3-2-1-152-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-152-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. veebruar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

V.A.S. Investments OÜ hagi Oleg Burdeinõi vastu

287 953 krooni 21 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-15497

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.A.S. Investments OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

247 206 krooni 13 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja V.A.S. Investments OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kalev Aavik

Kostja Oleg Burdeinõi (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Helina Luksepp

Kolmas isik Sergei Bussel (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

26. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-15497 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada V.A.S. Investments OÜ-le kassatsioonkaebuselt 8. oktoobril 2008. a tasutud

kautsjon 2473 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kolm) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.A.S. Investments OÜ (hageja) esitas 21. juunil 2006. a Harju Maakohtule hagi Oleg Burdeinõi

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 679 170 krooni 95 sendi suuruse kahjuhüvitise.

Menetluse kestel vähendas hageja nõuet ning tema lõplikuks nõudeks jäi 29. novembri 2007. a

kohtuistungil 287 953 krooni 21 senti. Maakohus rahuldas 6. veebruari 2008. a määrusega kostja

taotluse ja kaasas menetlusse hageja endise juhatuse liikme Sergei Busseli.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige 26. juunist 2001 kuni 26. juunini 2004.

Äriregistris oli kostja märgitud kui hageja juhatuse liige ajavahemikus 26. juuni 2001 kuni

28. september 2005.

Kuigi kostja ei olnud 26. juunist 2004 alates enam hageja juhatuse liige, tegi ta 31. jaanuarist

28. septembrini 2005 hageja pangakontolt väljamakseid sõiduauto Toyota Land Cruiser liisimise ja

ekspluatatsiooni katteks kogusummas 274 590 krooni 25 senti. Need väljamaksed ei olnud tingitud

hageja majandustegevusest ning ei olnud talle vajalikud. Selle tõttu, et kostja esitas tõendid, mille

kohaselt ei saanud hageja kahjuks olla väljamaksed 27 384 krooni 12 senti, vähendas hageja

29. novembri 2007. a istungil oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista 247 206 krooni 13 senti.

Samuti tekitas kostja hagejale kahju, kui võõrandas 2005. aasta septembris hageja

autoteenindusseadmed. 3. oktoobril 2003. a sõlmitud müügilepingu kohaselt ostis hageja AS-ilt

V.A.O. Invest 727 139 krooni 33 sendi eest seadmeid. Lepingu kohaselt oli AS-il V.A.O. Invest õigus

seadmed kolme aasta jooksul nende tagasiostu hetkel kehtiva raamatupidamisliku jääkväärtusega

tagasi osta. Tagasiostuõiguse teostamise avalduses kinnitas kostja hageja nimel, et 1. septembri

2005. a seisuga on seadmete raamatupidamislikuks jääkmaksumuseks 181 804 krooni 69 senti.

Ühtlasi võõrandas kostja selle avaldusega hageja nimel seadmed AS-ile V.A.O. Invest hinnaga

181 804 krooni 69 senti. Kostja selline kinnitus seadmete raamatupidamisliku jääkmaksumuse kohta

oli vale, sest seadmete raamatupidamislik väärtus oli märgatavalt suurem. Hageja nõudis kostjalt

222 776 krooni suurust kahju hüvitamist, kuid vähendas seejärel eeltoodud nõuet. Põhivahendite

inventeerimisnimestiku kohaselt oli seadmete väärtus seisuga 31. detsember 2004 359 479 krooni

77 senti (ühe kalendrikuu kulumiks on 17 116 krooni). 1. septembril 2005. a oli seadmete

raamatupidamislikuks jääkmaksumuseks 222 551 krooni 77 senti. Seega vähendas hageja oma nõuet

tulenevalt seadmete võõrandamisest 40 747 krooni 8 sendini.

Hagist ja selle täiendustest nähtuvalt olid hageja lõpliku nõude aluseks alusetud väljamaksed 247 206

krooni 13 senti ja seadmete müük 40 747 krooni 8 senti alla raamatupidamisväärtuse, kokku

287 953 krooni 21 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja selgitas, et äriregistri väljavõtte kohaselt olid kostja ja kolmas isik

hageja juhatuse liikmeteks alates 26. juunist 2001 kuni 28. septembrini 2005. Nad olid ühtlasi hageja

asutajad ja osanikud. Kuigi nende formaalne juhatuse liikme tähtaeg oli möödunud, täitsid nad ka

pärast selle tähtaja möödumist juhatuse liikme kohustusi. See toimus osanike teadmisel ja nõusolekul.

Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine on osanike pädevuses. Osanikel oli kokkulepe, et

kummalgi juhatuse liikmel on õigus kasutada hageja ja liisingufirma sõlmitava lepingu alusel oma

ülesannete täitmiseks sõiduautot. Liisingulepingud sõlmiti kolme sõiduauto kasutamiseks. Hageja

ning kolmas isik olid sellest teadlikud ning nõustusid sellega. Kostja ei ole tegutsenud õigusvastaselt.

Kostja esitas iga kuu hageja raamatupidajale aruanded majandusrahade kasutamise kohta. Kõik

maksed, millele hageja viitab, on tehtud lepingute ja maksekorralduste alusel. Kostja ei ole teinud

ühtegi väljamakset teise juhatuse liikme ja osaniku teadmata ning raamatupidamise alusdokumendita.

See, kas väljamaksed on tehtud ettevõtlusega seotult või mitte, võib mõjutada hageja

maksukohustust, kuid ei tekita hagejale veel vältimatult kahju.

Seadmete ostmise leping sõlmiti 2003. aastal tingimusel, et müüjal on teatud aja jooksul õigus

seadmed tagasi osta. Samuti on lepingus säte, et omandiõigus ei lähe ostjale üle enne müügihinna

täielikku tasumist. Kostja täitis tagasimüügil hageja seadusliku esindajana hageja sõlmitud lepingut.

Arvestades, et hageja ei ole tõendanud seadmete omandiõigust ning seda, et tagasiostu tingimused ei

vastanud turuhinnale, on alusetu väita, et kostja on tekitanud hagejale kahju.

3. Kolmas isik nõustus hageja seisukohtadega.

4. Harju Maakohus jättis 20. märtsi 2008. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et kostja ja kolmas isik said hageja juhatuse liikmeteks 26. juunil 2001 ja nende

volituste tähtaeg lõppes 26. juunil 2004. Nii kostja kui kolmas isik olid juhatuse liikmed äriregistri

andmetel kuni 28. septembrini 2005.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid

või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hageja ei ole käitunud heauskselt. Hageja talus

kostja ja kolmanda isiku faktilist tegutsemist juhatuse liikmetena. Hageja ega kolmas isik ei ole

esitanud kostja tegevusele vastuväiteid. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kostja ei osalenud

majandustegevuses sõiduauto Toyota Land Cruiser liisimise ajal 7. märtsil 2005. a ja pärast seda.

Kostja on pärast nimetatud tehingut sõlminud lepinguid, teinud ülekandeid ja allkirjastanud aruandeid

äriregistrile. Tegutsemist juhatuse liikmena jätkas ka kolmas isik, kes allkirjastas aruandeid

äriregistrile ja tegi erinevaid tehinguid.

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 (kuni 18. novembrini 2005 kehtinud sõnastuses) sätestab, et juhatuse

liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Kahju tekitamine ja kohustuse rikkumine ei ole vaadeldavas asjas

tõendatud.

Hageja nõue, mille aluseks on kostja alusetud väljamaksed 247 206 krooni 13 senti, tuleb jätta

rahuldamata. Juhatuse liikmetel oli kokkulepe, et rohkem autosid ei liisita. Juhatuse liikmete

kokkuleppe alusel said mõlemad juhatuse liikmed enda kasutusse kaks sõiduautot. Nende väidete

kinnitamiseks täiendavaid tõendeid esitatud ei ole. Küll on aga ajavahemikus 11. aprill 2002 kuni

10. aprill 2003 liisitud kolm sõidukit, millest kahe kohta sõlmis liisingufirmaga lepingu kolmas isik ja

ühe kohta sõlmis lepingu kostja. Asjas on tõendamata, et kostja tegi alusetuid makseid. Vaidlusalused

väljamaksed tulenevad sõiduauto Toyota Land Cruiser liisimisest 7. märtsil 2005, samuti selle

kindlustamisest ja ekspluatatsioonikuludest. Väljamaksed on tehtud alusdokumentide alusel

(majandusrahade kasutamise aruanded, tðekid, lepingud, maksekorraldused). Asja materjalidest ei

nähtu, et kostja volitusi äriühingu esindamisel oleks piiratud. Puudub seadusesäte või äriühingu

organi otsus, mis oleks keelanud kostjal makseid teha. Seega puudub kostja teos kahju tekitamise

kohustuse tekkimiseks vajalik eeldus ! tema tegevuse õigusvastasus.

Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue, mis puudutab seadmete müüki 40 747 krooni 8 senti alla

raamatupidamisliku väärtuse. Hageja ja AS V.A.O. Invest sõlmisid 3. oktoobril 2003. a

müügilepingu, mille kohaselt oli müüjal AS V.A.O. Invest kolme aasta jooksul alates lepingu

sõlmimisest tagasiostuõigus müügi päeval kehtiva raamatupidamisliku jääkmaksumusega.

1. septembril 2005. a esitas AS V.A.O. Invest tagasiostu avalduse. Samal päeval on esitatud AS-ile

V.A.O. Invest arve 181 804 krooni 69 sendi tasumiseks. Seadmeid ei ole müüdud alla

raamatupidamislikku väärtust. Põhivahendite inventeerimisnimestiku andmetel on autoteeninduse

seadmete jääkväärtus seisuga 31. detsember 2004. a 359 479 krooni 77 senti. Põhivara andmiku

kohaselt oli amortisatsioon kuus 25 676 krooni. Andmiku järgi oli seadmete jääkmaksumus

31. augusti 2005. a seisuga 154 071 krooni 77 senti, millele arvel lisandus käibemaks 18%, s.o kokku

181 804 krooni 69 senti. Hageja on oma arvutused teinud aga tuginedes 2004. aasta kulumile.

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada

osas, milles kohus jättis rahuldamata nõude 247 206 krooni 13 sendi saamiseks, ja palus teha uue

otsuse, millega hageja see nõue rahuldada. Hageja ei vaidlustanud seadmete võõrandamisest tuleneva

nõude rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Ringkonnakohus vaatas maakohtu otsuse läbi osas, millega maakohus jättis rahuldamata sõiduauto

ekspluatatsioonikulude hüvitamise nõude 247 206 krooni 13 sendi saamiseks, ning jättis

19. septembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu

põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6

alusel korrata.

Ringkonnakohtu seisukoha järgi ei vaidle pooled selle üle, et kostja ja kolmas isik tegutsesid hageja

juhatuse liikmetena heas usus kuni 28. septembrini 2005. Sellel kuupäeval kustutas äriregistripidaja

ametiülesannete korras juhatuse liikmete kohta tehtud kanded tähtaja möödumise tõttu ning teatas

hagejale ettevõtte sundlõpetamisest juhul, kui uusi juhatuse liikmeid ei valita. Kuni 28. septembrini

2005 tegutsesid mõlemad juhatuse liikmed teadmisega, et nad on volitatud hageja nimel tegutsema

äriühingu majandustegevuses ka pärast nende juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemist 26. juunil

2004, seda nii 7. märtsil 2005 sõiduauto liisimise ajal kui ka pärast tehingu sõlmimist. Mõlemad

juhatuse liikmed on sõlminud hageja nimel lepinguid, teinud ülekandeid ja allkirjastanud aruandeid.

Seega käsitas maakohus õigesti kostja ja kolmanda isiku tegevust juhatuse liikmete tegevusena

jätkuvalt kuni 28. septembrini 2005. Järelikult ei saa hageja nõuet käsitada endise juhatuse liikme

vastu esitatud nõudena.

Hageja tugines asjaolule, et kostja tegi hageja nimel väljamakseid ja need ei olnud

majandustegevuses vajalikud. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja ei teinud

vaidlusaluseid makseid alusetult. Hageja oli sõlminud liisingulepingud ja kostja on teinud

ajavahemikus 31. jaanuarist 28. septembrini 2005 väljamakseid nende lepingute täitmiseks nii kostja

kasutuses olnud sõiduauto kui ka kolmanda isiku kasutuses olnud sõiduauto eest. Hageja aktsepteeris

liisingulepingute sõlmimist ning pidas neid hageja majandustegevusega seotuks. Kostja ja kolmas

isik käitusid faktiliselt kui juhatuse liikmed ja hageja on sellist käitumist aktsepteerinud. Eksitav on

hageja etteheide kostjale, et ta ei kooskõlastanud oma tegevust teise juhatuse liikmega. Maakohus

tuvastas õigesti, et hageja ei olnud kostja volitusi piiranud. Hageja liisis sõiduautosid alates

2002. aastast ja kostja tegi lepingujärgseid väljamakseid nii ajal, kui ta oli õiguslikult hageja juhatuse

liige, kui ka ajal, mil ta tegutses faktiliselt juhatuse liikmena. Kostja tegevuses puudub õigusvastasus

ja hagejale ei ole kahju tekkinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus rikkus asjas tähtsust omavate asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse

norme. Ringkonnakohus luges vääralt vaidlusväliseks asjaolu, mille üle pooled vaidlesid. Nii leidis

ringkonnakohus ebaõigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja kolmas isik tegutsesid

heausksetena pärast volituste lõppu 26. juunil 2004 hageja juhatuse liikmetena kuni 28. septembrini

2005. Hageja on olnud kogu menetluse vältel seisukohal, et kostjal ei olnud pärast juhatuse liikme

volituste lõppu õigust hageja nimel tegutseda ning tema tegutsemine ei olnud heauskne. Kuivõrd

kostja tekitas hagejale kahju pärast juhatuse liikme volituste lõppemist, põhineb hageja nõue

lepinguvälisel suhtel. Äriühingu nõue (endise) juhatuse liikme vastu saab põhineda ÄS § 187 lg-l 1

vaid juhul, kui juhatuse liige rikkus oma kohustusi juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal.

Vaadeldaval juhul ei olnud poolte vahel lepingulist suhet ning seega ei olnud kostjal volitust teha

hageja pangakontolt väljamakseid.

Ringkonnakohus kohaldas valesti ÄS § 184 lg-t 2, mille järgi ei saa juhatuse liikme volitused

pikeneda automaatselt tähtaja möödudes. Nii leidis ringkonnakohus, et kostjal oli õigus teha pärast

oma volituste lõppu hageja nimel tehinguid, sest ta tegutses teadmisega, et ta on hageja volitatud

esindaja ning hageja on sellist käitumist aktsepteerinud. Seejuures ei tuginenud ringkonnakohus

ühelegi tõendile (nt osanike otsus, hageja 2005. aasta majandusaasta aruanne), mis võiks tõendada, et

hageja kiitis heaks kostja tegutsemise juhatuse liikmena pärast tema volituste lõppemist. Selliselt ei

vasta ringkonnakohtu otsus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-

2-1-65-08 väljendatud seisukohale.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb kostja kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9. Kolmas isik ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi

tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse

norme, kui luges vaidlusväliseks asjaolu, mille üle pooled vaidlesid.

Vaadeldavas asjas esitatud hagiavalduse (I kd, tlk 3-4) kohaselt tugines hageja oma nõudes sellele, et

kostja tegi pärast juhatuse liikmeks oleku lõppemist hageja pangakontolt väljamakseid, mis ei olnud

seotud hageja majandustegevusega. Ühtlasi palus hageja võlaõigusseaduse kahju õigusvastast

tekitamist reguleerivate sätete alusel hüvitada kostja tekitatud kahju. Hagiavalduse täiendustes ei ole

hageja oma sellekohast seisukohta muutnud. Nii märgib hageja ka oma 15. oktoobri 2007. a

avalduses (I kd, tlk 183-185), et kostja tekitas hagejale kahju pärast juhatuse liikmeks oleku

lõppemist. Seega on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mis ei tugine juhatuse liikme

vastutusel. Hagiavaldusele esitatud vastuse (I kd, tlk 39-42) kohaselt täitis kostja väljamaksete

tegemise ajal juhatuse liikme ülesandeid kokkuleppel hageja teise juhatuse liikmega (osanikuga).

19. novembril 2007. a esitatud täiendavates selgitustes ja vastuväidetes (I kd, tlk 192-195) märgib

kostja, et täitis osanike teadmisel ja nõusolekul heauskselt hageja juhatuse liikme kohustusi ka pärast

seda, kui lõppes tema juhatuse liikme ametiaeg. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli

õigus tegutseda hageja nimel või mitte.

Eeltoodust tulenevalt ei saanud ringkonnakohus järeldada, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja

kolmas isik tegutsesid heausksetena pärast ametiaja lõppu 26. juunil 2004 hageja juhatuse liikmetena

kuni 28. septembrini 2005. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 3, mille järgi võib kohus

tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta

oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Samuti sätestab TsMS § 438, et otsust tehes hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi tuleb rahuldada. Nimetatu kehtib TsMS § 654 lg 1 teise lause järgi ka ringkonnakohtu otsuse

kohta.

12. Lahendades vaidlust selle üle, kas kostjal oli väidetava kahju tekitamise ajal hagejaga lepinguline

suhe või mitte, tuli kohtutel analüüsida ÄS §-s 184 sätestatut (enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud

sõnastuses). Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine on ÄS § 184 lg 1 kohaselt osanike

pädevuses ning isiku juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik ka tema nõusolek. ÄS § 184 lg 2 järgi

valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud

tähtaega. Vaadeldavas asjas ei vaielda selle üle, et 26. juunil 2001 valitud juhatuse liikmete ametiaeg

kehtis kolm aastat, s.o kuni 26. juunini 2004.

Ringkonnakohtul tuli arvestada, et viidatud säte ei näe ette juhatuse liikme ja osaühingu vahel oleva

suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes. Kolleegium osutab 26. aprillil 2005. a tsiviilasjas

nr 3-2-1-39-05 tehtud määruse p-des 14-17 esitatud seisukohale, et tehinguline õigussuhe osaühingu

ja juhatuse liikme vahel saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb. Kolleegium on

selgitanud, et ametiaja pikendamiseks on ÄS § 184 lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu osanike

otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek. Juhatuse liikme ametiaega ei saa

lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena (vt Riigikohtu

8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33).

Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-s 34 nõustus kolleegium siiski sellega, et juhatuse liikme

ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68

lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega.

Selleks on aga lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik

osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse

liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt (selline otsus peab vastama ka seadusest ja

põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele). Samuti

viitas kolleegium võimalusele, et erandlikult võib kõne alla tulla ka mõne muu osanike otsuse

lugemine juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut

juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (nt

osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine). Nii märkis

kolleegium, et kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka

selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.

Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde.

13. Vaadeldavas asjas asusid kohtud seisukohale, et kuni 28. septembrini 2005 (mil äriregistripidaja

kustutas juhatuse liikme kande) tegutsesid mõlemad juhatuse liikmed teadmisega, et nad on

õigustatud hageja nimel tegutsema äriühingu majandustegevuses ka pärast nende juhatuse liikme

ametiaja lõppemist 26. juunil 2004. Kohtud viitasid sellele, et juhatuse liikmed sõlmisid hageja nimel

lepinguid, tegid ülekandeid ja allkirjastasid aruandeid, mistõttu saab nende 28. septembrini 2005

jätkunud tegevust käsitada juhatuse liikmete tegevusena, kuid jätsid tuvastamata osanike otsuse,

millest võiks järeldada kostja ametiaja pikendamist. Eeltoodu ei ole kooskõlas ÄS §-s 184

sätestatuga.

14. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas hageja osanikud on kostja

juhatuse liikmena jätkamise tagantjärele otsusega heaks kiitnud. Kui osanikud on kostja juhatuse

liikmena jätkamise otsusega heaks kiitnud, saab kohus järgnevalt analüüsida ÄS § 187 lg 1 alusel

kostja vastutust juhatuse liikmena. Kui osanikud ei ole kostja juhatuse liikmena jätkamist otsusega

heaks kiitnud, tuleb kohtul, kohaldades lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid,

otsustada, kas kostja peab hagejale hüvitama kahju, mis tuleneb sõiduauto liisimise ning

ekspluatatsiooni katteks pärast viidatud kuupäeva tehtud väljamaksetest.

15. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

16. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Lea Laarmaa, Villu Kõve, Jaak Luik