3-1-1-82-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-82-08

Otsuse kuupäev

28. jaanuar 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

G. B. väärteoasi liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. septembri 2008. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-08-5052

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

21. jaanuar 2009

Istungil osalenud isikud

Ida Politseiprefektuuri esindaja Jüri Teslenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 12. septembri 2008. a kohtuotsus G. B.väärteoasjas liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ja saata

väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 14. mai 2008. a otsusega karistati G. B. liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi 20 trahviühiku (1200

krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et 16. aprillil 2008 kell 23.15 Narvas X tn N maja juures juhtis ta mootorsõidukit,

olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

2. G. B. esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Viru Maakohtu 12. septembri 2008. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel, s.o G. B. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtu hinnangul puudusid asjas objektiivsed ja

küllaldased tõendid selle kohta, et G. B. ei olnud väärteoprotokolli teokirjelduses nimetatud ajal ja kohas turvavööga

kinnitatud. Ka tuvastas kohus, et hetkel, kui politseiametnikud menetlusaluse isiku sõiduki peatasid, oli selle juht turvavööga

kinnitatud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja

saatmist samale maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust,

kuna kohtuotsus ei ole põhistatud ja selle lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kohus ei ole

selgitanud ega põhjendanud, miks on kahe tunnistajana ülekuulatud politseiniku ütlused ebapiisavad ja ebausaldusväärsed.

Kohtuotsusest ei nähtu ka seda, milline hinnang on antud menetlusaluse isiku ütlustele. Kokkuvõttes märgib kassaator, et

väärteomenetluse lõpetamise otsus on põhjendamata.

5. Kassatsioonivastuses leiab menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Valentina Manjuk, et Viru Maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud, sest kohtuväline menetleja ei esitanud piisavalt objektiivseid tõendeid rikkumise toimepanemise

kohta ja süü tõendatus ei saa rajaneda oletustele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et maakohus arutab VTMS § 123 lg 2 kohaselt

väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab kohustuslikus korras

VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui

ka see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele on kohus tuginenud otsuse tegemisel, s.o kohtuotsus peab

olema põhistatud. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-74-08 - RT III 2008, 52, 362, p 7;

nr 3-1-1-55-08 - RT III 2008, 39, 260, p 8; nr 3-1-1-48-08 - RT III 2008, 36, 237, p 7; nr 3-1-1-8-08 - RT III 2008, 15, 98, p 8

ja nr 3-1-1-62-06 - RT III 2006, 30, 263, p 5).

7. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Otsuse tegemisel ei ole kohus viidanud mitte ühelegi tõendile. Kohtuotsusest ei

nähtu sedagi, milliseid tõendeid on kohus otsuse tegemisel uurinud ja millise hinnangu on ta uuritud tõenditele andnud. Nii ei

selgu, kas kohus on lisaks politseiametnik Natalja Skvortsova ütlustele kasutanud väärteoasja tõendamisesemesse kuuluvate

asjaolude tuvastamisel ka väärteoprotokolli koostanud ja menetlustoiminguid teostanud politseiametniku Oleg Dmitrijevi

tunnistajana ülekuulamisel antud ütlusi - selliste ütluste kasutamise korral oleks tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-29-06 - RT III 2005, 16, 163, p 7, väärteoasjas nr 3-1-1-142-

05 - RT III 2006, 8, 70, p 12, kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08 - RT III 2008, 35, 232, p-d 9-12). Samuti ei selgu, kas kohus on

hinnanud tunnistaja ütlustena ka menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil antud

selgitusi ning milliseid tõendeid ja millisel põhjusel ei lugenud kohus usaldusväärseks. Eeltoodud puuduste tõttu on täielikult

põhistamata kohtu järeldus, et asjas puuduvad objektiivsed ja küllaldased tõendid rikkumise toimepanemise kohta.

Kohtuotsusest põhistuste puudumine on VTMS § 150 p 7 kohaselt oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine ja toob kaasa

kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise samale kohtule uueks arutamiseks.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuvälise

menetleja kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe