3-3-4-1-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-1-09

Määruse kuupäev

19. veebruar 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jaak Luik, Harri

Salmann ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaebus AS-lt

Andressel investeeringutoetuse osaliseks väljamõistmiseks

summas 69 716 krooni

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2008. a määrus haldusasjas

nr 3-08-1918

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 28. augusti 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-55079.

Saata asi Harju Maakohtule edasiseks menetlemiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) kaudu esitas

Harju Maakohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti

Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse

programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse (edaspidi Ratifitseerimise seadus)

alusel AS-le Andressel makstud toetuse osaliseks väljamõistmiseks summas 69 716 krooni.

Harju Maakohtu 28. augusti 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-55079 keelduti TsMS § 371 lg 1

p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohus leidis, et nõue ei kuulu läbivaatamisele

tsiviilkohtumenetluses, kuna vaidlus on tekkinud haldusorgani ja isiku vahelisest avalik-õiguslikust

suhtest, mille sisuks on selle suhte poolte õigused ja kohustused. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4

kohaselt nõuab PRIA sama seaduse § 9 lg-s 2 toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha

tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Maakohus leidis, et

tegemist on materiaalõigusnormi määratlemisega ja nimetatu ei puuduta menetlusõigust ehk

kohtupädevust.

2. PRIA esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles AS-le Andressel makstud toetuse

osalist väljamõistmist.

Tallinna Halduskohus asus 20. novembri 2008. a määruses seisukohale, et PRIA esitatud kaebus AS-

lt Andressel toetuse osaliseks väljamõistmiseks ei kuulu lahendamisele halduskohtus, mistõttu kohus

tagastas kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel.

Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2008. a määrusele esitas PRIA määruskaebuse. Muu hulgas

märkis kaebuse esitaja määruskaebuses, et 28. augustil 2008 keeldus Harju Maakohus PRIA

hagiavaldusi AS Andressel vastu menetlusse võtmast põhjendusel, et nimetatud nõuded

tsiviilkohtumenetluses läbivaatamisele ei kuulu.

3. Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2008. a määrusega haldusasjas nr 3-08-1918 tühistati TsMS

§ 663 lg 4 alusel Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2008. a määrus, millega kaebus tagastati, ning

saadeti asi HKMS § 11 lg 6 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja

lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus märkis, et asjaolu, et PRIA on esitanud hagi

Harju Maakohtusse ning selle menetlusse võtmisest on keeldutud, ei olnud halduskohtule

20. novembri 2008. a määruse tegemise ajal teada. Kohtupädevuse küsimuses leidis halduskohus, et

kuigi Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 annab PRIA-le õiguse pöörduda kohtusse, ei ole siiski

tegemist selgesõnalise viitega halduskohtule, nagu nõuab HKMS § 7 lg 4. Samuti ei tulene

halduskohtusse pöördumise õigust ka teistest seda valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Kuigi

Ratifitseerimise seaduse § 10 annab toetuse saajale õiguse pöörduda ettekirjutuse vaidlustamiseks

halduskohtusse, ei saa nimetatud sätet tõlgendada viisil, et ka PRIA-l on õigus pöörduda ettekirjutuse

täitmise kohustamiseks halduskohtusse. Selline tõlgendamine ei oleks kooskõlas ei Ratifitseerimise

seaduse § 9 mõtte ega ka seadusandja eesmärgiga. Lisaks on kaebuse esitaja ka ise esmalt tsiviilkohtu

poole hagiga pöördunud, mistõttu võib järeldada, et ka kaebuse esitaja on ise algselt olnud

veendumusel, et toetussummade tagasinõudmisega seonduv vaidlus kuulub üldkohtu, mitte

halduskohtu pädevusse. Hoolimata asjaolust, et vaidluse üheks pooleks on haldusorgan, ei ole

tegemist avalik-õigusliku suhtega. Kuigi PRIA teostab toetuste jagamisel avalik-õiguslikku

funktsiooni, on tegemist mitmeetapilise menetlusega, kus toetuse saamiseks esitatud taotluse

rahuldamise otsusele järgneb eraõigusliku lepingu sõlmimine. Seega vaidluse näol, mis on tekkinud

lepingukohustuste rikkumise üle, on tegemist eraõigusliku vaidlusega.

ERIKOGU SEISUKOHT

4. Riigikohtu erikogu nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et vaidlus ei kuulu halduskohtu

pädevusse.

Esitatud kaebuses nõuab haldusorgan (PRIA) eraõiguslikult juriidiliselt isikult (AS-lt Andressel)

tagasi Ratifitseerimise seaduse alusel makstud toetust. Seega ei vaidlustata asjas haldusakti ega

halduse toimingut, samuti ei ole vastustajaks haldusorgan, vaid eraõiguslik isik.

5. HKMS § 7 lg 4 järgi võib avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev asutus, ametnik või muu isik

esitada kaebuse üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu üksnes seadusega sätestatud juhul.

Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 sätestab, et PRIA nõuab toetuse saajalt käesoleva paragrahvi lõikes 2

toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta

kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on PRIA-l õigus pöörduda kohtusse.

Erikogu nõustub halduskohtuga, et HKMS § 7 lg-s 4 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse

kasutamiseks peab eriseadusest selgelt tulenema, et silmas peetakse halduskohut. Ratifitseerimise

seaduse § 9 lg 4 teises lauses ei ole nimetatud halduskohut, vaid lihtsalt kohut. Ka olemuslikult ei ole

tegemist mitte halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Alusetust rikastumisest

kui eraõigussuhtest tulenev vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. Ka juhul, kui isiku alusetu

rikastumine toimus avalik-õigusliku suhte raames, saab haldusorgan isikule aluseta üleantud asja või

raha tagastamist nõuda Riigivastutuse seaduse § 22 lg 3 kohaselt eraõiguses sätestatud alustel ja

korras.

6. Erikogu osutab siinkohal ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. märtsi 2003. a otsusele tsiviilasjas

nr 3-2-1-17-03, kus lahendati Eesti Vabariigi hagi Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse

alusel makstud toetuse tagasinõudmiseks. Otsuse tegemise ajal kehtinud Maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse § 151 lg 2 sätestas, et PRIA võib toetuse saajalt nõuda

õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta sätestatud

alustel ja korras, ning § 151 lg 5 sätestas, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on PRIA-l õigus

pöörduda kohtusse.

Sel ajal kehtinud Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 151 lg-le 2 ja Riigivastutuse

seaduse § 22 lg-le 3 viidates asus tsiviilkolleegium seisukohale, et tegemist on tsiviilasjaga.

Tsiviilkolleegium leidis, et seadusandja on pidanud vajalikuks jätta maa- ja linnakohtu pädevusse

vaidlused, kus avaliku võimu kandja nõuab isikult avalik-õiguslikus suhtes õigusliku aluseta üleantu

või säästetu tagastamist.

Erikogu leiab, et viidatud Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-de 151 lg-te 2 ja 5

regulatsioon oli analoogiline käesolevas asjas tähtsust omava Ratifitseerimise seaduse § 9 lg-ga 4.

Seetõttu leiab erikogu, et Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 alusel esitatud tagastusnõuete lahendamine

tsiviilasjana on põhjendatav ka varasema kohtupraktikaga.

7. Erikogu peab vajalikuks märkida, et käesolevaks ajaks on mitmetes sarnaste toetuste maksmist

reguleerivates seadustes toetuste tagasinõudmise regulatsiooni muudetud. Näiteks Maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse § 42 lg 3 näeb ette, et kui ilmnevad toetuse tagasimaksmise

alused, tehakse isikule ettekirjutus abi tagasinõudmise kohta. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et kui

abi saanud isik ei maksa seda tähtaegselt tagasi, on Põllumajandusministeeriumil või PRIA-l õigus

anda ettekirjutus sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samasugune

konstruktsioon - PRIA või muu haldusorgani ettekirjutuse täitmata jätmisel antakse see

sundtäitmisele - on sätestatud veel ka näiteks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduses (§ 66 lg 6), samuti Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduses (§ 26 lg 4)

ning Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduses (§ 26 lg 4).

Erikogu leiab aga, et Ratifitseerimise seaduse § 9 lg-s 4 sätestatud regulatsioon on üheselt mõistetav

ning seda ei ole võimalik tõlgendada analoogiliselt teiste seda valdkonda reguleerivate õigusaktidega,

s.t, et PRIA ettekirjutuse täitmata jätmisel oleks võimalik pöörata see sundtäitmisele. Sellisel juhul

kaotaks mõtte Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 see osa, mis võimaldab PRIA-l ettekirjutuse täitmata

jätmisel pöörduda kohtusse. Samuti tuleneb Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-st 21, et haldusaktid

kuuluvad täitemenetluses täitmisele üksnes siis, kui see on seaduses sätestatud. Ratifitseerimise

seaduses ei ole sätestatud, et toetuse tagasinõudmiseks tehtud ettekirjutus oleks sundtäidetav.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb Harju Maakohtu 28. augusti 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-55079

tühistada ning saata asi edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jaak Luik, Harri Salmann, Tambet Tampuu