3-3-1-63-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-63-08

Määruse kuupäev

10. november 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Megaservice OÜ kaebus Tapa Vallavalitsuse 7. mai 2008. a

korralduse nr 1430 punkti 3 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a määrus haldusasjas nr 3-

08-1011

Menetluse alus Riigikohtus

Tapa Vallavalitsuse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tapa Vallavalitsuse määruskaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-1011 ja jätta

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 28. mai 2008. a

määrus koos käesoleva määruse põhjendustega.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tapa Vallavalitsuse 7. mai 2008. a korraldusega nr 1430 algatati hange toitlustamisteenuse

osutamiseks Tapa Gümnaasiumis ja Tapa Vene Gümnaasiumis. Korralduses viidati Tapa

Vallavolikogu 10. aprilli 2008. a otsusele nr 146 "Nõusoleku andmine riigihanke korraldamiseks" ja

Tapa Vallavalitsuse 4. jaanuari 2008. a määrusele nr 1 "Tapa Vallavalitsuses ja valla hallatavates

asutustes riigihangete ja alla piirmäära hangete läbiviimise kord". Korralduses viidati ka Riigihangete

seaduse (RHS) §-le 3, § 10 lg 1 p-le 2 ja §-le 19. Korralduse p-ga 1 lõpetati Tapa

Vallavalitsuse 23. aprilli 2008. a korraldusega nr 1282 alustatud hankemenetlus, p-ga 2 korraldati uus

hange ja kinnitati hankedokumendid ning p-ga 3 tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks ja

hankedokumendid saadeti Virumaa Suurköök OÜ-le, Fazer Amica Eesti AS-le, Järva Tarbijate

Ühistule, AS-le Vaiko Auto, OÜ-le Orfeum, AS-le Monika OP, Koolitoitlustuse OÜ-le ja Stadnik

Toitlustus OÜ-le.

2. Megaservice OÜ esitas 15. mail 2008 Tapa Vallavalitsusele avalduse sooviga osaleda sellel hankel

ja palus väljastada talle hankedokumendid. Tapa Vallavalitsuse 21. mai 2008. a istungi protokolli

nr 20 kohaselt otsustati mitte laiendada kinnitatud isikute ringi ja jäeti Megaservice OÜ avaldus

rahuldamata.

3. Megaservice OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tapa Vallavalitsuse 7. mai 2008. a

korralduse nr 1430 p 3 tühistamiseks. Esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebuse

kohaselt osutas Megaservice OÜ toitlustamisteenust Tapa Vene Gümnaasiumis (leping 2. septembrist

2002 kuni 1. juulini 2008) ja Tapa Gümnaasiumis (leping 8. augustist 2003 kuni 31. maini 2008).

Tapa Vallavalitsus avaldas Internetis oma kodulehel teate, et soovib sõlmida lihtsustatud korras

tellitava teenuse hankelepingu nimetatud gümnaasiumides toitlustamisteenuse osutamiseks

1. septembrist 2008 kuni 30. juunini 2013. Tapa Vallavalitsus algatas 23. aprilli 2008. a korraldusega

nr 1282 hankemenetluse nimetatud gümnaasiumides toitlustamisteenuse osutamiseks, milleks tuli

esitada taotlused 6. maiks 2008. Megaservice OÜ esitas nimetatud tähtajaks taotluse. Tapa

Vallavalitsus teatas 9. mai 2008. a kirjaga, et tähtajaks laekus ainult üks taotlus (Megaservice OÜ-lt)

ja hanke korraldamiseks moodustatud komisjon leidis, et hankemenetlust ühe pakkujaga jätkates ei

taga see hankija poolt rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist ning parimat

võimalikku hinna ja kvaliteedi suhet. Seetõttu otsustati mitte kontrollida taotleja kvalifikatsiooni ja

teha vallavalitsusele ettepanek lugeda see hankemenetlus lõppenuks. Kirjas märgiti veel, et

vallavalitsus otsustas 7. mai 2008. a korraldusega nr 1430 varem väljakuulutatud hankemenetluse

lõpetada ja korraldada uue hanke ning tegi korralduse p-s 3 ettepaneku pakkumuste esitamiseks

vallavalitsuse poolt väljavalitud firmadele. Kaebuses märgiti, et Megaservice OÜ esitas 15. mail 2008

vallavalitsusele kirjaliku avalduse sooviga osaleda uuel riigihankel ja palus väljastada talle

hankedokumendid. Vallavalitsus seda avaldust ei rahuldanud. Kaebaja leidis, et vaidlustatud

korralduse p 3 on õigusvastane, sest see on vastuolus RHS § 3 p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega: hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt

ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate

pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; hankija peab tagama

riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; hankija peab kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja

mittediskrimineerivalt; hankija peab tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Vallavalitsusele oli

teada kaebaja soov ja ka võimalus osaleda sellel hankel. Vallavalitsus oli kohustatud tagama

konkurentsi ja tegema kaebajale ettepaneku pakkumuse esitamiseks ning saatma talle

hankedokumendid. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliste kriteeriumide alusel valiti korralduse

punktis 3 märgitud äriühingud. Kaebajat ei ole koheldud nendega võrdselt, teda on diskrimineeritud.

Vallavalitsus rikkus Haldusmenetluse seaduse §-s 54, § 55 lg-s 1, § 56 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud

põhimõtteid haldusakti kohta. Korraldus on motiveerimata, mistõttu ei ole tagatud selle

kontrollitavus. Ilmselgelt põhjendamatu haldusakt kuulub tühistamisele.

Megaservice OÜ asus seisukohale, et selle vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

Vallavalitsuse korralduses viidatud RHS § 19 lg-st 1 ja hankedokumentidest tuleneb, et vallavalitsus

otsustas tellida koolide toitlustusteenuse lihtsustatud korras. RHS § 19 lg 1 sätestab, et hankija ei ole

kohustatud korraldama selles seaduses sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu

sõlmimisel, mille eelnevast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad käesoleva seaduse

lisa 2 osas B nimetatud teenused. RHS § 19 lg 3 sätestab, et kui lõikes 1 nimetatud hankelepingu

maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete piirmääraga või ületab seda, esitab hankija

pärast hankelepingu sõlmimist selle seaduse §-s 37 sätestatud korras riigihanke aruande. Kui sellise

hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või

ületab seda, on hankija kohustatud järgima lisaks §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise

reegleid. Muus osas lähtub hankija selliste hankelepingute sõlmimisel üksnes selles peatükis

sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Kaebaja leiab,

et lihtsustatud korras teenuste tellimisel kohalduvad üksnes 1. peatüki §-d 1-24. Hankemenetluse

liigid on loetletud 2. peatüki §-des 25 kuni 28 ning nendeks on avatud hankemenetlus ja piiratud

hankemenetlus, võistlev dialoog, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus ja

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Lihtsustatud korras teenuste tellimine ei ole

hankemenetlus. RHS § 117 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest

huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, võib vaidlustada

hankija tegevuse, kui ta leiab, et selle seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi, esitades

Riigihangete ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) sellekohase

vaidlustuse. Siit tuleneb, et vaidlustuskomisjonil on pädevus üksnes hankemenetluses koostatavate

dokumentide või tehtavate otsuste vaidlustamiseks. Sama tuleneb ka RHS § 126 lg 1 p-st 5, milles on

sätestatud vaidlustuskomisjoni pädevus otsuse tegemisel (tunnistada kehtetuks hankija tehtud

hankemenetlusega seotud selle seadusega vastuolus olev otsus või kohustada hankijat viima

hankemenetlusega seotud selle seadusega vastuolus olev otsus või kohustades hankijat viima hanke

alusdokument vastavusse õigusaktidega ette nähtud nõuetele). Eeltoodust on võimalik teha järeldus,

et lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei kohaldu RHS § 117 lg-s 1 sätestatud hankija tegevuse

vaidlustamise üldine kord, kuna tegemist ei ole hankemenetlusega. Seetõttu ei ole võimalik esitada

vaidlustust vaidlustuskomisjonile kui haldusorganile. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus

on haldusakt ja HKMS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 kohaselt on võimalik selle peale esitada kaebus

halduskohtule.

4. Tartu Halduskohtu 28. mai 2008. a määrusega lõpetati haldusasja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1

alusel, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Esialgse õiguskaitse taotlus jäeti läbi vaatamata.

Halduskohus leidis, et vaidlus puudutab koolide toitlustamisteenuse tellimist lihtsustatud korras

Riigihangete seaduse tähenduses. Riigihangete teostamisega seotud vaidlustuste lahendamise kord on

reguleeritud Riigihangete seaduses. RHS § 129 lg 1 kohaselt ei ole halduskohus esimeses astmes

pädev läbi vaatama kaebusi sama seaduse § 117 lg-tes 2 ja 3 loetletud asjades. RHS § 117 sätestab

hankija tegevuse vaidlustamise korra. RHS § 117 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või

hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel võimalus selles riigihankes

osaleda, vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et nimetatud seaduse rikkumine hankija poolt

rikub tema õigusi, esitades vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. RHS § 117 lg-s 2 on

loetletud hankija dokumendid ja otsused, mille peale võib esitada vaidlustuse. RHS § 117 lg 4

kohaselt on vaidlustuskomisjon kohtuväline vaidluste lahendamise organ Riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 15 lg 2 p 1 tähenduses. RHS § 129 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vaidlustuskomisjoni

otsuse peale hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ja selle menetlusele kohaldatakse

Halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis

sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi RHS § 117 lg-

tes 2 ja 3 loetletud asjades.

5. Megaservice OÜ esitas 30. mail 2008 halduskohtu määruse peale määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. Määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada ja

saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks,

et peatada riigihanke menetlus, osalejate kvalifitseerimise otsustamine ja mis tahes muude toimingute

või otsustuste tegemine seoses nimetatud hankega, sest vastasel korral võib muutuda kohtuotsuse

täitmine võimatuks.

Määruskaebuses leiti, et vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Vallavalitsus tellis koolide

toitlustamisteenuse lihtsustatud korras. RHS § 19 lg 1 sätestab, et hankija ei ole kohustatud

korraldama käesolevas seaduses sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel,

mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad käesoleva seaduse lisa 2 osas B

nimetatud teenused. RHS § 19 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, esitab

hankija pärast hankelepingu sõlmimist sama seaduse §-s 37 sätestatud riigihanke aruande. Kui

hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või

ületab seda, on hankija kohustatud järgima §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid.

Muus osas lähtub hankija taoliste hankelepingute sõlmimisel üksnes selles peatükis sätestatud

nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Seega kohalduvad

lihtsustatud korras teenuste tellimisel üksnes §-d 1-24 ja § 37 ning rahvusvahelise piirmäära

ületamisel ka § 33. Hankemenetluse liigid on loetletud §-des 25-28 ja nendeks on avatud

hankemenetlus, piiratud hankemenetlus, võistlev dialoog, väljakuulutamisega läbirääkimistega

hankemenetlus ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Seega lihtsustatud korras

teenuste tellimisel ei ole tegemist hankemenetlusega. RHS § 117 lg-st 1 tuleneb, et

vaidlustuskomisjonil on pädevus üksnes hankemenetluses koostatavate dokumentide või tehtavate

otsuste vaidlustamisel. Sama tuleneb ka RHS § 126 lg 1 p-st 5, kus on sätestatud vaidlustuskomisjoni

pädevus otsuse tegemisel. Kuna RHS § 19 lg-s 3 on otsesõnu sätestatud, et lihtsustatud korras

teenuste tellimisel kohalduvad §-d 1-24 ja § 37, siis saab sellest teha järelduse, et RHS § 117 lg 1 ei

kohaldu ja seega puudub kaebuse esitajal võimalus esitada vaidlustust vaidlustuskomisjonile.

Vaidlustuskomisjonil puudub pädevus lahendada lihtsustatud korras teenuste tellimisel tõusetunud

vaidlusi. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Vallavalitsuse korraldus on haldusakt, mille peale on HKMS § 3 lg 1 p 1

ja § 4 lg 1 kohaselt võimalik esitada kaebus halduskohtule.

6. Tartu Halduskohtu 30. mai 2008. a määrusega võeti Megaservice OÜ määruskaebus halduskohtu

menetlusse, kuid jäeti sama määrusega rahuldamata ja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata

ning edastati määruskaebus läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

7. Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a määrusega haldusasjas nr 3-08-1011 rahuldati

Megaservice OÜ määruskaebus, tühistati halduskohtu määrus ja saadeti asi sisuliseks arutamiseks

Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus nõustus Megaservice OÜ määruskaebuses esitatud väidetega

ja leidis, et lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei ole tegemist hankemenetlusega. Kuna lihtsustatud

korras teenuste tellimisel ei kohaldu RHS § 117 lg 1, siis ei ole kaebajal võimalust esitada vaidlustust

vaidlustuskomisjonile. Tegemist on haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada halduskohtus.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et selle vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Ringkonnakohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vaidlustatud korralduse alusel

toimuva riigihanke kuni kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse rahuldamist põhjendati sellega, et

hankemenetluse peatamata jätmisel võib tekkida olukord, kus kolmandate isikutega on juba sõlmitud

hankeleping ja seda lepingut ei oleks võimalik tühistada. Seetõttu ei oleks võimalik kaebaja jaoks

võimalikku positiivset kohtuotsust täita.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Tapa Vallavalitsuse määruskaebuses Riigikohtule palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada,

sest ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusnormi, samuti

jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Väited on järgmised:

1) RHS § 19 lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud korraldama Riigihangete seaduses sätestatud

korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui

50 protsenti moodustavad selle seaduse lisa 2 osas B nimetatud teenused. RHS § 19 lg 3 sätestab

nõuded, millest peab lähtuma hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingute

sõlmimisel. RHS § 37 kohaselt peab hankija esitama lihtsustatud korras tellitavate teenuste hanke

läbiviimisel pärast hankelepingu sõlmimist riigihanke aruande. Koolide toitlustusteenuse tellimine on

lihtsustatud korras korraldatav hange Riigihangete seaduse tähenduses. Kuigi RHS § 19 lg 1 kohaselt

ei ole hankija kohustatud korraldama Riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust

teenuste hankelepingu sõlmimisel, on tegemist Riigihangete seaduses sätestatud korras läbiviidava

hankega, millele laieneb selles seaduses kehtestatud vaidluste lahendamise kord. Kõigi Riigihangete

seaduse mõistes hangete läbiviimisega seotud vaidluste menetlemine toimub Riigihangete Ameti

juures asuvas vaidlustuskomisjonis. Põhjendatud ei ole lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankele

kohaldada üldisest korrast erinevat vaidluste lahendamise korda. Hankija tegevuse vaidlustamise

korra sätestab RHS § 117. RHS § 117 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses

osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda

(vaidlustaja), vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et selle seaduse rikkumine hankija poolt

rikub tema õigusi, esitades vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. RHS § 117 lg-s 2 on

loetletud dokumendid ja otsused, mille peale võib vaidlustuse esitada. RHS § 117 lg 4 kohaselt on

vaidlustuskomisjon kohtuväline vaidluste lahendamise organ RVastS § 15 lg 2 tähenduses. RHS

§ 129 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale hankija asukoha järgsele

ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse Halduskohtumenetluse seadustikus

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut selles peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole

esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi selle seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades.

Seega ei kuulu käesolev vaidlus mitte halduskohtu, vaid vaidlustuskomisjoni pädevusse;

2) ringkonnakohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, kuid rikkus seejuures oluliselt

menetlusnormi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus rikkus HKMS § 122 lg 2

nõudeid. Tapa Vallavalitsus esitas 27. mail 2008. a Tartu Halduskohtule arvamuse, milles ta esitas

oma seisukohad, miks taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus ei ole nende põhjendustega arvestanud. Vallavalitsusel olid sõlmitud Megaservice

OÜ-ga tähtajalised lepingud gümnaasiumide toitlustamiseks, kuid lepingud on käesolevaks ajaks

lõppenud ja osaühingul ei saa olla õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse uued lepingud ilma

hanget korraldamata. Tartu Ringkonnakohus vaatas Megaservice OÜ määruskaebuse läbi kirjalikus

menetluses ja põhjendas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist sellega, et kui sõlmitakse

hankeleping, võib kohtuotsuse täitmine osutuda raskeks või võimatuks. Kuid vallavalitsuse 28. mai

2008. a korraldusega nr 1536 kinnitati pakkumuste vastavaks tunnistamine, 10. juuni 2008. a

korraldusega nr 1606 kinnitati pakkumuse edukaks tunnistamine ja 20. juunil 2008. a sõlmiti ka

hankeleping toitlustusteenuse osutamiseks edukaks pakkujaks tunnistatud pakkujaga. Tapa

Vallavalitsus sai Megaservice OÜ poolt esitatud määruskaebusest ja selle menetlemisest teada alles

siis, kui talle saadeti Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a kohtumäärus. Tartu Ringkonnakohus ja

Tartu Halduskohus ei saatnud vallavalitsusele määruskaebuse ärakirja ega küsinud vallavalitsuse

seisukohta.

9. Megaservice OÜ esindaja kirjalikus vastuses vaieldakse määruskaebusele vastu. Ühtlasi leitakse,

et Tapa Vallavalitsusel puudub õigus esitada määruskaebust Riigikohtule.

HKMS § 741 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on

seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Tapa Vallavalitsus ei tugine

määruskaebuses asjaolule, et ringkonnakohtu määrus takistaks asja edasist menetlust.

Ringkonnakohtu määrusega muudeti asja edasine menetlus võimalikuks. Halduskohtumenetluse

seadustikus ei ole sätestatud võimalust esitada Riigikohtule määruskaebust ringkonnakohtu määruse

peale, millega ringkonnakohus saadab asja sisuliseks arutamiseks halduskohtule. HKMS § 24 lg 3

alusel on menetluse lõpetamise määruse peale õigus esitada määruskaebus. Menetlusseadustik ei

sätesta, et ringkonnakohtu määruse peale, millega tühistatakse halduskohtu menetluse lõpetamise

määrus, oleks puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus Riigikohtule. Ringkonnakohtu määruse

näol on tegemist HKMS § 11 lg-s 9 sätestatud asja menetlusse võtmise määrusega ja selle

vaidlustamist ei ole ette nähtud.

HKMS § 122 lg 5 kohaselt ei saa edasi kaevata ringkonnakohtu määrust, millega ringkonnakohus

halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise

määruse muudab või tühistab. Kui määruse esialgse õiguskaitse kohta tegi ringkonnakohus, võib selle

peale esitada määruskaebuse Riigikohtule, välja arvatud juhul, kui selline määrus tehti halduskohtu

määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Ringkonnakohus tegi esialgse õiguskaitse

määruse halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel, mistõttu ei või selles osas

esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust.

Kui aga leitakse, et vallavalitsusel on määruskaebuse esitamise õigus Riigikohtule, siis ei ole

vallavalitsuse määruskaebus põhjendatud ja ringkonnakohtu määrus on õige.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kolleegium võtab esmalt seisukoha, kas Tapa Vallavalitsusel on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebus Riigikohtule (I), siis lahendatakse küsimus, kas lihtsustatud korras

tellitava teenuse puhul on tegemist hankemenetlusega, mida on võimalik vaidlustada

vaidlustuskomisjonis (II), seejärel käsitletakse menetlusnormi rikkumist (III) ja lõpuks lahendatakse

määruskaebus (IV).

I

10. Megaservice OÜ leiab, et Tapa Vallavalitsusel ei ole õigust esitada Tartu Ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebust Riigikohtule. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Tartu Halduskohus lõpetas määrusega asja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et asi ei

kuulu halduskohtu pädevusse ja asja peab menetlema vaidlustuskomisjon. Ringkonnakohus tühistas

halduskohtu määruse põhjusel, et asi kuulub halduskohtu pädevusse ja asja ei pea menetlema

vaidlustuskomisjon.

HKMS § 741 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on

seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

Kolleegium märgib, et Tapa Vallavalitsus on praegusel juhul vaieldamatult ringkonnakohtu

määrusega puudutatud menetlusosaliseks. Tapa Vallavalitsuse määruskaebuse mõtteks on, et

ringkonnakohtu määrus takistab asja edasist menetlust sellega, et ei ole selge, milline organ peaks

vaidluse lahendama. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus võib takistada asja edasist

menetlemist ka sellega, et määrus ei loo ühest selgust, milline organ on pädev asja menetlema.

Seetõttu on kolleegium seisukohal, et Tapa Vallavalitsusel on õigus esitada ringkonnakohtu määruse

peale määruskaebus Riigikohtule.

Ringkonnakohus, lahendades Megaservice OÜ määruskaebust, kohaldas samas määruses ka esialgset

õiguskaitset.

HKMS § 122 lg 5 sätestab, et kui esialgse õiguskaitse kohta tegi määruse ringkonnakohus, võib selle

määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule, välja arvatud juhul, kui selline määrus tehti

halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel.

Kolleegium märgib, et kuna halduskohus ei võtnud esialgse õiguskaitse taotluse suhtes seisukohta,

siis taotles Megaservice OÜ esialgset õiguskaitset ringkonnakohtult. Ringkonnakohus rahuldas

Megaservice OÜ taotluse ja kohaldas määrusega esialgset õiguskaitset. Kolleegium leiab, et kuna

ringkonnakohus kohaldas sama määrusega ka esialgset õiguskaitset, siis võis Tapa Vallavalitsus

esitada ringkonnakohtu määruse selle osa peale määruskaebuse Riigikohtule.

II

11. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Tapa Vallavalitsuse korraldatud riigihanke puhul on

tegemist lihtsustatud korras tellitava toitlustamisteenusega RHS § 19 lg 1 tähenduses. Vaieldakse

selle üle, kas lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul on tegemist hankemenetlusega Riigihangete

seaduse tähenduses ja kas sellest tulenevalt peaks vaidlust menetlema vaidlustuskomisjon või on

õigus esitada kaebus halduskohtule.

Megaservice OÜ on olnud järjekindlalt seisukohal, et lihtsustatud korras tellitava toitlustamisteenuse

puhul ei ole tegemist hankemenetlusega ning seetõttu ei pea järgima Riigihangete seaduse §-s 117

sätestatud hankija tegevuse vaidlustamise korda ja ei tule esitada vaidlustust vaidlustuskomisjonile,

vaid on võimalik esitada kaebus halduskohtule.

Halduskohus leidis, et lihtsustatud korras tellitav toitlustusteenus on riigihanke teostamine

Riigihangete seaduse tähenduses, mistõttu vaidlustust peab menetlema vaidlustuskomisjon ja

tulenevalt RHS § 129 lg-st 1 puudub halduskohtul pädevus seda kaebust menetleda.

Ringkonnakohus asus aga seisukohale, et lihtsustatud korras tellitava toitlustusteenuse puhul ei ole

tegemist hankemenetlusega ja seetõttu ei pea järgima Riigihangete seaduses sätestatud üldist hangete

vaidlustamise korda ning vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse.

12. RHS §-s 1 sätestatakse Riigihangete seaduse eesmärk: hankija rahaliste vahendite läbipaistev ja

säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne

ärakasutamine riigihankel.

RHS § 2 lg 2 sätestab, mida loetakse riigihankeks: riigihangeteks Riigihangete seaduse tähenduses on

asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja

ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine

kontsessionääri poolt.

RHS §-s 3 sätestatakse, milliseid üldpõhimõtteid peab järgima hankija riigihangete korraldamisel:

1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi

mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;

2) tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

3) kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis,

muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele

seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased

ja põhjendatud;

4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku

juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi

moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu;

5) peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;

6) võimaluse korral peab eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.

RHS § 4 lg-s 1 sätestatakse hankelepingu mõiste: hankeleping selle seaduse tähenduses on riigihanke

tulemusena ühe või mitme isikuga sõlmitud vastastikuste varaliste kohustustega leping, mille

esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingule kohaldatakse õigusaktides vastava

lepingu liigi kohta sätestatut. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt teenuste hankelepinguga tellitakse selle

seaduse lisas 2 nimetatud teenuseid. Lisa 2 osas B on loetletud lihtsustatud korras tellitavad teenused:

hotelli- ja restoraniteenused, raudteetransporditeenused, veetransporditeenused, transpordi

abiteenused, õigusabiteenused, töötajate ametissevõtmise ja otsimise teenused (välja arvatud

töölepingud), uurimis- ja turvateenused (välja arvatud soomussõidukiteenused), haridus- ja

kutseõppeteenused, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused, muud

teenused (välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks, arendamiseks,

tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud).

RHS § 10 lg-s 1 sätestatakse hankija mõiste: Riigihangete seaduses sätestatud korda on kohustatud

järgima selles lõikes loetletud isikud ja asutused (hankijad). Loetelus on kuus isikut ja asutust, nende

hulgas ka kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse

ühendus (p 2).

RHS § 12 lg-s 1 sätestatakse pakkuja mõiste: pakkuja selle seaduse tähenduses on isik, kes on

esitanud hankemenetluses pakkumuse või dünaamilise hankesüsteemi korral esialgse pakkumuse.

RHS §-s 15 sätestatakse riigihanke piirmäärad: lg 1 p 2 kohaselt on riigihanke hankemenetluse

korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse

piirmäär (riigihanke piirmäär) selle seaduse tähenduses 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete

puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde

hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 250 000 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on

rahvusvaheline piirmäär summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika,

transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused artikli 69, ning direktiivi

2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste

riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 78 alusel ning mis avaldatakse

Euroopa Liidu Teatajas. Rahvusvahelise piirmäära avaldab ka Riigihangete Amet veebilehel ja

riikliku riigihangete registri vastutav töötleja registri veebilehel.

RHS §-s 16 sätestatakse menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu sõlmimisel: lg 1 kohaselt ei ole

hankija kohustatud selles seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu

eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub

hankija hankelepingu sõlmimisel üksnes 1. peatükis ("Üldsätted") sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja § 37 lõikes 2 sätestatud nõuetest esitada

riigihanke aruanne. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hankija on kohustatud kohaldama hankelepingu

sõlmimisel 2. peatükis ("Hankemenetlus") sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus

ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.

RHS §-s 19 sätestatakse, millised on lihtsustatud korras tellitavad teenused: lg 1 kohaselt ei ole

hankija kohustatud korraldama selles seaduses sätestatud hankemenetlust teenuste hankelepingu

sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad selle seaduse lisa 2

osas B nimetatud teenused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hankija kohustatud korraldama

hankemenetluse sõltumata lõikes 1 sätestatust juhul, kui lisa 2 osas B nimetatud teenuste kõrval

sellise teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade ja lisa 2 osas A nimetatud teenuste eeldatav

maksumus kokku või ehitustööde eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab

seda. Sama paragrahvi lg-s 3 sätestatakse, et kui lõikes 1 nimetatud hankelepingu maksumus ilma

käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, esitab hankija pärast hankelepingu

sõlmimist selle seaduse §-s 37 sätestatud korras riigihanke aruande. Kui sellise hankelepingu eeldatav

maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija

kohustatud järgima lisaks §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid. Muus osas lähtub

hankija selliste hankelepingute sõlmimisel üksnes 1. peatükis ("Üldsätted") sätestatud nõuetest,

eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.

Riigihangete seaduse seletuskirjas märgitakse lihtsustatud korras tellitavate teenuste (§ 19) kohta:

"On leitud, et nende teenuste tellimiseks on riigihanke protseduur kas reeglina ebaefektiivne või liialt

koormav, arvestades loetelus sisalduvate teenuste olemust ja vajadust sõlmida leping konkreetse

usaldusväärse pakkujaga, milline ei tarvitse tingimata olla majanduslikult soodsaima pakkumise

teinud pakkuja."

Riigihangete seaduse 2. peatükis on sätestatud hankemenetluse liigid ja nende konkreetne

kohaldamine. 1. jaos nimetatakse järgmisi hankemenetluse liike: avatud hankemenetlus ja piiratud

hankemenetlus, võistlev dialoog, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus,

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. 2. jaos sätestatakse hankemenetluse üldalused:

hankemenetluse algamine ja lõppemine; eelteade; hankedokumendid; tehniline kirjeldus; tehnilise

kirjelduse koostamine; pakkumuse tagatis; pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtajad; hanketeate ja hankedokumentide muutmine; riigihanke aruanne. 3. jaos

sätestatakse pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine. 4. jaos sätestatakse pakkumus,

pakkumuse esitamine, pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamine, pakkumuse avamine, vastavuse

kontrollimine, põhjendamatult madala maksumusega pakkumus, kõigi pakkumuste tagasilükkamine,

pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine, elektrooniline oksjon, alternatiivsete lahenduste

hindamine ja hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud pakkuja hankelepingu

sõlmimisest keeldumise korral. 5. jaos sätestatakse pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest,

teabevahetuse reeglid ja dokumentide vorminõuded ning selgitused.

13. Kolleegium märgib, et lihtsustatud korras tellitav teenus on Riigihangete seaduse reguleerimisalas

(§ 2 lg 2), ta on selle seaduse tähenduses riigihange (§ 2 lg 2), kus hanke korraldamisel tuleb järgida

seaduse eesmärki (§ 1) ja üldpõhimõtteid (§ 3). Lihtsustatud korras tellitava teenuse tellija on selle

seaduse tähenduses hankija (§ 10), kes teeb pakkujale ettepaneku pakkumuse esitamiseks (§ 12 lg 1).

Kui hankija tunnistab hankemenetluses esitatud pakkumuse vastavaks ja edukaks, siis sõlmib ta

pakkujaga hankelepingu (§ 4 lg 1). Riigihangete seaduse § 19 lg-s 3 on täpsustatud, millistel juhtudel

on hankija kohustatud järgima tehnilise kirjelduse koostamise reegleid ja esitama riigihanke aruande

(§-d 33 ja 37). Samas on § 19 lg-s 3 sätestatud, et muus osas lähtub hankija selliste lepingute

sõlmimisel üksnes 1. peatükis ("Üldsätted") sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetest. Kolleegium leiab, et Riigihangete seaduse eesmärgist ja riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetest (§ 3) tuleneb, et lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul (§ 19 lg 1

juhtumil) ei ole hankijal riigihanke teostamisel hankelepingu sõlmimisel keelatud järgida ka

2. peatükis sätestatud hankemenetluse üldaluseid, näiteks hankemenetluse lõppemise aluseid, nõudeid

hankedokumentidele, tehnilise kirjelduse koostamise reegleid, pakkumuste ja hankemenetluses

osalemise taotluste esitamise tähtaegu, riigihanke aruande esitamise korda, pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise aluseid, pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist, pakkumuse esitamise, avamise ja

hindamise põhimõtteid, pakkumuse edukaks tunnistamise põhimõtteid, otsustest teatamise

põhimõtteid, dokumentide vorminõudeid, nõudeid hankelepingule jne.

Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et RHS § 19 lg-s 1 sätestatud lihtsustatud korras

tellitavate teenuste puhul teostab hankija, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, Riigihangete

seaduse tähenduses riigihanget, kus hankemenetluse protseduure on piiratud. Arvestades nimetatud

teenuste olemust ja vajadust sõlmida leping usaldusväärse pakkujaga, on hankemenetluse

protseduuride selline piirang põhjendatud. Sellisel menetlusel on hankemenetlusele iseloomulikud

tunnused, mis võimaldab teda kvalifitseerida hankemenetluseks.

14. Riigihanke teostamisel tekkivate vaidluste lahendamise kord on sätestatud RHS §-s 117 ("Hankija

tegevuse vaidlustamine").

RHS § 117 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel

on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, vaidlustada hankija tegevuse, kui ta

leiab, et selle seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi, esitades vaidlustuskomisjonile

sellekohase vaidlustuse.

RHS § 117 lg-s 2 on loetletud dokumendid ja otsused, mille peale võib esitada vaidlustuse:

1) hanketeade;

2) pakkumuse esitamise ettepanek;

3) kontsessiooni teade;

4) perioodiline eelteade;

5) kvalifitseerimise teade, millega alustatakse hankemenetlust;

6) ideekonkursi kutse;

7) hankedokumendid;

8) taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine;

9) taotleja ja pakkuja kvalifitseerimine ning kvalifitseerimata jätmine;

10) pakkumuse vastavaks tunnistamine;

11) pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine;

12) pakkumuse edukaks tunnistamine;

13) muu käesoleva seaduse alusel hankemenetluse käigus tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda

vaidlustaja õigusi.

RHS § 117 lg 3 kohaselt võib pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse esitada

vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase

otsuse, toimingu või selle paragrahvi lõike 2 punktides 1-7 nimetatud dokumendi (hanke

alusdokument) tõttu. RHS § 117 lg 4 kohaselt on vaidlustuskomisjon kohtuväline vaidluste

lahendamise organ RVastS § 15 lg 2 p 1 tähenduses.

RHS § 121 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva

jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või

huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustus hanke alusdokumendi

peale peab olema laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste,

ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva.

RHS § 129 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale hankija asukoha järgsele

ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse Halduskohtumenetluse seadustikus

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut selles peatükis sätestatud erisustega. Samas lg 4 kohaselt ei

tühista kohus § 117 lg-s 2 nimetatud otsuseid, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu;

vaidlustaja võib taotleda otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi.

Kolleegium leiab, et Megaservice OÜ on RHS § 117 lg-s 1 nimetatud hankemenetluses osalemisest

huvitatud isik, kellel oli vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda ja kes leidis, et

Riigihangete seaduse rikkumine vallavalitsuse poolt rikub tema õigusi. Megaservice OÜ vaidlustas

vallavalitsuse korralduse nr 1430 punkti 3 põhjusel, et vallavalitsus tegi ettepaneku pakkumuste

esitamiseks seal loetletud isikutele, kuid ei teinud pakkumuse esitamise ettepanekut temale. Seega

vaidlustas Megaservice OÜ RHS § 117 lg 2 punktis 2 nimetatud pakkumuse esitamise ettepaneku.

Kolleegium on seisukohal, et eelnevast tulenevalt pidi Megaservice OÜ esitama Tapa Vallavalitsuse

kui hankija tegevuse vaidlustamiseks vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Megaservice OÜ ei järginud

nimetatud korda ja jättis vaidlustuse esitamata. Käesolevaks ajaks on möödunud ka RHS § 121 lg-s 1

märgitud vaidlustuse esitamise tähtaeg. Megaservice OÜ taotles vallavalitsuse korralduse nr 1430

punkti 3 tühistamist, kuid kuna vallavalitsus sõlmis 20. juunil 2008 edukakas pakkujaks tunnistatud

pakkujaga hankelepingu, siis pärast seda ei olnud kohtul enam võimalik menetleda tühistamiskaebust

(§ 129 lg 4). Võimalik on esitada RHS § 117 lg-s 3 nimetatud kahju hüvitamise taotlus.

III

15. Tapa Vallavalitsus väidab, et halduskohus ja ringkonnakohus ei saatnud temale Megaservice OÜ

määruskaebust, mis esitati halduskohtu määruse peale. Seetõttu ei saanud ta sellele määruskaebusele

ka vastata. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi ja

esialgse õiguskaitse ebaõige kohaldamise.

HKMS § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus selle seadustikuga reguleerimata küsimustes

tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita

menetluse sätete kohaldamine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse sätetest

juhindudes arvestab halduskohus halduskohtumenetluse erisusi.

HKMS § 472 lg 1 kohaselt lähtutakse määruskaebuse menetlemisel halduskohtus, selle kontrollimisel

ringkonnakohtus, samuti määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamisel ja

määruskaebuse tagamisel tsiviilkohtumenetluse sätetest.

TsMS § 661 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu

kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse.

TsMS § 663 lg 1 kohaselt otsustab halduskohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata

pärast määruskaebuse saamist ja menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt toimetab halduskohus määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele ja

küsib neilt vastuse, välja arvatud juhul, kui määrus teiste menetlusosaliste õigusi ei puuduta. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt kui halduskohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus

määruskaebuse ise määrusega. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui halduskohus ei rahulda

määruskaebust, esitab ta määruskaebuse viivitamata koos lisade ja sellega seotud

menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas

halduskohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis

seoses määruskaebusega tegemata.

16. Kohtutoimikus on Tartu Halduskohtu 30. mai 2008. a kohtumäärus, millega võeti menetlusse

Megaservice OÜ poolt Tartu Halduskohtu 28. mai 2008. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule

esitatud määruskaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Megaservice OÜ määruskaebuses

taotleti, et halduskohus tühistaks oma 28. mai 2008. a määruse, millega ta lõpetas haldusasja

menetluse, ja kohaldaks esialgset õiguskaitset. Tartu Halduskohus jättis 30. mai 2008. a määrusega

Megaservice OÜ määruskaebuse rahuldamata, esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja edastas

määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis määruses veel, et

määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks ei ole vaja nõuda vastustaja Tapa Vallavalitsuse seisukohta.

Kolleegium leiab, et tulenevalt TsMS § 663 lg-st 3 kohaselt pidi Tartu Halduskohus toimetama

Megaservice OÜ määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad Tapa Vallavalitsusele ja küsima temalt

vastust, sest määruskaebus puudutas vallavalitsuse õigusi. Halduskohus jättis selle menetlustoimingu

tegemata, mistõttu tulenevalt TsMS § 664 lg-st 1 pidi Tartu Ringkonnakohus tegema halduskohtu

poolt tegemata jäetud menetlustoimingu, s.o saatma määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad Tapa

Vallavalitsusele. Ringkonnakohus jättis selle menetlustoimingu tegemata. Kolleegium on seisukohal,

et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi ja väära

esialgse õiguskaitse kohaldamise 26. juunil 2008 olukorras, kus Tapa Vallavalitsus oli juba 20. juunil

2008 sõlminud hankelepingu edukaks pakkujaks tunnistatud pakkujaga. Kuna vallavalitsus oli juba

sõlminud hankelepingu, siis pärast seda ei olnud ringkonnakohtul enam võimalik menetleda

tühistamiskaebust (RHS § 129 lg 4 ja § 117 lg 3).

IV

17. Materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu

tuleb Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-1011 tühistada ja jätta

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Jõusse tuleb jätta Tartu Halduskohtu 28. mai 2008. a määrus

koos käesoleva määruse põhjendustega. Tapa Vallavalitsuse määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Kautsjon kuulub tagastamisele.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann