3-1-1-75-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-75-08

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartus, 15. jaanuar 2009. a.

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,

Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

B vara arestimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-08-10010

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B esindaja vandeadvokaat Nigul Saar, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. detsember 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 23. juuli 2008. a kohtumäärusega arestiti tagamisabinõuna Eesti Vabariigi

kodaniku A. K. vallasvara 977 000 euro ulatuses.28. juulil 2008. a esitas Espoo esimese astme kohus Eesti Vabariigi

Riigiprokuratuurile abistamistaotluse nr PK08/1579 A. K. vara arestimismääruse täitmiseks, millele tuginedes taotles

Riigiprokuratuuri prokuröri abi Vallo Koppel 30. juulil 2008. a Harju Maakohtult ühe taotlusega kahtlustatava A. K. ja teise

taotlusega kolmanda isiku B vara arestimist. A. K. alaealise tütre B vara arstimist taotleti põhjusel, et Soome Vabariigi

siseriikliku õiguse kohaselt saab B vara käsitleda A. K. varana.

2. Harju Maakohus vaatas need taotlused läbi eraldi menetlustes. Maakohtu 1. augusti 2008. a kohtumäärusega kriminaalasjas

nr 1-08-10010 arestiti B korteriomandid asukohaga XXXXXX, XXXXX XX (X ja XX). Samal kuupäeval arestiti ka A. K.

vara. Kohtumääruste kohaselt sai edasi kaevata kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama

vaidlustatavast määrusest.

3. Vandeadvokaat N. Saar esitas B esindajana 5. septembril 2008. a maakohtu määruse peale kriminaalasjas nr 1-08-10010

määruskaebuse, taotledes määruse tühistamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-08-10010 jäeti B esindaja

vandeadvokaat N. Saare määruskaebus läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud. Ringkonnakohus

leidis, et maakohus on ekslikult märkinud määruse vaidlustamise tähtajaks kümme päeva, kuid KrMS § 50810 lg-st 1

tulenevalt saab Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud vara arestimise määrust vaidlustada kolme päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus möönis, et maakohtu viide kümnepäevasele vaidlustamise võimalusele võis tingida

esindaja eksitusse viimise tähtaja osas, kuid see ei saa olla kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise aluseks. Ringkonnakohus ei

tuvastanud asjas edasikaebeõiguse sellist rikkumist, mis oleks tinginud määruskaebuse menetlusse võtmise ja selle sisulise

läbivaatamise. Samas leidis ringkonnakohus, et kaebus ei sisalda KrMS §-s 5083 märgitud Euroopa arestimismääruse täitmist

välistavaid ja piiravaid asjaolusid.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED

5. B esindaja vandeadvokaat N. Saar esitas 23. septembril 2008. a Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.

Esindaja taotleb Riigikohtult kaebetähtaja ennistamist kuivõrd Riigikohtule määrusekaebuse esitamise ajal oli möödunud

Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendi vaidlustamise kolmepäevane tähtaeg. Esindaja palub Riigikohtul lugeda

määruskaebus esitatuks tähtaegselt. Määruskaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a määruse

tühistamist ja asja saatmist tagasi samale ringkonnakohtule kaebuse läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja põhiseisukohad on

järgmised.

5.1 Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu viide kümnepäevasele edasikaebetähtajale on pelgalt kohtu eksitus, mis ei

too kaasa edasikaebeõiguse rikkumist. Kui maakohus kohaldas KrMS § 387 lg-s 2 sätestatud kümnepäevast

edasikaebetähtaega, siis ei saa ka menetlusosaline ise lähtuda teistsugusest edasikaebetähtajast. Ringkonnakohus oleks pidanud

määruskaebuse kui tähtaegselt esitatu sisuliselt läbi vaatama.

5.2 Maa- ja ringkonnakohus on rikkunud B omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust. Kohtud on jätnud

kohaldamata KarS § 832 lg 2 ja 3, mis välistavad kolmanda isiku vara konfiskeerimise kui vara on omandatud enam kui viis

aastat enne kuriteo toimepanemist. Juhul kui puuduvad konfiskeerimist lubavad asjaolud, siis ei saa eksisteerida ka

konfiskeerimise tagamist lubavad asjaolud.

6. Prokuröri vastuses määruskaebusele leitakse, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd

Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendi vaidlustamiseks on ette nähtud KrMS 19. peatüki 9. jaos erikord, siis ei saa

määruskaebust vaidlustada KrMS § 387 lg-s 2 sätestatud üldise kümnepäevase edasikaebetähtaja jooksul. Samuti on prokurör

seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei ole tuvastatud Euroopa arestimismääruse täitmist välistavaid ja piiravaid asjaolusid, siis

puudub alus määruse täitmisest keeldumiseks.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2008. a määrusega anti kriminaalasi KrMS § 354 alusel läbivaatamiseks

kriminaalkolleegiumi täiskogule, kuna tekkis vajadus muuta kriminaalkolleegiumi varasemas lahendis seaduse kohaldamise

kohta esitatud seisukohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb esmalt Riigikohtule esitatud määruskaebuse tähtajalisuse küsimust (I) ja hindab

seejärel Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtade põhjendatust määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel (II). Lõpuks lahendab

kriminaalkolleegium määruskaebuses esitatud taotluse (III).

I

9. Tallina Ringkonnakohus jättis 16. septembri 2008. a kohtumäärusega kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat N. Saare

määruskaebuse läbi vaatamata. Esindaja sai selle määruse kätte 18. septembril 2008. a ja esitas sellele 23. septembril 2008. a

määruskaebuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et ekslik on ringkonnakohtu määrust käsitada Euroopa

arestimismääruse täitmisel tehtud lahendina, mida saab vaidlustada KrMS § 50810 lg-s 1 sätestatud erinormi kohaselt. See

norm käsitleb üksnes Euroopa arestimismääruse täitmise peale maakohtule kaebuse esitamise tähtaega. Tallinna

Ringkonnakohtu määrus sellise kaebuse läbivaatamata jätmise kohta on aga vaidlustatav KrMS § 387 lg 1 alusel kümne päeva

jooksul ja seega on vandeadvokaat N. Saare määruskaebus esitatud tähtaegselt.

II

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu, et menetlusosaline peab kohtumääruse edasikaebamisel lähtuma kohtulahendis

kajastatud, mitte aga seaduses sätestatud edasikaebetähtajast. Selline seisukoht ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusõigusega.

10.1 Määruskaebemenetluse üldist korda kriminaalmenetluses reguleerib KrMS § 387. Selle paragrahvi teise lõike kohaselt

tuleb vara arestimise määruse peale esitada määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS § 50810 lg 1 sätestab Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendi

vaidlustamise erikorra, mille kohaselt saab vara arestimise määruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Eeltoodust järeldub, et KrMS § 50810 lg 1 on käsitatav erinormina KrMS § 387 lg 2 suhtes. Õiguse

üldpõhimõtete kohaselt tuleb üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi ("lex specialis derogat legi generali").

11. Kriminaalasja materjali kohaselt sai B esindaja Harju Maakohtu määrusest teada 27. augustil 2008.a ja esitas sellel peale

määruskaebuse 5. septembril 2008. a, seega pärast edasikaebe kolmepäevase tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt oli

ringkonnakohtul seaduslik alus jätta mittetähtaegselt esitatud määruskaebus läbi vaatamata.

12. Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et juhul kui madalama astme kohus võtab menetlusosalise kaebuse

vastu ja saadab selle edasi kõrgema astme kohtule, siis on madalama astme kohus lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks ja

kaebust tuleb kõrgema astme kohtus obligatoorselt menetleda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 1995. a otsus

kriminaalasjas nr III-1/1-19/95 - RT III 1995, 5, 54 ja 15. mai 2002. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-62-02 - RT III 2002, 16,

188). Kuigi kajastatud seisukohta on korratud ka Kriminaalmenetluse seadustiku kehtivuse ajal (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2006. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-159-05 - RT III 2006, 7, 60), on see siiski

kujundatud Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku kehtimise ajal ja tugines selles seaduses

sätestatud põhimõtetele.

12.1 Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikku läbis edasikaebe osas põhimõte, et lahendi teinud

kohus kontrollis esitatud kaebuse tähtaegsust, samuti lahendas tähtaja ennistamise taotlused. Kõrgema astme kohus teostas

nimetatud toiminguid vaid siis, kui kriminaaltoimik oli juba edastatud sellele kohtule. Alates Kriminaalmenetluse seadustiku

kehtima hakkamisest 1. juulil 2004. a. on aga ka ringkonnakohtul kohustus kontrollida edasikaebe tähtaegsust. See kohustus on

sätestatud KrMS § 325 lg 1 p-s 1. Kui kaebuse esitamise tähtaeg on kaebaja poolt mööda lastud, tuleb ringkonnakohtul KrMS

§ 326 lg 2 alusel jätta apellatsioon läbi vaatamata. Kõrgema astme kohtu kohustus hinnata kaebuse esitamise tähtaegsust

kohaldub KrMS § 389 lg 1 kohaselt ka määruskaebemenetluses. Seega on kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kohaselt kõrgema

astme kohtul õigus edasikaebe tähtaja rikkumise korral jätta kaebus läbi vaatamata.

12.2 Eeltoodust nähtub, et võrreldes Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku regulatsiooniga on

Kriminaalmenetluse seadustik näinud ette ka kõrgema astme kohtule kohustuse kontrollida kaebetähtajast kinnipidamist ja

selle rikkumise korral õiguse jätta kaebus läbi vaatamata ning seda sõltumata asjaolust, milline on olnud esimese astme kohtu

seisukoht kaebetähtajast kinnipidamise osas.

III

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 16. septembri 2008. a määruse muutmata ja B esindaja vandeadvokaat N. Saare määruskaebuse rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest , Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Priit Pikamäe