3-3-1-95-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-95-08

Määruse kuupäev

5. veebruar 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Silver Semiskari (Semiskar) kaebus Viru Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2008. a määrus haldusasjas

nr 3-08-1842

Menetluse alus Riigikohtus

Silver Semiskari määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Silver Semiskari määruskaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2008. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

27. oktoobri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-1842.

Vabastada Silver Semiskar riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel haldusasjas

nr 3-08-1842.

Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Silver Semiskar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Viru Vanglale ettekirjutus

ebaseadusliku toimingu, mis seisneb kaebajale spordisaali ja õues asuvate spordiplatside kasutamise

mittelubamises, lõpetamiseks ja kaebajale kehakultuuriga tegelemise õiguse tagamiseks. Lisaks palus

kaebaja Justiitsministeeriumi 18. augusti 2008. a vaideotsuse nr 11-7/685, millega

Justiitsministeerium jättis tema vaide rahuldamata, tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikub

Viru Vangla kaebaja õigust tegeleda spordiga. Sektsioonis E7, kus kaebaja viibib, on kehakultuuriga

tegelemiseks üks trenažöör, mis asub sektsiooni päevaruumis. Päevaruum on umbes 10 m2 suurune ja

pidevalt rahvast täis (ruumis asub ka televiisor ja telefoniaparaat), mistõttu seal ei saa vabalt hingata.

Lisaks asub samas päevaruumis umbes 70 cm kaugusel trenažöörist suitsetamisruum, kaebaja aga ei

suitseta. Sektsioonis on 37 kinnipeetavat, kes saavad trenažööri kasutada päevas nelja tunni jooksul.

Kaebuse kohaselt rikuvad Viru Vangla ja Justiitsministeerium Euroopa Nõukogu Ministrite komitee

soovitust REC(2006)2 "Euroopa Vanglareeglistiku" kohta.

Lisaks kaebusele esitas S. Semiskar menetlusabi taotluse, milles palus enda vabastamist riigilõivu

tasumisest.

2. Tartu Halduskohus jättis 3. oktoobri 2008. a määrusega S. Semiskari menetlusabi taotluse

rahuldamata ning andis talle tähtaja 80 kr suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus leidis, et

kaebaja on küll maksejõuetu, kuid kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada tema jaoks oluliseks

küsimuseks. Esitatud on kinnipeetava ümberpaigutamise tühistamise nõue, kuna väidetavalt on

sektsioonis E7 teistsugused kinnipidamistingimused kui vangla teistes osades. Kinnipeetava

paigutamisel on vanglal ulatuslik kaalutlusruum ning kinnipeetaval ei ole õigust valida

kinnipidamiskohta.

3. Silver Semiskar esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistamist.

Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja ümberpaigutamist, vaid vangla toimingut, millega talle

ei võimaldata spordisaali ja värskes õhus asuva spordiväljaku kasutamist.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2008. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa kaebuses esitatud nõuet

pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Kaebaja eesmärgiks on kehakultuuriga tegelemine võrdselt

teiste sektsioonide kinnipeetavatega vabas õhus. Ringkonnakohus leidis, et kehakultuuriga

tegelemine ja seeläbi oma tervisliku seisundi eest hoolitsemine on isiku jaoks oluline küsimus. Samas

leidis ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal võimalik tegeleda kehakultuuriga.

Asjaolu, et seda ei ole võimalik teha vabas õhus ning võrdsel määral teiste sektsioonide

kinnipeetavatega, ei anna alust lugeda kaebust perspektiivikaks. Kuna kaebusel ei ole perspektiivi, ei

ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Silver Semiskar esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste

tühistamist ning riigilõivust vabastamist. Kaebuse kohaselt on ilmne, et Viru Vangla poolt praegusel

hetkel pakutavad tingimused ei taga kõigile E7 sektsiooni kinnipeetavatele võimalust kehakultuuriga

tegelemiseks. Ühe trenažööriga tuleb treenida 39 kinnipeetaval. Kui kõik minuti pealt ajast kinni

peaks, oleks ühe inimese treeningmaht 35 minutit nädalas. Samas ei kontrolli ükski ametnik seda, et

kõik kinnipeetavad saaksid trenažööri kasutada. Ruum, kus trenažöör asub, ei ole sportimiseks sobilik

ning trenažööriga on võimalik treenida vaid käte ja jalgade lihasgruppe. Eelkirjeldatud olukord on

alandav ja inimväärikust rikkuv ning nii kinnipeetava füüsilisele kui vaimsele seisundile pikas

perspektiivis väga kahjulik.

Kaebuse kohaselt on arusaamatu, miks kaebajal ei lubata kasutada spordisaali ja spordiplatsi. S-

hoonete kinnipeetavatel lubatakse kasutada spordisaali ja spordiplatsi iga päev ühe tunni ja 20 minuti

vältel. Lisaks on neil võimalik treenida trenažööriga.

6. Viru Vangla esitas määruskaebusele vastuse, milles palub määruskaebuse rahuldamata jätta.

Vanglal ei ole kohustust tagada kinnipeetavale talle meelepäraseid trenažööre ning meelepärase

spordiga tegelemist. Osakonnas, kuhu S. Semiskar on paigutatud, on multitrenažöör ning lisaks alates

26. septembrist 2008 velotrenažöör ja alates 2. oktoobrist 2008 lõuatõmbamise kang. Ruum, kus

trenažöörid asuvad, on treenimiseks kohandatud. Seega on tagatud võimalus kehakultuuriga

tegelemiseks. Samuti võimaldab vangla kinnipeetavatele iga päev tunniajase jalutuskäigu värskes

õhus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastada.

Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei

saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 6. veebruari määrus asjas nr 3-3-1-91-07). Kaebuse perspektiivikuse üle

otsustamisel peab kohus hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise

võimalikkust.

8. Kohtud on tuvastanud, et S. Semiskar on maksejõuetu. Halduskohus leidis, et S. Semiskar taotleb

enda ümberpaigutamise tühistamist, kuna leiab, et sektsioonis, kuhu ta on paigutatud, on teistsugused

kinnipidamistingimused kui vangla teistes osades. S. Semiskar vaidles ringkonnakohtule esitatud

määruskaebuses halduskohtu sellele seisukohale vastu. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohta

sõnaselgelt ümber ei lükanud, kuid leidis, et vaidluse esemeks on kehakultuuriga tegelemine võrdselt

teiste sektsioonide kinnipeetavatega vabas õhus.

S. Semiskar on halduskohtule esitanud selgituse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, mille kohaselt on

kaebuse eesmärgiks Viru Vangla toimingu, millega talle on keelatud spordisaali ja õues oleva

spordiväljaku kasutamine, õigusvastasuse kindlakstegemine ning Viru Vanglale ettekirjutuse

tegemine, et vangla tagaks tema õiguse tegeleda kehakultuuriga. Viimase nõude juurde on märgitud

sulgudes "värskes õhus".

Väär on halduskohtu seisukoht, et S. Semiskar nõuab enda ümberpaigutamise tühistamist. Kaebusest

nähtuvalt soovib S. Semiskar, et vangla tagaks talle nõuetekohaselt võimaluse kehakultuuriga

tegelemiseks, hoolimata sellest, millisesse sektsiooni ta on paigutatud. Samuti on ekslik

ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt kaebaja eesmärgiks on üksnes võrdse kohtlemise tagamine

teiste sektsioonide kinnipeetavatega kehakultuuriga tegelemisel. Kolleegium leiab, et see ei ole

kaebaja põhieesmärgiks. Kaebaja soovib kehakultuuriga tegelemise võimaluse tagamist paremates

tingimustes ning suuremas mahus kui senini. Konkreetselt on nõutud võimalust spordisaali ning

värskes õhus asuvate spordiplatside kasutamiseks. Võrdlus teiste sektsioonide kinnipeetavatega on

kaebusesse sisse toodud eeskätt selleks, et näidata, millised võimalused Viru Vanglas kehakultuuriga

tegelemiseks põhimõtteliselt olemas on.

9. Ringkonnakohus leidis, et kaebus on perspektiivitu, kuna asjaoludest nähtuvalt on kaebajale

tagatud võimalus tegeleda kehakultuuriga. Ringkonnakohtu selle seisukoha analüüsimiseks tuleb

selgitada, kuidas on kinnipeetava kehakultuuriga tegelemise võimalus kehtiva regulatsiooniga

sisustatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale tagada võimalus kehakultuuriga

tegelemiseks. Seda, millises mahus ning millistes tingimustes kinnipeetavatele kehakultuuriga

tegelemise võimalus tuleks tagada, vangistusseadus ei täpsusta.

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud "Euroopa

vanglareeglistiku" p 27.3 kohaselt moodustab õigesti organiseeritud tegevus füüsilise vormi

edendamiseks ning küllaldaste sportimis- ja meelelahutusvõimaluste tagamiseks vanglarežiimi

lahutamatu osa. Sellise tegevuse soodustamiseks tuleb vanglaasutustel muretseda asjakohased

seadmed ja varustus (p 27.4). "Euroopa Vanglareeglistiku" p 27.1 kohaselt tuleb igale vangile

võimaldada iga päev vähemalt üks tund sportimist värskes õhus, kui ilm seda lubab. Halva ilma

korral tuleb vangile võimaldada sportimist muudes tingimustes (27.2). Vangidele tuleb võimaldada

sportimise ajal ning meelelahutustegevustes osalemisel üksteisega läbi käia (27.7).

Soovitusliku iseloomuga "Euroopa Vanglareeglistiku" normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid

neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse

korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. Seega saab VangS § 55 lg 1

sisustamisel võtta arvesse "Euroopa Vanglareeglistiku" eelviidatud punkte. Eeltoodust tulenevalt on

kolleegium seisukohal, et VangS § 55 lg 1 järgimiseks tuleb vanglal talle kättesaadavate vahendite

ning võimaluste piires võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist vastavalt "Euroopa

Vanglareeglistikus" sätestatud tingimustele. Samuti lasub vanglal kohustus kohelda kinnipeetavaid

võrdselt, kui erinevaks kohtlemiseks puudub mõjuv põhjus.

10. Kaebuse esitaja leiab, et Viru Vangla ei ole talle taganud küllaldast võimalust kehakultuuriga

tegelemiseks, keelates tal vangla spordisaali ning värskes õhus asuva spordiväljaku kasutamise.

Kaebuse kohaselt on tingimused, mis kaebajale kehakultuuriga tegelemiseks loodud, ebapiisavad

ning ebatervislikud.

Kolleegium leiab, et esitatud kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Tegemist on kaebaja jaoks

olulise küsimusega. Kaebuses on piisavalt põhjendatud, miks kaebaja peab talle tagatud võimalusi

kehakultuuriga tegelemiseks ebapiisavaks ning kehakultuuriga tegelemiseks loodud tingimusi

ebasobivateks. Seetõttu tuleb kaebaja käesolevas asjas halduskohtule kaebuse esitamisel HKMS § 91

lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastada. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu 3. oktoobri

2008. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2008. a määruse haldusasjas nr 3-08-1842

ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld