3-2-1-133-08 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-44099 Lugeda tsiviilasjas nr 2-07-44099 kehtiva kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks
Legislator headnote
AI generated3-2-1-133-08 · Riigikohus: juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-44099 Lugeda tsiviilasjas nr 2-07-44099 kehtiva kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-133-08
Määruse kuupäev
Tartu, 14. jaanuar 2009. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik
Kohtuasi
Jõgeva Linnavalitsuse avaldus vanemalt lapse äravõtmiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-
07-44099
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jõgeva Linnavalitsuse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Avaldaja Jõgeva Linnavalitsus
Puudutatud isikud S. H ja tema esindaja vandeadvokaadi
vanemabi Ivo Kütt, A. H, A. H, Tallinna Nõmme Linnaosa
Valitsus
Asja läbivaatamise kuupäev
15. detsember 2008. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-44099
menetluskulude jaotuse osas, millega ringkonnakohus jättis menetluskulud Jõgeva
Linnavalitsuse kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata
2. Teha tühistatud osas uus määrus.
3. Lugeda tsiviilasjas nr 2-07-44099 kehtiva kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks
järgnevalt:
3.1. Lõpetada menetlus S. H äravõtmiseks tema isalt A. H.
3.2. Jätta 21. novembri 2007 Tartu Maakohtu määrusega määratud ekspertiisi kulud ja riigi
õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
3.3. Jätta asjas kantud kohtukulu võrdsetes osade A. H ja Eesti Vabariigi kanda. Asjas kantud
kohtuvälised kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4. Määruskaebus rahuldada.
5. Tagastada Jõgeva Linnavalitsusele määruskaebuselt 4. juulil 2008 tasutud kautsjon 400
(nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Jõgeva Linnavalitsus esitas 19. oktoobril 2007 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus laps S. H
ära võtta tema isalt A. H ilma vanemaõiguste äravõtmiseta, määrata lapse esialgseks viibimiskohaks
Siimusti lastekodu ja lapse elu korraldajaks eestkosteasutusena Jõgeva Linnavalitsus. Avalduse
kohaselt elavad lapse vanemad lahus. Laps elas vanemate kokkuleppel isa juures Tallinnas. 2007
oktoobris lahkus laps korduvalt isa juurest vanavanemate juurde Jõgevale. Laps on koos
vanavanematega pöördunud Jõgeva Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti poole, kuna ta ei soovi isa
juurde tagasi minna, kuid vanavanemad ei jõua teda kasvatada. Jõgeva Linnavalitsuse lastekaitse
spetsialistil on tekkinud veendumus, et lapse jätmine isa juurde võib ohustada lapse tervist, sest isa
juures elamine ei soodusta lapse eakohast arengut, isa suhtumine lapsesse on väärikust alandav ja
solvav.
2. Avaldaja taotlusel rakendas Tartu Maakohus 22. oktoobri 2007. a määrusega lapse õiguste ja
huvide tagamiseks esialgset õiguskaitset ning keelas lapse väljaandmise tema isale, määras lapse
ajutiseks elukohaks Siimusti lastekodu ning andis Jõgeva Linnavalitsusele õiguse vajadusel
korraldada lapse elu.
3. Tartu Maakohus võttis 24. oktoobri 2007. a määrusega avalduse menetlusse ja kaasas puudutatud
isikutena menetlusse lapse isa A. H, lapse ema A. H ja lapse isa elukohajärgse eestkosteasutuse
Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse ning määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja.
4. A. H esitas Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2007. a määruse peale määruskaebuse, milles palus
määruse tühistada osas, millega lapse ajutiseks eestkostjaks määrati Jõgeva Linnavalitsus. Maakohus
muutis 15. novembri 2007 määrusega 22. oktoobri 2007. a määrust, tühistades lapse isale
väljaandmise keelu. 26. novembril 2007 esitas A. H taotluse 22. oktoobri 2007. a määruse peale
esitatud määruskaebuse saatmiseks Tartu Ringkonnakohtule.
5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. jaanuari 2008. a määrusega maakohtu 22. oktoobri 2007. a
määruse osas, millega Jõgeva Linnavalitsusele anti õigus korraldada vajadusel lapse elu.
Ringkonnakohus leidis, et lapse elukohajärgseks eestkosteasutuseks on Tallinna Nõmme Linnaosa
Valitsus ning ei esine asjaolusid, mis tingiksid vajaduse esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja
määramiseks.
6. Tartu Maakohus tühistas 5. märtsi 2008. a määrusega 22. oktoobri 2007. a määruse ning määras
lapse elukoha tema isa elukoha järgi ning vajadusel lapse elu korraldajaks lapse elukohajärgse
eestkosteasutuse, s.o Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse. Selle määruse peale esitas määruskaebuse
lapsele määratud esindaja. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. aprilli 2008. a määrusega määruskaebuse
rahuldamata.
7. Tartu Maakohus lõpetas 5. mai 2008. a määrusega lapse isalt äravõtmiseks menetluse ning jättis
menetluskulud võrdsetes osades lapse vanemate kanda. Menetlusosaliste menetluskulud jättis
maakohus nende endi kanda.
Määruse kohaselt elab laps isa A. H juures. Kuna isa juures elades ei ole lapse elu ja tervis ohus, ei
ole alust last perekonnaseaduse § 53 lg 1 järgi vanemalt ära võtta ning selleks algatatud menetlus
tuleb lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud
isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et
menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades
õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Maakohus leidis, et kuna perekonnaseaduse järgi on mõlemal vanemal võrdne kohustus lapse eest
hoolitseda, tuleb menetluskulud jätta mõlema vanema kanda võrdsetes osades. Lapse tegeliku
viibimiskoha järgse eestkosteasutuse avalduse esitamine oli tingitud lapse käitumisest (laps lahkus isa
juurest kodust ja keeldus sinna tagasi minemast). Menetluse algatamine on põhjuslikus seoses lapse
vanemate vanemakohustuste ebapiisava või oskamatu täitmisega. Mõlema vanema käitumine viis
olukorrani, kus laps pidas võimalikuks lahendada tekkinud olukord vanema juurest lahkumisega.
8. A. H esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse osas,
millega kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades lapse vanemate kanda, ning jätta uue määrusega
menetluskulud avaldaja kanda.
9. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10. Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. juuni 2008. a määrusega maakohtu määruse menetluskulude
jaotamise osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis ekspertiisi- ja riigi
õigusabi kulud riigi kanda ning ülejäänud kohtukulud ning asjas kantud kohtuvälised kulud avaldaja
kanda.
Ringkonnakohtu määruse kohaselt on ekspertiisikulu riigieelarvest määruse alusel välja makstud ning
ekspertiis määrati kõigi menetlusosaliste ühise taotluse kohaselt lapse huvides. Seetõttu ei ole
põhjendatud jätta ekspertiisikulu lapse vanemate kanda ning see tuleb jätta riigi kanda.
Lapsele määratud riigi õigusabi eest riigieelarvest hüvitatud advokaaditasu tuleb jätta riigi kanda.
Selle kulu väljamõistmine lapse vanematelt ei ole põhjendatud, sest maakohus lõpetas menetluse
avalduses, milles paluti laps isalt ära võtta.
TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb ülejäänud kohtukulud jätta avaldaja kanda. Maakohus lõpetas avaldaja
esitatud avalduses menetluse põhjusel, et lapse elukoha määramiseks pädev eestkosteasutus (Tallinna
Nõmme Linnaosa Valitsus) ei näinud alust lapse isalt äravõtmiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt
hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel
tunnistajale makstava hüvitisega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. Avaldaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas, millega ringkonnakohus jättis
menetluskulud avaldaja kanda.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületas ringkonnakohus apellatsiooni piire sellega, et tühistas
A. H esitatud määruskaebuse alusel maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kohtukulud
välja ka A. H. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei ole põhjendatud, kuna kohalik omavalitsus
täitis avalduse esitamisega talle seadusega pandud kohustust.
12. Puudutatud isikud ei ole määruskaebusele tähtaegselt vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel
osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti menetluskulud
avaldaja kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel uue määruse,
millega jätab kohtukulud võrdsetes osades A. H ja Eesti Vabariigi ning kohtuvälised kulud Eesti
Vabariigi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada. Kuna Riigikohus muudab ringkonnakohtu määruse
resolutsiooni, tuleb kooskõlas TsMS §-ga 695 ja alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 689 lg-
ga 21 märkida Riigikohtu määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.
14. Ringkonnakohus on ebaõigesti tühistanud maakohtu määruse osas, millega jäeti kohtukulud
osaliselt A. H kanda. Maakohtu määruse peale, millega jäeti menetluskulud võrdsetes osades A. ja
A. H kanda, esitas määruskaebuse vaid A. H. A. H maakohtu määrust ei vaidlustanud. Tühistades
maakohtu määruse A. H osas, on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 651 lg-s 1 sätestatud
apellatsiooni piire (TsMS § 659).
15. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend
tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab
täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas
siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Jõgeva Linnavalitsus esitas 19. oktoobril 2007. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja avalduse lapse
vanemalt äravõtmiseks ja lapse lastekodusse määramiseks ning avaldaja palus määrata end lapse elu
korraldavaks eestkosteasutuseks. Ühtlasi palus avaldaja esialgse õiguskaitsevahendina keelata lapse
väljaandmise vanemale. Avalduse kohaselt oli vanemate kokkuleppel lapse elukoht tsiviilseadustiku
üldosa seaduse § 15 lg 1 teise lause kohaselt tema isa elukoht, s.o Tallinna linn. Eestkosteasi on TsMS
§ 110 lg 1 järgi isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Kuna avalduses soovis
avaldaja määrata end ka lapse elu korraldavaks eestkosteasutuseks, siis tuli asja menetlusse võtmisel
lähtuda TsMS § 110 lg-st 3, mille kohaselt eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha
järgne kohus. Nii oli Jõgeva Linnavalitsusel 18. oktoobril 2007. a (I kd, lk-d 12-13) kui ka Jõgeva
kohtumajal 24. oktoobril 2007. a (I kd, lk 4) teada, et lapse elukoht on Tallinna linn.
TsMS § 75 lg 1 teine lause kohustab avalduse saanud kohut kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu
avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse TsMS § 75 lg 2 järgi kohtule,
kellele avaldus allub. Seega oli Tartu Maakohtul kohustus kontrollida eestkosteasja lahendamise
kohtualluvust ning edastada asi lahendamiseks Harju Maakohtule.
Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 116 lg 5 alusel võib hagita perekonnaasjas esialgset
õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada. Seega võis Tartu
Maakohus TsMS § 116 lg 5 järgi kohaldada esialgset õiguskaitset, kuid eestkosteasja lahendamine
Tartu Maakohtule ei allunud.
16. Kolleegium leiab, et määruse p-s 15 toodud põhjustel tuleb menetluskulud, mis jäeti
ringkonnakohtu määrusega avaldaja kanda, jätta osaliselt riigi kanda.
TsMS § 554 järgi kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega
täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui
käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja
määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võis
kohus enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS § 172 lg 2 alusel jätta täielikult või osaliselt riigi
kanda. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete koostoimest tulenevalt võis kohus jätta riigi kanda ka
alaealisele eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud.
Ka 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita
perekonnaasjaga seotud menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda.
Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik