastal füüsilisest isikust ettevõtjana,

talle kuulub Konguta vallas maavaldus (kogupindalaga 4,34 ha, millest haritavat maad on 0,05 ha)

ning põllumajandussaaduste (1150 kg kartulit ja 58 kg tomatit) müügi tõendamiseks on esitatud arve;

5) samas ei saa esitatud dokumentide alusel kindlaks teha tegelikku põllumajanduslikku tootmist.

Vaid 0,05 ha A. Ostratile kuuluvast maast on reaalselt haritud ning pole tõendatud, et tema kasutuses

või omanduses oleks põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikke seadmeid. Põllumajandusliku

tootmisega pole tegemist olukorras, kus reaalselt haritava maa suurus ja realiseeritud toodangu kogus

viitavad sellele, et põllumajandussaadusi kasvatati eelkõige enda tarbeks ning neid müüdi vaid siis,

kui oma vajadus oli rahuldatud;

6) MaaRS § 233 kohaselt on vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise eesmärk luua

võimalus eelkõige neile põllumajandusliku tootmisega tegelejatele, kelle omandis või õiguspärases

kasutuses olev maa on täielikult kasutusse võetud ja maa puudumine takistab tootmise arendamist või

laiendamist. Tõendamist pole leidnud, et A. Ostrat oleks selline põllumajandusliku tootmisega

tegeleja, kes kasutaks reaalselt tootmiseks kogu tema omanduses olevat maad Konguta valla

territooriumil ja vajaks maad oma tegevuse laiendamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebused esitasid Konguta Vallavolikogu ja FIE Ants Ostrat.

8. Konguta Vallavolikogu palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab järgmist:

1) väär on ringkonnakohtu seisukoht kaebeõiguse küsimuses. Vaidlus A. Ostrati vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kandmise õiguspärasuse üle lõppes, kui

vallavolikogu vaatas läbi Ellamärdi Talu OÜ MaaRS § 233 lg 5 alusel esitatud kaebuse ja jättis selle

17. detsembri 2007. a otsusega nr 68 rahuldamata. Seda otsust kaebaja ei vaidlustanud. Seega puudub

Ellamärdi Talu OÜ-l kaebeõigus käesolevas asjas;

2) asudes seisukohale, et A. Ostrat ei ole põllumajandusliku tootmisega tegelev isik MaaRS § 233

lg 2 ja Korra § 7 lg-te 1 ning 2 mõttes, kohaldas ringkonnakohus vääralt MaaRS § 233. Sellest sättest

ei tulene, et vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlemise õigus on vaid isikul, kelle omandis

või õiguspärases kasutuses olev maa on täielikult kasutusse võetud ning maa puudumine on saanud

takistavaks asjaoluks tootmise edasiarendamisel või laiendamisel ja sellega antakse täiendav

võimalus maa kasutamiseks majandustegevuse raames. Sellist tingimust seadusest ei tulene;

3) ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks kohtule esitatud arve ei tõenda tulu saamist

põllumajandussaaduste müügist või miks tekkis kahtlus, et arvel märgitud põllumajandussaadused ei

ole toodetud A. Ostrati maatükil. Samuti pole ringkonnakohus põhjendanud, milliste kriteeriumide

alusel ta leiab, et toodangu koguse ja haritava maa suuruse põhjal ei saa A. Ostratit pidada

põllumajanduslikuks tootjaks;

4) MaaRS § 233 lg 2 ei näe ette, et füüsilisest isikust ettevõtja puhul peaks vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse saamiseks olema põllumajanduslik tootmine tema põhiline tegevusala.

Ringkonnakohus ei ole arvesse võtnud ka põllumajandusliku tootmise eripära ega asjaolu, et

ettevõtlusega on hiljuti alustatud.

9. FIE Ants Ostrati kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse

halduskohtu otsus. A. Ostrat leiab, et ta vastab kõigile MaaRS § 233 lg-s 2 ja Korra § 7 lg-tes 1 ning 2

sätestatud nõuetele ning ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et teda ei saa lugeda

põllumajandusliku tootmisega tegelejaks. Ringkonnakohus on tähelepanuta jätnud, et suurema osa

A. Ostratile kuuluvast maast moodustab õueala ja segamets ning põlluharimine suuremas ulatuses

kui 0,8 ha polegi võimalik. Ringkonnakohus on viidatud sätteid tõlgendanud vääralt ning seadnud

põllumajandusliku tootja määratlemisel alusetult täiendavaid tingimusi. Kehtivast õigusest ei tulene

alampiiri põllumajandussaaduste müügist saadavale tulule ega tootmiseks kasutatava maa suurusele.

Ringkonnakohtu tõlgendus välistab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate ringist

väiketootjad. Seadusest ei tulene ringkonnakohtu poolt vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse

andmise eeldusena märgitud tingimust, et olemasolev maa peab olema täielikult kasutusse võetud ja

maa puudumine on saanud takistavaks asjaoluks tootmise arendamisel või laiendamisel. Ebaõige on

ringkonnakohtu seisukoht, et A. Ostrat ei vaja täiendavalt maad kasutusvaldusesse, kuna ta ei kasuta

põllumajanduslikuks tootmiseks kogu tema omanduses olevat maad Konguta valla territooriumil.

A. Ostrat (menetluses kolmas isik) taotleb ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

10. Kirjalikus vastuses Konguta Vallavolikogu kassatsioonkaebusele märgib FIE Ants Ostrat, et

nõustub Konguta Vallavolikogu kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega ning leiab, et

Riigikohus saab teha ise uue otsuse.

11. Kirjalikus vastuses Konguta Vallavolikogu ja FIE Ants Ostrati kassatsioonkaebustele palub

Ellamärdi Talu OÜ jätta kassatsioonkaebused rahuldamata. Vastuse kohaselt on ringkonnakohus

kontrollinud kaebeõiguse olemasolu ja õigesti leidnud, et kaevatav haldusakt rikub Ellamärdi Talu

OÜ subjektiivseid õigusi. Ellamärdi Talu OÜ peab tema õigusi rikkuvaks olukorda, kus tal tuleb

vastavalt Konguta Vallavolikogu otsusele konkureerida isikuga, kellel ei ole vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse saamise õigust. Vaba põllumajandusmaa saajate nimekirja kantakse ainult isikud,

kes vastavad kehtivas õiguses sätestatud tingimustele. Neile tingimustele vastavust peab kontrollima

kohalik omavalitsus. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kohaliku omavalitsuse volikogu pole

tuvastanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu kanti põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse saajate nimekirja põhjendamatult ka A. Ostrat.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Ellamärdi Talu OÜ esitas kaebuse Konguta Vallavolikogu 11. veebruari 2008. a otsuse nr 78,

millega kinnitati vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekiri, tühistamiseks.

Kolleegium lahendab esmalt küsimuse Ellamärdi Talu OÜ kaebeõigusest (I), seejärel selgitab vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotleja määratlemist põllumajandusliku tootjana (II) ning

lahendab kassatsioonkaebuste taotlused (III).

I

13. Halduskohus asus seisukohale, et Konguta Vallavolikogu 11. veebruari 2008. a otsust nr 78 on

vaidlustatud ennatlikult. Vaidlustatud otsus ei väljenda halduskohtu hinnangul veel vallavolikogu

eelistust juhtumiks, kui maavanemal tuleb vastavalt MaaRS § 233 lg-le 6 volikogu ettepaneku alusel

otsustada, kellele maa kasutusvaldusesse anda. Seega ei saa vaidlustatud korraldus halduskohtu

arvates rikkuda kaebaja õigusi.

Konguta Vallavolikogu sisustab kaebeõiguse puudumist teisiti. Ta leiab, et kui kaebaja vaidlustas

pärast MaaRS § 233 lg 5 alusel taotlejate nimekirja avalikustamist FIE Ants Ostrati nimekirja

kandmise, kuid vallavolikogu jättis kaebuse 17. detsembri 2007. a otsusega nr 68 rahuldamata ning

kaebaja ei kasutanud võimalust seda vallavolikogu otsust halduskohtus vaidlustada, on põhjendamatu

pidada kaebaja õigusi rikkuvaks Konguta Vallvolikogu 11. veebruari 2008. a otsust nr 78.

14. Vastavalt MaaRS § 233 lg-le 4 koostab vallavalitsus vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse

taotlejate nimekirja. Nimekiri, milles näidatakse ära maatüki number, suurus, taotleja nimi või

nimetus ja äriregistri kood, pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks.

MaaRS § 233 lg 5 näeb ette, et enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja

kinnitamist peab kohalik omavalitsus selgitama välja taotlejate vastavuse nõuetele ning lahendama

sellekohased vaidlused. MaaRS § 233 lg 5 kohaselt lahendab vallavolikogu huvitatud isikute

kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale. Vallavolikogu poolt kinnitatavasse

nimekirja ei kanta isikuid, kes ei vasta maareformi seaduses sätestatud nõuetele.

MaaRS § 233 lg 6 näeb ette, et kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad

omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse

andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle

põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel

või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui maavanem ei

nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane,

saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks. Seega võib kohalik omavalitsus juhul, kui

taotlejad sama maatüki osas kokkulepet ei saavuta, ka kasutusvaldusesse saajate nimekirja kanda

mitu taotlejat, kuid ka need isikud peavad vastama maa kasutusvaldusesse saajatele seaduses

sätestatud nõuetele.

15. Praegusel juhul on vaidlustatud otsusega kinnitatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse

taotlejate nimekiri, millesse on kantud sama maatüki osas nii FIE Ants Ostrat kui ka Ellamärdi Talu

OÜ. Otsuse punktis 2 on vallavolikogu andnud taotlejatele tähtaja (15. märts 2008) kokkulepete

saavutamiseks.

Vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud MaaRS § 233 lg 4, mis käsitleb taotlejate

nimekirja koostamist, mitte aga MaaRS § 233 lg 5, mis räägib vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamisest. Samuti viidatakse Korra § 10 lg-tele 1, 3 ja 4, mis

asuvad küll sättes pealkirjaga "Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja

kinnitamine", kuid oma sisult puudutavad vaba põllumajandusmaa saajate väljaselgitamist, sh kokku

leppimiseks võimaluse andmist. Kolleegiumi arvates ei ole vaidlustatud otsuse näol tegemist

kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamisega MaaRS § 233 lg 5 ja Korra § 10 tähenduses. Asja

materjalidest ei selgu üheselt, kas pärast kokkulepeteks antud tähtaja möödumist kavatses

vallavolikogu veel eraldi koostada ja kinnitada kasutusvaldusesse saajate nimekirja. Otsus ei sisalda

ka taotlejate kohta kõiki andmeid, mille märkimist kasutusvaldusesse saajate nimekirjas Korra § 10

lg 8 ette näeb. Ka sellest asjaolust võib järeldada, et tegemist pole veel vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse saajate nimekirjaga.

Seadusest ega Korrast ei tulene, et taotlejate nimekirja avalikustamise ja kasutusvaldusesse saajate

nimekirja kinnitamise vahel peaks toimuma taotlejate nimekirja kinnitamine, kuid samas omab

selline otsus menetlust korrastavat ja isikuid taotlejatena fikseerivat tähendust ning muudab

menetluse selgemaks ja paremini jälgitavaks. Seega oli niisuguse otsuse vastuvõtmine igati kooskõlas

HMS § 5 lg-ga 1 ja hea halduse põhimõtetega.

16. Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus pole oma õiguslikult olemuselt haldusakt ega eelhaldusakt

HKMS § 4 tähenduses, mille vaidlustamiseks saaks halduskohtule esitada tühistamiskaebuse.

Vaidlustatud otsus kujutab endast menetlustoimingut, millega vallavolikogu on kinnitanud mitme

sama maad sooviva isiku vastavust maa kasutusvaldusesse taotlejatele esitatavatele nõuetele.

17. Riigikohus on oma varasemas praktikas pidanud erandlikult võimalikuks eraldiseisvalt

vaidlustada ka menetlustoimingut, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis

vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik

rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks (vt

näiteks 14. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 9, ning 28. veebruari 2007. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21). Kolleegiumi seisukohtade järgi saab enne haldusakti

andmist kaebust esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise õigusi sõltumata

menetluse lõpptulemusest (14. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 9, 6. märtsi

2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-06, p 10, 28. veebruari 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-

06, p-d 20 ja 21, 18. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-03, p 18). Kui menetlustoiming

puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, oleks kolleegiumi hinnangul ilmselgelt

ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust ning seejuures poleks tagatud ka efektiivne

õiguskaitse (24. oktoobri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-51-07).

18. Vaidlustatud otsusega määratles vallavolikogu taotlejad, kes tema arvates vaba põllumajandusmaa

kasutusvaldusesse taotlejatele kehtestatud nõuetele vastavad, ja andis sama maatüki suhtes

kasutusvalduse soovijatele tähtaja kokkulepete saavutamiseks.

Menetluse kõnealuses etapis ei olnud veel selgunud, kas taotlejad on valmis kokkuleppele jõudma

ning milline on sellise kokkuleppe tulemus. Kui kokkuleppele mittejõudmise korral osaleb edasises

menetluses mitu taotlejat, ei pruugi menetlus piirduda maavanema nõusolekuga vallavolikogu

ettepanekule, vaid maavanem võib suunata menetluse veel kord volikogule eelistuse

väljaselgitamiseks. Kolleegium möönab, et selliste täiendavate etappide lisandumine maa

kasutusvaldusesse andmise menetluses omab teatud mõju kaebajale ning nõuetele mittevastava

taotleja nimekirja arvamine võib pikendada lõpliku otsustuseni ja maa kasutusvalduse seadmiseni

jõudmist ja muuta selle kaebaja jaoks mõnevõrra koormavamaks.

Kolleegium leiab, et ka juhul, kui Konguta Vallavolikogu on A. Ostrati alusetult arvanud taotlejate

nimekirja, ei mõjuta niisugune asjaolu selles menetlusstaadiumis veel ilmselgelt menetluse

lõpptulemust, ei too kaasa selle sisulist õigusvastasust ega muuda võimatuks lõpliku otsustuse

õiguspärasuse hindamist. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus tuleb rahuldamata

jätta, sest kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud.

II

19. Kuna kolleegium on seisukohal, et Ellamärdi Talu OÜ õigusi ei ole rikutud, pole praeguses

vaidluses võimalik hinnata vaidlustatud toimingu sisulist õiguspärasust ega välja selgitada, kas

Konguta Vallavolikogu on põhjendatult pidanud FIE Ants Ostratit põllumajandusliku tootmisega

tegelejaks MaaRS § 233 lg 2 tähenduses.

Kolleegium soovib põllumajandusliku tootmisega tegeleja määratlemisega seonduvalt siiski märkida

järgmist.

20. MaaRS § 233 lg 11 kohaselt antakse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse Eesti kodanikule

või Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes vastavad sama paragrahvi teises lõikes sätestatud

nõuetele.

MaaRS § 233 lg 2 sätestab, et vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitab

omavalitsusele avalduse koos maa suuruse ja maatüki numbri(te) nimetamisega äriregistrisse kantud

füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku

omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse

territooriumil ja kelle maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga. Veel sätestab MaaRS

§ 233 lg 2, et põllumajandusliku tootmisega tegeleja maareformi seaduse tähenduses on isik, kes saab

tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab

tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise

õigusena selle seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul

alusel.

21. Põllumajandusliku tootmisega tegelemise mõistet on kolleegium varem sisustanud nii seoses vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise (24. mai 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-21-07) kui ka

vaba põllumajandusmaa erastamise (1. veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-3-02 ja 14. oktoobri

2003. a otsus asjas nr 3-3-1-63-03) vaidlustega.

Kolleegium nõustub kassaatoritega selles, et üksnes müüdava toodangu väikesest kogusest või

saadava tulu vähesusest ei saa teha järeldust põllumajandusliku tootmise puudumise kohta. Ka

varasemas praktikas on kolleegium seoses vaba põllumajandusmaa erastamisega märkinud, et

ainuüksi tulu, kulu või põllumajandussaaduste kui kauba puudumisest ei saa teha järeldust, et isik ei

tegele põllumajandusliku tootmisega maareformi seaduse ja Maa enampakkumisega erastamise korra

mõttes. Alusetuks on kohtupraktikas peetud ka seisukohta, et tuludeklaratsioonis deklareeritud

väikeste kulude tõttu ei saa põllumajanduslikku tegevust pidada põllumajanduslikuks tootmiseks

(1. veebruari 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-02).

Kehtivast õigusest ei tulene alampiiri põllumajandussaaduste müügist saadavale tulule ega tootmiseks

kasutatava maa suurusele, mis võimaldaks määratleda põllumajanduslikku tootmist MaaRS § 233 lg 2

tähenduses. Pelgalt realiseeritava toodangu maht ja saadav tulu ei anna võimalust otsustada

põllumajandusliku tootmise olemasolu üle ega seda ka välistada.

22. MaaRS § 233 lg 2 ei näe füüsilisest isikust ettevõtja puhul ette, et põllumajanduslik tootmine

peaks olema tema põhiline tegevusala. See nõue kehtib üksnes eraõiguslikust juriidilisest isikust

taotleja puhul (vt ka 24. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-21-07). Samas on kolleegium

põllumajandusliku tootmise määratlemisel rõhutanud tegeliku tootmise olulisust.

MRS § 231 lg-st 2 (kuni 1. jaanuarini 2003 kehtinud redaktsioonis) järeldas kolleegium, et

seadusandja on vaba põllumajandusmaa erastamise õigust omava isiku määratlemisel pidanud

oluliseks nii tegeliku tootmise olemasolu kui ka tootmiseks vajaliku maa omamist või kasutamise

õigust (14. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-63-03). Kolleegium on jõudnud ka järeldusele, et

põllumajandusliku tootmisega tegelemine maareformi seaduse (kuni 22. märtsini 1999 kehtinud

redaktsiooni § 22 lg 4 p 5) mõttes on taime- ja loomakasvatus eesmärgiga müüa vastavaid saadusi.

Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse

vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi (1. veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-3-02).

23. Maareformi seadus (eriti MaaRS § 233 lg 5) paneb vallavolikogule kohustuse koguda

põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente ja lahendada vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja arvamisest tõusetunud vaidlusi ning esitada

maavanemale nimekiri, kuhu on kantud vaid MaaRS § 233 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavad isikud.

Seega on tegeliku põllumajandusliku tootmise olemasolu tõendamisel ja hindamisel oluline roll

kohalikul omavalitsusel, kes peab enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja

kinnitamist välja selgitama iga taotleja vastavuse seaduses sätestatud nõuetele. Selleks tuleb koguda

asjakohaseid tõendeid ning vajadusel hinnata tegeliku tootmise olemasolu ka paikvaatluse teel.

Kohalikul omavalitsusel, kes tunneb kõige paremini kohalikku olukorda, on põllumajandusliku

tootmise hindamisel ulatuslik otsustusruum ning kohtu võimalused sisuliselt kontrollida hinnangut

tootmise olemasolu või puudumise kohta on piiratud. Kohtul on võimalus võtta seisukoht vaid

materiaalõiguse tõlgendamise õigsuse, menetlusreeglitest kinnipidamise ning kaalutlusõiguse

teostamise õiguspärasuse osas.

24. Kolleegiumi arvates ei sõltu põllumajandusliku tootmisega tegeleja nõuetele vastavus sellest, kas

olemasolev maa on täielikult kasutuses. Olemasoleva maa kasutamise ulatus võib olla üheks

kriteeriumiks tegeliku tootmise väljaselgitamisel ja mitme taotleja puhul valiku tegemisel, kuid

haldusorgan peab konkreetsel juhul arvesse võtma, millises ulatuses ja millistel põhjustel maad

tootmiseks ei kasutata. Asjaolust, et maad täies ulatuses tootmiseks pole kasutatud, ei tulene

iseenesest, et isikul poleks alust saada vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse.

III

25. Eeltoodust tulenevalt kassatsioonkaebused rahuldatakse. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja

jõusse jätta halduskohtu otsus, mille motiive tuleb täiendada vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

26. FIE Ants Ostrat, kes on menetluses kolmas isik, taotleb ka menetluskulude väljamõistmist.

FIE Ants Ostrat on esitanud halduskohtule kviitung-orderi 5900 krooni tasumise kohta OÜ-le

Advokaadibüroo Sirje Must (tl 125). Apellatsiooniastmes on Ants Ostrat esitanud maksekorralduse

advokaadibüroole 2360 krooni tasumise kohta haldusasjas nr 3-08-533 (tl 158) ning Riigikohtule

advokaadibüroole 5900 krooni tasumise kohta maksekorralduse (tl 181, mille selgitustesse on

märgitud "Edasikaebamiseks riigikohtusse".

Menetluskulude kandmine on tõendatud kokku 14 160 krooni ulatuses. Kolleegiumi hinnangul pole

tegemist ülemäära suurte kuludega ning kulude suurusele ei vaidle vastu ka Ellamärdi Talu

OÜ. Seega tuleb menetluskulud Ellamärdi Talu OÜ-lt FIE Ants Ostrati kasuks HKMS § 92 lg 7

alusel välja mõista.

27. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann