3-3-1-48-08 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-2026 osas, läbivaatamiseks ja tühistati selles osas halduskohtu otsus. Jätta jõusse halduskohtu otsus osas,
Legislator headnote
AI generated3-3-1-48-08 · Riigikohus: aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-2026 osas, läbivaatamiseks ja tühistati selles osas halduskohtu otsus. Jätta jõusse halduskohtu otsus osas,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-48-08
Otsuse kuupäev
12. november 2008
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
AS Enimex kaebus Lennuameti tegevusetusega tekitatud varalise
kahju hüvitamiseks ja alusetu rikastumise teel saadu
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2008. a otsus haldusasjas
nr 3-06-2026
Menetluse alus Riigikohtus
Lennuameti kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
9. oktoober 2008
Kohtuistungil osalenud isikud
Lennuameti esindaja vandeadvokaadi vanemabi Rainer Kuulme
AS Enimex esindajad Andrei Kislõi ja vandeadvokaat Kalev
Bachmann
RESOLUTSIOON
Rahuldada Lennuameti kassatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-2026 osas,
millega saadeti asi varalise kahju hüvitamise nõudes esimese astme kohtule uueks
läbivaatamiseks ja tühistati selles osas halduskohtu otsus. Jätta jõusse halduskohtu otsus osas,
milles jäeti AS Enimex kaebus varalise kahju hüvitamise osas rahuldamata. Halduskohtus
kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Mõista Lennuametilt AS Enimex kasuks
hüvitisena õigusvastaselt tekitatud kahju eest välja 155 764,55 krooni. Ülejäänud osas jätta
ringkonnakohtu otsus muutmata.
Mõista Lennuametilt AS Enimex kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 10 000
krooni.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. AS Enimex esitas 16. juunil 2006 Lennuametile taotluse Suurbritannia Ühendatud Kuningriigis
registreeritud õhusõiduki BAe ATP registreerimiseks Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikus registris
(edaspidi ka riiklik register) ja sai selleks nõusoleku. 18. juulil 2006 saabus lennuk Eestisse ning
3. augustil 2006 registreeris Lennuamet lennuki riiklikus registris registreerimistunnusega ES-NBA ja
väljastas selle kohta registreerimissertifikaadi. 22. juunil 2006 esitas kaebaja Lennuametile taotluse
kooskõlastada kaebaja lennutegevuskäsiraamatu ENIMEX FOM-2001 muudatus nr 17, mis puudutab
õhusõiduki AN-72-100 pardainseneride ümbernimetamist süsteemi paneelioperaatoriteks ja ettevõtte
ettevalmistust õhusõiduki BAe ATP käitamiseks, samuti taotluse nimetatud õhusõiduki kandmiseks
kaebaja lennuettevõtja sertifikaadile. 28. juunil 2006 esitas kaebaja Lennuametile Osa M alaosa G
jätkuvat lennukõlblikust tagava organisatsiooni sertifikaadi taotluse, jätkuvat lennukõlblikkust tagava
organisatsiooni käsiraamatu (CAME) heakskiitmise taotluse ja BAe ATP hooldusprogrammi ref.
ENI/ATP/001 heakskiitmise taotluse. 24. juulil 2006 esitas kaebaja Lennuametile õhusõiduki BAe
ATP aastaülevaatuse taotluse ja taotlused lennukõlblikkuse tuvastamiseks ja
lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks.
AS Enimex esitas 12. oktoobril 2006 halduskohtule kaebuse taotlustega kohustada Lennuametit
väljastama AS-le Enimex õhusõiduki BAe ATP registritunnusega ES-NBA kohta
lennukõlblikkussertifikaat, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat ja AS Enimex kohta jätkuvat
lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat, samuti hüvitada sertifikaatide väljaandmisega
viivitamisega tekitatud varaline kahju 810 901 kr.
Lennuamet väljastas 16. oktoobril 2006 AS-le Enimex taotletud sertifikaadid.
2. AS Enimex muutis kaebust ning taotles sertifikaatide väljastamisega viivitamise õigusvastasuse
tuvastamist ning viivitusega tekitatud varalise kahju 810 901 kr (lennuki rendimaksed) ja saamata
jäänud tulu hüvitamist. Samuti leidis kaebaja, et Lennuamet nõudis põhjendamatult ja ebaseaduslikult
lennukõlblikkuse kontrolli kulude 155 764,55 kr tasumist ning on sellega alusetult rikastunud.
Kaebuse kohaselt näevad Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2003. a määrusega (määrus nr 163) kehtestatud
"Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja lennukõlblikkuse tuvastamise kord" (edaspidi Kord) § 3
lõiked 4 ja 6 ette, et Lennuamet peab lennuki üle vaatama 15 päeva jooksul vastava taotluse saamisest
arvates (lg 4) ja tegema sama Korra §-des 1 ja 3 sätestatud nõuete täitmise korral 15 päeva jooksul
otsuse lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise või sellest keeldumise kohta (lg 6). Kuigi õigusaktid
ei sätesta tähtaegu lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja jätkuvat lennukõlblikkust tagava
organisatsiooni sertifikaadi väljastamiseks, tuleb analoogiat aluseks võttes väljastada ka need 15
päeva jooksul vastava taotluse Lennuametile saabumisest. Kaebaja poolt olid täidetud kõik
tingimused ja taotletud sertifikaadid oleks tulnud väljastada 15 päeva jooksul arvates vastavate
taotluste esitamisest. Lennuamet viivitas ebaseaduslikult sertifikaatide väljaandmisega ning väljastas
need alles 16. oktoobril 2006.
3. Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2007. a otsusega jäeti AS Enimex kaebus rahuldamata ja mõisteti
AS-lt Enimex Lennuameti kasuks välja menetluskulud 41 075,80 krooni. Kohus tegi TsMS § 449
lõigete 1 ja 2 alusel kahju hüvitamise nõude osas vaheotsuse ja leidis, et vastustaja pole kaebaja
taotluste lahendamisega põhjendamatult viivitanud, millest tulenevalt on kahju hüvitamise nõue
alusetu. Samuti on Lennundusseaduse (LennS) § 71 lg 2 teises lauses sätestatud nõue Põhiseadusega
kooskõlas ning kaebajalt ei ole nõutud sertifikaatide väljastamise eest tasu maksmist õigusvastaselt.
Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli teostamine ja
lennukõlblikkuse kontrolli (aastaülevaatuse) sertifikaadi väljastamine (vorm 15 a), samuti jätkuvat
lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi (vorm 14) väljastamine on toimunud määruste
EÜ 1702/2003 ja EÜ 2042/2033 alusel ning et need rahvusvahelised õigusaktid menetlustähtaegasid
ette ei näe ja puudub ka vastav siseriiklik rakendusakt. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et
lennukõlblikkuse kontrolli ja lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi menetlusele
rakendub analoogia alusel Korra § 3 lg-s 6 sätestatud 15-päevane tähtaeg ning selle järgi oleks
pidanud 9. augustiks 2006 olema kaebajale väljastatud kõik tema taotletud sertifikaadid. Korra § 3 lg-
s 6 sätestatud tähtaja hulka ei ole arvatud aega, mis kulub lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise
eelduseks olevate toimingute teostamiseks. Seda järeldust kinnitab Korra § 3 lg 4, mis sätestab eraldi,
et õhusõiduki peab Lennuamet üle vaatama 15 päeva jooksul. Kuna lennukõlblikkussertifikaadi
väljaandmise eelduseks olevate sertifikaatide väljaandmisel Lennuameti õigusvastast viivitust ei
tuvastatud, siis ei saa õigusvastast viivitust esineda ka lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmisel.
Kaebajalt ei nõutud sertifikaatide väljaandmise eest tasu maksmist õigusvastaselt, kahekordset
tasumist pole toimunud ning Lennuamet pole alusetult rikastunud.
4. AS Enimex esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,
millega rahuldada kaebus kahju hüvitamise nõudes vaheotsuse taotluse ulatuses ning alusetu
rikastumise nõudes täies ulatuses.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2008. a otsusega rahuldati AS Enimexi apellatsioonkaebus,
tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ning saadeti varalise kahju hüvitamise nõudes asi esimese astme
kohtule uueks läbivaatamiseks. Alusetu rikastumise alusel saadu hüvitamise nõude osas tehti uus
otsus, millega AS Enimex taotlus rahuldati. Ringkonnakohus jättis kohaldamata ja tunnistas
Põhiseadusega vastuolus olevaks LennS § 71 lg 2 teise lause. Lennuametilt mõisteti AS Enimex
kasuks välja 155 764,55 krooni alusetu rikastumise teel saadu hüvitamiseks ning riigilõiv.
Kohtuotsuse kohaselt näeb Korra § 3 lg 6 ette 15 päeva lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise
otsustamiseks mitte arvates vastava taotluse esitamisest, vaid sama Korra §-des 1 ja 3 sätestatud
nõuete täitmisest. Eeltoodu alusel on õige halduskohtu seisukoht, et viidatud 15 päevase tähtaja hulka
ei saa arvestada aega, mis kulub lennukõlblikkussertifikaadi väljastamise eelduseks olevate
toimingute teostamiseks. Määruse nr 163 § 1 kohaselt peab õhusõiduk muu hulgas olema varustatud
kehtivatele nõuetele vastavalt ning peab tagama lennuohutuse. Määruse nr 163 § 1 lg 3 kohaselt peab
olema tagatud, et õhusõidukit hooldab vaid vastav sertifitseeritud organisatsioon. Kohus tuvastas
õigesti, et 24. juulil 2006 lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise taotluse esitamisel ei esitanud
kaebaja Lennuametile kõiki nõutavaid dokumente (Lennuameti poolt kinnitatud õhusõiduki
hooldusprogramm, lennukäsiraamat, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat, jätkuvat lennukõlblikkust
tagava organisatsiooni sertifikaat), mistõttu ei olnud määruse nr 163 §-de 1 ja 3 nõuded täidetud ning
24. juulil 2006 ei hakanud kulgema Korra § 3 lg-s 6 sätestatud 15-päevane tähtaeg. Määruse nr 163
§ 3 lõikest 6 järelduvalt peavad otsuse tegemiseks 15 päeva jooksul olema määruse nr 163 §-des 1 ja
3 sätestatud nõuded täidetud ning lennukõlblikkussertifikaadi väljastamiseks ei piisa nõuete
täitmiseks vastavate taotluste esitamisest, nagu ekslikult arvab apellant. Lennukõlblikkuse kontrolli
sertifikaadi ja jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamisele määrus
nr 163 menetlustähtaega ei sätesta. Apellandi seisukoht, et nende sertifikaatide taotluste
menetlemisele tuleb analoogia alusel kohaldada 15 päevast tähtaega, pole põhjendatud. Halduskohus
on õigesti tuvastanud ning piisavalt põhjendanud, et lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja
jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamiseks teostatavate kontrollide
puhul on tegemist mahukate menetlustega, mille ajalist kestust ei ole võimalik täpselt ette näha.
Seetõttu pole põhjendatud ka apellandi taotletud analoogia rakendamine. Kuna asja materjalidest
nähtub, et Lennuamet 21. septembri 2006. a kirjadega teavitas kaebajat taotluste menetlemisel
ilmnenud puudustest ning kaebaja teatas puuduste kõrvaldamisest 29. septembril 2006 ja 5. oktoobril
2006, siis ei ole põhjendatud kaebaja väide, et ta oli täitnud kõik nõuded sertifikaatide väljastamiseks
juba vastavate taotluste esitamisel. Kaebaja poolt sai lugeda kõik nõuded sertifikaatide
väljaandmiseks kohaselt täidetuks 5. oktoobril 2006. Seega kuni nimetatud päevani polnud
Lennuamet kaebaja taotluste menetlemisega viivitanud. 5. oktoobrist 2006 aga kaebajale sertifikaate
välja ei antud, vaid väljastati need 16. oktoobril 2006. Vastustaja põhjendas viivitust kaebaja poolt
kontrolli teostamise kulude eest esitatud arve mittetasumisega. Ühtegi õiguslikku alust, mis lubaks
jätta sertifikaadid viidatud põhjusel välja andmata, vastustaja näidanud pole. Kohtu hinnangul on
Lennuamet kõnealusel ajaperioodil viivitanud õigusvastaselt ning ajavahemikus 5. oktoober -
16. oktoober 2006 tekkinud kahju eest on kaebaja õigustatud varalist hüvitist nõudma.
Kuna kahju hüvitamise vaidluses oli tegemist vaheotsusega ning halduskohus polnud kahju
hüvitamise teisi küsimusi lahendanud, siis saatis ringkonnakohus asja kahju hüvitamist puudutavas
osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ega lahendanud menetluskulude küsimust. Alusetu
rikastumisega saadu tagasinõudmist puudutavas osas tegi ringkonnakohus uue otsuse (osaotsuse),
millega jättis kohaldamata LennS § 71 lg 2 teise lause, tunnistas selle Põhiseadusega vastuolus
olevaks ning mõistis Lennuametilt AS Enimex kasuks välja õigusliku aluseta saadu, s.o 155 764,55
kr ning riigilõivu 9345,90 kr. Esindaja kulu hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, kuna esitatud
polnud tasumist kinnitavaid dokumente.
6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. juuli 2008. a otsusega asjas nr 3-4-1-6-08
tunnistati LennS § 71 lõike 2 teine lause Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles
see ei taga kehtestatud avalik-õigusliku rahalise kohustuse elementide kindlaksmääramist kooskõlas
PS §-s 113 sätestatud seadusereservatsiooniga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Lennuamet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja
jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt sätestab Korra § 3 lg 6, et
määruse nr 163 §-des 1 ja 3 sätestatud nõuete täitmisel teeb Lennuamet 15 päeva jooksul otsuse
lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise või selle väljaandmisest keeldumise kohta. Kohtud on
õigesti tuvastatud, et alates 5. oktoobrist 2006 sai lugeda AS Enimex poolt kõik puudused
kõrvaldatuks. Ent ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et pärast puuduste kõrvaldamist lisandub
veel täiendav ajakulu seoses sertifikaatide väljastamise osas otsuse tegemisega ja sertifikaatide
väljastamiseks vajalike toimingute tegemisega. Lisaks jõudis AS Enimex poolt postiga saadetud kiri
Lennuametisse 6. oktoobril 2006. Ka Korra § 3 lg 6 kohaselt on Lennuametil pärast nõuete täitmist
(käesoleval juhul täideti nõuded 6. oktoobril 2006) kohustus teha otsus lennukõlblikkussertifikaadi
väljaandmise või selle väljaandmisest keeldumise kohta 15 päeva jooksul (käesoleval juhul hiljemalt
21. oktoobril 2006). Lennuamet väljastas sertifikaadid juba 16. oktoobril 2006, mistõttu on ilmselgelt
ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, nagu oleks Lennuamet viivitanud õigusvastaselt ajavahemikul
5. oktoober -16. oktoober 2006.
Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Lennuamet on põhjendanud oma väidetavat viivitust AS
Enimex poolt kontrolli teostamise kulude eest esitatud arve mittetasumisega. Halduskohus on
tuvastanud, et Lennuamet esitas vaid meeldetuletuse arve nr 27 tasumiseks, kuid ei ole põhjendanud
sertifikaatide väljastamata jätmist kontrolli teostamise kulude eest esitatud arve mittetasumisega.
Halduskohtus ega ringkonnakohtus ei ole arutatud küsimust, mis puudutab väidetava viivituse
põhjendamist arve mittetasumisega ning ringkonnakohtu seisukoht on Lennuametile üllatuslik.
Lennundusseaduse § 71 lg 2 teine lause ei ole Põhiseadusega vastuolus. Isegi kui lugeda see säte
Põhiseadusega vastuolus olevaks, ei ole Lennuamet AS Enimex arvel alusetult rikastunud. AS
Enimex on jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni kontrolli teostamise eest LennS § 71
lg 2 kohaselt tasunud üksnes vastava kontrolli teostamise kulud vastavat pädevust omavale ja
kontrolli teostanud organisatsioonile (AviaQ-le). Kuna Lennuamet ei ole AS Enimex arvel rikastunud
(vastav summa on tasutud AviaQ-le AS Enimex huvides), siis VÕS § 1033 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 2
p 1 kohaselt puudub alus nõuda Lennuametilt selle summa tagastamist.
Kassatsioonitähtaja osas kuulus käesoleval juhul kohaldamisele TsMS § 670 lg 2, mille kohaselt ei
hakka kassatsioonitähtaeg kulgema enne kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist. Ebaõige on ringkonnakohtu
seisukoht, et vaatamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamisele hakkab
kassatsioonitähtaeg kulgema alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest.
8. AS Enimex kirjalikus vastuses palutakse jätta Lennuameti kassatsioonkaebus rahuldamata ja
Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt on kassatsioonkaebuses esitatud üksnes
paljasõnalised väited, et pärast puuduste kõrvaldamist/nõuete täitmist lisandub veel täiendav ajakulu
seoses sertifikaatide väljastamise osas otsuse ja sertifikaatide väljastamiseks vajalike toimingute
tegemisega. AS Enimex on esitanud kaebuse täienduse juurde Lennuameti meeldetuletuse arve nr 27
tasumise kohta, millest üheselt nähtub sertifikaatide väljastamise viibimine üksnes arve tasumata
jätmise tõttu. Ringkonnakohus on õigesti rahuldanud avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest
tuleneva nõude. Kuna kontrolli teostamise kulude kandmise kohustuse panemine lennuettevõtjale on
põhiseadusevastane, on vastustaja poolt kulude hüvitamine tühine ning Lennuamet on alusetult
rikastunud. Kassatsiooni korras edasikaebamise kord on Halduskohtumenetluse seadustikus
reguleeritud, mistõttu TsMS § 670 lg 2 asjas ei kohaldu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kõik nõuded sertifikaatide väljaandmiseks täitis kaebaja
5. oktoobril 2006. Ringkonnakohus leidis, et alates sellest päevast kuni sertifikaatide väljaandmiseni,
st 5. oktoober - 16. oktoober 2006, viivitas Lennuamet sertifikaatide väljaandmisega õigusvastaselt.
Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Õige on Lennuameti väide, et
pärast taotlusega seotud puuduste kõrvaldamist oli vajalik veel täiendav aeg sertifikaatide andmise
kohta otsuse tegemiseks ja sertifikaatide väljastamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Lisaks näeb
Korra § 3 lg 6 ette, et paragrahvides 1 ja 3 (sertifikaadi pikendamise korral §-des 1 ja 5) sätestatud
nõuete täitmisel teeb Lennuamet 15 päeva jooksul otsuse lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise
või selle väljaandmisest keeldumise kohta. Selles haldusasjas väljastas Lennuamet
lennukõlblikkussertifikaadi 16. oktoobril 2006, järelikult kiireminigi, kui näeb ette Korra § 3 lg 6.
Seega ei viivitanud Lennuamet 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini lennukõlblikkussertifikaadi
väljaandmisega õigusvastaselt.
10. Koos lennukõlblikkussertifikaadiga taotles AS Enimex ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi
ja lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamist.
Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi
väljastamiseks ei ole tähtaegu ette nähtud. Ringkonnakohus tuvastas, et kõik nõuded sertifikaatide
väljaandmiseks täideti 5. oktoobril 2006. Lennuameti kassatsioonkaebuse kohaselt jõudis puudused
kõrvaldanud kiri Lennuametisse päev hiljem, 6. oktoobril 2006. Sertifikaadid väljastati 16. oktoobril
2006. Kolleegiumi hinnangul ei ole ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja lennukõlblikkust
tagava organisatsiooni sertifikaadi väljastamisel Lennuamet õigusvastaselt viivitanud. Nagu
lennukõlblikkussertifikaadi väljastamisel, kulub ka nende sertifikaatide puhul paratamatult teatud aeg
sertifikaatide väljaandmise üle otsustamiseks ja nende väljaandmiseks vajalike muude
menetlustoimingute tegemiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole ajavahemik, mis kulus sertifikaatide
menetlemist takistavate puuduste kõrvaldamisest kuni nende väljastamiseni ebamõistlikult pikk ja
seega ei saa asuda seisukohale, et lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja lennukõlblikkust tagava
organisatsiooni sertifikaadi väljastamisel on Lennuamet õigusvastaselt viivitanud.
11. Kuna sertifikaatide väljastamisel on Lennuamet tegutsenud lennukõlblikkussertifikaadi osas
Korra § 3 lg-s 6 sätestatud tähtaja piires ning teiste sertifikaatide osas mõistliku aja piires, ei ole
Lennuameti tegevus õigusvastane. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust ka see, mis tähendus oli
Lennuameti meeldetuletusel arve nr 27 tasumise kohta. Lennuamet väljastas sertifikaadid
meeldetuletusest sõltumata õigeaegselt.
12. Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on LennS § 71 lõike 2 teise lause
tunnistanud Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei taga kehtestatud avalik-
õigusliku rahalise kohustuse elementide kindlaksmääramist kooskõlas PS §-s 113 sätestatud
seadusereservatsiooniga, siis ei võta halduskolleegium seisukohta Lennuameti kassatsioonkaebuse
nende väidete osas, milles leitakse, et LennS § 71 lg 2 teine lause on põhiseaduspärane.
13. Kolleegium nõustub ka Lennuameti kassatsioonkaebuse seisukohaga, et Lennuametilt ei saanud
AS Enimex kasuks välja mõista 155 764,55 krooni alusetu rikastumise sätete järgi.
LennS § 71 lg 2 sätestas: "Tsiviilõhusõidukite ja neid käitavate lennuettevõtjate üle, kellele on välja
antud "Ühtsetele lennundusnõuetele" vastav lennuettevõtja või hooldusorganisatsiooni sertifikaat ja
kelle lennukõlblikkuse tuvastamisele kuuluva õhusõiduki, lennuettevõtja käitatava õhusõiduki või
hooldusorganisatsiooni hooldatava õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass (maximum
certificated take-off mass - MTOW) ületab 15 000 kg, "Õhusõiduki käitamiskäsiraamatus" ettenähtud
istekohtade arv ületab 30 või kasutamise eesmärgiks on rahvusvaheline regulaarne reisijatevedu,
teostab kontrolli käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa
Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon. Kontrolli teostamise kulud tasub
ettevõtja. Pärast kontrolli teostamist väljastatakse ettevõtjale kontrolli lõppakt, mille ettevõtja esitab
Lennuametile."
Kassatsioonkaebuses väidab Lennuamet, et Lennuamet ei ole AS Enimex arvel rikastunud, kuna
vastav summa on tasutud AviaQ-le AS Enimex huvides, mistõttu puudub alus nõuda Lennuametilt
selle tagastamist. AS Enimex ei esita vastuses kassatsioonkaebusele vastuväiteid selle kohta, et
tasutud summa on lõppkokkuvõttes jõudnud AviaQ-le, ehkki leiab, et hüvitis mõisteti AS Enimex
kasuks välja õigesti alusetu rikastumise sätete järgi. Seetõttu eeldab Riigikohtu halduskolleegium, et
vaidlusalust summat, 155 764,55 krooni, ei saanud endale mitte Lennuamet, vaid Rootsi Kuningriigis
registreeritud äriühing AviaQ AB.
14. Riigivastutuse seaduse § 22 lg 1 järgi võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta
avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. VÕS § 1028
lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase
kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust
ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1033 lg 1 kohaselt ei pea saaja saadut tagastama
ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise
tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud.
Seega on alusetu rikastumise sätete alusel millegi väljamõistmise eelduseks see, et asja on saanud see
isik, kellele nõue esitatakse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse rahasumma sai
äriühing AviaQ, mitte Lennuamet. Seetõttu nõustub kolleegium kassaatoriga, et Lennuametilt ei saa
vaidlusalust rahasummat välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel.
15. Vaidlust pole asjas ka selle üle, et selle rahasumma tasumist nõudis AS-lt Enimex Lenns § 71 lg 2
teise lause alusel Lennuamet. Lennuamet esitas selle rahasumma nõudmiseks AS-le Enimex arve
nr 27.
Kuna selle raha nõudmise õiguslik alus on LennS § 71 lg 2 teise lause põhiseadusevastaseks ja
kehtetuks tunnistamisega ära langenud, siis oli Lennuameti poolt selle rahasumma nõudmine
õigusvastane. Kolleegium leiab, et selle raha maksmise nõudmisega tekitati AS-le Enimex kahju.
Kahju tekitamine oli õigusvastane, kuna sama kohtuvaidluse raames jäeti kohaldamata ja tunnistati
Põhiseadusega vastuolus olevaks maksmiskohustuse aluseks olev säte. Põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluses tunnistati sama säte kehtetuks. Kahju ei tekitatud vahetult õigustloova aktiga, kuna
raha maksmise aluseks oli Lennuameti esitatud arve. Olemas on põhjuslik seos Lennuameti poolt
arve esitamise ja selle alusel raha maksmise vahel. Kahju tekitajaks tuleb pidada Lennuametit, kuna
arve raha maksmiseks esitas tema.
Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et vaidlusalune rahasumma - 155 764,55 krooni - kuulub
Lennuametilt väljamõistmisele mitte alusetu rikastumise teel saadu hüvitamiseks, vaid õigusvastaselt
tekitatud kahju hüvitamiseks.
16. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et kassatsioonitähtaja osas
tuli kohaldada TsMS § 670 lg-t 2. Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega reguleerib
Halduskohtumenetluses ammendavalt HKMS § 53, mille esimese lõike kohaselt on
kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest, kui asi
lahendati kirjalikus menetluses, siis kohtuotsuse kättesaamisest.
17. Lennuameti kassatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele. AS Enimex kaebus jääb
rahuldamata osas, milles taotleti sertifikaatide väljastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist
ja sellega tekitatud varalise kahju hüvitamist ning halduskohtu otsus jääb selles osas jõusse.
Ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, milles ta tuvastas sertifikaatide väljaandmisega
viivitamise ja selle õigusvastasuse. Lennukõlblikkuse kontrolli kulud summas 155 764,55 krooni
kuuluvad AS-le Enimex hüvitamisele mitte alusetu rikastumise, vaid kahju hüvitamise sätete alusel.
Ringkonnakohtu otsus kuulub selles osas muutmisele. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus
jõusse.
Halduskohtu otsusega jäeti AS Enimex kaebus täielikult rahuldamata ja mõisteti AS-lt Enimex
Lennuameti kasuks välja menetluskulud 41 075,80 krooni. Kuna halduskohtu otsus jääb üksnes
osaliselt jõusse, kuulub tühistamisele ka halduskohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ning
halduskohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
18. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil esitas Lennuameti esindaja vandeadvokaadi vanemabi
Rainer Kuulme taotluse kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude 35 753,85 krooni
väljamõistmiseks. Kuludokumentide hulgas ei olnud tõendit, mis kinnitaks arvete tasumist. Arvetel
oli üksnes advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt
kuuluvad väljamõistmisele ainult kantud menetluskulud ning menetluskulude kandmist ei saa
tõendada advokaadi kinnitusega arvete tasumise kohta (vt nt 25. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-5-
08; 17. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-39-08; 30. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-52-
08). Kolleegium ei näe põhjust oma seisukohta muuta.
Pärast halduskolleegiumi istungit esitas Lennuameti esindaja täiendava tõendina koopiad
maksekorraldustest arvete alusel õigusabikulude tasumise kohta. Kuna need tõendid esitati pärast
halduskolleegiumi istungit, ei ole kolleegiumil võimalik neid tõendeid arvesse võtta. Lisaks osundab
Riigikohtu halduskolleegium oma praktikale, mille kohaselt ei pruugi kohus välise õigusabi
kasutamisel haldusekandja menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt 19. juuni 2007. a määrus
asjas nr 3-3-1-36-07; 6. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-52-07). Lennuameti taotlus
õigusabikulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata.
19. AS Enimex esindaja vandeadvokaat Kalev Bachmann esitas Riigikohtu istungil taotluse
kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmiseks summas 26 550 krooni.
Kuludokumentide hulgas oli maksekorraldus arve tasumise kohta. Kuna lõppkokkuvõttes on AS
Enimex kaebus pärast kassatsioonimenetlust rahuldatud vaid osaliselt, kuulub AS Enimex taotlus
kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmiseks HKMS § 92 lg 2 alusel samuti vaid
osalisele rahuldamisele. Kolleegium leiab, et kaebuse osalist rahuldamist ning kassatsiooniastmes
toimunud vaidluse keerukust arvestades on Lennuametilt põhjendatud AS Enimex kasuks välja
mõista 10 000 krooni.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann