3-2-1-138-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-138-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 21. jaanuar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Anne-Ly Liivi hagi Raimond Ohna vastu kaasomandi

lõpetamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-24326

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raimond Ohna kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Anne-Ly Liiv (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Kostja Raimond Ohna (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares

Asja läbivaatamise kuupäev

5. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-24326 osas, millega ringkonnakohus jättis kõik esimese astme ja apellatsiooniastme

menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 85% kõikide kohtuastmete, sh

kassatsiooniastme menetluskuludest Raimond Ohna kanda ja 15% menetluskuludest Anne-Ly

Liivi kanda.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Raimond Ohnale kassatsioonkaebuselt 12. septembril 2008. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Anne-Ly Liiv (hageja) esitas 11. septembril 2006 Harju Maakohtule hagi Raimond Ohna (kostja)

vastu, milles palus lõpetada kaasomand poolte kaasomandisse kuuluvale korteriomandile selliselt, et

hagejale jäetaks kaasomandis olev korter koos mõttelise osaga maatükist ning pandaks hagejale

kohustus hüvitada kostjale tema kaasomandi osa rahas.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub pooltele kaasomandina korteriomand Tallinnas Xxxxx x-x ja

601/2678 mõttelist osa maatükist. Reaalosana hagejale kuuluv osa on 6/11 ja kostjale kuuluv osa 5/11

olemasolevast korterist. Hageja hindas kaasomandi turuhinnaks maksimaalselt 380 000 krooni.

7. märtsil 2007, toetudes täiendavale hindamisaktile, hindas hageja kaasomandis oleva asja

väärtuseks 1 100 000 krooni, millest kostja osa kaasomandis on 5/11 ehk 500 000 krooni.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaasomandi kasutamine on võimalik,

kuna senini on see toiminud. Pooltel tuleks leppida kokku kaasomandi kasutuskorras. See oleks

pooltele ühtlasi ka kõige vähem koormavaks lahenduseks. Samuti ei sobi kostjale hageja pakutud

jagamise viis seetõttu, et hagiavalduses märgitud kaasomandi osa maksumuse eest ei saa kostja osta

endale võrdväärset elamispinda. Kostja arvates saaks korteri eest suuremat tulu, kui see müüa

tervikuna avalikul enampakkumisel ning ta leidis, et tema kaasomandis oleva korteriomandi mõttelise

osa väärtus on oluliselt suurem hageja märgitust, küündides 900 000 kroonini. 27. septembril 2007

esitas kostja kohtule Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ koostatud eksperdihinnangu, mille

kohaselt on talle kuuluva korteriomandi osa turuväärtuseks 590 909 krooni. Seega leidis kostja, et

juhul, kui kohus otsustab hagi rahuldada, siis tuleb hagejale panna kohustuseks maksta kostjale

590 909 krooni.

4. Harju Maakohus rahuldas 3. detsembri 2007. a otsusega hagi ning lõpetas Harju Maakohtu

Tallinna linna kinnistusjaoskonna registriossa nr 15050001 kantud korteriomandi kaasomandiõiguse

ja tunnistas korteriomandi ja mõttelise osa maatüki ainuomanikuks hageja ning kohustas teda kostjale

maksma 590 909 krooni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Kohtul on võimalik valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida vaidluse pooled

on taotlenud hagis või vastuhagis (asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2). Praeguses asjas on kaasomandi

lõpetamise nõude esitanud ainult hageja, taotledes kaasomandi jagamist sellisel viisil, et

korteriomand jääks hagejale ja hagejale pandaks kohustus maksta kostjale välja tema osa rahas.

Mõlemad pooled on esitanud asjatundja arvamused väljamakstava kaasomandi osa hariliku väärtuse

kohta. Kuivõrd kostja esitatud asjatundja arvamus on hilisem, pidas maakohus põhjendatuks

arvestada sellega ja luges tõendatuks, et vaidlusaluse korteri turuväärtuseks on 23. juuli 2007. a

seisuga 1 300 000 krooni. Arvestades asjaoluga, et kostjale kuulub 5/11 mõttelist osa kinnisasjast,

tuleb hagejale panna kohustus tasuda kostjale 590 909 krooni. Kostja väited kaasomandi lõpetamisest

kaasomanikke kõige vähem koormaval või õiglasemal viisil jättis maakohus tähelepanuta, kuivõrd

kohus saab lähtuda ainult hagis või vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisist.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja

saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud,

kuna hageja hagi ei rahuldatud selle esialgsel kujul ning teda kohustati kostjale maksma hagis

märgitust suuremat summat. Samuti rikkus maakohus oluliselt ärakuulamise põhimõtet, sest kostja ei

saanud isiklikult kohtuistungist osa võtta. Maakohus pole ekslikult arvestanud vaidlusaluse korteri

turuväärtuse hindamisel maa hinda, mis on selle korteri mõtteliseks osaks.

Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. mai 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Esimese

astme ja apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune

teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras

teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Kostja on

vaidlustanud selle, kuidas maakohus tõendeid hindas. Maakohus on õigesti lähtunud kostja tellitud ja

esitatud eksperdihinnangust kui dokumentaalsest tõendist (tl 78-91) ja kaasomandi lõpetamisel

mõistnud välja kostja kasuks hagejalt 590 909 krooni.

Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme, mis

tingiksid otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmise. Kostjat esindas

menetluses kohtu määratud advokaat, kellel on TsMS § 217 lg 5 kohaselt menetlusosalise õigused ja

kes osales istungitel. Kuna maakohus ei kohustanud kostjat isiklikult kohtuistungile ilmuma, ei

rikutud asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme. Maakohus on hinnanud tõendeid

kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning kohtuotsus on vastavuses TsMS §-ga 442.

Kuna maakohus rahuldas hagi, oli menetluskulude jätmine kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg-

ga 1. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja

kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja

teha uue otsuse, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, või saata asi ringkonnakohtule

uueks arutamiseks. Kostja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus ei ole põhjendatud,

kuna selles ei põhjendatud menetluskulude jätmist kostja kanda. Viidatud on üksnes TsMS §-le 162.

Vastatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väidetele menetluskulude jaotamise kohta. Lisaks on TsMS

§ 162 kohaldatud valesti, jättes kohaldamata erisätte, TsMS § 163 lg 1. Valida oleks tulnud nimetatud

normis sätestatud kolme menetluskulude jaotamise variandi vahel. Kaasomandi jagamine teenib

mõlema kaasomaniku huve võrdselt ja õigustamatu oleks jagada kaasomandit vaid ühe kaasomaniku

arvel. Kostja ei nõustunud hageja hinnanguga kaasomandi osa väärtusele.

8. 15. septembril 2008 ja 9. jaanuaril 2009 esitas kostja Riigikohtule kassatsioonkaebuse täiendused.

9. Hageja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis kõik esimese astme ja

apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas on võimalik teha uus otsus, millega

jätta 85% kõikide kohtuastmete, sh kassatsiooniastme menetluskuludest kostja kanda ja 15%

menetluskuludest hageja kanda. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.

Kolleegium jätab tähelepanuta 15. septembri 2008. a ja 9. jaanuari 2009. a kaebuse täiendused, sest

need ei vasta TsMS § 218 lg 3 esimese lause nõuetele, mille kohaselt võib menetlusosaline

hagimenetluses Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Samuti ei saa pärast kassatsioonitähtaja möödumist kassatsioonkaebust

enam täiendada (TsMS § 674 lg 1). Tegemist ei ole väidetega õiguse tõlgendamise kohta, mida lubab

pärast kassatsioonitähtaja möödumist esitada TsMS § 674 lg 2.

11. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et hagejale jäetaks

kaasomandis olev korteriomand ning pandaks hagejale kohustus hüvitada kostjale tema kaasomandi

osa rahas. Seega on hagi ese ehk hageja nõude ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses kaasomandi

lõpetamine ja rahalise hüvitise maksmine. Selline nõue põhineb AÕS § 77 lg 2 regulatsioonil, mille

kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes sellekohase nõude, st hagi

või vastuhagi alusel (nii on leidnud ka Riigikohus 9. mail 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 tehtud

otsuse p-s 19). Rahalise hüvitise suuruseks on hageja hagiavalduses esmalt märkinud 380 000 krooni,

menetluse käigus on ta hagi täiendades olnud nõus maksma kostjale 500 000 krooni hüvitist.

Hagi eseme kohta võtab kohus TsMS § 442 lg 5 kohaselt seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis, jättes

hagi kas rahuldamata või rahuldades selle täielikult või osaliselt. Hagi rahuldamisest või hagi

rahuldamata jätmisest sõltub TsMS § 162 jj kohaselt menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotamise üldreegli kohaselt (TsMS § 162 lg 1) kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Hagi osalise rahuldamise korral näeb TsMS § 163 ette täiendavad võimalused menetluskulude

jaotamiseks. Seega sõltub menetluskulude jaotus praeguses asjas hageja haginõude rahuldamise

ulatusest.

Maakohus on otsusega hagi rahuldanud täielikult, jättes menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Samas on maakohus hagejalt välja mõistnud 590 909 krooni. Nimetatud summa aluseks võttis

maakohus otsuse kohaselt kostja esitatud eksperdiarvamuse kaasomandi eseme väärtuse kohta.

Ringkonnakohus on leidnud, et kuna hagi rahuldati, oli menetluskulude jätmine kostja kanda

kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kaasomandi jagamine teenib mõlema

kaasomaniku huve võrdselt ja õigustamatu oleks jagada kaasomandit vaid ühe kaasomaniku arvel.

12. Kolleegium leiab, et kohtud on põhjendamatult lugenud hagi täies ulatuses rahuldatuks ning on

seetõttu ka ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 1.

Otsuse p-s 11 märkis kolleegium, et praeguse hagi ese on ka rahalise hüvitise maksmise kohustus

kostjale. Hageja oli hagi eseme kohaselt nõus maksma kostjale hüvitisena maksimaalselt

500 000 krooni. Kohtud on aga hagejalt kostja kasuks välja mõistnud 590 909 krooni. Sellisel juhul ei

saa lugeda hagiavaldust täielikult rahuldatuks, tegemist on hagi osalise rahuldamisega. Analoogilisele

seisukohale jõudis Riigikohus 27. mail 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-47-08 tehtud otsuse p-s 12. Viidatud

tsiviilasjas oli hageja AÕS § 156 alusel esitatud juurdepääsu nõudes hagiavalduse kohaselt nõus

juurdepääsu võimaldamise eest maksma tasu 42 000 krooni aastas, kuid kohus mõistis temalt välja

200 000 krooni aastas. Riigikohus leidis, et tegemist on hagi osalise rahuldamisega.

Samas pole kolleegium nõus kassatsioonkaebuse väitega, et praegusel juhul lõpetati kaasomand

võrdselt mõlema poole huvides. Kohtulahendite kohaselt on kostja hagivastuses palunud jätta hagi

rahuldamata, s.o kaasomand lõpetamata. Hagivastuses on küll märgitud, et korteri müügist saadav

tulu oleks suurem, kui korter müüdaks avalikul enampakkumisel, kuid kostja ei ole esitanud

sellekohast vastuhagi.

13. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb asjas kohaldada TsMS § 163 lg-t 1. Kolleegium leiab, et asjas

on võimalik menetluskulude jaotuse osas teha uus otsus. Arvestades hagi osalise rahuldamise ulatust,

leiab kolleegium olevat otstarbeka ja õiglase kohaldada TsMS § 163 lg 1 esimese lause teist

alternatiivi, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldati ca 85% ulatuses (500 000 krooni / 590 909 krooni * 100). Seega tuleb esimese ja teise

astme menetluskulud jaotada nii, et jätta kostja kanda 85% menetluskuludest ja hageja kanda 15%

menetluskuludest. Sama jaotus kehtib kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu ka

kassatsiooniastme menetluskulude kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul

arvates praeguse lahendi jõustumisest.

14. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel kostjale tagastada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve