3-2-1-133-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-133-08

Määruse kuupäev

Tartu, 14. jaanuar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Jõgeva Linnavalitsuse avaldus vanemalt lapse äravõtmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-

07-44099

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jõgeva Linnavalitsuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Jõgeva Linnavalitsus

Puudutatud isikud S. H ja tema esindaja vandeadvokaadi

vanemabi Ivo Kütt, A. H, A. H, Tallinna Nõmme Linnaosa

Valitsus

Asja läbivaatamise kuupäev

15. detsember 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-44099

menetluskulude jaotuse osas, millega ringkonnakohus jättis menetluskulud Jõgeva

Linnavalitsuse kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata

2. Teha tühistatud osas uus määrus.

3. Lugeda tsiviilasjas nr 2-07-44099 kehtiva kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgnevalt:

3.1. Lõpetada menetlus S. H äravõtmiseks tema isalt A. H.

3.2. Jätta 21. novembri 2007 Tartu Maakohtu määrusega määratud ekspertiisi kulud ja riigi

õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

3.3. Jätta asjas kantud kohtukulu võrdsetes osade A. H ja Eesti Vabariigi kanda. Asjas kantud

kohtuvälised kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Tagastada Jõgeva Linnavalitsusele määruskaebuselt 4. juulil 2008 tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõgeva Linnavalitsus esitas 19. oktoobril 2007 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus laps S. H

ära võtta tema isalt A. H ilma vanemaõiguste äravõtmiseta, määrata lapse esialgseks viibimiskohaks

Siimusti lastekodu ja lapse elu korraldajaks eestkosteasutusena Jõgeva Linnavalitsus. Avalduse

kohaselt elavad lapse vanemad lahus. Laps elas vanemate kokkuleppel isa juures Tallinnas. 2007

oktoobris lahkus laps korduvalt isa juurest vanavanemate juurde Jõgevale. Laps on koos

vanavanematega pöördunud Jõgeva Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti poole, kuna ta ei soovi isa

juurde tagasi minna, kuid vanavanemad ei jõua teda kasvatada. Jõgeva Linnavalitsuse lastekaitse

spetsialistil on tekkinud veendumus, et lapse jätmine isa juurde võib ohustada lapse tervist, sest isa

juures elamine ei soodusta lapse eakohast arengut, isa suhtumine lapsesse on väärikust alandav ja

solvav.

2. Avaldaja taotlusel rakendas Tartu Maakohus 22. oktoobri 2007. a määrusega lapse õiguste ja

huvide tagamiseks esialgset õiguskaitset ning keelas lapse väljaandmise tema isale, määras lapse

ajutiseks elukohaks Siimusti lastekodu ning andis Jõgeva Linnavalitsusele õiguse vajadusel

korraldada lapse elu.

3. Tartu Maakohus võttis 24. oktoobri 2007. a määrusega avalduse menetlusse ja kaasas puudutatud

isikutena menetlusse lapse isa A. H, lapse ema A. H ja lapse isa elukohajärgse eestkosteasutuse

Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse ning määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja.

4. A. H esitas Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2007. a määruse peale määruskaebuse, milles palus

määruse tühistada osas, millega lapse ajutiseks eestkostjaks määrati Jõgeva Linnavalitsus. Maakohus

muutis 15. novembri 2007 määrusega 22. oktoobri 2007. a määrust, tühistades lapse isale

väljaandmise keelu. 26. novembril 2007 esitas A. H taotluse 22. oktoobri 2007. a määruse peale

esitatud määruskaebuse saatmiseks Tartu Ringkonnakohtule.

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. jaanuari 2008. a määrusega maakohtu 22. oktoobri 2007. a

määruse osas, millega Jõgeva Linnavalitsusele anti õigus korraldada vajadusel lapse elu.

Ringkonnakohus leidis, et lapse elukohajärgseks eestkosteasutuseks on Tallinna Nõmme Linnaosa

Valitsus ning ei esine asjaolusid, mis tingiksid vajaduse esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja

määramiseks.

6. Tartu Maakohus tühistas 5. märtsi 2008. a määrusega 22. oktoobri 2007. a määruse ning määras

lapse elukoha tema isa elukoha järgi ning vajadusel lapse elu korraldajaks lapse elukohajärgse

eestkosteasutuse, s.o Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse. Selle määruse peale esitas määruskaebuse

lapsele määratud esindaja. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. aprilli 2008. a määrusega määruskaebuse

rahuldamata.

7. Tartu Maakohus lõpetas 5. mai 2008. a määrusega lapse isalt äravõtmiseks menetluse ning jättis

menetluskulud võrdsetes osades lapse vanemate kanda. Menetlusosaliste menetluskulud jättis

maakohus nende endi kanda.

Määruse kohaselt elab laps isa A. H juures. Kuna isa juures elades ei ole lapse elu ja tervis ohus, ei

ole alust last perekonnaseaduse § 53 lg 1 järgi vanemalt ära võtta ning selleks algatatud menetlus

tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Maakohus leidis, et kuna perekonnaseaduse järgi on mõlemal vanemal võrdne kohustus lapse eest

hoolitseda, tuleb menetluskulud jätta mõlema vanema kanda võrdsetes osades. Lapse tegeliku

viibimiskoha järgse eestkosteasutuse avalduse esitamine oli tingitud lapse käitumisest (laps lahkus isa

juurest kodust ja keeldus sinna tagasi minemast). Menetluse algatamine on põhjuslikus seoses lapse

vanemate vanemakohustuste ebapiisava või oskamatu täitmisega. Mõlema vanema käitumine viis

olukorrani, kus laps pidas võimalikuks lahendada tekkinud olukord vanema juurest lahkumisega.

8. A. H esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse osas,

millega kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades lapse vanemate kanda, ning jätta uue määrusega

menetluskulud avaldaja kanda.

9. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. juuni 2008. a määrusega maakohtu määruse menetluskulude

jaotamise osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis ekspertiisi- ja riigi

õigusabi kulud riigi kanda ning ülejäänud kohtukulud ning asjas kantud kohtuvälised kulud avaldaja

kanda.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on ekspertiisikulu riigieelarvest määruse alusel välja makstud ning

ekspertiis määrati kõigi menetlusosaliste ühise taotluse kohaselt lapse huvides. Seetõttu ei ole

põhjendatud jätta ekspertiisikulu lapse vanemate kanda ning see tuleb jätta riigi kanda.

Lapsele määratud riigi õigusabi eest riigieelarvest hüvitatud advokaaditasu tuleb jätta riigi kanda.

Selle kulu väljamõistmine lapse vanematelt ei ole põhjendatud, sest maakohus lõpetas menetluse

avalduses, milles paluti laps isalt ära võtta.

TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb ülejäänud kohtukulud jätta avaldaja kanda. Maakohus lõpetas avaldaja

esitatud avalduses menetluse põhjusel, et lapse elukoha määramiseks pädev eestkosteasutus (Tallinna

Nõmme Linnaosa Valitsus) ei näinud alust lapse isalt äravõtmiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt

hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel

tunnistajale makstava hüvitisega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Avaldaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas, millega ringkonnakohus jättis

menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületas ringkonnakohus apellatsiooni piire sellega, et tühistas

A. H esitatud määruskaebuse alusel maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kohtukulud

välja ka A. H. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei ole põhjendatud, kuna kohalik omavalitsus

täitis avalduse esitamisega talle seadusega pandud kohustust.

12. Puudutatud isikud ei ole määruskaebusele tähtaegselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti menetluskulud

avaldaja kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel uue määruse,

millega jätab kohtukulud võrdsetes osades A. H ja Eesti Vabariigi ning kohtuvälised kulud Eesti

Vabariigi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada. Kuna Riigikohus muudab ringkonnakohtu määruse

resolutsiooni, tuleb kooskõlas TsMS §-ga 695 ja alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 689 lg-

ga 21 märkida Riigikohtu määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.

14. Ringkonnakohus on ebaõigesti tühistanud maakohtu määruse osas, millega jäeti kohtukulud

osaliselt A. H kanda. Maakohtu määruse peale, millega jäeti menetluskulud võrdsetes osades A. ja

A. H kanda, esitas määruskaebuse vaid A. H. A. H maakohtu määrust ei vaidlustanud. Tühistades

maakohtu määruse A. H osas, on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 651 lg-s 1 sätestatud

apellatsiooni piire (TsMS § 659).

15. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Jõgeva Linnavalitsus esitas 19. oktoobril 2007. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja avalduse lapse

vanemalt äravõtmiseks ja lapse lastekodusse määramiseks ning avaldaja palus määrata end lapse elu

korraldavaks eestkosteasutuseks. Ühtlasi palus avaldaja esialgse õiguskaitsevahendina keelata lapse

väljaandmise vanemale. Avalduse kohaselt oli vanemate kokkuleppel lapse elukoht tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 15 lg 1 teise lause kohaselt tema isa elukoht, s.o Tallinna linn. Eestkosteasi on TsMS

§ 110 lg 1 järgi isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Kuna avalduses soovis

avaldaja määrata end ka lapse elu korraldavaks eestkosteasutuseks, siis tuli asja menetlusse võtmisel

lähtuda TsMS § 110 lg-st 3, mille kohaselt eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha

järgne kohus. Nii oli Jõgeva Linnavalitsusel 18. oktoobril 2007. a (I kd, lk-d 12-13) kui ka Jõgeva

kohtumajal 24. oktoobril 2007. a (I kd, lk 4) teada, et lapse elukoht on Tallinna linn.

TsMS § 75 lg 1 teine lause kohustab avalduse saanud kohut kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu

avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse TsMS § 75 lg 2 järgi kohtule,

kellele avaldus allub. Seega oli Tartu Maakohtul kohustus kontrollida eestkosteasja lahendamise

kohtualluvust ning edastada asi lahendamiseks Harju Maakohtule.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 116 lg 5 alusel võib hagita perekonnaasjas esialgset

õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada. Seega võis Tartu

Maakohus TsMS § 116 lg 5 järgi kohaldada esialgset õiguskaitset, kuid eestkosteasja lahendamine

Tartu Maakohtule ei allunud.

16. Kolleegium leiab, et määruse p-s 15 toodud põhjustel tuleb menetluskulud, mis jäeti

ringkonnakohtu määrusega avaldaja kanda, jätta osaliselt riigi kanda.

TsMS § 554 järgi kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega

täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui

käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja

määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võis

kohus enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS § 172 lg 2 alusel jätta täielikult või osaliselt riigi

kanda. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete koostoimest tulenevalt võis kohus jätta riigi kanda ka

alaealisele eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud.

Ka 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita

perekonnaasjaga seotud menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda.

Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik