3-2-1-123-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-123-08

Määruse kuupäev

Tartu, 8. detsember 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Maria Kaðirova taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-

08-9966

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maria Kaðirova määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Maria Kaðirova (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Indrek Västrik

Asja läbivaatamise kuupäev

10. november 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2008 määrus tsiviilasjas nr 2-08-9966 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Maria Kaðirovale 22. juulil 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maria Kaðirova (avaldaja) esitas 17. märtsil 2008 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi

õigusabi saamiseks apellatsioonkaebuse esitamiseks Harju Maakohtu 25. veebruari 2008. a otsuse

peale. Nimetatud otsusega rahuldati AS If Eesti Kindlustus hagi Deniss Balõnski, Nikolai Bobrovi ja

avaldaja vastu ning mõisteti kostjatelt solidaarselt AS If Eesti Kindlustus kasuks välja

1 479 632 krooni. Taotluse kohaselt ei võimalda avaldaja majanduslik seisund palgata kvalifitseeritud

juristi, kes saaks teda kohtus esindada. Tsiviilasja keerukuse tõttu on vajalik, et avaldajat esindaks

apellatsioonkaebuse menetlemisel advokaat. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise

kohaselt on avaldaja töövõimetuspensionär. Avaldaja on perekonnaseisult vallaline ja peab ülal

alaealist last, kellel on tuvastatud keskmise raskusastmega puue ja määratud puudega lapse toetus

1080 krooni kuus. Avaldaja igakuise netosissetuleku moodustavad töövõimetuspension 2405 krooni,

lapsetoetus 300 krooni, üksikvanema toetus 300 krooni, puudetoetus 860 krooni, eraisiku rahaline abi

keskmiselt 2500 krooni. Koos avaldaja taotluses märgitud perekonnaliikme, ema Lilia Kaðirova

pensioniga (1570 krooni) on perekonna netosissetulek 9015 krooni kuus. Avaldaja arvelduskontode

jäägid on 18 krooni 86 senti ja 25 krooni. Avaldaja on kohustatud tasuma igas kuus 300 krooni AS-le

EMT võlgnevuse katteks. Avaldaja emale kuulub perekonnaliikmete eluasemeks olev korteriomand

Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus (hinnanguline väärtus 180 000 krooni), korteriomand

Pärnumaal Tõstamaa vallas Pootsi külas (hinnanguline väärtus 50 000 krooni), 1926. a ehitatud

elamu koos selle juurde kuuluva maatükiga Tartumaal Vara vallas Põldmaa külas (hinnanguline

väärtus 130 000 krooni) ning 1988. a sõiduauto Nissan Bluebird (hind 1000 krooni). L. Kaðiroval on

Hansapangas hoiustatud 2750 krooni. Ta on võtnud pangast 50 000 krooni laenu, mille tagasimakse

on 780 krooni kuus. Samuti on L. Kaðiroval krediitkaardi võlg 15 000 krooni, mille tagasimakse on

1667 krooni kuus ja intress 200 krooni. L. Kaðirova võlgneb Olga Tveretinale 130 000 krooni, mille

katteks antakse üle kinnistu Vara vallas. Avaldaja märkis majandusliku seisundi teatises enda ja

temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatuteks püsikulutusteks kokku 7200 krooni kuus ja

palus võtta arvesse igakuiste vältimatute püsikulutustena tema ja tema ema kohustusi kolmandate

isikute vastu 2700 krooni kuus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2. Tallinna Ringkonnakohus andis 4. juuli 2008 määrusega avaldajale riigi õigusabi koos kohustusega

ühekordse maksena hüvitada pärast asjas otsuse jõustumist riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud

50% ulatuses. Avaldaja majanduslikku seisundit hinnates võttis ringkonnakohus tema sissetulekust

arvesse pensioni 2405 krooni kuus ja kohtule deklareeritud abi eraisikult keskmiselt 2500 krooni

kuus, kokku 4905 krooni kuus. Riiklikud peretoetused ja puudega isiku toetused on määratud

sihtotstarbeliselt taotleja enda ja tema alaealise lapse puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 ning riiklike peretoetuste seaduse § 1

lg 1 alusel. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse riigi õigusabi taotlejaga koos

elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekuid ulatuses, milles need on ühised, või kui taotleja ja

tema perekonnaliikme vahel on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Perekonnaseaduse (PKS)

§ 64 lg-st 1 tulenevalt on avaldaja kohustatud ema ülal pidama, kuna ema on vanuse tõttu kaotanud

töövõime täies ulatuses ja saab vanaduspensioni, avaldajal on aga töövõime 20% ulatuses säilinud.

Ringkonnakohus ei arvestanud avaldaja majandusliku seisundi kindlaksmääramisel tema ema

vanaduspensioni ja emale kuuluvat kinnisvara ning tema väidetavaid kohustusi. Kuna avaldaja ja

tema laps kasutavad elamiseks avaldaja emale kuuluvat korterit, on võimalik avaldaja majandusliku

seisundi hindamisel arvesse võtta seda, et avaldaja igakuiste kulutuste hulka ei kuulu eluasemekulud.

Avaldaja ja tema ema isiklikult võetud võlad ei ole perekonna ühised kohustused ning neid ei

arvestata vältimatute püsikulutustena. Samuti ei ole vältimatuteks püsikulutusteks avaldaja ja tema

lapse kulutused tervishoiule ja puudest tingitud lisakulutused, kuna nende hüvitamiseks on isikutele

määratud riiklikud toetused. Apellatsioonimenetluses on advokaadi osutatud õigusabi tasu üldjuhul

5000 - 7000 krooni. Kuna avaldaja sissetulek on 4905 krooni kuus, millest ta peab katma enda

põhivajadused ja pidama ülal alaealist last vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära ehk 2175 krooni ulatuses (PKS § 61 lg 4, Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a

määrus nr 254), arvestamata lapse puudest tingitud lisakulutusi, mille katab puudetoetus, siis ei

võimalda avaldaja majanduslik seisund pärast õigusteenuse eest tasumist toimetulekut ning talle tuleb

määrata riigi õigusabi. RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused puuduvad.

Majanduslikust seisundist tulenevalt oli avaldajal esimese astme kohtumenetluses võimalik palgata

endale kõrgema juriidilise haridusega lepinguline esindaja ning maksta nimetatule õigusabi eest

5900 krooni tasu (kohtutoimiku I kd, lk 307). Ringkonnakohus määras kostjale esindajaks

vandeadvokaadi ja kohustas avaldajat osaliselt hüvitama riigile õigusabi tasu ning kulud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu

määruse tühistada osas, millega avaldajat kohustati hüvitama riigi õigusabi tasu ja maksed 50%

ulatuses ühekordse maksena, ja teha uus määrus, millega avaldajale anda riigi õigusabi kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kui Riigikohus ei pea võimalikuks uue määruse tegemist, palus

avaldaja saata asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on rikkunud

menetlusõiguse normi, mis põhjustas materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise. Ringkonnakohtu

määrus ei ole piisavalt põhjendatud ja kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 465 lg 2 p 8 ja valesti kohaldanud RÕS § 8 p 2. Eraisiku 2500-kroonise abi maksmine lõpeb

2008. a augustis-septembris. Ringkonnakohus on vääralt pööranud tähelepanu avaldaja esimeses

astmes tasutud õigusabikuludele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada ning asi saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

5. Ringkonnakohus tuvastas, et avaldaja majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut RÕS § 6 lg 1 järgi. Kolleegium on nõus ringkonnakohtu seisukohaga, et

avaldajale tuleb määrata riigi õigusabi ning avaldaja suhtes puuduvad TsMS § 182 lg 2 p-s 1 ja

RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

6. Ringkonnakohus määras, tuginedes RÕS § 8 p-le 2, § 15 lg-le 5 ja § 16 lg-le 2 ning arvestades asja

olemust, avaldajale riigi õigusabi tsiviilasja apellatsioonimenetluses koos kohustusega osaliselt (50%

ulatuses) hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena riigieelarvesse pärast

kohtulahendi jõustumist.

Hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel arvestas ringkonnakohus avaldaja esimeses astmes tasutud

õigusabikulusid ja põhjendas hüvitamiskohustust muu hulgas sellega, et avaldajal oli esimese astme

kohtumenetluses võimalik palgata endale kõrgema juriidilise haridusega lepinguline esindaja ning

maksta nimetatule õigusabi eest 5900 krooni tasu.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu hüvitamiskohustuse kindlaksmääramise selline tõlgendus ei ole

kooskõlas riigi õigusabi seaduse ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega riigi õigusabi andmise

aluse ja viiside kohta. RÕS § 17 ning TsMS § 184 lg 4 tagavad küll riigi õigusabi jätkuvuse, kuid

annavad samal ajal kohtule igas menetlusstaadiumis võimaluse kontrollida, kas menetlusabi andmise

majanduslikud eeldused on täidetud. Põhjendamatu oleks aga nendest sätetest järeldada, et avaldaja

majandusliku suutlikkuse üle otsustamisel tuleks arvestada tema majanduslikku seisukorda eelnevas

astmes toimunud menetluses, sh eelnevas astmes tasutud õigusabikulusid.

7. RÕS § 2 kohaselt on riigi õigusabi seaduse eesmärgiks kõigile isikutele asjatundliku ja

usaldusväärse õigusteenuse õigeaegse ja piisava kättesaadavuse tagamine. Ringkonnakohus,

kontrollides, kas avaldaja on õigustatud tsiviilasja apellatsioonimenetluses saama riigi õigusabi,

leidis, et avaldaja on selles menetluses isikuks, kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut ja kellele tuleb määrata riigi õigusabi. Riigi õigusabi

seaduse § 13 lõike 4 alusel kehtestatud justiitsministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 8 "Riigi

õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises sisalduvate andmete loetelu" nimetab need andmed,

mida riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises peab esitama. Kuidas avaldaja tasus

esimese astme kohtumenetluses õigusteenuse osutamise eest, ei ole asjaolu, millega kohus arvestab

riigi õigusabi andmise üle otsustamisel.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Tambet Tampuu