3-1-1-78-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-78-08

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 12. jaanuar 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

A. A. kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta taotlus menetluskulude hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2008. a määrus

kriminaalasjas nr 1-05-435

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. A. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. detsember 2008, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta A. A. kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 27. septembri 2007. a otsusega mõisteti A. A. süüdistuses KrK § 161 järgi õigeks. Tartu Ringkonnakohus

jättis 8. aprilli 2008. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 2008. a

määrusega nr 3-7-1-1-178 jäeti prokuröri kassatsioon menetlusse võtmata, millega jõustus ka Tartu Maakohtu otsus.

2. A. A. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must esitas 3. juulil 2008 Tartu Maakohtule taotluse hüvitada õigeksmõistetule valitud

kaitsjale makstud tasu summas 75 050 krooni. Kaitsja põhjendas õigusabikulude suurust kriminaalasja mahukuse, ajalise

kestvuse, taotluste ja seisukohtade koostamise ning toimiku materjalidega tutvumise vajadusega.

3. Tartu Maakohtu 1. septembri 2008. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata. Maakohus leidis, et riigi õigusabi seaduse

§ 23 lg-st 1 tulenevalt peab kohus kriminaalmenetluses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrama

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 tuleb küsimus, millised on

kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Seega saab kohus teha otsustuse

õigusabi tasu maksmise ja õigusabikulude hüvitamise taotluse põhjendatuse kohta üksnes kohtumenetluse raames. See

võimalus on kohtul vaid juhul, kui kohtuotsuse või menetluse lõpetamise määruse tegemise ajal on kohtu käsutuses taotlus

valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Järelikult tuleb vastav taotlus esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa.

Juhul kui taotlus esitatakse elektrooniliselt või posti teel, peab see kohtusse jõudma hiljemalt kriminaalasja läbivaatamise

ajaks. Käesolevas asjas on taotlus õigusabikulude hüvitamiseks esitatud alles 3. juulil 2008, s.o mittetähtaegselt ja tuleb

seetõttu jätta rahuldamata.

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. A. kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja

õigeksmõistetule kriminaalmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2008. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus kaebuse esitajaga selles, et A. A-le ei osutatud riigi õigusabi, mille tõttu on põhjendamatu maakohtu

viide riigi õigusabi seaduse § 23 lg-le 1. Samas on õige vaidlustatud määruse lõppjäreldus, mille kohaselt ei esitatud taotlust

õigusabikulude hüvitamiseks õigeaegselt. Kuigi KrMS §-st 314 ei tulene nõuet esitada andmed kriminaalmenetluse kulude

kohta õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas, ei vabasta see kohut täitmast KrMS § 306 lg 1 p-st 14 tulenevat kohustust.

Samuti ei tulene kriminaalmenetluse seadustikust kohtule suunatud kohustust selgitada süüdistatavale KrMS § 306 lg 1 p 14

sisu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 306 lg-s 1 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste loetelu, mitte

süüdistatava õigused ja kohustused. Kaitsja väide, mille kohaselt tekib õigus taotleda kriminaalmenetluses kantud kulude

hüvitamist alles kohtuotsuse jõustumisel, ei tulene aga seadusest. Loetletud põhjustel asus ringkonnakohus seisukohale, et

maakohtul puudus menetluslik alus pärast kohtuotsuse jõustumist A. A. poolt kantud õigusabikulude hüvitamise taotluse

lahendamiseks. Ühtlasi märgiti, et ringkonnakohtu määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tartu Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2008. a määruse peale esitas siiski määruskaebuse A. A. kaitsja vandeadvokaat S. Must,

taotledes maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ja A. A-le kriminaalmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist.

Määruskaebuse esitaja leiab, et KrMS § 181 lg 1 mõtte kohaselt tekib õigeksmõistetul õigus taotleda kriminaalmenetluses

kantud kulude hüvitamist alates õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisest, mitte aga kohtuliku arutamise käigus, mil ei ole

teada, millise otsustuseni kohus jõuab ja kas otsusele järgneb apellatsiooni- ning kassatsioonimenetlus. Kirjeldatud seisukohta

toetab ka varasem kohtupraktika. Asudes kriminaalmenetluse seadustiku sätteid tõlgendama teisiti, rikkusid kohtud

õiguskindluse põhimõtet. Ühtlasi rikutaks menetlusseaduse teistsuguse tõlgendamisega ka võrdse kohtlemise printsiipi, mille

kohaselt peab sarnaseid õiguslikke olukordi lahendama ühtemoodi. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas saab senist

kohtupraktikat muuta niivõrd oluliselt, kuigi seadus ei ole vahepealsel ajal muutunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Käesolevas asjas tegi kaitsja taotluse kohta esimesena lahendi maakohus. A. A. kaitsja kasutas KrMS § 384 lg-s 1 sätestatud

kaebeõigust ja vaidlustas maakohtu määruse Tartu Ringkonnakohtus. Vastavalt KrMS §-le 391 on määruskaebuse

läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Sellele on vaidlustatud määruses

osutanud ka ringkonnakohus. Nendel põhjustel ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 350 lg 2 p-st 2 puudub

kriminaalkolleegiumil menetluslik alus A. A. kaitsja määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks ja see tuleb jätta läbi vaatamata.

Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks märgib kriminaalkolleegium siiski järgmist.

8. Küsimust, kas peale õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist esitatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluse

läbivaatamiseks esineb menetluslik alus, on käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a määruses

kriminaalasjas nr 3-1-1-70-08, milles asuti seisukohale, et vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus

valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seda nõuet tuleb KrMS § 331 lg 1

kohaselt järgida ka apellatsioonimenetluses. Juhtudel, mil taotlust ei ole esitatud seaduses ettenähtud menetluskorda järgides,

puudub alus õigeksmõistetule kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (p-d 10 ja 14). Analoogilisele seisukohale on

kriminaalkolleegium asunud ka 26. mai 2006. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06 (RT III 2006, 20, 182, p 5) ja 21. juuni

2006. a määruses väärteoasjas nr 3-1-1-32-06 (p 4). Seega tuleneb Riigikohtu praktikast üheselt, et kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise küsimuse peab kohus lahendama põhimenetluse raames, mis eeldab omakorda kaitsja vastava taotluse esitamist

kriminaalasja sisulise arutamise käigus. Taotluse esitamata jätmise korral puudub kohtul võimalus vastavalt KrMS § 306 lg 1

p-le 14 teha otsustust, millised on õigeksmõistetul tekkinud kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Riigikohtus

toimuvas eelmenetluses peab taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks olema esitatud koos kassatsioonivastusega.

Juhul, kui kassatsioonivastusele taotlust lisatud ei ole, kuid kassatsioon võetakse menetlusse, on taotluse esitamine lubatav ka

kriminaalasja Riigikohtus läbivaatamise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrus kriminaalasjas

nr 3-1-1-70-08, p 11 ja 21. juuni 2006. a määrus väärteoasjas nr 3-1-1-32-06, p 5).

Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe