3-2-1-95-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-95-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. november 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Nadezhda Lukicheva vastu

3790 krooni 32 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 22. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-

42131

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aktiva Finants kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Nele Laidvee

Kostja Nadezhda Lukicheva (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

13. oktoober 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-06-42131 tehtud Viru Ringkonnakohtu 22. aprilli 2008. a otsus

ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada osaühingule Aktiva Finants 15. mail 2008. a tasutud kassatsioonikautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. detsembril 2006 esitas osaühing Aktiva Finants (hageja) Viru Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Nadezhda Lukicheva (kostja) vastu 4290 krooni 32 sendi saamiseks. Viru

Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2007. a määrusega avalduse ja tegi võlgnikule makseettepaneku

tasuda avaldajale võlgnevus ja hüvitada menetluskulud 1085 krooni. Kostja esitas 9. juulil 2007 Viru

Maakohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Viru Maakohus andis 1. augusti 2007. a määrusega

maksekäsu kiirmenetluse esemeks oleva hageja nõude kostja vastu üle kohtunikule tsiviilasja

menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus andis 8. augusti 2007. a määrusega

hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

2. Hageja esitas 16. augustil 2007 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 2145 krooni 66 sendi ja

viivise 1644 krooni 66 sendi, kokku 3790 krooni ja 32 sendi saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga 17. detsembril

2002 lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust

ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon ja teenused) eest õigel ajal ning vastavalt esitatud

arvetele tasuma. Kostja kasutas pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga

12. juuni 2003 oli kostja võlgnevus 2145 krooni 66 senti. Lepingu lahutamatuks lisaks oleva

mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste peatüki VII kohaselt on kostja kohustatud

maksmisega viivitamise korral tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest 0,15% maksmata

summast, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei reageerinud AS Tele2 Eesti nõudele tasuda

lepingust tulenev võlgnevus ning AS Tele2 Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

hagejale.

Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja põhivõlg 2145 krooni 66 senti ja viivise võlg 1644 krooni

66 senti järgmise arvestuse alusel: võlgnevus 2145 krooni 66 senti; viivituse periood 12. juuni 2003 -

14. august 2007 (1524 päeva) 3634 krooni 47 senti. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise

nõuet põhivõla summani ja nõudis kostjalt 2143 krooni 66 sendi suuruse viivise tasumist. Pärast

nõude omandamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on võlgnik tasunud 500 krooni,

mistõttu on põhivõlgnevus 2145 krooni 66 senti ja viivis 1644 krooni 66 senti. Hageja palus kostjalt

välja mõista ka riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 2000 krooni.

Viru Maakohus võttis 31. augusti 2007. a määrusega hagiavalduse menetlusse.

3. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Samuti palus kostja kohaldada aegumist.

Vastuse kohaselt esitas hageja kostjale esimese järelmaksu tasumise arve 16. jaanuaril 2003.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 järgi hakkab aegumistähtaeg kulgema alates

31. detsembrist 2003, mistõttu aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31. detsembril 2006.

Hageja esitas hagi pärast aegumistähtaja lõppemist. Kostja märkis vastuses ka seda, et hageja ei ole

kostjale andnud Tele2 liitumislepingu lisaks olnud Tele2 teenuste kasutamise tingimusi. Kostja ei

valda riigikeelt. Ta kirjutas lepingule alla eksimuse mõjul. Samuti on kostjale jäänud arusaamatuks,

kuidas Tele2 sai üldse kostjale müüa järelmaksuga mobiiltelefoni, kontrollimata kostja maksevõimet.

Mobiiltelefoni ostmise ajal oli kostja töötu.

4. Viru Maakohus rahuldas 12. novembri 2007. a otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

3790 krooni 32 senti ja jättes menetluskulud kostja kanda.

Maakohus tuvastas, et AS Tele2 Eesti ja kostja sõlmisid 17. detsembril 2002 liitumislepingu. Viimase

arve tasumise tähtpäev oli 12. juuni 2003. Kostja jättis selle tasumata.

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab

kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus

sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik arve esitab. Hageja esitatud viimase arve tasumise

tähtpäev oli 12. juuni 2003, seega algas aegumistähtaeg 31. detsembril 2003. TsÜS § 146 lg 1

kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Seega lõppes aegumistähtaeg

31. detsembril 2006. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 29. detsembril 2006.

Seega ei ole hageja nõue aegunud.

Paljasõnalised on kostja väited, et ta kirjutas lepingule alla eksimuse mõjul ja et ta ei olnud tutvunud

tüüptingimustega, kuna ta on lepingu sõlmimisel andnud allkirja selle kohta, et ta on

tüüptingimustega tutvunud.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Viru Ringkonnakohus tühistas 22. aprilli 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata. Hageja ja kostja esimese astme kohtu menetluskulud jättis

ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse järgi on hageja taotlenud AS Tele2 Eesti osutatud teenuste eest esitatud

arvete tasumist. Tegemist on korduvate kohustustega. TsÜS § 154 ja § 157 lg 4 järgi on korduvate

kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on

nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning korduvate kohustuste või

ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude

aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Viimane arve on koostatud 24. mail 2003 ja see tuli tasuda 12. juuniks 2003. Seega algas

aegumistähtaeg arvete osas 31. detsembril 2003.

Hageja on 29. detsembril 2006 esitanud Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele

kostja on 9. juulil 2007 vastu vaielnud, mistõttu asja materjalid anti maakohtu 1. augusti 2007. a

määrusega üle tsiviilasja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku

kättetoimetamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite

esitamisest alates. Tsiviilasja materjalide kohaselt on makseettepanek võlgnikule kätte toimetatud

13. juunil 2007. Kuna eelnimetatud kuuekuulist tähtaega on praeguses asjas järgitud, tuleb 13. juunit

2007 lugeda ka hagi esitamise kuupäevaks. Eeltoodu alusel on haginõuded tsiviilasjas esitatud arvete

osas aegunud. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustustest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest

tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

Kuna kohtuotsus tuleb tühistada ja hagi jätta rahuldamata aegumise tõttu, ei ole vajalik võtta

seisukohta nende apellatsioonkaebuse väidete kohta, mis puudutavad asja sisulist külge.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kuna kostja ei taotlenud ringkonnakohtus nõude aegumise kohaldamist, rikkus ringkonnakohus

aegumise kohta seisukohta võttes TsÜS § 143 ja TsMS § 439.

Ringkonnakohus on ekslikult tuginenud TsMS § 486 lg-le 4. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub

aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama

paragrahvi teise lõike p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu

kiirmenetluses. TsMS § 484 lg 2 p 5 sätestab, et makseettepanekus peab sisalduma selgitus, et

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi hagi

esitamisega. Seega peatus nõude aegumistähtaeg 29. detsembril 2006 avalduse esitamise tõttu.

9. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud vandeadvokaadi vahendusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

11. Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid

tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada,

sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Erinevate nõuete aegumisele võivad

nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad TsÜS-i sätted.

Toimiku materjalide kohaselt (tl 41 ja 43) on hageja ja kostja 17. detsembril 2002 sõlminud kaks

lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on "Tele2 teenuste kasutamise

tingimused" (tl 54 jj), ja järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt

mobiiltelefoni ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 2004. a

jaanuaris. Ka järelmaksu müügilepingu osaks oli "Tele2 teenuste kasutamise tingimused". Viidatud

teenuste kasutamise tingimuste p-de 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma telefoniteenuste kasutamise

eest talle esitatavate arvete alusel.

Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest

lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest

tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm

aastat. Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS

§ 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib

eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue

muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta

lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa

"muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud

arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle

esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 16. jaanuarist 2003 kuni

24. maini 2003 (tl-d 44-53, viimase arve tasumise tähtpäev oli 12. juuni 2003). Seega algas

liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2003. a lõppemisest. Siinkohal märgib kolleegium, et kohtud ei ole

aegumise algusaega korrektselt kindlaks määranud. Mõlemad kohtud on leidnud, et aegumistähtaeg

algas 31. detsembril 2003. Tähtaegade alguse ja lõppemise korral on aga oluline ka kellaaeg, seega

oleks tulnud otsustes märkida aegumistähtaja algus ja lõppemine ka kellaajaliselt. Nõude

aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud,

seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude

aegumine 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.

detsembril 2006 kell 24.00.

Järgmiseks analüüsib kolleegium järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude

aegumistähtajaga seonduvat. Kolleegium on seisukohal, et selle lepingu korral on tegemist korduvate

kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja

selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate

kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm

aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Toimiku materjalide kohaselt (tl 43) oli kostja kohustatud müügihinna tasuma 2003. a jaanuarist kuni

2004. a jaanuarini tehtavate igakuiste osamaksetena. Lisaks arvetele on toimikus hageja 23. märtsi

2003. a teatis lepingu ülesütlemise kohta, mis võimaldab kolleegiumi arvates VÕS § 399 lg-t 1

analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni

maksmata osamaksed, sh jaanuaris 2004 tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb

müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu

ülesütlemist (2003. a jaanuaris ja veebruaris) ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu

ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §-st 154 ja

sellest, et nende nõude osas algab hagi aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Need nõuded on

tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes

aegumistähtaeg 31. detsembril 2006 kell 24.00.

Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral on kolleegium seisukohal, et kuna

tegemist ei ole enam korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude

sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Senises

menetluses ei ole kohtud tuvastanud lepingu ülesütlemise ehk nõude sissenõutavaks muutumise aega.

See tuleb tuvastada asja uuel läbivaatamisel.

12. Lisaks on pooled eelnevalt viidatud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kokku

leppinud ka viivises (0,15% kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast) ja ühekordses

leppetrahvis lepingu ülesütlemise korral. Mõlemad nõuded on hageja ka esitanud. Kolleegium on

seisukohal, et leppetrahvi nõude aegumistähtaeg algab ning lõpeb samuti TsÜS § 147 lg 3 ja

TsÜS § 146 lg 1 järgi 1. jaanuaril 2004 kell 00.00 ja 31. detsembril 2006 kell 24.00.

Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda

viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude

aegumistähtaeg algab samuti 1. jaanuaril 2004 kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi

31. detsembril 2006 kell 24.00.

Kolleegium leiab, et alust ei ole kohaldada TsÜS § 144, sest ei ole täidetud selle sätte tingimus

"kõrvalkohustusest tulenev nõue ei ole eraldi veel aegunud". Kõrvalkohustusest tulenev nõue on

praegusel juhul aegunud samal ajal põhikohustusest tuleneva nõudega TsÜS § 147 lg 3 ja § 146 lg 1

alusel.

13. Asjas on tuvastatud, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29. detsembril 2006.

Ringkonnakohus on TsMS § 486 lg 4 alusel (enne 15. juulit 2008 kehtinud redaktsioon) leidnud, et

kuna makseettepaneku kättetoimetamise päeva, 13. juunit 2007 tuleb lugeda hagi esitamise

kuupäevaks, on hageja nõue aegunud.

Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Ringkonnakohus on TsMS § 486 lg-t 4 kohaldades jätnud

asjas ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 160 lg 2 p 3 koostoimes sama paragrahvi lg-ga 1. TsÜS § 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 29. detsembril 2006 ning

hagi eespool kirjeldatud nõuete osas ei ole üldjuhul aegunud. Tuvastada tuleb järelmaksuga

müügilepingust lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine. Hagi

aegumistähtaja peatumist 29. detsembril 2006 kinnitab ka TsMS § 484 lg 2 p 5, mille kohaselt tuleb

makseettepanekus selgitada, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude

aegumistähtaeg samamoodi kui hagi esitamise korral.

14. Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks

samale ringkonnakohtule.

15. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt rikkus ringkonnakohus

TsÜS § 143 ja TsMS § 439, kui otsustas kostja taotluseta aegumise küsimuse. Toimiku materjalide

kohaselt on kostja maakohtus tuginenud aegumisele (tl 70-73) ja vaidlustanud maakohtu otsuse,

milles maakohus võttis muu hulgas seisukoha, et nõue ei ole aegunud. Apellatsioonkaebuse väitest:

"Kostja möönab, et hageja poolt oli kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus enne

aegumistähtaja algust. Muus osas kostja kohtuotsuses toodud väidetega nõus ei ole" ei saa välja

lugeda, et kostja loobus ühemõtteliselt hagi aegumisele tuginemisest. Tegemist ei ole ka sisuliselt

üheselt mõistetava lausega, sest enne aegumistähtaja algust ei ole võimalik esitada ei maksekäsu

kiirmenetluse avaldust ega hagiavaldust. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et maakohtu otsust

tühistades ja uut otsust tehes peab ringkonnakohus analüüsima kõiki poolte esimeses kohtuastmes

esitatud väiteid, välja arvatud selliseid, millest on sõnaselgelt loobutud (vt nt 29. aprilli 2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08).

16. Lisaks märgib kolleegium, et ebaõige on ringkonnakohtu viide TsÜS § 157 lg-le 4. TsÜS § 157

reguleerib selliste nõuete aegumist, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Praegusel juhul ei

ole ringkonnakohus selgitanud, millised hageja korduvate kohustuste täitmise nõuded muutuvad

sissenõutavaks tulevikus, pärast neid tunnustava kohtulahendi tegemist.

17. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.

18. Menetluskulude jaotus poolte vahel lahendatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu