3-2-1-92-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-92-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 11. november 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Andres Mägi hagi OÜ NOKTETT vastu osanike 31. jaanuari

2007. a koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-4994

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Mägi kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Andres Mägi (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Vesse Võhma

Kostja OÜ NOKTETT (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Carri Ginter

Asja läbivaatamise kuupäev

13. oktoober 2008. a

Istungil osalenud isikud

Istungile osalejaid ei ilmunud.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-07-4994 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2008. a otsus

ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN 12. juunil 2008. a Andres Mägi

eest tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andres Mägi (hageja) esitas 8. veebruaril 2007 Harju Maakohtule hagi OÜ NOKTETT (kostja)

vastu, milles palus tuvastada kõikide kostja osanike 31. jaanuari 2007. a koosolekul vastuvõetud

otsuste tühisus.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik ja ainus juhatuse liige. Kostja osakapital on

380 100 krooni, mis on jagatud kaheks osaks: Merle Mereranna ja Raivo Mereranna ühisomandis on

osa nimiväärtusega 253 400 krooni ja hagejale kuuluva osa nimiväärtus on 126 700 krooni. Kostja

endine juhatuse liige R. Mererand, kelle volitused kostja juhatuse liikmena lõppesid äriseadustiku ja

kostja põhikirja alusel kolmeaastase juhatuse liikme ametiaja möödumise tõttu, on tunnistanud oma

volituste puudumist. R. Mererand võõrandas kuritegelikult, vastuolus heade kommetega ning avaliku

korraga ettevõtte ja äriühingule kuuluva kinnistu välismaisele riiulifirmale tasu vastu saamata ning

koormas kinnistu 100-aastase tasuta kasutusvaldusega.

Kostja osanike 18. detsembri 2006. a erakorralisel üldkoosolekul võeti vastu otsus kustutada

R. Mererand kui endine kostja juhatuse liige äriregistri B-kaardilt, kuna tema volitused kostja

juhatuse liikmena olid lõppenud kolmeaastase juhatuse liikme ametiaja möödumise tõttu ÄS § 184

lg 2 järgi. Nimetatud kanne on äriregistris tegemata, kuna R. Mererand võttis esitatud notariaalsed

kandeavaldused äriregistrist tagasi. Riigikohtu määruse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 ei pea

juhatuse liikme ametiaja lõppedes tähtaja möödumise tõttu osanikud ega nõukogu seda otsusega

vormistama.

R. Mererand kutsus 31. jaanuariks 2007 kokku osanike koosoleku. 31. jaanuari 2007. a koosolekul

vastu võetud otsused on tühised tulenevalt ÄS § 1771 lg-st 1, kuna osanike koosoleku

kokkukutsumise õigus on juhatusel. R. Mererannal ei olnud õigust ega volitusi kutsuda kokku

osanike koosolekut, kuna ta ei olnud juhatuse liige. Samuti rikuti koosoleku kokkukutsumise korda,

kuna teate eesmärgiks oli välistada kõigi osanike osalemine kostja erakorralisel koosolekul. Hageja

saatis 23. jaanuaril 2007 R. Mererannale e-kirja ja tähitud postiga teavituse koosoleku

ebaseaduslikkusest, sellest hoolimata toimus 31. jaanuaril 2007 advokaadibüroos Sorainen Law

Offices osanike koosolek. Vastuvõetud otsused on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga.

Hageja palus tuvastada kostja osanike 31. jaanuari 2007. a koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus

hageja tagasikutsumise kohta juhatuse liikme kohalt, hageja väljaarvamise kohta osanike hulgast ja

osanike nimekirja korra pidamise kinnitamise kohta.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Osanike 31. jaanuari 2007. a koosolek

kutsuti kokku osanikevaheliste erimeelsuste lahendamiseks ning edasiste õigusrikkumiste

vältimiseks. R. Mererand oli koosoleku kokkukutsumise ajal ja on ka praegu kostja juhatuse liige,

kuna 18. detsembril 2006 kostja osanike koosolekul vastu võetud otsus R. Mereranna juhatuse

liikmena äriühingu B-kaardilt kustutamiseks on tühine. Kui asuda seisukohale, et R. Mererand ei ole

kostja juhatuse liige, oli tal kostja 2/3 osa omanikuna ÄS § 171 lg 3 alusel osanike koosoleku

kokkukutsumise õigus. ÄS § 184 lg 2 sätestab juhatuse liikme ametiaja tähtajalisena, samas ei keela

sama paragrahvi sama lõige juhatuse liikme ametiaja taasuuendamist poolte otsusel või vaikival

kokkuleppel seaduses sätestatud tähtaja võrra. Juhatuse liikme ametiaeg pikeneb VÕS § 20 lg-st 2 ja

TsÜS § 68 lg-st 4 tulenevalt poolte vaikival kokkuleppel, kostja juhatuse liikme ametiaja

pikendamine poolte vaikiva kokkuleppe alusel on pooltevaheline praktika. Nimetatud seisukoht

tuleneb ka Riigikohtu otsusest asjas nr 3-1-1-84-01. R. Mereranna juhatuse liikme staatus ei olnud

lõppenud, kuna pikenes pooltevahelise vaikiva kokkuleppe alusel. Alternatiivsena oli R. Mererannal

õigus kokku kutsuda osanike koosolek ka ÄS § 171 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel.

Väide otsuste vastuolu kohta heade kommetega on tõendamata. R. Mererand täitis seadust ja hagi

tagamise määrust, see ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja õigusi ei ole rikutud. Hageja kutsuti

koosolekule, talle edastati päevakord ja ta osales koosolekul esindaja kaudu. Nii A. Mägi kui

R. Mererand jätkasid juhatuse liikme ülesannete täitmist. Koosoleku toimumine advokaadibüroos on

kooskõlas pooltevahelise praktikaga. Kohtupraktika kohaselt ei ole koosoleku pidamine teises kohas

oluline rikkumine.

3. Harju Maakohus jättis 6. veebruari 2008. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja osales koosolekul esindaja kaudu. Seda

tõendavad ka koosolekul osalenud osanike nimekiri ja hageja poolt tema esindamiseks antud volikiri.

ÄS § 170 lg-s 2 sätestatut seega ei rikutud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga koosolekul

vastuvõetud otsuste vastuolu kohta heade kommete ja avaliku huviga. Hageja kutsuti koosolekule, ta

osales koosolekul esindaja kaudu, hageja ei põhistanud ega tõendanud väidet, et osal osanikest ei

võimaldatud koosolekust osa võtta.

ÄS § 184 lg-s 2 on ette nähtud juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõue. ÄS § 184 lg 2 välistab

juhatuse liikme määramise tähtajatult.

Kostja osanike 18. detsembri 2006. a erakorralise üldkoosoleku protokoll ei tõenda, et R. Mererand ei

ole kostja juhatuse liige, kuna nimetatud koosolekul vastuvõetud otsused on vaidlustatud kohtus.

VÕS § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb

seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal

kehtivatest tavadest. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 68 lg-s 4. R. Mereranna kostja juhatuse

liikme volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud sellega, et R. Mererand jätkas

juhatuse liikmena tegutsemist, ning osanike 10. oktoobri 2006. a otsusega, millega otsustati mõlema

juhatuse liikme volitusi pikendada pärast seaduses sätestatud kolme aastase tähtaja möödumist.

Seisukohta, et juhatuse liikme ametiaega võib lugeda asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel

osanikega pikendatuks, kinnitab Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud otsuse p 17.

Koosoleku toimumine advokaadibüroos ei saa olla koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse

tuvastamise aluseks, kuivõrd tegemist ei ole olulise rikkumisega. Kostja väitel toimus ka varem

koosolekuid advokaadibüroos, sh hageja kokkukutsutuid, see oli kooskõlas pooltevahelise praktikaga.

Hageja seda väidet ei vaidlustanud.

Juhindudes ÄS § 171 lg-st 1, oli R. Mererand pädev koosolekut kokku kutsuma. Kooskõlas ÄS § 170

lg-ga 2 oli koosolek pädev otsuseid vastu võtma.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega hagi rahuldada.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. mai 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei pidanud ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 vajalikuks

korrata maakohtu otsuse põhjendusi ja vastas ainult apellatsioonkaebuse väidetele.

Hageja on kaebuses väitnud, et maakohus on ebaõigesti jätnud menetluse peatamata. Kohtute

menetluses on vaidlused, kus tuvastatakse, kas R. Mererannal on juhatuse liikme volitused.

Menetluse peatamata jätmine ei põhjustanud ebaõiget otsust ja maakohus on õigesti tuvastanud

R. Mereranna volitused osanike 31. jaanuari 2007. s koosoleku kokkukutsumiseks.

Hageja on esitanud nõude kahel alternatiivsel alusel: esiteks tuvastada osanike koosoleku otsuste

tühisus ÄS § 1771 alusel, kuna nende vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, ja

teiseks on vastuvõetud otsused vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. Ebaõige on hageja

väide, et maakohus ei ole käsitlenud tema väidet vastuvõetud otsuste vastuolu kohta avaliku korra ja

heade kommetega. Maakohus on tuvastanud, et hageja vastavasisulised väited on põhistamata ja

tõendamata. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Nõude

esitanud hageja pidi esitama asjaolud, millest tulenes tema arvates vastuvõetud otsuste tühisus,

sealjuures näidates, milliseid võlausaldajate kaitseks ja avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet on

vastuvõetud otsustega rikutud või milles seisneb vastuolu heade kommetega, ning TsMS § 230 lg 1

alusel nende asjaolude esinemist tõendama. Hageja on väitnud, et R. Mererand kutsus osanike

koosoleku kokku selleks, et takistada hagejal osalemast osaühingu juhtimises ning varjata enda toime

pandud kuritegusid. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, mille kohaselt on hageja väited

tõendamata. Riigiprokuratuuri 11. jaanuari 2007. a määrus kriminaalmenetluse alustamata jätmise

tühistamise kohta ei tõenda hageja esitatud asjaolusid. Olukorras, kus kostja osanike vahelised suhted

on konfliktsed ja poolte vahel on käimas mitu kohtuvaidlust, ei saa teha vastuvõetud otsuste

vastavuse kohta heade kommetega ka koguhinnanguna maakohtust erinevat järeldust. R. Mererannale

kuulub suurem osaühingu osa ja ta on õigustatud otsustama juhatuse liikme valimise ja

tagasikutsumise üle. Eeltoodud õiguse teostamine ei ole üldjuhul vastuolus heade kommetega.

Maakohus on õigesti mitte nõustunud hageja väitega koosolekul vastu võetud otsuste vastuolu kohta

avaliku korra ja heade kommetega.

Samuti on hageja vaidlustanud maakohtu järelduse, mille kohaselt oli R. Mererand õigustatud kokku

kutsuma osanike koosoleku. Vaidlus on selles, kas R. Mererand on jätkuvalt kostja juhatuse liige või

mitte. ÄS § 171 lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. Vaidlust ei ole selles, et

R. Mereranna kostja juhatuse liikmeks valimisest on möödunud üle kolme aasta. ÄS § 184 lg 2 järgi

on juhatuse liikme ametiajaks kolm aastat, kui põhikirjast ei tulene teisiti. Kostja põhikiri

äriseadustikust erinevat juhatuse liikme volituste tähtaega ei sätesta. R. Mereranna juhatuse liikme

volituste algus on 22. oktoober 1997. Maakohus on asjaolusid õigesti arvestades tuvastanud, et

R. Mereranna ametiaega juhatuse liikmena on pikendatud osanikega kokkuleppel. Äriühingu ja

juhatuse liikme vahel on lepinguline suhe, mille kestus ÄS § 184 lg 2 järgi on piiratud kolme aastaga.

Pärast tähtaja lõppu on R. Mererand jätkanud juhatuse liikme kohustuste täitmist. Samuti on ka

hageja samast ajast kui R. Mererand kostja juhatuse liige. Nii hageja kui ka R. Mererand on kostja

osanikud. Mõlemad juhatuse liikmed on pärast 22. oktoobrit 2000 täitnud vaikival kokkuleppel

juhatuse liikme kohustusi, täites juhtimis- ja esindusfunktsiooni, koostades ja esitades majandusaasta

aruandeid ja tehes muid juhatuse pädevusse kuuluvaid toiminguid. Sellisel moel juhatuse liikme

volituste pikendamist ei välista ka hageja viidatud Riigikohtu määrus nr 3-2-1-39-05. Nimetatud

määrus käsitleb registrikande tegemisel hinnatavaid küsimusi, mitte aga osanike ja juhatuse liikme

vahelisi suhteid. Seetõttu ei saa viidatud Riigikohtu määrusest järeldada, et osanikud ei võiks

pikendada juhatuse liikme ametiaega VÕS § 20 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 4 järgi vaikival kokkuleppel.

Maakohtu otsus juhatuse liikme volituste pikenemise kohta ei ole vastuoluline. Maakohus ei ole

tuvastanud, et juhatuse liikmete ametiaeg pikenes osanike 10. oktoobri 2006. a otsusega. Maakohtu

otsuse kohaselt tõendab nimetatud otsus ainult seda, et R. Mererand on jätkanud juhatuse liikmena

tegutsemist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja osanike 18. detsembri 2006. a erakorralise

üldkoosoleku otsus ei tõenda, et R. Mererand ei ole kostja juhatuse liige, kuna vastuvõetud otsus on

kohtus vaidlustatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud menetluse peatama. Tsiviilasjas nr 2-07-

01 vaieldakse muu hulgas selle üle, kas R. Mererand oli kostja juhataja detsembril 2006. Kui

R. Mererand ei olnud kostja juhatuse liige juba 18. detsembril 2006, siis ei olnud tal õigust kokku

kutsuda ja korraldada ka kostja osanike 31. jaanuari 2007. a koosolekut.

Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga andnud sisulist hinnangut hageja väitele, et osanike

31. jaanuari 2007. a koosoleku otsused on vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga.

R. Mererand on kuritegelikult võõrandanud kostja kinnistu enda kontrolli all olevale äriühingule.

Samuti on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise õiguse

teostamine ei saa olla vastuolus heade kommetega, sest R. Mererannale kuulub äriühingus suurem

osalus. Ka suurema osalusega isiku vastuvõetud otsust peab saama vaidlustada, sest vastupidine

tõlgendus oleks vastuolus äriseadustiku mõttega ning kahjustaks äriühingu teiste osanike ja

võlausaldajate huve.

Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud ÄS § 184 lg-t 2. Seadus ei sätesta võimalust, et juhatuse

liikme volituste pikendamine või juhatuse valimine võiks toimuda vaikimisi ilma osanike otsuseta.

8. Kostja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

9. Riigikohtu istungile osalejaid ei ilmunud. Mõlema poole esindajad teavitasid Riigikohut ilmumata

jätmisest ja palusid asja lahendada ilma nende osavõtuta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

11. Kolleegium analüüsib esmalt kassatsioonkaebuse väidet, mille kohaselt on ringkonnakohus

tõlgendanud ebaõigesti ÄS § 184 lg-t 2, ehk küsimust sellest, kas juhatuse liikme ametiaeg saab

pikeneda vaikivalt ilma osanike otsuseta.

Riigikohus on sarnases tsiviilasjas (nr 3-2-1-65-08) 8. oktoobril 2008. a tehtud otsuses jõudnud selles

küsimuses järgmistele seisukohtadele. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi

seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse

liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt

üldjuhul tahteavalduseks. Siiski nõustus Riigikohus viidatud lahendis sellega, et juhatuse liikme

ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68

lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega.

Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu

osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st

pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast

juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele. Põhikirjaga võib

selline heakskiitmine olla ka välistatud.

Kolleegium kordab tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 34 sedastatut, et erandlikult tuleb

kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega

on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme

nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuetele). Oluline on, et

isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta

jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja

möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks

võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine.

Nimelt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu ÄS § 179 lg 1 järgi raamatupidamise

aastaaruande ja tegevusaruande. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna

deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku ÄS

§ 179 lg 2 kohaselt osanikele. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud ÄS § 179 lg 3

(aga ka ÄS § 168 lg 1 p 5) kohaselt. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad

osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud

isikute ametiseisundit.

12. Kohtud on praeguses asjas põhimõtteliselt tuvastanud, et poolte tahe oli, et R. Mererand (ja

hageja) jätkaksid kostja juhatuse liikmetena, ja on viidanud ka kostja majandusaasta aruande

koostamisele ja esitamisele. Siiski ei ole tuvastatud selgelt osanike otsust, millest võiks järeldada

R. Mereranna ametiaja pikendamist, mh majandusaasta aruande kinnitamist osanike poolt.

Kolleegiumi arvates ei järginud ringkonnakohus selles osas TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8

(koostoimes TsMS § 654 lg 1 teise lausega) ning § 654 lg-s 5 sätestatud otsuse põhjendamise

kohustust. Kohtulahendite põhjendused ei ole piisavad, tuvastamaks R. Mereranna ametiaja

pikenemise juhatuse liikmena. Riigikohus ei saa aga ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata

(TsMS § 688 lg-d 3-5). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgelt tuvastada, kas kostja

osanikud on R. Mereranna juhatuse liikmena jätkamise tagantjärele otsusega heaks kiitnud.

Kolleegium juhib tähelepanu ka väljendi "juhatuse liikme volitus" ebaõigele kasutamisele

kohtulahendites. "Volitus" on TsÜS § 117 lg 2 kohaselt kitsapiiriline termin, mis väljendab üksnes

tehinguga isikule antud teise isiku esindamise õigust. Juhatuse liikme esindusõigus tuleneb aga

seadusest (TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1, § 181 lg 1), pealegi on juhatuse liikmel mitmeid

ametiseisundiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mis ei piirdu esindusõigusega.

13. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud ei ole võtnud seisukohta hageja väidete kohta,

mille järgi on osanike koosoleku otsused vastuolus ka heade kommete ja avaliku korraga. Kohtud on

leidnud, et hageja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Riigikohus ei saa ise asjaolusid tuvastada ega

tõendeid hinnata (TsMS § 688 lg-d 3-5).

14. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole osaühingus suuremat osa

omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta heade kommetega vastuolus.

Vastasel korral saaks(id) väiksema osalusega isik(ud) pahatahtlikult takistada äriühingu normaalset

majandustegevust. Nimetatud otsused peavad olema tehtud õigusaktide ja äriühingu põhikirja

nõudeid järgides. ÄS § 184 lg 1 esimese lause kohaselt valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi

osanike poolt. ÄS § 184 lg 3 esimese lause kohaselt võib juhatuse liikme osanike otsusel, sõltumata

põhjusest, tagasi kutsuda. ÄS § 170 lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid,

kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

suurema esindatuse nõuet. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt

antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet.

Eelnenu ei tähenda seda, et väiksema osalusega isikud ei saaks selliseid otsuseid üldse vaidlustada

(ÄS § 178 lg 3 tingimustel). Küll aga ei saa vaidlustamise aluseks olla iseenesest suurema

häälteenamusega otsuse tegemise fakt. Otsust saab vaidlustada nt otsuse vastuvõtmise

protseduuriliste reeglite rikkumise tõttu. Väiksema osalusega isikute nn sisulised õigused on kaitstud

muude sätete kaudu, nt ÄS §-ga 166, mis näeb ette osaniku õiguse saada teavet osaühingu tegevuse

kohta ja ÄS §-ga 187, mis näeb ette osaühingu juhatuse liikme vastutuse.

15. Kolleegium leiab erinevalt kassatsioonkaebuses väidetust, et kohtutel ei olnud praeguses asjas

vaja menetlust TsMS § 356 alusel peatada. TsMS § 356 ega muud sätted ei keela asjaolude

tuvastamist (juhatuse liikme ametiaja pikenemine), mis on aluseks kohtuotsuse resolutsioonis

seisukoha võtmiseks hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

16. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse

asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks