3-4-1-15-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-15-08

Määruse kuupäev

9. detsember 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Villu Kõve,

Harri Salmann

Kohtuasi

Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. aasta määruse nr 50 "Maareformi

seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord" § 1 lõike 4, § 6

lõike 1 esimese lause tekstiosade "[---] ja kõigile teistele piirnevate

kinnisasjade omanikele [---] ning annab neile ühekuulise tähtaja

kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise

avalduste esitamiseks", § 6 lõike 2 ja § 6 lõike 3 esimese lause

põhiseadusele vastavuse kontroll

Menetluse alus

Tallinna Halduskohtu 12. septembri 2008. aasta otsus haldusasjas nr 3-08-

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ivar Kohv esitas 4. mail 2008 Tallinna Halduskohtule Tallinna Maa-ameti peale kaebuse, milles ta

palus jätta Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. aasta määruse "Maareformi seaduse § 22 lõikes 12

sätestatud maa erastamise kord" (määrus) osa sätteid kohaldamata vastuolu tõttu maareformi seaduse

ja põhiseadusega ning lõpetada Taara 6 kinnistuga piirneva maa erastamine teiste piirnevate

kinnistute omanikele, samuti lõpetada Taara 6 kinnistuga piirneva maa erastamisega viivitamine ja

kohustada Tallinna Maa-ametit esitama piiride kulgemise ettepanek, mis võimaldaks vaidlusaluse

maa erastamist ja liitmist Taara 6 kinnistuga.

2. Tallinna Halduskohtu 12. septembri 2008. aasta otsuse kohaselt esitas Ants Vilbo 1. juunil 2006

Tallinna Maa-ametile maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lõike 12 alusel avalduse temale kuuluva

kinnistuga (asukohaga Tallinnas Taara 6) piirneva maa ostueesõigusega erastamiseks. 21. juunil 2006

müüs A. Vilbo Taara 6 kinnistu Ivar Kohvile.

Harju maavanem andis 3. aprilli 2007. aasta korraldusega nr 727-k Tallinna Linnavalitsusele loa

Taara 6 kinnistuga piirneva reformimata riigimaa erastamiseks MaaRS § 22 lõike 12 alusel.

8. veebruaril 2008 teatas Tallinna Maa-amet vastuseks I. Kohvi järelepärimisele, et kõnealuse maa

erastamise käigus on avaldanud selle erastamise soovi ka Taara 6a kinnisasja pärija, kes on

11. märtsil 2008 kantud kinnistusraamatusse kaasomanikuna ning seetõttu tuleb määruse kohaselt

saata teatis maa erastamise võimaluse kohta ka teisele kaasomanikule.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas I. Kohvi kaebuse ja tunnistas õigusvastaseks Tallinna

Linnavalitsuse toimingud Taara 6 kinnistuga piirneva maa ostueesõigusega erastamisel ning tegi

Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse esitada I. Kohvile piiride kulgemise ettepanek ühe kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4. I. Kohvi kaebuse rahuldamiseks tunnistas Tallinna Halduskohus põhiseaduse (PS) § 3 lõike 1

esimese lausega ja põhiseaduse § 87 punktiga 6 vastuolus olevaks ning jättis kohaldamata määruse

§ 1 lõike 4, § 6 lõike 2, § 6 lõike 3 esimese lause ja § 6 lõike 1 esimese lause tekstiosad "[---] ja

kõigile teistele piirnevate kinnisasjade omanikele [---] ning annab neile ühekuulise tähtaja

kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise avalduste esitamiseks."

HALDUSKOHTU JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Halduskohus leidis, et määruse § 1 lõige 4, § 6 lõige 2, § 6 lõike 3 esimene lause ja § 6 lõike 1

esimese lause tekstiosad "[---] ja kõigile teistele piirnevate kinnisasjade omanikele [---] ning annab

neile ühekuulise tähtaja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise

avalduste esitamiseks" on vastuolus MaaRS § 40 lõike 1 neljandas lauses sätestatud tähtajaga.

Vabariigi Valitsus väljus seega määrust andes MaaRS § 22 lõikes 12 sätestatud volitusnormi piiridest,

misõttu on määrus vastuolus ka PS § 3 lõikega 1 ja § 87 punktiga 6.

MaaRS § 40 lõike 1 neljandas lauses on kirjas, et maa erastamise avaldusi MaaRS § 22 lõike 12

alusel võetakse vastu 1. juunini 2006. MaaRS § 22 lõige 12 sätestab: "Kui eraomandis oleva

kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on

piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga.

Maa erastamisel käesoleva lõike alusel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega

samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras."

Seega on MaaRS § 22 lõikes 12 nimetatud maa erastamiseks avalduste esitamise tähtaeg seaduses

lõplikult ja tingimusteta kindlaks määratud ning Vabariigi Valitsusel puudus volitus seda tähtaega

pikendada.

6. I. Kohv leiab, et määruse § 1 lõige 4 ja § 6 lõige 1 on vastuolus nii MaaRS §-ga 40 kui seeläbi ka

PS § 3 lõikega 1 ja § 87 punktiga 6. MaaRS § 40 lõike 1 kohaselt võetakse maa erastamise avaldusi

sama seaduse § 22 lõike 12 alusel vastu 1. juunini 2006. Seadus ei sätesta sellele normile ühtki

erandit ega anna Vabariigi Valitsusele delegatsiooninormi tähtaja pikendamiseks. Määruse § 1 lõike 4

ja § 6 lõike 1 alusel kohaldatakse seda tähtaega üksnes 1. juuniks 2006 erastamisavalduse esitanud

kinnisasjade omanikele. Sätestades määruses, et seaduses sätestatud tähtajaks avalduse esitamata

jätnud piirnevate kinnisasjade omanikel on omakorda uus tähtaeg erastamisavalduste esitamiseks,

kehtestas Vabariigi Valitsus seadusest madalamalseisva õigusaktiga lisatingimuse. Kuna see tingimus

ei tulene seadusest, väljus Vabariigi Valitsus volituse piiridest.

7. Tallinna Linnavalitsus leiab, et määruse sätted on kooskõlas MaaRS § 22 lõike 12 kehtestamise

eesmärgi ja mõttega, ei ületa selles sättes sisalduva volitusnormi piire ega ole vastuolus MaaRS § 40

lõikega 1.

Tallinna Linnavalitsuse arvates tuleb määrust tõlgendada nõnda, et selle § 1 lõike 4 ja § 3 lõike 1

alusel esitatava taotluse näol ei ole tegemist mitte erastamisavaldusega, vaid taotlusega algatada

menetlus, mille käigus selgitatakse välja, kas taotluse objektiks olev maa vastab MaaRS § 22 lõike 12

nõuetele. Määruse § 1 lõike 4 eesmärk on täpsustada määruse § 3 lõike 1 sisu, mille kohaselt linna-

või vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas ise

või kinnisasja omaniku 1. juuniks 2006 esitatud taotluse alusel.

Tallinna Linnavalitsus juhib tähelepanu sellele, et linna- või vallavalitsusele ei ole menetluse

algatamiseks tähtaega kehtestatud, mis annab võimaluse maad erastada ka juhul, kui ükski piirnevate

kinnisasjade omanikest ei ole esitanud taotlust MaaRS § 40 lõikes 1 sätestatud 1. juuniks 2006.

Halduskohus on jätnud nimetatud asjaolu tähelepanuta, kui ta leidis, et MaaRS § 22 lõike 12 alusel on

võimalik maad erastada vaid neil, kes esitasid avalduse mainitud tähtajaks. Sellisest järeldusest

tulenevalt ei oleks nn maaribasid võimalik erastada, kui menetlus algatatakse linna- või vallavalitsuse

enda algatusel ja maatükiga piirnevate kinnistute omanikud ei ole esitanud 1. juuniks 2006

vastavasisulist taotlust. Niisugune tõlgendus läheks vastuollu MaaRS § 22 lõike 12 eesmärgiga

likvideerida maareformi käigus tekkinud vead.

8. Justiitsminister on arvamusel, et määruse halduskohtus kohaldamata jäetud sätted on vastuolus PS

§ 3 lõike 1 esimese lause ja PS § 87 punktiga 6.

Määrus on kehtestatud MaaRS § 22 lõike 12 ja § 23 lõigete 5 ja 6 alusel, milles ei sisaldu volitust

jätta kohaldamata MaaRS § 40 lõike 1 kolmandas lauses sätestatud avalduste esitamise tähtaeg ega

volitust sätestada selleks uus tähtaeg. Seaduses sisalduva volitusnormi ulatuse ja eesmärgi niisuguse

eiramise tõttu on määruse kõnesolevad sätted vastuolus seaduslikkuse põhimõttega, mis tuleneb PS

§ 3 lõike 1 esimesest lausest ja mille kohaselt peab madalama õigusjõuga norm olema kooskõlas

kõrgema õigusjõuga normiga, ning PS § 87 punktiga 6, mille kohaselt annab Vabariigi Valitsus

määruseid seaduse alusel ja täitmiseks.

9. Keskkonnaministri hinnangul ei ole Tallinna Halduskohtu otsusega kohaldamata jäetud sätted

vastuolus PS § 3 lõike 1 esimese lausega ega PS § 87 punktiga 6.

Vabariigi Valitsus ei ületanud oma pädevust, kuna määrus ei pikendanud MaaRS § 40 lõike 1

neljandas lauses sätestatud tähtaega taotluse esitamiseks. Halduskohus on jõudnud vastupidisele

seisukohale, kuna ta ei järginud MaaRS § 22 lõike 12 mõtet ega tõlgendanud õigesti MaaRS § 40

lõike 1 neljandat lauset.

MaaRS § 22 lõiget 12 tuleb keskkonnaministri hinnangul tõlgendada selliselt, et isikul on selle alusel

üksnes õigus taotleda, et kohalik omavalitsus algataks kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride

väljaselgitamise menetluse. Maa (ehk nn riba) erastamise eeldus saab tekkida üksnes juhul, kui

maavanem annab määruse kohaselt erastamiseks loa. Taotluse esitamine ega maavanema luba ei anna

isikule subjektiivset õigust nõuda, et see maa erastataks üksnes temale, vaid annab (pärast seda, kui

kohalik omavalitsus on loateate edastanud) kõigile piirnevate kinnisasjade omanikele õiguse esitada

avaldus selle maa erastamiseks, millele järgneb maa jagamise menetlus. MaaRS § 22 lõige 12 kätkeb

endas põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendust. Selle sätte mõte on

võimaldada kõigil piirnevate kinnisasjade omanikel (kes on juba kasutanud oma eelisõigust

omandada maa omandireformi aluste seaduse või maareformi seaduse alusel) võrdsetel alustel

iseseisva kasutusotstarbeta maa liitmist oma kinnisasjaga.

MaaRS § 40 lg 1 neljandas lauses antud avalduste esitamise tähtaega tuleb keskkonnaministri

hinnangul mõista selliselt, et see sätestati maareformi lõpuleviimise kiirendamise eesmärgil eeskätt

selleks, et koguda kokku taotlused nendelt isikutelt, kellele teadaolevalt või kelle arvates neile

kuuluvate kinnistustega piirnevad või kelle kinnistute vahel paiknevad võimalikud kinnisasjaga

liitmiseks sobivad maad. Niisuguste taotluste esitamise järel pidi kohalik omavalitsus välja selgitama,

kas nimetatud maatükid vastavad MaaRS § 22 lõike 12 ja määruse tunnustele. Keskkonnaminister

lisab, et 1. juunil 2006, kui Taara 6 kinnistu endine omanik esitas maa erastamise avalduse, ei olnud

tal võimalk teada, kas vaidlusalune maatükk oli käsitatav nn ribana MaaRS § 22 lõike 12 tähenduses.

Nimelt ei olnud selleks ajaks praeguse Pargi 33 kinnisasja maareform veel lõppenud ja vaidlusalune

maatükk oli osa reformimata riigimaast.

MaaRS § 22 lõike 12 alusel antud määrus ei pikendanud seega MaaRS § 40 lg 1 neljandas lauses

sätestatud tähtaega. Kui järgida halduskohtu seisukohta, et nn riba juurdeerastamise õigus on vaid

isikutel, kes on avalduse esitanud MaaRS § 40 lg 1 neljandas lauses sätestatud ajaks, ei saaks

maareformi lõpule viia, kuna niisuguses olukorras ei oleks isikutel võimalik avaldada soovi erastada

ribasid, mille reformimise menetlus toimub kohaliku omavalitsuse algatusel.

10. Õiguskantsler leiab, et määruse § 6 lõike 1 lauseosa "ning annab neile ühekuulise tähtaja

kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise avalduste esitamiseks" on

vastuolus PS § 3 lõikega 1, § 87 punktiga 6 ning MaaRS § 22 lõike 12 teise lausega. Lisaks leiab

õiguskantsler, et määruse § 6 lõike 1 osundatud lauseosa kehtetuks tunnistamise korral on § 6 lõige 2

ja § 6 lõike 3 esimene lause vastuolus PS § 13 lõikega 2 (õigusselguse põhimõte).

Õiguskantsler märgib määruse § 1 lõike 4 kohta, et see säte ei ole asjassepuutuv. Selle olemasoluta

jääksid endiselt kehtima MaaRS § 22 lõike 12 esimene lause ja MaaRS § 40 lõige 1, mille kohaselt

saab piirneva kinnisasja omanik esitada avalduse erastamismenetluse algatamiseks 1. juunini 2006.

Määruse § 6 lõike 1 esimese lause osa "ja kõigile teistele piirnevate kinnisasjade omanikele" ei ole

õiguskantsleri arvates samuti asjassepuutuv, kuna see käsitleb linna- või vallavalitsuse

teavitamiskohustust ega loo õiguslikke järelmeid. Selle sätte põhiseaduspärasus ei mõjuta asjas

langetatavat otsust.

Õiguskantsleri arvates on asjassepuutuv määruse § 6 lõike 1 esimese lause osa "ning annab neile

ühekuulise tähtaja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise

avalduste esitamiseks", kuna see säte võib kaebuse esitanud isiku jaoks tuua kaasa õiguslikke

järelmeid. Sellest sättest johtuvalt võib muutuda taotluse esitanud isiku erastamisõiguse ulatus.

Õiguskantsleri hinnangul on kohus tõlgendanud seda normi õigesti. Kuna Vabariigi Valitsus võttis

erastamiskorra vastu 22. veebruaril 2007, ei ole kõnealust lauseosa võimalik tõlgendada nii, et see

kehtib vaid nende menetluste kohta, milles pole möödunud MaaRS § 40 lõike 1 neljandas lauses

sätestatud tähtaeg.

Õiguskantsler leiab täiendavalt, et õigusselguse kaalutlustel tuleb asjassepuutuvateks lugeda ka

määruse § 6 lõige 2 ja § 6 lõike 3 esimene lause. Need sätted ei puuduta küll erastamisõigust kui

sellist ja nende puudumisel ei tuleks Ivar Kohvi asjas kohtul teisiti otsustada, kuid nende kehtima

jäämisel võib tekkida ebaselgus õigusliku tegelikkuse suhtes. Nimelt võib jääda mulje, et kõikidel

piirnevate kinnisasjade omanikel on endiselt õigus erastamisavaldust esitada ka pärast taotluse

esitamiseks kehtestatud aega.

Õiguskantsleri arvates on määruse § 6 lõike 1 esimese lause osa "ning annab neile ühekuulise tähtaja

kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise avalduste esitamiseks"

formaalselt vastuolus põhiseadusega.

MaaRS § 22 lõikest 12 ja MaaRS § 40 lõike 1 neljandast lausest tuleneb esiteks volitus kehtestada

erastamise kord sellise maa erastamiseks, mis piirneb eraomandis oleva kinnisasjaga ja millest pole

võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Teiseks tulenevad neist sätteist ka volituse

piirid: 1) menetluskord peab võimaldama MaaRS § 22 lõike 12 esimeses lauses sätestatud õiguse

realiseerimist, s.t vastav menetluskord on suunitlusega, mis peab aitama eraomandis oleva kinnisasja

omanikul erastada tema kinnisasjaga piirnevat maad, millest pole võimalik moodustada iseseisvalt

kasutatavat kinnisasja; 2) kõnealuse erastamistaotluse võis MaaRS § 22 lõike 12 esimeses lauses

nimetatud isik esitada 1. juunini 2006; 3) erastamiseks peab loa andma maavanem.

Määruse § 6 lõike 1 esimese lause osast "ning annab neile ühekuulise tähtaja kinnisasjaga liitmiseks

sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise avalduste esitamiseks" tuleneb erastamistaotluse

esitamise õigus ka neile kinnisasja omanikele, kelle kinnisasi piirneb maaga, millel pole võimalik

moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, kuid kes pole hiljemalt 1. juuniks 2006 esitanud

erastamistaotlust.

Õiguskantsleri hinnangul on Vabariigi Valitsus seega määrusega sisuliselt oma pädevust laiendades

muutnud kõrgema õiguse sisu ja ületanud sellega volitusnormi piire. PS § 3 lõike 1 esimese lause, PS

§ 87 punkti 6 ning haldusmenetluse seaduse § 89 lõike 1 ja § 90 lõike 1 kohaselt võib aga Vabariigi

Valitsus anda määruseid kooskõlas volituse eesmärgi, sisu ja ulatusega, mille muu hulgas määravad

peale volitusnormi enda kindlaks ka seaduse teised, volitusnormi reguleerimisesemega tihedalt seotud

sätted.

KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED

11. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. aasta määruse nr 50 "Maareformi seaduse § 22 lõikes 12

sätestatud maa erastamise kord" (RT I 2007, 21, 105) § 1 lõige 4:

""Maareformi seaduse" § 40 lõikes 1 kehtestatud avalduste esitamise tähtaega kinnisasjaga liitmiseks

sobiva maa erastamiseks kohaldatakse käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud kinnisasja omaniku

taotluse esitamisele."

12. Määruse § 6 lõike 1 esimese lause tekstiosad "[---] ja kõigile teistele piirnevate kinnisasjade

omanikele [---] ning annab neile ühekuulise tähtaja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma

kinnisasjaga liitmiseks erastamise avalduste esitamiseks".

13. Määruse § 6 lõige 2: "Piirneva kinnisasja omanik, kes soovib erastada kinnisasjaga liitmiseks

sobivat maad (edaspidi taotleja), märgib esitatavas avalduses andmed kinnisasja kohta, millega

liitmist soovitakse, ja järgmised andmed:

1) füüsilise isiku puhul - ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja postiaadress ning temale

kuuluva kinnisasja kinnistusregistriosa number;

2) juriidilise isiku puhul - nimi, äriregistri kood, asukoht ja postiaadress, andmed maa erastamise

protsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku kohta ning juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja

kinnistusregistriosa number."

14. Määruse § 6 lõike 3 esimene lause: "Taotleja, kelle käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud

taotluse alusel algatati kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetlus, ei pea

esitama uut avaldust ja tema varem esitatud taotlus loetakse tähtaegselt esitatud avalduseks."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib kõigepealt, kas Tallinna

Halduskohtus põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud sätted on kohtuasja

lahendamisel asjassepuutuvad. Selline kontroll on õigustatud ja vajalik, kuna nii PS § 15 lõike 1 kui

ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 kohaselt võib

Riigikohus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks või kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte.

Kui säte ei ole asjassepuutuv, pole kohtulahendiga algatatud konkreetne normikontroll lubatav ning

taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

16. Riigikohtu praktika kohaselt saab asjassepuutuv olla norm, mis on kohtuasja lahendamisel

otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi

põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral.

Asjassepuutuvaks saab lugeda üksnes isiku suhtes kohaldatud normi, mis tegelikult reguleerib

vaatlusalust suhet või olukorda (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

13. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-06 - RT III 2007, 6, 43, punkt 14).

17. Kolleegium märgib, et kuna asja lahendamisel otsustava tähtsusega õigusnormi leidmiseks peab

kohus tuvastama asja lahendamiseks olulise tähtsusega asjaolud, siis eeldab sätte asjassepuutuvuse

kontrollimine Riigikohtus erandjuhul ka selle hindamist, kas esialgset õigusvaidlust lahendanud

kohus on niisugused asjaolud tuvastanud. Kui Riigikohtul ei oleks sellist õigust, siis võiks kujuneda

olukord, kus Riigikohus hindab kaebuse esitaja suhtes juhuslikult või põhjendamatult kohaldatud

normide põhiseadusele vastavust (vt selle kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 20. märtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-33-05 − RT III 2006, 10, 89, punkt 18).

18. Kolleegium on seisukohal, et Tallinna Halduskohus ei ole tuvastanud kõiki asjaolusid, mis

võimaldaksid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses veenduda kohaldamata jäetud sätete

asjassepuutuvuses. Esiteks ei nähtu otsusest, et kohus oleks tuvastanud, millise sisuga avalduse Taara

6 endine omanik A. Vilbo ja kaebuse esitaja I. Kohv esitasid. Nende avalduste sisust sõltub aga see,

kas ja millal tekkisid kaebuse esitaja erastamismenetlusega seotud õigused. Teiseks ei ole kohus

tuvastanud, kas erastamisavalduste väidetava esitamise hetkel oli üheselt selgunud, et Taara 6,

Taara 6a ja Pargi 33 kinnisasjade vahele oli jäänud maa, millest ei olnud võimalik moodustada

iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, mille erastamist oli võimalik taotleda MaaRS § 22 lõike 12 alusel.

Riigikohus juhib sellega seoses tähelepanu tõsiasjale, et keskkonnaminister märgib põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluses esitatud arvamuses, et Pargi 33 katastriüksus registreeriti maakatastris alles

17. novembril 2006.

19. Kolleegium ei saa eelmises punktis viidatud tuvastamata asjaolude tõttu veenduda, et maa

erastamise korra kohaldamata jäetud sätted on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega.

Kolleegiumil ei ole aga võimalik neid puudusi kõrvaldada, kuna Riigikohus ei lahenda

põhiseaduslikkuse järelevalve korras esialgse kohtuasja esemeks olevat õigusvaidlust ega tuvasta

esialgse kohtuasja menetlemisel tuvastatavaid faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 25. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-03 − RT III 2003, 35,

368, punkt 12).

20. Esitatud kaalutlustel ja juhindudes PSJKS § 11 lõikest 2, jätab kolleegium Tallinna Halduskohtu

taotluse läbi vaatamata.

21. Kolleegium lisab, et erinevalt Tallinna Halduskohtu otsuses edasikaebamise korra kohta märgitust

arvestatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega halduskohtumenetluse seadustiku § 31 lõike 6

kohaselt kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras

tehtud lahendi kuulutamisest arvates.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Villu Kõve, Harri Salmann