3-2-1-141-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-141-08

Määruse kuupäev

Tartu, 10. veebruar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Osaühingu Fort Oil (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud

jaotusettepaneku kinnitamine.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2008. a määrus nr 2-04-

2147

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ CENTRALE HOLDING ja Martin Krupi määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Määruskaebuse esitajad OÜ CENTRALE HOLDING

(registrikood xxxxxxxx) ja Martin Krupp (isikukood

xxxxxxxxxxx), nende esindaja vandeadvokaat Andres Past

Pankrotihaldur Peeter Allikvere

Vastustaja Osaühing Fort Oil (pankrotis), esindaja vandeadvokaat

Toivo Viilup

Huvitatud isikud:

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu);

Aktsiaselts LUKOIL EESTI (registrikood xxxxxxxx);

OÜ OILEX (registrikood xxxxxxxx);

Kalev Saarela (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Kersti Põld;

Maie Iilane (elukoht Xxxxx x-xx, Kuressaare);

Toomas Kattel (elukoht Xxxxxxxx x-x, Kärdla);

Aleksander Nurmeots (elukoht Xxxxxxx xx-xx, Tallinn).

Asja läbivaatamise kuupäev

19. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2008. a määrus nr 2-04-2147 muutmata.

2. Jätta Martin Krupi määruskaebus läbi vaatamata.

3. Jätta OÜ CENTRALE HOLDING määruskaebus rahuldamata.

4. Tagastada Martin Krupile määruskaebuselt 1. oktoobril 2008. a tasutud kautsjon 400 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohus kuulutas 31. augusti 2004. a otsusega välja Osaühingu Fort Oil (edaspidi

võlgnik) pankroti ning määras pankrotihalduriteks Toomas Saarma ja Peeter Allikvere. Harju

Maakohus jättis 8. veebruari 2008. a määrusega pankrotihaldur P. Allikvere esitatud jaotusettepaneku

kinnitamata ja tagastas selle pankrotihaldurile. Pankrotihaldur P. Allikvere esitas 19. veebruaril

2008. a uue jaotusettepaneku. Teade jaotusettepaneku kohta avaldati väljaandes "Ametlikud

Teadaanded" 19. veebruaril 2008.

2. Jaotusettepanekule vaidlesid vastu OÜ CENTRALE HOLDING (edaspidi ka osaühing) ja võlgnik.

Osaühingu vastuväite kohaselt on ta jäetud ekslikult jaotusettepanekus kajastamata. Pankrotihaldur

on esitanud talle nõude tasaarvestamise avalduse, kuid võlgnikul ei olnud pankrotiseaduse kohaselt

õigust nõuet tasaarvestada. Sellest tulenevalt ei kajasta jaotusettepanek kõikide võlausaldajate

nõudeid, mistõttu on valed ka võlausaldajate jaotiste suurused. Samuti on menetluskulud

põhjendamatult suured.

Võlgnik vaidles jaotusettepanekule vastu, leides, et pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud

kulutused on põhjendamatud. Jaotusettepaneku kinnitamisega kinnitab kohus sisuliselt ka

jaotusettepanekus märgitud kulud ja tal tuleb neid hinnata. Nõustuda ei saa halduri õigusbüroo kulude

kandmisega pankrotimenetluse kulude hulka. Samuti tuli kulude all kajastada halduri tasult

arvestatud ja tasutud maksud. Haldur ei ole märkinud jaotusettepanekus tunnustatud nõudeid

vastavalt tunnustatud nõuete nimekirjale, vaid arvestades praegust olukorda. Selliselt ei vasta

jaotusettepanek pankrotiseaduse nõuetele. See, et mõne võlausaldaja nõue on vahepeal oluliselt või

täielikult rahuldatud, ei muuda kohustust kajastada jaotusettepanekus tunnustatud nõudeid vastavalt

tunnustatud nõuete nimekirjale. Samuti ei muuda seda asjaolu, et haldur on teinud ühepoolselt

tasaarvestusi. Võlausaldajate hulgas on ebaõigesti märgitud K. Saarela nõue. See nõue vaidlustati

nõuete kaitsmise koosolekul ning teadaolevalt ei ole K. Saarela hagiavaldust nõude tunnustamiseks

kohtule esitanud. Seega on valed ka tunnustatud nõuete jaotised. Samuti on pankrotihaldur eelistanud

ühte võlausaldajat - Aktsiaseltsi LUKOIL EESTI. Jaotusettepanekus tulnuks kajastada kuluna laen,

mille haldur andis MOONLINK OÜ-le (pankrotis). Pankrotimenetluse eesmärkide hulka ei kuulu

laenu andmine. Kuna laenusaaja on registrist kustutatud, siis ei ole võimalik laenu tagasi saada.

Jaotusettepanekus on jäetud kajastamata kulu 51 592 krooni. See summa mõisteti võlgnikult välja

menetluskuluna Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2007. a otsuse alusel, millega jäeti rahuldamata

võlgniku hagi aktsiaselts Olerex vastu. Samuti on jaotusettepanekus kajastamata kulu 11 182 krooni.

See summa mõisteti võlgnikult välja menetluskuluna Tartu Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2008. a

otsuse alusel, millega jäeti rahuldamata võlgniku hagi Osaühingu Mark Oil vastu.

3. Harju Maakohus kinnitas 1. aprilli 2008. a määrusega pankrotihalduri esitatud jaotusettepaneku.

Maakohus leidis, et osaühingu vastuväide tasaarvestuse lubamatuse kohta on põhjendamatu.

OÜ Venenum (pankrotis) teatas 7. mail 2007. a võlgnikule, et loovutas oma nõuded võlgniku vastu

OÜ-le CENTRALE HOLDING. 20. juunil 2007. a tegi võlgnik osaühingule tasaarvestuse avalduse,

millega tasaarvestas oma nõude OÜ Venenum vastu summas 317 353 krooni 74 senti

OÜ CENTRALE HOLDING nõudega samas summas võlgniku vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 171 lg 3 p 2 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue

võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks

hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi.

Kuivõrd võlgniku nõue OÜ Venenum vastu muutus sissenõutavaks varem, kui ta loovutamisest teada

sai, siis ei olnud nõuete tasaarvestamine viidatud sättega vastuolus.

Põhjendatud ei ole võlgniku vastuväide pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste

suuruse kohta. Kulutuste suurust, sh laenu andmist MOONLINK OÜ-le (pankrotis) kontrollib kohus

pankrotiseaduse (PankrS) § 66 lg 3 kohaselt lõpparuande kinnitamisel. Väär on seisukoht, et

pankrotimenetluse kulusid ei saa pärast jaotusettepaneku kinnitamist vaidlustada. PankrS § 150 lg 5

kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Seda,

miks on uues jaotusettepanekus kajastatud halduri esialgne tasu suuremana võrreldes esialgses

jaotusettepanekus märgituga, samuti seda, kuidas tasutakse halduri tasult maksud, on haldur oma

vastuses selgitanud. Väited, et haldur eelistab võlausaldajat AS LUKOIL EESTI, on paljasõnalised.

Pankrotihaldur jättis õigesti jaotusettepanekus kajastamata Kalle Pae, Kersti Lembitu ja Arlando

Andrejevi, kuna Eesti Töötukassa on need nõuded hüvitanud. Samuti on pankrotihaldur põhjendatult

kajastanud Maie Iilase, Kalev Saarela, Toomas Katteli ja Aleksander Nurmeotsa nõudeid ulatuses,

milles Eesti Töötukassa jättis need hüvitamata. Õigesti jäi kajastamata ka osaühingu nõue, kuna see

on tasaarvestatud. Pankrotiseadusest tuleneb, et kui pärast nõude tunnustamist on võlausaldaja nõue

osaliselt rahuldatud, siis tuleb jaotusettepaneku koostamisel lähtuda mitte tunnustatud nõudest, vaid

tunnustatud nõude osast, mis on rahuldamata. Kui võlausaldaja nõue on täielikult rahuldatud või see

on tasaarvestatud, ei saa seda isikut jaotusettepanekus võlausaldajana märkida, kuna tal puudub nõue.

Pankrotihaldur on uue jaotusettepaneku koostamisel seda põhjendatult arvesse võtnud.

Põhjendamatu on võlgniku vastuväide, et K. Saarela on märgitud võlausaldajaks ekslikult. Nähtuvalt

K. Saarela nõudeavaldusest esitas ta võlgniku pankrotimenetluses 56 027 krooni 35 sendi suuruse

nõude. Nõue tugineb Saaremaa Töövaidluskomisjoni 13. aprilli 2004. a otsusele töövaidlusasjas

nr 9.10-02/693, millega mõisteti võlgnikult K. Saarela kasuks välja 7292 krooni. Samuti tugineb nõue

Saare Maakohtu 24. novembri 2004. a määrusele tsiviilasjas nr 2-1-143/2004, millega kinnitati

võlgniku ja K. Saarela sõlmitud kompromiss. Kompromissi kohaselt tunnistas võlgnik K. Saarela

nõudeid summas 2535 krooni ja 46 260 krooni 35 senti. Arvestades, et Eesti Töötukassa on tasunud

K. Saarelale pärast nõuete kaitsmise koosolekut 22 251 krooni, on tema nõude suuruseks õigesti

märgitud 33 776 krooni 35 senti.

PankrS § 143 lg 1 p 3 järgi märgitakse jaotusettepanekus andmed PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud

väljamaksete kohta. Pankrotihaldur ei pidanud jaotusettepanekus kajastama pankrotimenetluse kuluna

Tartu Ringkonnakohtu otsuste alusel võlgnikult väljamõistetud menetluskulusid, sest viidatud

kohtuotsused ei olnud jaotusettepaneku koostamise ajaks jõustunud.

4. OÜ CENTRALE HOLDING ja võlgnik esitasid määruskaebused, milles palusid maakohtu

määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta jaotusettepanek kinnitamata. Harju Maakohus

jättis 3. juuli 2008. a määrusega kaebused rahuldamata ja edastas need Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. septembri 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning

võlausaldaja ja võlgniku määruskaebused rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on kohtule esitatud vastuväidetele piisava põhjalikkusega

vastanud ning ei pidanud vajalikuks neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6

kohaselt korrata. Maakohus tuvastas õigesti tasaarvestuse lubatavuse ja käsitles pankrotihalduri

kohustuse täitmiseks tehtud kulutustega seonduvat. Jaotusettepanekus jäeti õigesti kajastamata

võlausaldaja, kellel ei ole nõuet. Samuti märgiti õigesti, et K. Saarela nõude suurus on 33 776 krooni

35 senti. Pankrotihaldur leidis õigesti, et võlausaldajatele jaotatava raha lõplik summa selgub

pankrotimenetluse lõpuks, ning ta ei pidanud kajastama veel jõustumata kohtulahendite tulemusi.

Pankrotihalduri koostatud jaotusettepanek vastab PankrS §-s 143 sätestatule ning maakohtul ei olnud

alust jätta see kinnitamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuses palub osaühing ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega

jätta jaotusettepanek kinnitamata.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 171 lg 3 p 2, kui leidis, et pankrotihaldur võis teha

tasaarvestuse ning ta ei pidanud seega kajastama osaühingut võlausaldajana jaotusettepanekus. Kohus

ei ole põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et võlgniku nõue muutus sissenõutavaks varem, kui

võlgnik loovutamisest teada sai. Ringkonnakohus jättis kohaldamata PankrS § 99 lg 3 kui erinormi,

mille kohaselt võib loovutamisega saadud nõuet pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui

nõue loovutati ja sellest võlgnikule teatati mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist.

Ühtlasi võib pankrotiseaduse järgi nõuet tasaarvestada ainult võlausaldaja, mitte pankrotivõlgnik.

Kohtud jätsid analüüsimata osaühingu vastuväite, et pankrotimenetluse menetluskulud on

põhjendamatult suured. Kohtud leidsid valesti, et jaotusettepaneku koostamisel ei pea kohus halduri

tehtud kulutusi kontrollima. PankrS § 143 lg 1 nõuab, et haldur esitaks kohtule jaotusettepaneku

raames ka andmed tehtud kulutuste kohta. Kuivõrd kohus kinnitab halduri esitatud jaotusettepaneku

määrusega, kinnitab ta sisuliselt ka selles väljatoodud halduri kulutused. Kohus peab

jaotusettepanekut sisuliselt kontrollima ning veenduma, et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja

võlausaldaja õigusi. Kuivõrd mitu võlausaldajat leidis, et haldur on teinud liiga suuri ja

põhjendamatuid kulutusi, tuli kohtul seega neid kulusid kontrollida.

7. Martin Krupp palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse,

millega jätta jaotusettepanek kinnitamata.

Kohtud asusid ebaõigele seisukohale, et jaotusettepaneku koostamisel ei pea kohus halduri tehtud

kulutusi kontrollima. Kohtu kohustus hinnata sisuliselt jaotusettepanekus toodud menetluskulusid

tuleneb PankrS § 69 lg-st 1, § 143 lg 1 p-st 3, samuti §-st 145. Jaotusettepanek ei ole pelgalt

formaalne jaotiste suhtarvude kindlaksmääramist kinnitav dokument. Ringkonnakohus eksis, kui

jättis analüüsimata võlgniku vastuväited kulude ja väljamaksete kohta. Jaotusettepanekus tulnuks

kajastada kuluna laen, mille haldur andis MOONLINK OÜ-le (pankrotis). Pankrotiseadus ei näe ette

laenu andmist ning sellega on haldur otseselt kahjustanud nii võlgniku kui ka võlausaldaja huve.

Jaotusettepanekus ei ole kajastatud menetluskulu 51 592 krooni. See summa mõisteti võlgnikult välja

menetluskuluna Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2007. a otsuse alusel, millega jäeti rahuldamata

võlgniku hagi AS Olerex vastu. See massikohustus tulnuks kajastada ka jaotusettepanekus.

Jaotusettepanek ei kajasta tegelikke kulutusi ka seetõttu, et pankrotihaldur ei ole selles kajastanud

halduri tasu pealt arvestatavaid makse. Kohtud leidsid ekslikult, et osaühingu nõue tuli jätta

jaotusettepanekus kajastamata, sest see on tasaarvestatud. Jaotusettepanekus on valesti märgitud

võlausaldajaks K. Saarela. Jaotusettepanek ei vasta PankrS § 143 lg 1 p 1 nõuetele, sest see ei kajasta

nõuete kaitsmise koosolekul ja hiljem kohtulikult tunnustatud nõudeid.

8. Vastuses osaühingu määruskaebusele ei pidanud pankrotihaldur kaebust õigeks ja vaidles sellele

vastu.

9. Vastuses M. Krupi määruskaebusele leidis pankrotihaldur, et kaebuses esitatud väited ei anna alust

kohtumääruse tühistamiseks.

10. Vastuses M. Krupi määruskaebusele leidis võlausaldaja K. Saarela, et ringkonnakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et OÜ CENTRALE HOLDING määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja

§ 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata. M. Krupi määruskaebus tuleb jätta

TsMS § 682 lg 1 alusel läbi vaatamata.

12. Kolleegium käsitleb esmalt M. Krupi õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus

Riigikohtule.

TsMS § 682 lg 1 (alates 1. jaanuarist 2009. a kehtivas sõnastuses) kohaselt jätab kohus

kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist

ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on

esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 695 järgi kehtib nimetatud säte ka

määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Kolleegium on selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682

lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse

nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-152-06, p 11 ja 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07, p 6).

TsMS § 696 lg 1 (enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud sõnastuses) kohaselt võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui

määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

Jaotusettepaneku kinnitamist reguleeriv PankrS § 145 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus

on jaotusettepaneku kinnitanud, võib võlausaldaja või võlgnik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

TsMS § 682 lg 1 mõttes ei vasta nõuetele muu hulgas kaebus, mille esitas isik, kellel ei ole selleks

õigust. M. Krupi määruskaebusest nähtuvalt on tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past

ja määruskaebuse on esitanud ringkonnakohtu määruse peale Martin Krupp. Määruskaebusest ega

asja materjalidest ei nähtud, et M. Krupp oleks OÜ Fort Oil pankrotiasjas võlausaldaja. Võlgnik

määruskaebust ei ole esitanud. Seega on ringkonnakohtu määruse peale esitanud määruskaebuse isik,

kellel ei ole selleks PankrS § 145 lg 4 järgi õigust, ning tema määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et pankrotihaldur võis osaühingu nõude

tasaarvestada ning ta ei pidanud seega osaühingut kajastama võlausaldajana jaotusettepanekus.

Ringkonnakohus ei kohaldanud vääralt VÕS § 171 lg 3 p 2. Viidatud sätte järgi võib võlgnik talle

senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud

juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik

loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Määruskaebuse kohaselt leiab osaühing, et ajal, mil

võlgniku pankrotihaldur esitas osaühingule nõude tasaarvestamise avalduse, ei olnud talle loovutatud

nõue võlgniku vastu muutunud veel sissenõutavaks, sest nõuet tunnustav kohtulahend ei olnud veel

jõustunud. See seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda selle täitmist. PankrS § 42 järgi loetakse

pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui

seadusest ei tulene teisiti. Viidatud sätetest tulenevalt saab võlausaldaja pankrotimenetluses üldjuhul

esitada vaid nõudeid, mis olid juba enne äriühingu pankroti väljakuulutamist sissenõutavad või

muutusid sissenõutavaks selle otsuse tegemisega. Eeltoodu alusel leiab osaühing ekslikult, et talle

OÜ Venenum (pankrotis) loovutatud nõue muutus sissenõutavaks nõuet tunnustanud kohtuotsuse

jõustumisest.

Vaadeldavas asjas muutus võlgniku nõue sissenõutavaks hiljemalt 11. oktoobril 2005. a, kui Rapla

Maakohus kuulutas otsusega tsiviilasjas nr 2-435/05 välja OÜ Venenum pankroti. 7. mail 2007. a

teatas OÜ Venenum (pankrotis) võlgnikule, et ta loovutas oma nõuded võlgniku vastu osaühingule (V

kd, tlk 1538). 20. juunil 2007. a tegi võlgnik osaühingule tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas

oma nõude summas 317 353 krooni 74 senti OÜ Venenum (pankrotis) vastu osaühingu nõudega

summas 317 353 krooni 74 senti võlgniku vastu (V kd, tlk 1539). Seega leidsid kohtud õigesti, et

võlgniku nõue muutus sissenõutavaks varem, kui võlgnik nõude loovutamisest teada sai. Õige ei ole

ka osaühingu seisukoht, et vaadeldavas asjas tuli kohtutel juhinduda lisaks PankrS § 99 lg-st 3.

Viidatud lõige sätestab võlausaldajale nõuete tasaarvestamise reeglid ning ei ole seetõttu asjas

kohaldatav. Pankrotiseaduse sätted ei keela pankrotivõlgnikul teha tasaarvestust.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et pankrotiseaduse mõttega oleks vastuolus, kui võlgnikul ei

oleks vaadeldaval juhul õigust nõuet tasaarvestada. Vaidlust ei ole selles, et võlgnikul ja OÜ-l

Venenum (pankrotis) olid vastastikused nõuded. Tuvastatud asjaolude kohaselt oleks võlgnik saanud

OÜ Venenum pankrotimenetluses võlausaldajana PankrS § 99 lg 2 alusel tasaarvestada oma kaitstud

nõude OÜ Venenum nõudega tema vastu. Kuivõrd OÜ Venenum (pankrotis) loovutas nõude

osaühingule, sai võlgnik oma nõude loovutatud nõudega tasaarvestada lähtuvalt VÕS § 171 lg 3 p-

st 2. Nõuete tasaarvestamine toob kaasa selle, et võlgniku nõue OÜ Venenum pankrotimenetluses on

osaliselt täidetud ja osaühing ei ole loovutamise aluseks olevat kehtivat nõuet omandanud.

14. Kuivõrd vaidlusalune tasaarvestus on tehtud kooskõlas seadusega (vt otsuse p 13), jättis

pankrotihaldur õigesti osaühingu võlausaldajana jaotusettepanekus kajastamata. Seega ei ole

osaühing enam pankrotimenetluses võlausaldajaks, mistõttu kolleegium jätab tema määruskaebuse

teised väited tähelepanuta.

15. Ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärgil peab kolleegium vajalikuks selgitada, et kohtu

pädevus jaotusettepaneku kinnitamisel tuleneb PankrS §-st 143 ning § 145 lg-st 2. Viidatud sätete

kohaselt märgitakse jaotusettepanekus muu hulgas andmed pankrotimenetluse kulude kohta ning

kohus jätab jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui ettepanekust

ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Seega on kohtu pädevuses

kontrollida ka jaotusettepanekus märgitud pankrotimenetluse kulude põhjendusi, veendumaks, et

jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldaja õigusi. Kolleegium jääb 12. jaanuaril 2007. a

tsiviilasjas nr 3-2-1-126-06 tehtud määruse p-s 14 esitatud seisukoha juurde, et PankrS § 145 lg-st 2

tulenevalt peab kohus esialgset jaotusettepanekut sisuliselt kontrollima ning kohtul lasub kohustus

veenduda, et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldajate õigusi.

16. Kuna kolleegium jätab osaühingu määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause

alusel arvata OÜ CENTRALE HOLDING kautsjon riigituludesse.

17. TsMS § 149 lg 4 viimase lause kohaselt kautsjon tagastatakse, kui kaebus, teistmisavaldus, hagi

või hagita menetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna

määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb kautsjon M. Krupile tagastada.

Vaadeldavas asjas on kautsjoni tasunud M. Krupi eest OÜ CAVERE ÕIGUSBÜROO.

Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiv TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit,

tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Tulenevalt viidatud sättest tuleb M. Krupil kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja

millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa