3-2-1-1-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-1-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. veebruar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Piimandusühistu E-Piim hagi OSAÜHINGU PÕLTSAMAA

MEIEREI JUUSTUTÖÖSTUS vastu kaubamärgi

õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-40177

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Piimandusühistu E-Piim kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Piimandusühistu E-Piim (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper

Kostja OSAÜHING PÕLTSAMAA MEIEREI

JUUSTUTÖÖSTUS (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar

Asja läbivaatamise kuupäev

26. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-40177 muutmata

ning Piimandusühistu E-Piim kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Piimandusühistu E-Piim kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Piimandusühistu E-Piim (hageja) esitas 29. detsembril 2006. a Harju Maakohtule hagi

OSAÜHINGU PÕLTSAMAA MEIEREI JUUSTUTÖÖSTUS (kostja) vastu kaubamärgi

!PÕLTSAMAA kuldne kera + kuju" õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kanti hageja taotlusel geograafiline tähis !Põltsamaa juust" registrisse

1. septembril 2003. Kostja esitas 23. aprillil 2002 taotluse kaubamärgi !PÕLTSAMAA kuldne kera

+ kuju" registreerimiseks klassides 16 ja 29. Kaubamärgi reproduktsioonil on muu tekstiga võrreldes

suuremalt kujutatud sõna !Põltsamaa" ning kaubamärgi taustaks on Põltsamaa lossivaremete ning

kiriku kujutis. Patendiameti otsus kaubamärgi registreerimise kohta avaldati Eesti Kaubamärgilehes

nr 1/2004. Patendiamet määras !Põltsamaa" kui geograafilist päritolu näitava sõna mittekaitstavaks

osaks. Vaatamata seose puudumisele Põltsamaaga on kostja püüdnud nii ärinime, kaubamärgitaotluse

kui ka talle kuuluva kinnistu nimega luua seost Põltsamaa kui tuntud juustutootmiskohaga.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjon jättis 29. septembri 2006. a otsusega hageja kaebuse

rahuldamata, asudes seisukohale, et kaubamärgitaotlus ei ole esitatud pahauskselt, kuivõrd

tõendamata on Põltsamaa maine juustutootmiskohana.

Hageja leidis, et kaubamärgi registreerimine on vastuolus kaubamärgiseaduse (KaMS) § 7 lg 1 p-

ga 61. Kaubamärgi olulisimaks ja pilkupüüdvaimaks elemendiks on tähistus !Põltsamaa" ning

kaubamärgil kujutatud lossivaremete ja kiriku tõttu seostab tarbija kaubamärki konkreetse

geograafilise piirkonnaga. Kaubamärgi muud sõnalised elemendid on küll aimatavad, kuid välja

loetavad üksnes suure pingutusega. Seega on kostja kaubamärk !PÕLTSAMAA kuldne kera + kuju"

tervikuna eksitavalt sarnane geograafilise tähisega !Põltsamaa juust". Kaubamärgi !PÕLTSAMAA

kuldne kera + kuju" kasutamine juustude tähistamiseks on vastuolus geograafilise tähise kaitse

seaduse (GTKS) § 11 lg 1 p-dega 1, 2 ja 5, kuna kostjal puudub seadusega nõutav side Põltsamaaga

ning juustud ei ole seal valmistatud. Kaubamärgi kasutamine piimatoodete tähistamiseks oleks

vastuolus ka GTKS § 11 lg 1 p-ga 3, kuna klassis 29 märgitud kaup !piimatooted" on vaieldamatult

samaliigiline kaubaga !juust". Õiguskaitset välistavad asjaolud esinevad ka klassi 16 kaupade

puhul. Geograafilisel tähisel !Põltsamaa juust" on Eestis hea maine, mida kinnitavad tähise

registreerimise tunnistuse andmed. Tõenäoliselt ei valmistaks kostja klassi 16 kaupu, vaid pigem

kasutaks neid kui reklaammaterjale, suveniire jms. Seega võib kaubamärgi registreerimine klassis 16

kaasa tuua geograafilise tähise maine pahauskse ärakasutamise ja on seetõttu vastuolus GTKS § 11

lg 1 p-ga 4. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon pidas tõenäoliseks, et kostja kasutab

vaidlustatud kaubamärgi koosseisus geograafilist tähist !Põltsamaa juust" vastuolus GTKS §-ga 11.

Põllumajandusministeeriumi 29. aprilli 2003. a tõend kinnitab, et juustu, mille tähistamiseks taotleti

geograafilise tähise !Põltsamaa juust" registreerimist, maine ning kvaliteet ja maitseomadused on

seostatavad Põltsamaaga. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määrusest nr 182 on

Põllumajandusministeeriumi ainupädevuses kauba iseloomuliku tunnuse ja geograafilise päritolu

seose tuvastamine. Keegi ei ole vaidlustanud eelnimetatud tõendis toodut ega geograafilise tähise

registreerimist. Seega tuleb lugeda tõendatuks Põltsamaa eriline maine juustutootmiskohana.

Põltsamaa pikaajalisi tootmistraditsioone ja head mainet juustutootjana kinnitavad ka hagiavaldusele

lisatud artiklid. Objektiivselt on võimatu, et kostja kui juustutootmises tegutsev ettevõtja ei olnud

kaubamärgi taotluse esitamisel teadlik Põltsamaa kui juustutootmise koha mainest. Soovil kasutada

Põltsamaa nimetust ei saa olla muid põhjusi, kui lõigata kasu selle nime mainest. Seejuures ei viita

üksnes kaubamärgi sõnaline osa Põltsamaale, vaid ka kujundus. Kuna kaubamärgi registreerimise

taotlus ei ole esitatud heauskselt, puudub kostjal GTKS §-s 12 sätestatud varemkasutusõigus ning

kohaldada tuleb KaMS § 7 lg 1 p 6¹.

Kaubamärgi registreerimine on vastuolus ka KaMS § 7 lg 1 p-ga 6, kuna kostjal puudub igasugune

side Põltsamaaga, mistõttu võib kaubamärgi registreerimine eksitada tarbijaid kauba geograafilise

päritolu suhtes.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja leidis, et GTKS § 11 ei ole kohaldatav. GTKS § 12 lg 1 on erisäte § 11 suhtes ja välistab

KaMS § 7 lg 1 p 61 kohaldamise. Vaidlustatud kaubamärk esitati registreerimiseks enne geograafilise

tähise õiguskaitse saamist.

Hageja ei tõendanud kostja pahausksust. Kuigi juustu ja muid piimatooteid on Põltsamaal toodetud

pikka aega, puuduvad tõendid mingist erilisest asjaolust, mis lubaksid väita eriliste

juustutootmistraditsioonide, kvaliteedi, meetodi, maine või muu iseloomuliku tunnuse olemasolu

võrreldes muude juustutootmisettevõtete toodanguga. Kuna hageja varub piima üle kogu Eesti, on

objektiivselt võimatu ja ebamõistlik, et kolmas isik võiks kaaluda võimalust, et seesugune juust võiks

pärineda Põltsamaa linnast. Juustu nimetusega !Põltsamaa juust" võidakse teoreetiliselt toota

Põltsamaal, kuid toodet kui sellist reaalsuses ei eksisteeri ega saagi eksisteerida seesugusena, et sel

oleks geograafilise tähise mõistele vastav sisu. GTKS § 12 lg 2 eeldab toote olemasolu. Praegusel

juhul kaupa ei ole. Kostjale ei saa ette heita, et ta peaks teadma kauba olemasolust, mida tegelikult ei

ole, veelgi enam selle mainest või muust spetsiifilisest tunnusest. Põltsamaal on toodetud !Eesti

juustu" ja muid juuste, mitte aga !Põltsamaa juustu". Ei ole õiguspärane eeldada hilisema

geograafilise tähise alusel, et varasem vastava geograafilise ala nime sisaldav kaubamärk oleks

registreerimiseks esitatud pahauskselt või et selle registreerimine eeldaks mingi eriõiguse olemasolu.

Vastuolu KaMS § 7 lg 1 p-ga 61 puudub nii klassi 16 kui ka klassi 29 kaupade puhul. Tarbija on

piisavalt teadlik, et eristada juustu muudest piimatoodetest või klassi 16 kaupadest.

Hageja ei tõendanud, et tema !Põltsamaa juustul" oleks arvestatav maine.

Põllumajandusministeeriumi tõend ei saa olla siduv. Juust on oma olemuselt seotud põhitooraineks

oleva piimaga. Ei ole võimalik, et üle kogu Eesti varutud piimast valmistatud toode on konkreetse

kvaliteediga ja konstantse maitsega. Konkreetset kvaliteeti ja maitseomadusi saab tagada üldjuhul

vaid tootmisprotsessidega, kuid need ei erine hageja tootmises muude juustutööstuste meetmetest.

Hageja ajab segamini Põltsamaa kui juustutootmise koha maine ja traditsioonide mõiste, mis ei ole

samastatavad. Põltsamaa eriline maine juustutootmiskohana ei ole tõendatud. Hageja on asutatud

alles 1997. a, mistõttu ei ole põhjendatud Põltsamaa juustutootjate varasemate saavutuste enesele

ülekandmine.

Üldjuhul ei peeta kombineeritud kaubamärkide puhul kohanime sisaldavaid kaubamärke KaMS § 7

lg 1 p-ga 6 vastuolus olevaks ja neid on hulgaliselt registreeritud ka hageja nimele. Kohanime

sisaldavate kaubamärkide registreerimine on igapäevane praktika.

3. Harju Maakohus jättis 15. veebruari 2008. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt tuleb 1. mail 2004 jõustunud KaMS § 72 lg-st 5 lähtuvalt kohaldada

kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemiseks kuni 30. aprillini 2004

kehtinud KaMS-i.

KaMS § 7 lg 1 p 61 kohaselt ei registreerita kaubamärki, mis sisaldab registreeritud geograafilist

tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase

kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduse §-s 11 või 18 sätestatu järgi. Kostja ei eita oma

vastuses GTKS § 11 lg-s 1 loetletud asjaolude esinemist, vaid tugineb kaubamärgi

varemkasutusõigusele, mis tuleneb GTKS § 12 lg-st 1. GTKS § 12 lg 1 kohaselt kaubamärki, mis on

heauskselt registreerimiseks esitatud või heauskselt registreeritud kas enne selle seaduse jõustumise

kuupäeva või enne, kui geograafiline tähis on oma päritoluriigis kaitse saanud, ei saa kehtetuks

tunnistada, selle registreerimisest ei saa keelduda või selle kasutamist keelata põhjusel, et kaubamärk

sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui GTKS ei sätesta

teisiti. Maakohus nõustus kostjaga, et GTKS § 12 lg 1 on erinorm GTKS § 11 suhtes ja välistab

KaMS § 7 lg 1 p 61 kohaldamise. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas kaubamärgi

!PÕLTSAMAA kuldne kera + kuju" registreerimise taotluse 23. aprillil 2002 ja !Põltsamaa juust"

sai Eesti Vabariigis õiguskaitse 1. septembril 2003. Seega tuleb lahendada küsimus, kas kostja esitas

vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise taotluse heauskselt.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 139 ja GTKS § 12 lg-st 2 pidi hageja

tõendama, et kostja ei käitunud oma kaubamärki registreerides heauskselt. Maakohus leidis, et hageja

ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja teadis või pidi teadma kaubamärki

registreerides, et juustu konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral

seostatav Põltsamaa kui geograafilise piirkonnaga. Kostja esitas kaubamärgi !PÕLTSAMAA kuldne

kera + kuju" registreerimise taotluse 23. aprillil 2002. Seega ei saa kostja heausksust ümber lükata

tõendiga, mille Põllumajandusministeerium on väljastanud 29. aprillil 2003 ja mille kohaselt juustu,

mille tähistamiseks hageja taotleb geograafilise tähise !Põltsamaa juust" registreerimist, maine,

kvaliteet ja maitseomadused on seostatavad Põltsamaaga. Samuti ei lükka kostja heausksust

kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel ümber fakt, et 1. septembril 2003 registreeriti

geograafiline tähis !Põltsamaa juust" hageja nimele. GTKS §-st 32 tulenevalt ei kontrolli

Patendiamet sisuliselt, kas geograafiline tähis, mille registreerimist taotletakse, on geograafilise

tähisena kaitstav, vaid jälgib ainult vorminõuetest kinnipidamist. Juustu maine peab GTKS § 12

kohaselt olema olulisel määral seostatav Põltsamaaga. Kostja väitel oli ta teadlik Põltsamaast kui

tuntud toiduainete tootmise piirkonnast, kuid ei pidanud Põltsamaad traditsiooniliseks juustu tootmise

kohaks. Isegi kui kostja oli teadlik, et Põltsamaal on aastate jooksul juustu toodetud, ei saa seda

tingimata samastada Põltsamaa kui juustu tootmise koha mainega. Juustu toodetakse Eestis veel

mitmetes erinevates piirkondades. Puuduvad tõendid selle kohta, et tarbija eelistaks hageja tooteid

selle tõttu, et hageja toodab oma juustusid Põltsamaal. Tõendamata on ka see, et Põltsamaal toodetud

juustul on eriline kvaliteet või seal toodetakse juustu spetsiifilisel viisil. Puuduvad ka andmed

Põltsamaa juustu kui spetsiifilise toote kohta, sest Põltsamaal toodetakse erinevat tüüpi juustu, nt

Eesti juustu.

Tõendamata on, et kostja ei käitunud oma kaubamärki registreerides heauskselt, ja seetõttu on tal

GTKS §-st 12 tulenevalt kaubamärgi varemkasutusõigus, mis välistab KaMS § 7 lg 1 p 61

kohaldamise.

Tarbija eksitamist kauba geograafilise päritolu suhtes KaMS § 7 lg 1 p 6 tähenduses ei saa pidada

praegusel juhul tõenäoliseks. Juustutoodete puhul on viide geograafilisele piirkonnale tavapärane

(nt Vene, Hollandi, Ðveitsi juust) ja see näitab pigem toote liiki või tüüpi, mitte geograafilist päritolu.

Puudub mõistlik alus kahelda tarbija arusaamises sellest, et Hollandi juustu ei toodeta ainult

Hollandis või Ðveitsi juustu ainult Ðveitsis. Seega ei ole usutav ka see, et tarbijat eksitaks tähist

!PÕLTSAMAA" kandev juust.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. juuni 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei

korranud neid.

Maakohus leidis põhjendatult, et kostja kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud KaMS § 7 lg 1 p-

de 6 ja 61 tähenduses puuduvad. Maakohtu otsus ei ole vastuoluline. Maakohtu tuvastatu, et

geograafilisel tähisel !Põltsamaa juust" on Eestis õiguskaitse, ning GTKS § 12 lg 2 alusel antud

hinnang kostja heausksusele ei ole teineteist välistavad. GTKS § 12 lg 2 järgi tuleb kaubamärgi

registreerimiseks esitamise või registreerimise heausksuse kindlakstegemisel hinnata, kas seda teinud

isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et tegemist on tähisega, mis näitab, et kaup või teenus on pärit

kindlalt geograafiliselt alalt, kui kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik

tunnus on olulisel määral seostatav kauba või teenuse geograafilise päritoluga. Maakohus on GTKS

§ 12 lg-s 2 nimetatud asjaolusid hinnanud ja leidnud, et tõendamata on Põltsamaal toodetava juustu

erilised omadused, maine või muud iseloomulikud tunnused, mille olemasoluga oleks kostja pidanud

kaubamärgi registreerimise taotlust esitades arvestama. Iseenesest asjaolu, et kostja teadis juustu

tootmisest Põltsamaal, ei tähenda kostja pahausksust. Seadusega ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse

väide, nagu oleks kostja pidanud tõendama, et ta oli taotlust esitades heauskne. TsÜS § 139 järgi

heausksust eeldatakse. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei arvestanud asja lahendamisel

Põllumajandusministeeriumi 29. aprilli 2003. a tõendiga.

Maakohus pidas geograafilist tähist !Põltsamaa juust" kehtivaks ja hageja vastupidine tõlgendus ei

ole õige. Seega ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel ka KaMS § 59, Ühenduse määruse nr 40/94

Ühenduse kaubamärgi kohta § 95 ega patendiseaduse § 54. Maakohus ei pidanud vaidluse

lahendamisel kontrollima ega kontrollinud GTKS § 3 lg 1 p-s 1 sätestatud geograafilise tähise

registreerimise eelduste täitmist, mistõttu jättis ringkonnakohus hageja sellekohased

apellatsioonkaebuse väited arvestamata. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel õigesti

GTKS § 12, mis sätestab geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi varemkasutusõiguse.

Maakohus on KaMS § 7 lg 1 p 6 kohaldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Hageja poolt

geograafilise tähise !Põltsamaa juust" võrdlemine tähistega !Champagne" ja !Cognac" ei ole

nendele vastavate toodete eripära arvestades asjakohane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud geograafilise tähise õiguskaitse küsimuses kohaldanud

vääralt materiaalõigust ning on rikkunud menetlusõigust, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus käsitanud geograafilist tähist kehtivana ja vastupidine

tõlgendus ei ole õige. Ringkonnakohus on maakohtu järeldusi tõlgendades jõudnud ebaõige

lahenduseni. Maakohtu järeldust Põltsamaa juustu erilise kvaliteedi või spetsiifilise tootmisviisi

tõendamatuse kohta tuleb vaadata kui geograafilise tähise õiguskaitse aluseks olevate asjaolude

puudumise sedastamist. Kauba omaduslik seos ei saa olla vaidlusesemeks, kuna see on tuvastatud

geograafilise tähise registreeringuga. Toote maine, kvaliteedi või muude omaduste seose olemasolu

geograafilise piirkonnaga on juba varem tuvastanud pädevad ametiasutused, kes teevad ekspertiisi

ning väljastavad tõendid, mille alusel Patendiamet oma otsuse teeb. Geograafilise tähise

registreeringust tuleneb üheselt, et ainuomane on !Põltsamaa juustu" valmistamisel juustu

eelvalmistamine ja termiseerimine. Juustule on iseloomulik mõõduka happesuse, soolasuse ja

intensiivsusega maitse, mis on saavutatud tänu Põltsamaal väljaarendatud ainuomasele tehnoloogiale.

Maakohus ei oleks tohtinud selle küsimusega tegeleda, sest kehtib põhimõte, mille kohaselt ei saa

tööstusomandi õiguste kaitseks esitatud hagi puhul tugineda vastuväitena tööstusomandile õiguskaitse

andmise aluseks olevate asjaolude puudumisele, vaidlustamata seejuures näiteks vastuhagi korras

ainuõigust. Kuna geograafilise tähise registreeringut keegi GTKS § 43 kohaselt selle menetluse

raames vaidlustanud ei ole, siis geograafilise tähise õiguskaitse andmise aluseks olevate asjaolude

puudumisele tugineda ei tohi.

Kohtud on rikkunud tõendite hindamise põhimõtet TsMS § 232 lg 1 mõttes, kuna ei ole igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt hinnanud asjas tõendina esineva geograafilise tähise registreerimise

tunnistuse ning Põllumajandusministeeriumi tõendiga tuvastatud asjaolusid.

Lugedes tõendamatuks Põltsamaal toodetud juustu erilise kvaliteedi või spetsiifilise tootmisviisi

võrreldes muude Eesti juustutootjatega, ületas kohus hagi piire TsMS § 439 mõttes. Eelkõige rikub

hageja õigusi kohtuotsuse motiveeriv osa.

Rikutud on kohtuotsuse põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1). Kohtu järeldused on vastuolulised.

Ühelt poolt on kohus tuvastanud, et geograafiline tähis !Põltsamaa juust" on Eesti Vabariigis saanud

õiguskaitse. Samas on kohus tuvastanud, et tõendamata on Põltsamaal toodetud juustu eriline

kvaliteet või spetsiifiline tootmisviis võrreldes muude Eesti juustutootjatega.

Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et pahausksuse küsimuses lasub tõendamiskoormus hagejal.

GTKS § 12 lg 1 ei võimalda heausksust eeldada. GTKS § 12 lg 1 on erinorm TsÜS § 139 suhtes ning

seetõttu TsÜS § 139 ei kohaldu. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt oleks vastustaja pidanud tõendama, et

esinevad GTKS §-s 12 sätestatud asjaolud, sealhulgas taotluse heauskne esitamine. Vale on

ringkonnakohtu seisukoht, et esitatud tõendid on ebapiisavad kostja pahausksuse tõendamiseks.

Kostja enda käitumine kinnitab kostja pahausksust.

Kohtu järeldus selle kohta, et puuduvad tõendid, et tarbija eelistaks hageja tooteid seetõttu, et ta

toodab oma juustusid Põltsamaal, ei ole kohane.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud KaMS § 7 lg 1 p 6. Kohtute viide Vene, Hollandi või Ðveitsi

juustule pole asjakohane, sest Vene, Hollandi ja Ðveitsi juustu puhul ei ole tegemist geograafiliste

tähistega. Kuna tarbija on teadlik Põltsamaast kui juustutootmiskohast, on tähise !PÕLTSAMAA"

kasutamine sealt mittepärineva juustu tähistamiseks eksitav geograafilise päritolu suhtes. KaMS § 7

lg 1 p 6 järgi piisab sellest, et kaubamärk võib tarbijat eksitada.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu

otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks,

mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning kassatsioonkaebus

rahuldamata.

10. Alates 1. maist 2004 kehtiva KaMS (kehtiv KaMS) § 72 lg 5 kohaselt kohaldatakse enne

2004. aasta 1. maid Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel Patendiameti

otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue

menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Kuna Patendiamet tegi praeguses asjas kaubamärgi

registreerimise otsuse enne 1. maid 2004 (Eesti Kaubamärgilehes avaldati teade kaubamärgi

!PÕLTSAMAA kuldne kera + kuju" registreerimise otsuse kohta 2004. a jaanuaris), tuleb

kohaldada varasemas KaMS-is sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtuda

kehtiva KaMS-i menetlusnormidest. Hageja on esitanud kehtiva KaMS § 41 lg 5 alusel hagi kostja

vastu, et tuvastada kaubamärgi !PÕLTSAMAA kuldne kera + kuju" puhul varasema KaMS § 7 lg 1

p-des 6 ja 61 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu. Kehtiva KaMS § 41 lg 5

kohaselt võib vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus

kaubamärgi kaitstavuse küsimuses, esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS)

§ 64 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi õiguskaitset

välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks. TÕAS § 64 lg 2 kohaselt võib

vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus ja kes soovib

jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras, esitada hagi kolme kuu jooksul

apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates.

11. Varasema KaMS § 7 lg 1 p 61 kohaselt ei registreerita kaubamärgina kaubamärki, mis sisaldab

registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua

geograafilise tähise õigusvastase kasutamise GTKS §-des 11 või 18 sätestatu järgi. Kostja ei eitanud

GTKS § 11 lg-s 1 loetletud asjaolude esinemist, vaid tugineb GTKS § 12 lg-s 1 sätestatud

kaubamärgi varemkasutusõigusele. GTKS § 12 lg 1 sätestab, et kaubamärki, mis on heauskselt

registreerimiseks esitatud või heauskselt registreeritud kas enne selle seaduse jõustumise kuupäeva

või enne, kui geograafiline tähis on oma päritoluriigis kaitse saanud, ei saa kehtetuks tunnistada, selle

registreerimisest ei saa keelduda või selle kasutamist keelata põhjusel, et kaubamärk sisaldab

registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui GTKS ei sätesta teisiti. GTKS

§ 12 lg 2 kohaselt on kaubamärgi registreerimiseks esitamine või registreerimine heauskne, kui seda

teinud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et tegemist on tähisega, mis näitab, et kaup või teenus

on pärit kindlalt geograafiliselt alalt, kui kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu

iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav kauba või teenuse geograafilise päritoluga.

Kolleegium ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et kohtute järeldused on vastuolulised, kuna ühelt

poolt on maakohus tuvastanud, et geograafiline tähis !Põltsamaa juust" on Eesti Vabariigis saanud

õiguskaitse, ja teiselt poolt on maakohus tuvastanud, et tõendamata on Põltsamaal toodetud juustu

eriline kvaliteet või spetsiifiline tootmisviis. Samuti ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et kuna

keegi ei ole vaidlustanud geograafilise tähise registreeringut GTKS § 43 kohaselt selle menetluse

raames, siis geograafilise tähise õiguskaitse andmise aluseks olevate asjaolude puudumisele tugineda

ei tohi.

Kolleegium leiab, et kohtul on GTKS § 12 lg-s 2 nimetatud asjaolusid hinnates õigus hinnata

geograafilise tähise õiguskaitse andmise aluseks olevate asjaolude olemasolu või puudumist isegi siis,

kui teine pool ei ole geograafilise tähise registreeringut eraldi vaidlustanud. Kuna kostja seadis oma

vastuväidetes Põltsamaal toodetud juustu erilise kvaliteedi ja spetsiifilise tootmisviisi olemasolu

kahtluse alla, pidi maakohus neid vastuväiteid ka hindama. Seega ei ületanud maakohus hagi piire,

leides, et tõendamata on see, et Põltsamaal toodetud juustul on eriline kvaliteet või et seal toodetakse

juustu spetsiifilisel viisil.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praegusel juhul on maakohus GTKS § 12 lg-s 2 nimetatud

asjaolusid hinnanud ja leidnud, et tõendamata on Põltsamaal toodetava juustu erilised omadused,

maine või muud iseloomulikud tunnused, mille olemasoluga oleks kostja pidanud kaubamärgi

registreerimise taotlust esitades arvestama. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks

ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

12. Kohtud leidsid iseenesest õigesti, et hageja kohustus oli tõendada kostja pahausksust ning et

hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja teadis või pidi teadma kaubamärki

registreerides, et juustu konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral

seostatav Põltsamaa kui geograafilise piirkonnaga. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et

heausksuse küsimuses lasub tõendamiskoormus kostjal, kuna GTKS § 12 lg 1 ei võimalda

heausksuse eeldust - GTKS § 12 lg 1 on erinorm TsÜS § 139 suhtes, mistõttu TsÜS § 139 ei kohaldu.

Kolleegium leiab, et kohtud on õigesti leidnud, et kuna tulenevalt kehtiva TsÜS §-st 139 ja ka enne

1. juulit 2002 kehtinud TsÜS §-st 109 heausksust eeldatakse, pidi hageja tõendama, et kostja oli

kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskne. Kuna kohtud on menetlusnorme järgides leidnud, et kostja

ei ole käitunud oma kaubamärki registreerides pahauskselt, on tal GTKS §-st 12 tulenevalt

kaubamärgi varemkasutusõigus ja see välistab KaMS § 7 lg 1 p 61 kohaldamise.

13. Varasema KaMS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei registreerita kaubamärgina kaubamärke, mis oma

olemuselt võivad tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse,

geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste

omaduste suhtes. Nimetatud norm teenib eelkõige tarbija kaitsmise huve. Maakohus leidis, et tarbija

eksitamine ei ole kauba geograafilise päritolu suhtes KaMS § 7 lg 1 p 6 tähenduses tõenäoline.

Maakohus ei pidanud usutavaks, et tarbijat eksitaks tähist !PÕLTSAMAA" kandev juust.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maakohus on KaMS § 7 lg 1 p 6 kohaldamata jätmist

põhjendanud. Selleks, et lugeda kaubamärki oma olemuselt tarbijat eksitavaks kauba geograafilise

päritolu suhtes, peab see olema tarbijat juba eksitanud või peab oht selleks olema piisavalt suur.

Eeltoodu on hinnangu küsimus ja praegusel juhul ei pidanud kohtud tarbija eksitamist tõenäoliseks.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja tasutud kautsjon arvata TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Kassatsiooniastme menetluskulud jätab kolleegium hageja

kanda.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu