3-1-1-76-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-76-08

Otsuse kuupäev

7. jaanuar 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi T. P. süüdistuses KarS § 257 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2008. a otsus

kriminaalasjas nr 1-06-13956

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. P. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

10. detsember 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2008. a otsus T. P. süüdistusasjas KarS § 257 järgi sisuliselt muutmata.

2. Teha Harju Maakohtu 3. oktoobri 2007. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2008. a kohtuotsustesse

täpsustus, millega lugeda T. P-le mõistetud 10 kuulisest vangistusest KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel tingimisi täitmisele

pööramata jäetavaks karistuseks 7 kuud vangistust.

3. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. T. P. tunnistati Harju Maakohtu 3. oktoobri 2007. a otsusega süüdi KarS § 257 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse

vangistusega. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Maakohus määras KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel, et

T. P. peab vangistusest kohe ära kandma 2 kuud ja 27 päeva. Kohtuotsuse kohaselt jäetakse 6 kuuline vangistus tingimisi

täitmisele pööramata, kui T. P. 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

KarS § 75 alusel pandud kontrollnõudeid.

1.2 T. P. tunnistati KarS § 257 järgi süüdi selles, et tema, nõudes 4. mail 2006. a A. T.-lt 40 000 krooni suuruse võla tasumist,

lõi viimast rusikaga 4-5 korda pähe ja rindu. Ühtlasi nõudis T. P. korduvalt A. T. kasutuses oleva, kuid AS-le B kuulunud Audi

A8 võtmeid. Vägivalla kordumise hirmus loovutas A. T. tema kasutuses oleva auto T. P-le. Maakohus leidis, et sellega piirati

A. T. ja tema pereliikmete liikumisvabadust.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. P. kaitsja vandeadvokaat M. Mägi, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja

T. P. õigeksmõistmist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2007. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus. Ringkonnakohus leidis, et T. P. tegu

tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Samas ei näinud ringkonnakohus põhjust muuta maakohtu poolt mõistetud karistust,

kuna omavoli eest mõistetud karistus mahub KarS §-s 121 sätestatud sanktsiooni piiresse. Samuti nõustus ringkonnakohus

maakohtu põhjendustega mõistetud vangistuse osalise tingimisi täitmisele pööramata jätmise kohta.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2007. a otsuse peale esitasid Riigikohtule kassatsiooni nii Põhja

Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör J. Kasesalu kui T. P. kaitsja vandeadvokaat M. Mägi. Prokurör taotles

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja taotles

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks T. P. KarS § 121 järgi õigeks või kergendataks

talle mõistetud karistust.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2008. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus ja saadeti kriminaalasja samale

kohtule uueks arutamiseks. Kolleegium leidis, et ringkonnakohus, kvalifitseerides T. P. teo KarS § 121 järgi, on ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2008. a kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 3.oktoobri 2007. a kohtuotsus

muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kannatanu löömine võla tasumise nõudmise käigus

tuleb kvalifitseerida KarS § 257 järgi. Samas leidis ringkonnakohus, et süüdistuses kajastatud võla tagatiseks auto võtmete

äravõtmist tuleb vaadelda osana omavoli toimepanemise sündmustikust, kuid tegu ise ei ole vaadeldav omavolina KarS § 257

tähenduses. Ringkonnakohus ei näinud põhjust vähendada T. P-le mõistetud karistust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2008.a otsuse peale esitas Riigikohtule kassatsiooni T. P. kaitsja vandeadvokaat

M. Mägi. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist T. P-le mõistetud karistuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist,

millega kergendataks talle mõistetud karistust. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

7.1 Ringkonnakohus, jättes karistuse mõistmisel tähelepanuta KarS § 56 lg 2 nõuded, on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2007. a otsusega mõistetud ja ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud karistus on

tarbetult range, kusjuures kohtud on jätnud kaalumata võimaluse kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohtud ei ole

põhjendanud, miks ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema karistusega.

7.2 Kaitsja leiab, et süüdistuse mahu vähenemise tõttu peab vähenema ka mõistetav karistus.

7.3 Ringkonnakohus on jätnud karistuse mõistmisel arvestamata T. P. isikut puudutavad asjaolud, sealhulgas tema tervise

seisundi ja perekondliku olukorra.

8. Prokurör leiab kassatsioonivastuses, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtud T. P-le

karistust mõistes järginud KarS § 56 lg 2 nõudeid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust maa- ega ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks ning T. P-le mõistetud karistuse vähendamiseks. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja kassatsiooniga selles, et

T. P. karistamisel vangistusega, mida KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel ei pööratud osaliselt täitmisele, on kohtud läinud vastuollu

KarS § 56 lg 2 nõuetega. Maakohus on põhjendanud vangistuse kui karistusliigi valikut ja ringkonnakohus on esitatud

põhjendusega nõustunud.

10. Samas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Harju Maakohtu 3. oktoobri 2007. a otsusest nähtub arvutusviga, mis on

apellatsioonimenetluses jäänud kõrvaldamata. Maakohus tunnistas T. P. süüdi KarS § 257 järgi ja mõistis talle karistuseks 10

kuud vangistust. Karistusaja hulka loeti KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks jäi 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 2 määras maakohus, et T. P. peab mõistetud

vangistusest kohe ära kandma 2 kuud ja 27 päeva. Kohtuotsuse kohaselt ei pöörata 6 kuu pikkust vangistust tingimisi

täitmisele, kui T. P. 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 alusel

pandud kontrollnõudeid. Lahutades maakohtu poolt mõistetud ärakandmisele kuuluvast 9 kuu ja 27 päeva pikkusest

vangistusest koheselt ärakandmisele kuuluva 2 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse, jääb järele 7, mitte aga 6 kuud vangistust

nagu on märgitud maakohtu otsuses. Seega on maakohus arvutusvea tõttu ekslikult lugenud tingimisi täitmisele pööramata

jäetavaks karistuseks 6 kuud vangistust, õige on aga 7 kuud.

11. Eeltoodu

alusel

ja

juhindudes

KrMS

§

p-st

jätab

Riigikohtu

kriminaalkolleegium

Tallinna

Ringkonnakohtu 10. septembri 2008. a otsuse T. P. süüdistusasjas KarS § 257 järgi sisuliselt muutmata, kuid teeb Harju

Maakohtu 3. oktoobri 2007. a ning Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2008. a kohtuotsustesse täpsustuse, millega loeb

T. P-le mõistetud 10 kuulisest vangistusest KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel tingimisi täitmisele pööramata jäetavaks karistuseks 7

kuud vangistust. Kassatsiooni jätab kolleegium rahuldamata.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar