3-2-1-128-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-128-08

Määruse kuupäev

Tartu, 18. detsember 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Irja Pajo hagi OÜ Termobalt vastu 220 350 krooni

põhivõlgnevuse ja 319 650 krooni intressi nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 8. augusti 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-

07-24600

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Termobalt määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Irja Pajo (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Leanika Tamm

Kostja OÜ Termobalt (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Aleksander Vares

Asja läbivaatamise kuupäev

24. november 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Ringkonnakohtu 8. augusti 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-24600 muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Irja Pajo (hageja) esitas 2. juulil 2007 Viru Maakohtule hagi OÜ Termobalt (kostja) vastu, milles

palus kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse 223 483 krooni ja intressi

316 517 krooni. Hagiavalduse 31. märtsi 2008. a täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja

mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse 220 350 krooni ja intressi 319 650 krooni.

2. Viru Maakohus rahuldas 21. aprilli 2008. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 220 350 krooni põhivõlgnevuse katteks ja 86 667 krooni ning 28 senti intressi.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Viru Ringkonnakohus jättis 8. augusti 2008. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt saabus 5. juunil 2008 Viru Ringkonnakohtusse e-

posti teel kostja apellatsioonkaebus, mille oli digitaalselt allkirjastanud kostja lepinguline esindaja

Mart Kuusk. Apellatsioonkaebuse kohaselt sai kostja kaevatava maakohtu otsuse kätte 5. mail 2008.

Apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 järgi ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib

menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella

24.00-ni. Kui menetlustoiming tehakse kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.

Apellatsioonkaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema 6. mail 2008, s.o järgmisel päeval

pärast maakohtu otsuse kättetoimetamist kostjale ja lõppes 4. juunil 2008. Viru Ringkonnakohtusse

saabus apellatsioonkaebus 5. juunil 2008, s.o hilinemisega.

TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline laskis mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda

14 päeva jooksul, alates päevast, mil sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga

mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha

uue määruse, millega lugeda apellatsioonkaebus tähtaegselt esitatuks ja võtta see menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt ei toimetanud maakohus otsust kätte kostja lepingulisele esindajale. Sellega

rikkus maakohus TsMS § 321 lg-t 1. Teised menetlusdokumendid oli kohus lepingulisele esindajale

saatnud. Otsuse esindajale kätte toimetamata jätmine põhjustaski apellatsioonkaebuse esitamise

ühepäevalise hilinemise.

6. Hageja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks,

mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata.

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuse väide, et

maakohus ei toimetanud kohtuotsust TsMS § 321 lg-t 1 rikkudes kätte kostja lepingulisele esindajale,

vaid ainult seaduslikule esindajale.

Riigikohus on 20. detsembri 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-07 leidnud järgmist.

TsMS § 321 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, siis toimetatakse

menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei

pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. TsMS § 307 lg 3 sätestab, et kui

dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele

dokumendi võis seaduse järgi kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või

kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele

kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Tulenevalt TsMS § 321 lg 1 ja § 307

lg 3 mõttest loetakse kohtulahend kättetoimetatuks ka juhul, kui seda on tehtud ainult

menetlusosalisele. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Praegusel juhul on maakohtu otsus kätte

toimetatud kostja (juriidiline isik) seaduslikule esindajale 5. mail 2008 ning ringkonnakohus on

õigesti leidnud, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg lõppes 4. juunil 2008. Apellatsioonkaebus

esitati 5. juunil 2008.

Kolleegium märgib täiendavalt, et eelnevat seisukohta ei muuda asjaolu, et kostjat esindas menetluses

lisaks lepingulisele esindajale ka seaduslik esindaja. TsMS § 321 lg 1 peab silmas kohtulahendi

kättetoimetamist kohtumenetluse esindajale, kelleks tuleb lugeda lepinguline esindaja. Seega on

kohtul hoolimata seadusliku esindaja olemasolust TsMS § 321 lg 1 järgi kohustus toimetada

menetlusdokument kätte isiku lepingulisele esindajale.

9. Eelnevalt viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-129-07 leidis Riigikohus ka seda, et kui kohus on

kohtulahendi kätte toimetanud ainult menetlusosalisele, võib see anda aluse taotleda

menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, kui menetlustoimingu õigel ajal

tegemata jätmine on seotud esindajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks

esindaja teinud menetlustoimingu õigel ajal.

Ka ringkonnakohus on oma lahendis tähelepanu juhtinud tähtaja ennistamise regulatsioonile.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Viru Maakohus on 21. aprillil 2008 saatnud kostja

lepingulise esindaja e-postiaadressil info@volaabi.ee Viru Maakohtu 21. aprilli 2008. a otsuse

ärakirja. Selle e-postiaadressi on kostja ise kohtule teatavaks teinud (nt I kd, tl 54 ja 80). TsMS § 314

lg 5 kohaselt, kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, peab saaja saatma kohtule

viivitamata TsMS § 314 lg-s 5 nimetatud kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. Toimikus sellist

kinnitust ei ole.

10. Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui määruskaebuse väited oleksid põhjendatud, ei saaks

Riigikohus kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtta, nagu on soovitud määruskaebuses. Selle

toimingu saab teha ainult ringkonnakohus.

11. Kolleegium juhib kostja esindaja A. Varese tähelepanu ka sellele, et ta ei ole vastuolus TsMS §-ga

337 teavitanud Riigikohut määruskaebuse ärakirja esitamisest hagejat esindavale vandeadvokaat

L. Tammele. Hageja esindaja ei ole Riigikohut teavitanud määruskaebuse vastuse ärakirja esitamisest

kostja esindajale.

12. Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja tasutud kautsjon arvata TsMS § 149

lg 4 teise lause järgi riigituludesse.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik