3-3-4-1-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-1-08

Määruse kuupäev

12. november 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks, Villu

Kõve ja Harri Salmann

Kohtuasi

M. K. kaebus SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna

Lastepolikliinikus vormistatud tervisekaardi sissekannete

osaliseks kustutamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2008. a määrus asjas nr 3-08-

1993

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 10. juuni 2008. a määrus asjas nr 2-08-15156 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 11. juuli 2008. a määrus samas asjas.

Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 8. oktoobril 2008 esitas M. K. Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna

Lastepolikliinikus vormistatud M. L. S. (S.) tervisekaardis 16.08.2006, 23.08.2006, 16.03.2007 ja

21.03.2007 tehtud sissekannetest xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx(x. xxxxxxx) diagnoosi ning vastava

diagnoosikoodi xxx.x kustutamiseks; kinnitatud koopiate väljastamiseks korrektselt parandatud SA

Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinikus vormistatud M. L. S. tervisekaardist tervikuna;

väljavõtte väljastamiseks SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinikus vormistatud M. L. S.

tervisekaardist, millel oleks fikseeritud kõik tervisekaardis tehtud parandused.

Sama kaebaja oli esitanud samasisulise hagiavalduse 21. aprillil 2008 Harju Maakohtule, kes

10. juuni 2008. a määrusega keeldus M. K. hagi menetlusse võtmisest põhjendusega, et kohus ei ole

pädev asja lahendama. M. K. esitas Harju Maakohtu 10. juuni 2008. a määruse peale määruskaebuse,

mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. juuli 2008. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustus maakohtu järeldusega, et hageja nõue ei kuulu läbivaatamisele tsiviilasjana maakohtus.

2. Harju Maakohtu 10. juuni 2008. a määruses (asi nr 2-08-15156) on esitatud järgmised

põhjendused:

TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Esitatud hagiavalduse eesmärgiks on hagejate

lapse M. L. S. terviskaardile kantud diagnoosi muutmine. Hagejate hinnangul on kostjad rikkunud

VÕS §-s 769 sätestatud tervishoiuteenuse osutamise lepinguga pandud dokumenteerimiskohustust.

VÕS § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse

osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama

patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või

pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning

tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse

osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 769

kohaselt tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt

dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega

tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt VÕS §-st 771 on

patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada

tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.

Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise puhul saab esitada VÕS § 771 alusel nõude kahju

hüvitamiseks. Hagejad ei ole kahju hüvitamise nõuet esitanud, vaid soovivad üksnes diagnoosi

muutmist lapse tervisekaardis. Ka ei ole kostjad nähtuvalt hagiavaldusest rikkunud hagejate lapse

terviskaardi dokumenteerimise kohustust. Hagiavaldusest võib järeldada, et tervisekaarti on

nõuetekohaselt täidetud ja teenuse osutamist dokumenteeritud (arst on terviskaarti täitnud ning

pannud diagnoosi). Hagejad leiavad, et dr M. J. pandud diagnoos on vale ning nõuavad diagnoosi

muutmist. Seega ei tulene terviskaardis diagnoosi õiguse üle peetav vaidlus VÕS-st ning selle

lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse.

Kohus juhtis hagejate tähelepanu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-le 502, mille lg 1

kohaselt on tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon nõuandev komisjon, mille eesmärk on

patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt

Tervishoiuametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine. Seega

on hagejatel võimalus pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole lapse diagnoosi

osas hinnangu saamiseks.

Kohus selgitas hagejatele, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 60 lg 1 kohaselt teostavad

tervishoiuteenuste osutajate tegevuse üle järelevalvet maavanem ja Tervishoiuameti selleks volitatud

ametnikud.

Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et ei ole pädev asja lahendama ning keeldub hagiavalduse

menetlusse võtmisest.

3. Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2008. a määruses (asi nr 3-08-1993) on esitatud järgmised

põhjendused:

M. K. kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus, kuna tegemist ei ole avalik-õigusliku

vaidlusega. Tegemist on tsiviilvaidlusega, kuid kuna tsiviilvaidlusi lahendav kohus on eelnevalt juba

asunud seisukohale, et asi ei ole tema pädevuses, tuleb asi saata pädeva kohtu otsustamiseks HKMS

§ 11 lg-te 5 ja 6 alusel Riigikohtule.

HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

Tegemist on aga tervishoiuteenuse lepingust tuleneva vaidlusega ning seetõttu tuleb juhinduda

VÕS 41. peatüki regulatsioonist. VÕS § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile

tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama.

Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei

tulene teisiti. Seega on dokumenteerimiskohustus tervishoiuteenuse osutaja lepinguline kohustus.

Kuna kaebaja väidab, et vastustaja on rikkunud VÕS §-s 769 sätestatud dokumenteerimiskohustust,

siis on tegemist tsiviilasjaga TsMS § 1 tähenduses. Tsiviilvaidlusi lahendav kohus saab otsustada, kas

tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud VÕS §-s 769 sätestatud dokumenteerimiskohustust ning kas

esinevad VÕS §-s 770 sätestatud vastutuse alused.

HKMS § 11 lg-tes 5 ja 6 on sätestatud, et kui halduskohus leiab, et kaebuse lahendamine kuulub

tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud,

et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu

Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras.

Nimetatud asjaolude ilmnemisel edastab halduskohus asja viivituseta Riigikohtule, teavitades sellest

menetlusosalisi.

ERIKOGU SEISUKOHT

4. Erikogu leiab, et tegemist on tsiviilasjaga, mida on pädev lahendama Harju Maakohus.

5. Eraõigussuhtest tulenev kohtuasi on tsiviilasi, mida on pädev lahendama maakohus (vt TsMS § 1 ja

§ 9 lg 1). Eraõigussuheteks on ka võlaõigussuhted, sh tervishoiuteenuse osutamise lepingust

tulenevad suhted. Tervishoiuteenuse osutamise lepingut reguleerib Võlaõigusseaduse 41. peatükk.

Sellesse peatükki kuulub ka VÕS § 769, mis sätestab dokumenteerimiskohustuse. Tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 42 lg 2 alusel kehtestab tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning

nende dokumentide säilitamise tingimused ja korra sotsiaalminister määrusega. See säte jõustus

1. septembril 2008.

6. Erikogu peab vajalikuks juhtida kohtute tähelepanu vajadusele kontrollida, kes on selles asjas

menetlusosalised. Nimelt nähtub kohtutoimikust, et kohtusse on pöördunud vanemad oma lapse

huvides. Tõenäoliselt on tegemist seaduslike esindajatega. TsMS § 226 lg 1 kohustab kohut esindaja

esindusõiguste olemasolu kontrollima.

Märt Rask, Tõnu Anton, Henn Jõks, Villu Kõve, Harri Salmann