3-3-1-60-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-60-08

Otsuse kuupäev

27. november 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Eve Blumani (Bluman) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks

ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a otsus haldusasjas nr 3-

07-1782

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. jaanuari 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai

2008. a otsused haldusasjas nr 3-07-1782 osas, millega kohtud rahuldasid Eve Blumani

kaebuses esitatud nõuded.

Jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tegemise nõude ning

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toimingu, mis seisnes ebaselge ja

kontrollimatu maksuarvestuse pidamises, õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jõusse

halduskohtu otsus, millega nimetatud nõuded jäeti rahuldamata.

Teha Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toimingu, mis seisnes väidetava

sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamise kohta adekvaatse teabe

mitteandmises, õigusvastasuse tuvastamise nõude osas uus otsus, millega jätta nõue

rahuldamata.

Jätta Eve Blumani menetluskulud tema enda kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (MTA) kohustas 17. mai 2004. a korralduse

nr 15-2.1/5522 resolutsioonis Eve Blumani tasuma maksuvõla 14 450 kr. E. Bluman nimetatud

korraldust ei täitnud. 29. juulil 2004 esitas MTA kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks

17. mai 2004. a korralduse alusel. Nõude suuruseks märkis MTA tulumaksu 13 045 kr koos intressiga

7221 kr ning FIE sotsiaalmaksu 35 968 kr koos intressiga 11 880 kr (kokku 68 114 kr).

2. 8. septembril 2007 esitas Eve Bluman halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks MTA järgmised toimingud:

a) täitemenetluse algatamine 68 114 kr osas olukorras, kus MTA korralduse resolutsioonis nõuti

üksnes 14 450 kr tasumist;

b) keeldumine lõpetada kaebaja suhtes maksuvõla sundsissenõudmine;

c) kaebaja väidetavate võlgnevuste osas kolme erineva arvestuse pidamine - maksukohustuslaste

registris (MKR) märgitud võlasumma erineb maksukorraldustes nimetatud ning sundtäidetavaist

summadest;

d) kaebajale ebapiisava informatsiooni andmine seoses 2003. a tuludeklaratsiooni alusel tekkinud

sotsiaalmaksu ettemaksu tagastamise ja tasaarveldamisega.

Kaebuse täienduses palus E. Bluman teha MTA-le ettekirjutus kohtutäiturile täitemenetluse

lõpetamise avalduse esitamiseks.

3. Tallinna Halduskohus lõpetas 4. oktoobri 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1782 tähtaja

rikkumise tõttu menetluse MTA toimingu osas, mis seisnes täitemenetluse algatamise avalduse

esitamises 68 114 kr sissenõudmiseks. Ülejäänud nõuete osas jätkas kohus menetlust.

4. 31. jaanuari 2008. a otsusega rahuldas Tallinna Halduskohus E. Blumani kaebuse osaliselt. Kohus

tunnistas õigusvastaseks MTA toimingu, mis seisnes kaebajale adekvaatse informatsiooni

mitteandmises seoses 2003. a tuludeklaratsiooni alusel tekkinud sotsiaalmaksu enammakse

tagastamise ja tasaarveldamisega. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kohus leidis:

a) MTA keeldumine 14 450 kr osas täitemenetluse lõpetamisest oli õiguspärane. Selle summa osas on

olemas kehtiv haldusakt. Korraldus on küll ebatäpne osas, mis puudutab maksuvõla liiki, kuid see ei

muuda korraldust õigusvastaseks. Kaebaja reaalne maksuvõlg ületas nii tulumaksu kui FIE

sotsiaalmaksu osas nimetatud summa, seega oleks kaebaja võinud korralduses nimetatud summa

tasuda nii tulu- kui sotsiaalmaksu pangakontole;

b) tuvastatud ei ole kaebaja maksuvõlgnevuste osas kolme erineva maksuarvestuse pidamine

maksukorralduste, sundtäidetavate korralduste ning MKR alusel. Kaebaja saab oma tegelikku

maksuvõlga adekvaatselt kontrollida MKR-st. MKR-s ning korraldustes toodud summade erinevus

pikema aja vältel võib olla põhjustatud mitmetest erinevatest asjaoludest. Kaebaja suhtes mitme

arvestuse pidamist kohtule esitatud andmetest ei nähtu;

c) MTA ei ole andnud kaebajale adekvaatset teavet selle kohta, kuidas ja millal tekkis tema

tuludeklaratsiooni MTA poolt sisse viidud ebatäpsus, mille tagajärjel deklaratsioonist nähtus

31 000 kr suurune sotsiaalmaksu enammakse. Kaebaja 2003. aasta tuludeklaratsioonis oli märgitud

reale "muud kulud" summa 31 000 kr. MTA poolt deklaratsiooni paranduste sisse viimisega sattus

nimetatud summa sotsiaalmaksu reale. MTA on mitmete aastate jooksul andnud kaebajale vastukäivat

informatsiooni selle kohta, millal ja millistel asjaoludel nimetatud eksimus tekkis ning kes ja kuidas

peaks deklaratsiooni parandama. Üheselt ei ole tuvastatav, millal MTA deklaratsiooni uuesti õigeks

parandas. Seega on MTA toiming, mis seisnes kaebajale adekvaatse teabe mitteandmises,

õigusvastane.

5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus

halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Blumani kaebus rahuldati. MTA leiab, et halduskohus

jättis olulised asjaolud välja selgitamata, asudes seisukohale, et sotsiaalmaksu enammakse tekkimise

aega ja asjaolusid ei olegi võimalik üheselt tuvastada. Sisestusvea tekkimise asjaolude ja aja

väljaselgitamise raskustega ei saa põhjendada vaidlustatud MTA toimingu õigusvastasust.

Kohtuotsusest ei ole aru saada, millal ja mis viisil on E. Bluman pöördunud maksuhalduri poole

küsimusega enammakse tasaarvestamise kohta ning millal oleks haldur pidanud sellele vastama.

Maksukohustus tekib seaduse, mitte deklaratsiooni alusel. Kuna E. Bluman ei ole kunagi tasunud

sotsiaalmaksu nõutavast 31 000 kr võrra suuremas summas, siis ei ole tal enammakset tekkinud ning

ta pidi olema teadlik tasaarvelduse võimatusest. Kuivõrd teave, mille mitteandmise õigusvastasuse

tuvastamist kaebaja taotleb, pidi talle endale teada olema, puudub kaebaja õiguste rikkumine.

6. Eve Bluman esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega

tema kaebus rahuldamata jäeti. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei olegi kaebaja taotlenud

MTA 17. mai 2004. a korralduse õigusvastasuse tuvastamist, vaid selle sundtäitmise õigusvastasuse

tuvastamist ebaselge resolutsiooni tõttu. Kaebaja ei saanud ise otsustada, millise maksuliigi tasumist

korraldusega nõuti.

Kohtu järeldus, mille kohaselt pole tuvastatud kaebaja suhtes erinevate maksuarvestuste pidamine, on

motiveerimata ning pealiskaudne. Kohtu järeldus, et erinevused MKR-s ja MTA korraldustes võisid

tuleneda erinevatest asjaoludest, on oletuslik ega rajane tõenditele.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21. mai 2008. a otsusega E. Blumani apellatsioonkaebuse

osaliselt. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuse jättis kohus

rahuldamata.

Kohus leidis, et asjakohane ei ole küsimus MTA 17. mai 2004. a korralduse sisulisest

õiguspärasusest. Halduskohus oleks pidanud kaebuse läbivaatamisel selgitama, kas korraldus on

täidetav. Ringkonnakohus leidis, et MTA 17. mai 2004. a korraldus kujutab endast täitedokumenti,

mille resolutiivosa peab olema piisavalt selge. Täitur ei saa ise otsustada selle üle, millise maksuliigi

osas kaebaja maksuvõlga vähendada. Kuivõrd kaebaja ei ole pöördunud maksuhalduri poole

taotlusega täitemenetluse lõpetamiseks ning maksuhaldur ei ole taotluse rahuldamisest keeldunud, ei

ole võimalik rahuldada kaebaja nõuet keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus rahuldas aga

kaebaja taotluse MTA-le ettekirjutuse tegemiseks, millega MTA-d kohustada esitama kohtutäiturile

17. mai 2004. a korralduse osas täitemenetluse lõpetamise avaldus.

Kohus leidis, et sundtäidetava maksuvõla suurus ühtib maksukorraldustes märgitud tulu- ja

sotsiaalmaksuvõla suurusega. Ainus erinevus on tekkinud kohtutäituri 24. septembri 2007. a otsuse

alusel, millega MTA 17. mai 2004. a korralduse täitmine on viidud kooskõlla korralduse

resolutsioonis märgitud summaga 14 450 kr. Asjaolu, et korralduste ja MKR andmed ei ühti, on

tingitud sellest, et korraldused kajastavad maksuvõlga nende andmise aja seisuga, MKR kajastab aga

võla suurust jooksval ajahetkel. Seega ei ole tegemist võrreldavate andmetega.

Samas möönis ringkonnakohus, et MKR isikukontoridadelt on maksukohustuslasel väga raske võla

kujunemisest selget ülevaadet saada. Kontoridade jälgimise teeb keeruliseks asjaolu, et tehtud

parandusi ei ole väljatrükil näha. Maksukorraldustes märgitud summad ei ühti sama ajahetke seisuga

MKR-s kajastatud summadega. Täitemenetlus saab toimuda üksnes korraldustes märgitud summade

osas. Maksuhaldur ei ole viinud 29. juuli 2004. a täiteavaldust kooskõlla 17. mai 2004. a korralduse

resolutsiooniga, võimaldades seeläbi täituril kaebajalt sisse nõuda maksuvõlgasid ilma õigusliku

aluseta. Tekkinud olukord kõrvaldati alles pärast kaebuse esitamist, kohus hindab vastustaja tegevust

aga kaebuse esitamise aja seisuga. Hinnates eelkirjeldatud segadust kaebaja maksuvõla arvestuses,

leidis ringkonnakohus, et kaebus ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamise õigusvastasuse

tuvastamiseks tuleb rahuldada.

MTA apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata, nõustudes halduskohtu seisukohtadega.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on välja selgitanud kõik olulised asjaolud. Ebaadekvaatse

teabe andmise õigusvastasus ei sõltu sellest, kas viga deklaratsiooni tekkis pahatahtlikkusest või kas

kaebaja oli veast teadlik. Asjaolu, et kaebaja pidi teadma, et tal sotsiaalmaksu enammakset ei ole, ei

muuda fakti, et maksuhaldur ei suutnud kaebajale enammakse tekkimise asjaolusid selgitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning halduskohtu otsuse jõussejätmist. Kaebuse põhjenduste

kohaselt oli maksukorraldustele lisatud nende andmise aja seisuga MKR-st nähtuvad isikukontoread

ning puudub vaidlus, et korralduste tegemise aja seisuga olid andmed kontokaartidel kooskõlas

korraldustes toodud summadega. Maksukorralduse seaduse järgi on maksuarvestuse pidamisel eeskätt

tähtsus kehtivatel andmetel, mistõttu MKR kontokaardi väljatrükk paberkandjal kajastab kehtivaid

andmeid väljatrüki tegemise aja seisuga. Kehtivuse kaotanud andmed säilitatakse nn kustutatud

ridadena. E-maksuameti kaudu isik ise neid ridu ei näe, kuid vastavaid andmeid saab nõuda MKR

vastatavalt töötlejalt. Puudub väide, et maksuhaldur oleks sellise nõude täitmata jätnud. Kohtu nõue,

et kontokaardil peavad nähtuma ka kehtivuse kaotanud andmed, ei tulene seadusest. Kohus on

asjakohatult viidanud E. Blumani suhtes ekslikult suuremas summas täitemenetluse algatamisele.

Selle nõude osas lõpetas halduskohus määrusega menetluse. See eksimus ei seostu mingilgi määral

MKR-s kajastuvate andmetega.

Kassaator leiab, et E. Bluman pidi teadma sotsiaalmaksu tagastamise ja tasaarveldamise võimatust,

mistõttu ta ei saa heita maksuhaldurile ette selle kohta adekvaatse teabe mitteandmist. Kohtud on

teabetoimingu õigusvastasuse tuvastamisel vääralt lähtunud vea tekkimise aja ja asjaolude

väljaselgitamise väidetavast võimatusest, samas kui kaebaja on taotlenud õigusvastasuse tuvastamist

üksnes sotsiaalmaksu ettemaksu tagastamise ja tasaarveldamisega seotud teabe mitteandmise osas.

9. Eve Bluman esitas vastuse, milles palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. E. Bluman taotles halduskohtule esitatud kaebuses rea Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning MTA-le ettekirjutuse tegemist.

Ringkonnakohus rahuldas E. Blumani kaebuse osaliselt, tunnistades õigusvastaseks MTA toimingu

E. Blumani maksukohustuste osas ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamisel ning tehes

MTA-le ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks. Ringkonnakohus

jättis jõusse halduskohtu otsuse tunnistada õigusvastaseks MTA toiming kaebajale adekvaatse teabe

mitteandmisel seoses 2003. aasta tuludeklaratsiooni alusel tekkinud sotsiaalmaksu enammakse

tagastamise ja tasaarvestamisega.

MTA vaidlustas kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. Kassatsioonkaebuse

lahendamiseks analüüsib kolleegium eraldi E. Blumani eelnimetatud taotlusi - adekvaatse teabe

mitteandmise õigusvastasuse tuvastamise nõuet, kontrollimatu maksuarvestuse pidamise

õigusvastasuse tuvastamise nõuet ning MTA-le ettekirjutuse tegemise nõuet.

11. E. Bluman põhjendas oma taotlust MTA toimingu, mis seisnes kaebajale adekvaatse teabe

mitteandmises seoses sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamisega, õigusvastasuse

tuvastamiseks sellega, et MTA ei ole sotsiaalmaksu enammakset kaebaja võlgnevusega

tasaarvestanud ega andnud kaebajale vastavat informatsiooni. Haldus- ja ringkonnakohus tunnistasid

vaidlustatud toimingu õigusvastaseks, põhjendades oma otsust asjaoluga, et MTA ei ole suutnud anda

E. Blumanile adekvaatset teavet selle kohta, kuidas ja millal tekkis tema tuludeklaratsiooni

sisestamisel ebatäpsus, mille kohaselt ta oli tasunud sotsiaalmaksu 31 000 kr. Kohtud viitasid MKS

§ 14 lg-le 1, mille kohaselt maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt

tasumisele kuuluvate maksude kohta.

12. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg 2 kohaselt on maksukohustuslasel kohustus pidada

arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta. Maksukohustus tekib isiku

majandustegevuse tulemusel, mille kohta füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud pidama

raamatupidamisarvestust (vt MKS § 57 lg 1 ja raamatupidamise seaduse § 2 lg 2). Seega peab

füüsilisest isikust ettevõtja ise olema teadlik asjaoludest, mis määravad tema maksukohustuse

suuruse.

Haldusasja toimiku lk-del 231-234 on koopia E. Blumani poolt allkirjastatud 2003. a

tuludeklaratsioonist, kus summa 31 000 kr on märgitud reale "muud kulud". MKS § 85 lg 4 kohaselt

on maksukohustuslane kohustatud esitama maksudeklaratsioonis talle teadaolevalt õigeid andmeid

ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Kolleegium rõhutab, et isiku maksudeklaratsioonina saab

käsitada üksnes MKS § 85 kohast maksukohustuslase poolt posti teel, elektroonilisel andmekandjal

või elektroonilist andmesidet kasutades edastatud või maksuhaldurile otse üle antud nõuetekohaselt

allkirjastatud dokumenti. Selline deklaratsioon on MKS § 88 lg-te 1 ja 2 kohaselt maksusumma

arvutamise aluseks. Maksudeklaratsioonina ei saa käsitada ning maksusumma arvutamisel aluseks

võtta paberkandjal esitatud deklaratsiooni alusel maksuhalduri töötaja poolt andmete sisestamisel

loodavat elektroonilist andmekogumit või selle väljatrükki. Seega on kohtud vääralt märkinud, et

31 000 kroonise summa sisestamine sellise elektroonilise dokumendi reale "Ettevõtluse tuludelt

makstud sotsiaalmaks (sh avansiline)" tekitas vea E. Blumani tuludeklaratsiooni. Kolleegium leiab, et

maksuhaldur on kaebajat eksitanud, edastades talle "Ettevõtlustulu deklaratsioon 2003" nime kandva

väljatrüki (toimiku lk 47-50), millel tegelikult deklaratsioonina õiguslikku tähendust ei ole ning

milles on vääralt kajastatud E. Blumani 2003. a ettevõtluskulud.

Eeltoodu ei tähenda aga, et MTA oleks andnud kaebajale väära informatsiooni väidetava

sotsiaalmaksu enammakse tagastamise või tasaarvestamise kohta. E. Bluman teadis, et ta ei ole

tasunud ega deklareerinud 31 000 kr sotsiaalmaksu. Seega pidi ta teadma ka seda, et tal puudub õigus

taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Kohtud ei ole

tuvastanud, et MTA oleks E. Blumanile vastupidist kinnitanud. MTA on järjekindlalt olnud

seisukohal, et E. Bluman ei ole tasunud 2003. aastal sotsiaalmaksu 31 000 kr. E. Blumani taotlus

tunnistada õigusvastaseks MTA toiming, mis seisnes talle adekvaatse teabe mitteandmises seoses

sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja tasaarvestamisega, tuleb seetõttu rahuldamata jätta.

Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb selles osas tühistada.

13. MTA toimingu, mis seisnes ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamises, vaidlustas

E. Bluman põhjusel, et leidis maksukohustuslaste registris, maksukorraldustes ning sundtäitmisel

olevad maksuvõla summad omavahel mitte kattuvat. Ringkonnakohus tuvastas toimingu

õigusvastasuse.

Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Maksukohustuslaste registrit, millest nähtub

arvestus maksukohustuslaste maksuseadustest tulenevate rahaliste õiguste ja kohustuste ning nende

täitmise kohta, peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks (MKS

§ 17 lg 1 ja lg 21). Registrist nähtuvad andmed ei ole isiku maksukohustuse aluseks ega oma seetõttu

õiguslikku tähendust tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel. Isiku maksualaste andmete

talletamine MKR-s ei vabasta isikut maksuarvestuse pidamise kohustusest. Tasumisele kuuluva

maksusumma arvutab kas maksukohustuslane ise (MKS § 88 lg 1) või saab selle kohta

maksuhaldurilt maksuteate (MKS § 88 lg 2). Ka intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab

maksukohustuslane ise arvestama (MKS § 115 lg 1). Seega pidi E. Bluman ise arvestama ja ka

teadma, kui suur on tema maksuvõlg ning intressikohustus. Kui isik leiab, et maksuhaldur nõuab

temalt sellise summa tasumist, mis ei vasta tema maksuvõla tegelikule suurusele, on tal võimalus

vastav korraldus vaide- või halduskohtumenetluse korras vaidlustada. Registris kajastatud

maksualaste andmete võimalik erinevus võrreldes maksukorraldustes märgituga ei saa iseenesest

rikkuda isiku õigusi.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta rahuldamata E. Blumani taotlus tunnistada õigusvastaseks tema suhtes

ebaselge ning kontrollimatu maksuarvestuse pidamine. Ringkonnakohtu otsus tuleb selles osas

tühistada.

14. Ringkonnakohus tegi MTA-le ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse

esitamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et MTA poolt kohtutäiturile ebanõuetekohase

täitedokumendi esitamine oli õigusvastane. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maksuvõla tasumise

korralduse resolutiivosa pole piisavalt selge, et seda saaks kasutada täitedokumendina

täitemenetluses. Nimelt oli korralduse resolutsioonis E. Blumani kohustatud tasuma

maksuvõlg 14 450 kr, täpsustamata maksuvõla liiki. Täitemenetluse algatamise avalduses paluti aga

täitmisele pöörata tulumaksuvõlg koos intressiga summas 20 266 kr ning sotsiaalmaksuvõlg koos

intressiga summas 47 848 kr.

15. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või

kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti

resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele.

E. Bluman ei ole MTA 17. mai 2004. a korraldust nr 15-2.1/5522 vaidlustanud. Tegemist on kehtiva

haldusaktiga. Kohtud on käesolevas asjas leidnud, et korralduse resolutsiooni ebatäpsus ei muuda

selle täitmist adressaadi poolt võimatuks, mistõttu pole tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2

p 5 tähenduses. Seega on maksuvõla tasumise korralduse näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mille

resolutsiooni on kohustatud täitma nii E. Bluman kui MTA.

Lisaks leiab kolleegium, et E. Blumani esitatud kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab

täitemenetluse algatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Tallinna Halduskohus lõpetas

käesolevas asjas 4. oktoobri 2007. a määrusega tähtaja rikkumise tõttu MTA täitemenetluse

algatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse. Kuivõrd täitemenetluse

algatamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on tähtaeg möödunud ning menetlus selles osas

lõpetatud, ei võinud ringkonnakohus anda hinnangut selle õiguspärasusele.

Eeltoodust tulenevalt tuleb E. Blumani kaebus MTA kohustamiseks täitemenetluse lõpetamise

avalduse esitamiseks rahuldamata jätta ning ringkonnakohtu otsus vastavas osas tühistada.

16. Kolleegium rahuldab MTA kassatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu

otsused osas, millega kohtud rahuldasid E. Blumani kaebuses esitatud nõuded. MTA-le ettekirjutuse

tegemise nõude ning ebaselge ja kontrollimatu maksuarvestuse pidamise õigusvastasuse tuvastamise

nõude osas jääb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 72 lg 1 p 6 alusel jõusse halduskohtu

otsus, millega nimetatud nõuded jäeti rahuldamata. Sotsiaalmaksu enammakse tagastamise ja

tasaarvestamise kohta adekvaatse teabe mitteandmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes teeb

kolleegium HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel uue otsuse, millega jätab E. Blumani nõude rahuldamata.

HKMS § 93 lg 4 alusel muudab kolleegium ka menetluskulude jaotust. Kuivõrd E. Blumani kaebus

jääb rahuldamata, jäävad tema menetluskulud HKMS § 92 alusel tema enda kanda. MTA

kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann