3-2-1-139-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-139-08

Määruse kuupäev

Tartu, 4. veebruar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Harestone OÜ kandeavaldus registriasjas Ä105203/M2.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2008 määrus tsiviilasjas

nr 2-07-50495

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harestone OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Harestone OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kaspar Lind

Asja läbivaatamise kuupäev

5. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2008. a määrus ja Harju Maakohtu

22. oktoobri 2007. a määrus registriasjas Ä105203/M2 ning saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Harestone OÜ-le 22. septembril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harestone OÜ (avaldaja) esitas 19. oktoobril 2007 Harju Maakohtu registriosakonnale

kandeavalduse, milles taotles osaühingu põhikirja uue redaktsiooni kinnitamist ning osakapitali

korraga vähendamist ja suurendamist ainuosaniku otsuse alusel.

Harestone OÜ ainuosanik otsustas 3. oktoobri 2007. a otsusega osakapitali korraga vähendada ja

suurendada järgmistel tingimustel: vähendada osakapitali kuni 0 kroonini, s.o 40 000 krooni võrra

senise 40 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa tühistamise teel ja samal ajal suurendada osakapitali

rahaliste sissemaksetega kuni 40 000 kroonini, s.o 40 000 krooni võrra uue osa väljalaskmise teel.

Osakapitali vähendamist ja samal ajal suurendamist põhjendati osaühingu majandustegevuse

ümberplaneerimisega, osanike ringi ja osaluse suuruse muutmisega ning vajadusega tagastada

osanike ringist välja jäävatele osanikele nende poolt osakapitalisse tehtud sissemaksed. Ühtlasi

otsustati teha väljamakse osanikule Irina Reimann-Helmile tühistatud osa eest 40 000 krooni rahas

kümne päeva jooksul arvates päevast, mil möödub kolm kuud käesoleva osakapitali üheaegse

vähendamise ja suurendamise äriregistrisse kandmisest. Samuti lubati märkida ja omandada

väljalastav uus osa Aleksandr Vassinil ning kohustati teda tasuma osa omandamiseks rahaline

sissemakse osa nimiväärtuse ulatuses Harestone OÜ pangakontole hiljemalt 15. oktoobriks 2007.

2. Harju Maakohus andis 22. oktoobri 2007. a määrusega taotluse esitajale tähtaja kande tegemist

takistavate puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt ei saa kandeavalduse alusel teha äriregistrisse

kannet, sest osakapitali üheaegse vähendamise ja suurendamise otsusega võõrandatakse praegusel

juhul osaühingu osa uuele omanikule. Osakapitali samaaegne vähendamine ja suurendamine on näilik

tehing, kuna selle abil soovitakse võõrandada osaühingu osa. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 89 lg 1 kohaselt on näiline tehing tühine.

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. septembri 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Määruse kohaselt otsustas avaldaja ainuosanik 3. oktoobri 2007. a otsusega osakapitali samal ajal

vähendada ja suurendada osaühingu majandustegevuse ümberplaneerimise, osanike ja osaluse

suuruse muutumise ning vajaduse tõttu tagastada osanike hulgast välja jäävatele osanikele nende

tehtud osakapitali sissemaksed. Ringkonnakohus leidis, et osakapitali samaaegse vähendamise ja

suurendamise otsuse sisuks oli osaühingu osa võõrandamine, mille kord on ette nähtud äriseadustiku

(ÄS) §-s 149.

ÄS § 198 lg 2 alusel on võimalik osakapitali samal ajal suurendada ja vähendada ilma ÄS §-s 199

sätestatut kohaldamata eelkõige ühe võimalusena maksejõuetuse staadiumi jõudnud osaühingu

saneerimiseks ja tegevuse jätkamiseks. Sellisel juhul on sama otsusega võimalik tühistada senised

väärtusetud osad ja tagada uued rahalised sissemaksed osakapitali katteks. Praegusel juhul ei olnud

tegemist maksejõuetusest tingitud osakapitali samaaegse vähendamise ja suurendamisega. ÄS § 33

lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei

vasta seadusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel määrab kohus tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Seega vastab kohtunikuabi 22. oktoobri 2007. a määrus seaduse nõuetele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse ning saata avaldaja kandeavalduse uueks

läbivaatamiseks maakohtu kohtunikuabile.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et kohtunikuabil puudus pädevus

hinnata kandeavaldusele lisatud ainuosaniku otsuse sisu ning kohtunikuabi on ebaõigesti andnud

määruskaebuse esitajale tähtaja kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud ÄS § 198 lg-t 2, leides, et selle sätte eesmärgiks on üksnes

maksejõuetu osaühingu saneerimise ja tegevuse jätkamise võimaldamine. Osakapitali üheaegne

vähendamine ja suurendamine on ÄS § 198 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võimalik ka lahkuvale osanikule

väljamaksete tegemiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 8. septembri 2008. a määrus ja maakohtu 22. oktoobri 2007. a

määrus tuleb tühistada TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise

tõttu ja asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

7. Kolleegium käsitleb esmalt registripidaja pädevuse ulatust kandeavalduste lahendamisel

dokumente kontrollida ja hinnata ning seejärel osaühingu osakapitali vähendamise ja samaaegse

suurendamise lubatavuse eeldusi.

8. Vastavalt ÄS § 33 lg-le 6 ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses

nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee

registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on

esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

Nimetatud sätetest järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate

dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Registripidaja saab ÄS § 32 järgi nõuda

ka lisadokumente, kuid seda üksnes juhul, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude

väljaselgitamiseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-08, p 8). Äriühingu üldkoosoleku

otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu ka nt üldkoosoleku

pädevust (ÄS § 168) ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude

täitmist (ÄS § 192 lg 1 ja § 197 lg 1), samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses (ÄS

§ 1971). Seega nõuab seadus registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja

sisunõuete järgmise kontrollimist. Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide

sisulist kehtivust on piiratud. Registripidaja sisulise kontrolli piiratud iseloomu rõhutab ÄS § 33 lg 6,

millest tulenevalt saab registripidaja kontrollida ainult esitatud dokumentide seaduse nõuetele

vastavust.

Kolleegium märgib, et registripidajal on siiski õigus hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande

tegemisest, kui esitatud dokument on selgelt heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus

ning seetõttu TsÜS § 86 järgi tühine. Kolleegiumi arvates võib registripidaja kontrollida dokumenti ja

keelduda kande tegemistest ka siis, kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga

(TsÜS § 87). Samuti võib registripidaja keelduda kande tegemisest siis, kui dokumendiga rikutakse

kolmandate isikute, näiteks äriühingu võlausaldajate seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on

kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja

usaldatavuse tagamise vajadusega.

Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et registripidajal oli õigus keelduda kande tegemisest

põhjendusel, et vaidlusalune otsus, mille eesmärgiks on varjata osa võõrandamistehingut, on näiline

ja seetõttu TsÜS § 89 järgi tühine. TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing näilik, kui pooled on kokku

leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. Nimetatud sättest tuleneb, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab

tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist, mis ei ole registripidaja pädevuses. ÄS § 33 lg 5 ei anna

registripidajale õigust keelduda kande tegemisest sisulistel põhjustel. Vaidlusalusest ainuosaniku

otsusest (vt käesoleva otsuse p 1) ei tulene näilikkust, s.o ainuosaniku tahet mitte vähendada ja samal

ajal suurendada osakapitali.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ainuüksi asjaolu, et ainuosaniku otsusega otsustati osanikule

välja maksta tema osa, ei ole selge tõend otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 2001 lg 1 järgi võib

osakapitali vähendamisel teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali

vähendamise otsuses. Samuti ei ole vaidlusaluses otsuses uue tulevase osaniku nime märkimine

selgeks tõendiks otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 192 p 11 järgi tuleb osakapitali suurendamise

otsuses märkida ka uue osaniku nimi. Küll aga saab registripidaja keelduda kande tegemisest, kui

osanike otsus rikub seaduse sätteid, mis on kehtestatud eelkõige äriühingu võlausaldajate kaitseks.

Näiteks saab registripidaja keelduda kande tegemisest, kui osakapitali vähendamise ja samaaegse

suurendamise otsustamisel lubataks otsuses tasuda osa eest muul viisil kui rahaga, sest ÄS § 198 lg 2

järgi võib osade eest, mis lastakse välja sellistel asjaoludel, tasuda ainult rahaga.

9. Küsimuses osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise kohta märgib kolleegium järgmist.

Tuleb nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et ÄS § 198 lg 2 järgi on osakapitali vähendamine ja

samaaegne suurendamine lubatud ühe võimalusena maksejõuetuse staadiumi jõudnud osaühingu

saneerimiseks ja tegevuse jätkamiseks. Samas on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et kuna praegusel

juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, siis oli registripidajal õigus keelduda kande tegemisest ÄS

§ 33 lg 5 kohaselt selle tõttu, et dokument ei vasta seadusele. Äriseadustik sätestab osakapitali

vähendamise ja samal ajal suurendamise otsuse eeldustena ÄS § 197 lg-s 1 ja § 192 lg-s 1 sätestatud

vajaliku häälteenamuse olemasolu, põhikirja muutmise vajaduse korral selle eelneva otsustamise (ÄS

§ 192 lg 2) ja osakapitali samaaegse suurendamise vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali

suuruseni (ÄS § 198 lg-d 1 ja 2). Muid eeldusi seadus osakapitali vähendamiseks ja samal ajal

suurendamiseks ei sätesta. Seega tuleb selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendust muuta.

10. Kuna on ilmne, et ringkonnakohus peaks asja uuel läbivaatamisel saatma kandeavalduse

lahendamiseks maakohtusse, tühistab kolleegium lisaks ringkonnakohtu määrusele ka maakohtu

22. oktoobri 2006. a määruse.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik