3-2-1-79-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-79-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. november 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ hagi Korteriühistu TM

vastu 188 537 krooni 68 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-10691

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu TM kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ (registrikood

xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

Kostja Korteriühistu TM (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Marina Valge

Asja läbivaatamise kuupäev

22. september 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-10691 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le 20. mail 2008. a tasutud kautsjon 1885 (üks

tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni 38 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ (edaspidi hageja) esitas Tartu Maakohtule 21. märtsil 2007. a

hagi Korteriühistu TM (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 188 537 krooni 68 sendi, viivise

186 652 krooni 30 sendi ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud nõuete esitamisega kantud kulutuste

eest kahjuhüvitise 1462 krooni 32 sendi saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. juulil 2006 töövõtulepingu (edaspidi leping), mille

kohaselt hageja kohustus tegema Tartus Timuti 9 elamu (edaspidi elamu) soojustamis- ning

viimistlustöid ja kostja maksma selle eest tasu vastavalt tegelikult tehtud tööde mahule lepingus

sätestatud ühikuhindu arvesse võttes. Töid on täpsemalt kirjeldatud lepingu lisas nr 3. Lepingu

maksumuse aluseks võeti hageja 7. juunil 2006 kostjale esitatud hinnapakkumises nr 00138

sisalduvad ühikuhinnad. Hinnapakkumise järgi sisaldas hageja pakkumine elamu fassaadi

viimistlemist hinnaga 625 krooni 40 senti (koos käibemaksuga) 1 m2 kohta. Hinnapakkumine hõlmas

elamule uue vihmaveetorustiku paigaldamist kogumaksumusega 37 760 krooni (koos käibemaksuga)

ja katuseräästa värvimist maksumusega 14 160 krooni (koos käibemaksuga). Hageja koostas

hinnapakkumise, juhindudes kostja juhatuse esimehe A. Vaheri kinnitusest, et elamu fassaadi pindala

on 730 m2. Sellest lähtudes kujunes fassaadi viimistlemise maksumuseks hinnapakkumises

456 542 krooni (625 krooni 40 senti * 730 m2 = 456 542 krooni). Tööde lepinguliseks

kogumaksumuseks kujunes lepingu p 8.2 arvestades kokku 508 462 krooni (koos käibemaksuga).

Lepingus lepiti kokku, et juhul kui tööde tegemise käigus selgub, et elamu fassaadi pindala on

suurem kui 730 m2, tuleb muuta ka tasu, arvestades hinnapakkumises toodud ühikuhindu. Tööde

käigus selgus, et elamu fassaadi üldpindala on vähemalt üle 100 m2 suurem, hageja esindaja teavitas

sellest kostja esimeest A. Vaherit.

Kostja esindaja A. Vaher teatas kolm päeva pärast seda, kui hageja oli kostjat teavitanud tööde mahu

suurenemisest, kostja soovist, et hageja viimistleks kogu fassaadi ja värviks lõpuni ka katuseräästa,

kuid kuna kostjal on raha elamu remondiks kogutud piiratud ulatuses, siis loobub kostja sokli

viimistlemisest ja uue vihmaveetorustiku tellimisest. Hageja tegi kostja soovitud tööd. Töödega jõuti

lõpule 15. oktoobril 2006. Hageja hilines tööde lõpetamisega ca 4 nädalat, kuna fassaadi

viimistlemist takistasid seinale paigaldatud paraboolantennid ja nende kaablid, mida elanikud ei

kõrvaldanud ka pärast hageja vastavasisulisi palveid.

Tööde üleandmisel-vastuvõtmisel ei saanud pooled kokkuleppele tehtud tööde maksumuses. Kostja

keeldus hageja tehtud tööde eest täies ulatuses tasumast. Kostja esindajad teatasid, et on nõus

maksma hagejale täiendavalt 153 770 krooni. Hageja seda summat ei aktsepteerinud, kuid võttis selle

vastu, kartes, et võib sellestki ilma jääda. Kostja esindaja ei allkirjastanud tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti, samuti ei keeldunud sellest motiveeritult 3 tööpäeva jooksul. Hageja loeb seega

tööd kostjale üleantuks. Kostja ei ole hagejale vaatamata nõudmistele tasunud kogu tehtud töö eest.

Hageja pakkus välja kompromissi, et kostja tasuks hagejale 140 000 krooni. Kostja tasus vaid

28 140 krooni 30 senti. Kostja ütles lepingu VÕS § 655 alusel üles. Kuna kostja ei soovinud eelarvet

ületada, siis tööd katkestati ning kokkulepitud töödest jäid kostja nõudel tegemata sokliosa viimistlus

ja vihmaveetorustiku paigaldus, mille eest hageja tasu ei nõua. Arvestades hinnapakkumises toodud

ühikuhindasid, on hageja tasunõue 550 127 krooni 80 senti, sh elamu 869,2 m2 fassaadi viimistlemine

543 597 krooni 68 senti ja katuseräästa värvimine 14 160 krooni. Kostja on hagejale tasunud

369 220 krooni. Töö ühikuhindades oli tegemist siduva eelarvega ning lepingu kogusummas oli

tegemist mittesiduva eelarvega, kuna lepingu p 6.2.1 kohaselt töö mahu muutumisel muutub ka

lepingu maksumus.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Tema vastuse kohaselt esitas hageja 7. juunil 2006 kostjale kirjaliku

hinnapakkumise, mille järgi oli elamule tehtavate tööde maksumuseks koos käibemaksuga

508 462 krooni. Hageja kinnitas, et hinnapakkumine on siduv ja selle maksumusega saab kõik tööd

ära teha. Hageja väide, et hinnapakkumine oli tehtud kostja öeldud mahtude järgi, on ebaõige. Hageja

oli isiklikult kohal ja talle näidati hoonet. Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda

eelarvet ületava tasu maksmist vaid juhul, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Hageja

sai kogu hoone välisfassaadi üle vaadata ning oleks saanud mõõtmisi teha. Kostja ei ole

ehitusspetsialist ja ei ole kunagi teinud mõõtmisi ega arvestusi ehitustööde mahtude kohta. Hagejale

oli esitatud projektdokumentatsioon. Kahtluse korral objekti mahu suhtes oleks hageja lepingu

sõlmimisel pidanud selle üle mõõtma.

Lepinguga kohustus hageja tegema elamu fassaadi ja sokli välissoojustuse koos viimistlustöödega,

vihmaveetorustiku vahetuse ja katuseräästa värvimistööd 430 900 krooni eest, millele lisandus

käibemaks. Pärast ühe lepingu allkirjastamist tegi hageja kostjale ettepaneku teha tööd soodsamalt, st

jätta tööde eest makstavalt tasult maksmata käibemaks. Sel juhul tuleks kõik tööd teha

430 900 krooni eest, millega kostja ka nõustus. Seetõttu vormistatigi leping ainult ühes eksemplaris,

sest kostjale polevat seda vaja. Kostja arvas, et kehtib suuline kokkulepe. Kokkuleppe alusel tasus

kostja hagejale sularahas 50% tööde maksumusest, s.o kokku 215 450 krooni ilma käibemaksuta.

Lepinguga oleks pidanud kostja tasuma hagejale enne tööde alustamist 50% lepingulisest tasust, s.o

215 450 krooni pluss käibemaks 38 781 krooni, seega kokku 254 231 krooni. See tõendab poolte

suulist kokkulepet, et tööde eest ei maksta käibemaksu. Hageja teatas kostjale 9. või 10. oktoobril

2006, et töömaht on suurenenud 200 m2 võrra. Kostja tegi mõõtmisi, millest selgus, et hageja

pretensioonid ei ole õiged. Hageja tunnistas, et esitatud hinnapakkumine oli vale. Hageja ei olnud

lõpetanud sokli soojustamist, fassaadi viimistlemist, vihmaveetorustiku paigaldamist ja muid pisitöid.

Pooled leppisid 7. novembril 2006 kokku, et tööd jäetakse pooleli ja töövõtt poolte vahel lõpetatakse

tingimusel, et kostja maksab hagejale sularahas 153 770 krooni ja pärast nimetatud summa tasumist

hagejal kostja vastu rohkem nõudeid ei ole.

3. Tartu Maakohus jättis 28. detsembri 2007 otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse

põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 21. juulil 2006 enne tööde alustamist tasus hageja

kostjale 215 450 krooni, s.o summa ilma käibemaksuta. Seega on õiged kostja esindaja ütlused, et

lepiti kokku, et tehtud tööde eest ei maksta käibemaksu. Poolte kokkulepet, et 430 900 krooni oli

lõplik hind, kinnitab ka kostja erakorralise koosoleku protokoll 19. oktoobrist 2006, millest ilmneb, et

kostja kui korteriühistu liikmed arvestasid ruutmeetri hinnaks 530 krooni, s.o summa ilma

käibemaksuta.

Lepingu p 16.1 kohaselt võib lepingut muuta ja täiendada üksnes lepingupoolte kirjalikul

kokkuleppel, vastasel juhul on kokkulepe kehtetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 2

kohaselt on tehing kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või poolte

kokkuleppest ei tulene teisiti. Poolte kokkulepe muuta lepingu hinda on kehtiv, kuna hinnakokkulepe

oli põhjuseks, miks leping üldse sellises tööde mahus sõlmiti. Lepingus kokkulepitud tasu

kooskõlastamine ilma käibemaksuta on seadusvastane ja selline kokkulepe on tühine TsÜS § 87

kohaselt. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega oli

algusest peale kehtetu poolte kokkulepe, et töö eest tasumisel ei maksta käibemaksu. TsÜS § 85

kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja

võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Seega ei olnud praegusel juhul tühine poolte

kokkulepe teha töid ning maksta selle eest tasu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 1 kohaselt on

käibemaksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik, KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba

võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Seadusvastase kokkuleppe sõlmimise risk

lasub töövõtjal, temal kui teenuse osutajal on riigile käibemaksu tasumise kohustus. Samas ei olnud

ka kostjal õigus eeldada, et saadakse põhjendamatult hüve seadusvastase kokkuleppega ning seega

võib hagejal tekkida nõudeõigus kostja vastu muul alusel kui lepingu täitmise nõudes. Pooled ei

vaidle selle üle, et lepingujärgsest tasust on kostja tasunud 369 220 krooni. Hageja nõuab töö eest

tasu ühikuhinna alusel vastavalt tegelikult viimistletud ruutmeetrite arvule.

Lepingu p 14.1 sõnastus on eksitav: pooled vaidlevad, kas pretensiooni esitamiseks tuleb arvestada

numbriliselt kirjutatud kolm või sõnaliselt kirjutatud viis tööpäeva. Kuna lepingus on kolme tööpäeva

kõrval märgitud tähtajaks ka viis tööpäeva, siis tuleb viimasest lähtuda. Tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti koostas hageja 15. novembril 2006. Kostja on sellele esitanud vastulause

22. novembril 2006, s.o viie tööpäeva jooksul. Vastulause esitamise alustena on nimetatud seda, et

hageja ei ole osa raha saamist tunnistanud, tööde maht on suurenenud ning osa töid on jäetud

tegemata. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et tööst keeldumine polnud motiveeritud.

VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas

siduv või mittesiduv, kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Hageja hinnangul ei ole

kokkulepe, et töö eest tuleb tasuda 430 900 krooni koos käibemaksuga, siduv. Kostja hinnangul on

siduv. Hageja väitel tõendab lepingu p 6.2.1 hageja õigust tööde mahu suurenemisel nõuda täiendava

tasu maksmist ja selles osas on tegemist mittesiduva eelarvega ning ühikuhindades on tegemist

siduva eelarvega. Kostja juhatuse esimehe A. Vaheri ja kostja juhatuse liikmete, tunnistajate E. Koha

ning T. Soku ütluste kohaselt oli ühistu liikmetele oluline lõpphind ning lepingu p-s 8.2 nimetatud

hind, mille kohaselt on tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 430 900 krooni, millele lisandus

käibemaks.

VÕS § 639 lg 2 kohaselt võib mittesiduva eelarve olulisel ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületava

tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud ette näha. Hageja väitel uskus ta kostja

mõõtmistulemusi. Hinnapakkumise ning lepingu kohaselt on fassaadi pindala 730 m2, tegelik pindala

oli 869,2 m2, s.o 139,2 m2 suurem. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida

samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Hageja ettevõtjana ei ole

tegutsenud mõistlikult. Hageja pidi tagama, et hinnapakkumine oleks paikapidav. Pooled ei leppinud

ka kokku senisest suuremat töömahtu või uut hinda. Lepingu p 6.2.1 kohaselt on töövõtjal õigus

nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist lisaks lepingu esialgsele hinnale

juhul, kui töö maht suureneb; hind muutub ainult töö mahu muutuse või vastavate lisatööde otseste

kulude võrra; kulude aluseks võetakse lepingu lisas olevas hinnapakkumises toodud ühikuhinnad.

Tõlgendades VÕS § 639 lg-d 1 ja 2 koos on hinda on võimalik muuta, kui hageja on teinud omalt

poolt mõistliku selleks, et tööde maht ja seega lepingu hind ei muutuks. Hageja seda teinud ei ole.

Tööde maht oli aga täielikult ettenähtav ja hinnatav ning hagejal puudub õigus täiendavat tasu nõuda.

Eelarve oli pooltele siduv.

Töödest on tehtud fassaadi viimistlus, mille eest hageja nõudis tasu 456 542 krooni, ja katuseräästa

värvimine, mille eest hageja nõudis tasu 14 160 krooni, seega kokku 470 702 krooni. Maakohus

tuvastas, et tasu kogu lepingu täitmise eest on 430 900 krooni. Nimetatud summast on tasutud

215 krooni ja 153 770 krooni, seega kokku 369 220 krooni. Lepingus nimetatud töödest on tegemata

sokli viimistlus ja vihmaveetorustiku vahetus. Sokli pindala, s.o tegemata töö maht on 62 m2.

Üldisest kokkulepitud fassaadi pindalast 730 m2 tuleb maha arvata tegemata töö, s.o 62 m2 ning

tehtud tööks on 668 m2 fassaadi viimistlus, mille eest tasu on 668 * 530, seega kokku 354 040 krooni,

millele lisandub katuseräästa värvimise hind 12 000 krooni. Kokku tuleb tehtud tööde eest tasuda

366 040 krooni. Nimetatud summa on kostja tasunud.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja 188 537 krooni 68 senti põhivõlga, viivise 185 000

krooni ning 1462 krooni 32 sendi suuruse hüvitise.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tõendamata väidetava suulise kokkuleppe olemasolu

lepingutasu arvestamiseks ilma käibemaksuta, mistõttu tuleb lepingutasu arvestamisel lähtuda

kirjalikus lepingus kokkulepitust. Põhjendamata on, et lepingu p-ga 16.1 ja TsÜS § 83 lg-ga 2

vastuolus olevalt on võimalik muuta lepingut ka suuliste kokkulepetega. Isegi sellise kokkuleppe

olemasolul oleks see lepingu p 16.1 ja TsÜS § 83 lg 2 alusel tühine. Maakohus on sellist

kujundusõigust kasutades ja lepingutingimusi ühepoolselt muutes väljunud oma pädevuse piiridest ja

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. TsÜS § 85 alusel ei ole võimalik järeldada, et kokkulepe

jätta töö eest tasumisel maksmata käibemaks ei olnud tühine. Selline suuline kokkulepe käibemaksu

tasumisest hoidumise kohta oleks tühine ja tooks TsÜS § 84 lg 1 järgi kaasa mingeid õiguslikke

tagajärgi.

Kohtu kohaldatav õigusnorm ei või pooltele tulla üllatusena, kohtul on tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 348 lg-st 1 tulenev kohustus osutada õigusnormidele, mida võidakse asjas

kohaldada, et menetlusosalistel oleks võimalik tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid tõendada ja õiguse

kohaldamise kohta avaldada oma arvamust. Maakohus ei juhtinud menetluse jooksul hageja

tähelepanu asjaolule, et käibemaksuga seonduval on hagiavalduse lahendamisel määrav tähendus.

Maakohus ei selgitanud, miks juhul, kui tööde vastuvõtmisest keeldumiseks on märgitud kaks

erinevat tähtaega, tuleb arvestada ajaliselt pikemat või sõnadega kirjutatud tähtaega. Hageja andis

tehtud tööd (869 m2 fassaadi viimistlemine ja katuseräästa värvimine) kostjale üle, kostja võttis need

tööd hagejalt vastu ja loobus kirjaliku kinnitusega osast lepingujärgsetest töödest (sokli soojustus ja

viimistlus ning vihmaveetorustiku paigaldus). Kostja ei keeldunud tööde vastuvõtmisest.

Lepingu p-s 8.2 sätestatud summa ei olnud siduv eelarve. Lepingu p-s 6.2.1 olid pooled selgelt kokku

leppinud võimaluse ja tingimused lepingutasu muutmiseks. Seega oli eelarve mittesiduv VÕS § 639

tähenduses. Täiendavate fassaaditööde eest tasu nõudmine ei ole lepingu muutmine või täiendamine

lepingu p 16.1 tähenduses, vaid lepingu p 6.2.1 täitmine. Isegi kui mitte rakendada lepingu p 6.2.1, ei

ole kostja lepingus sätestatud tasu hagejale täies ulatuses maksnud. Kuivõrd kostja on seniajani

tasunud hagejale kokku vaid 369 220 krooni, siis on tema põhivõlaks lepingu p 8.2 järgi endiselt

139 242 krooni.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. aprilli 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue

otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 188 537 krooni

68 senti põhivõlgnevuse katteks, 30 000 krooni viivise katteks ja 1462 krooni 32 senti kohtueelses

menetluses kantud õigusabikulude katteks. Ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud maakohtus ja

ringkonnakohtus kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli lepingu p 8.2 järgi tasu lepingu nõuetekohase

täitmise eest 430 900 krooni, millele lisandus käibemaks. Lepingu p 16.1 nägi ette, et lepingut võib

muuta ja täiendada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Kuna seda tehtud ei ole, siis on leping

kehtiv ning pooled on kohustatud sellest juhinduma.

Maakohtu järeldus, et pooled leppisid suuliselt kokku, et tööde eest makstavale tasule ei lisata

käibemaksu, on vastuolus lepingu p-ga 16.1 ning põhineb ainuüksi kostja seletusel. Kostja

19. oktoobri 2006 üldkoosoleku protokoll ei tõenda kokkulepet jätta töö eest tasumisel maksmata

käibemaks, vaid kinnitab kostja kui ühe lepingupoole arvamust tööde maksumuse kohta, kuid ei

lükka ümber lepingu p-des 8.2 ja 16.1 sätestatut. Vastasel korral võiks üks lepingupool (toetudes

üldkoosoleku otsusele) keelduda tasumast mis tahes töö eest kokkulepitud ulatuses. Sellist

kokkulepet ei tõenda ka kostja poolt hagejale sularahas 215 450 krooni tasumine 21. juulil 2006.

Viimati mainitu tõendab kostjalt hagejale ettemaksu tasumist enne tööde alustamist. Kassa

sissetuleku order (kohtutoimiku lk 86) tõendab, et hageja esindaja on ettemaksu (sh käibemaks

32 865 krooni 26 senti) maksnud hageja kassasse. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja,

et eelmärgitud orderil märgitud käibemaksu summa on kajastatud Maksu- ja Tolliametile esitatud

aruandes.

Maakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist ka sellega, et pooltel oli täiendav suuline kokkulepe, et

tööde eest tasumisel ei maksta käibemaksu. Samas leidis maakohus, et lepingu summa

kooskõlastamine ilma käibemaksuta on seadusvastane ja tühine TsÜS § 87 järgi. Seega oli algusest

peale kehtetu kokkulepe, et töö eest makstav tasu ei sisalda käibemaksu. Samuti leidis maakohus, et

kostjal ei olnud õigust eeldada seadusvastase kokkuleppega hüve saamist. Maakohus ei põhjendanud,

miks ta hagi rahuldamata jättes tugines seadusvastasele ja tühisele kokkuleppele.

Hageja viimistles 869,2 m2 fassaadi ja värvis katuseräästa. Kostja esindaja kinnitas maakohtu

istungil, et hageja tehtud tööde kohta ei ole pretensioone. Samuti ei ole tal etteheiteid hagejale, et

viimane jättis sokli viimistlemata ja vihmaveetorud vahetamata, sest see oli tingitud fassaadi mahu

suurenemisest (kohtutoimiku lk 134).

Kostja keeldus tehtud töid vastu võtmast, väites, et hageja ületas fassaadi viimistluse osas

kokkulepitud mahtusid ning jättis osa töid tegemata. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja

tegelikkuses 869,2 m2 fassaadi viimistluse ja katuseräästa värvimise vastu võtnud alates

22. novembrist 2006. Tööde vastuvõtmist kinnitas ringkonnakohtu istungil ka kostja esindaja.

Lepingu p 6.2.1 järgi on töövõtjal õigus nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude

hüvitamist lisaks esialgsele hinnale juhul, kui töö maht suureneb. Hind muutub ainult töö mahu

muutuse või lisatööde otseste kulude võrra. Kulude aluseks võetakse lepingu lisas olevas

hinnapakkumises nr 00138 toodud ühikuhinnad. Lepingu p-st 6.2.1 järeldub, et kuigi esialgu lepiti

kokku fassaadi töödes 730 m2 ulatuses, nägid pooled ette tööde mahu suurenemise ja sellest

tulenevalt lepingu hinna muutumise võimaluse. Seega tuleneb lepingust, et esialgselt kokkulepitud

fassaadi viimistlemise ulatus 730 m2 ei ole lõplik ehk pooled leppisid kokku mittesiduvas eelarves.

VÕS § 639 lg 2 kohaselt võib töövõtja mittesiduva eelarve olulisel ületamisel nõuda eelarvet ületava

tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve

olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmisel võib töövõtja eelarvet ületanud

summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Ringkonnakohus leidis, et

tegemist on eelarve olulise ületamisega, kuna tööde maht suurenes 139,2 m2 ja 87 055 krooni

68 sendi võrra ning täiendavad kulutused olid eelmärgitud ulatuses ettenägematud. Kuna pooled ei

vaidle selle üle, et 1 m2 hind on 625 krooni 40 senti, siis on hagejal võimatu viimistleda esialgselt

kokkulepitud hinnaga 730 m2 asemel 869,2 m2 fassaadi. Kostja vastuväited oleksid arvestatavad, kui

hageja nõuaks 1 m2 eest makstava tasu suurendamist. Hageja teatas kostjale tööde mahu

suurenemisest ja seetõttu loobus kostja sokli viimistlusest ja vihmaveetorude vahetamisest. Tegemist

on VÕS § 639 lg 2 kolmandas lauses sätestatud tellijapoolse alusetu rikastumisega.

Elamu fassaadi pindala on objektiivne kriteerium ning seda ei ole hagejal võimalik muuta. Oleks

ebamõistlik, kui hageja oleks jätnud 139 m2 fassaadi viimistlemata. Hagejal on õigus saada tasu

869,2 m2 fassaadi viimistlemise eest ning katuseräästa värvimise eest ühikuhindades, milles

kirjalikult kokku lepiti.

Hagejal on õigus saada fassaadi viimistlemise eest 543 597 krooni 68 senti (869,2 m2 * 625 krooni

40 senti) ja katuseräästa värvimise eest14 160 krooni, kokku 557 757 krooni 68 senti. Kostja on

hagejale tasunud 369 220 krooni. Seega on hageja õigus saada tasu 188 537 krooni 68 senti. Kostja

on võlgnevust osaliselt tunnistanud (kohtutoimiku lk 32).

Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist lepingu p-s 10.3 kokkulepitud määras, s.o päevas 0,3%

(565 krooni 61 senti) võlgnetavast summast, kuid mitte üle 99% põhinõudest. VÕS § 113 lg 8

sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse

§-s 162 sätestatule.

Kostja nõudis ringkonnakohtu istungil viivise vähendamist, kuna hageja nõutud määras on viivis

ebamõistlik. Hageja kostja nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud ning kinnitas, et jätab viivise

mõistliku suuruse kohtu otsustada.

Riigikohus on rõhutanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole põhjendatud viivise

vähendamine alla seadusega tagatud ulatuse. Arvestades VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära

(22. novembrist 2006 kuni 21. aprillini 2008), oleks seadusest tuleneva viivise suurus olnud

ca 27 000 krooni. Hageja on tegutsev äriühing, kostja aga korteriühistu. Seega on eelduslikult hageja

majanduslik seisund võrreldes kostjaga parem, samuti ei nähtu asja materjalidest, et hagejale oleks

tekkinud kahju seetõttu, et kostja viivitas raha maksmisega, mõistlikuks viivise suuruseks on

30 000 krooni.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kulusid kahju kindlakstegemiseks

ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja 1462 krooni 32 sendi suurused

õigusabikulud kohtueelses menetluses on mõistlikud ning nõude maksmapanekuks vajalikud ja

põhjendatud.

Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus

tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 654 lg-t 5, jättes võtmata põhjendatud seisukoha poolte kõigi

esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Kas ja kuidas olid pooled kokku leppinud töö mahu ja

eelarve muudatustes, tuleb kindlaks teha lepingu tõlgendamise kaudu. Ringkonnakohus leidis, et

pooled leppisid kokku mittesiduvas eelarves. Kostja ei ole sellega nõus. Kostja esitas hagejale

arvestuste tegemiseks kogu projektdokumentatsiooni ja näitas ette hoone tervikuna. Väljakujunenud

ehituspraktikas ei võta tööandja endale riski ilma hoonet nägemata ja tööde mahtusid üle mõõtmata

tegema hinnapakkumise, millest ta hiljem kinni pidada ei saa. Nii kostja kui ka tema kutsutud

tunnistajad kinnitasid, et kostjale oli hinnapakkumisel oluline lõppsumma. VÕS § 639 lg 2 järgi võib

mittesiduva eelarve olulisel ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve

ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale

viivitamatult teatama. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hageja ei saanud teha õigeid arvutusi.

Kostja ei nõustu ringkonnakohtu väitega, et oleks ebamõistlik, kui hageja oleks jätnud 139 m2

fassaadi viimistlemata. Hageja teatas kostjale mahtude suurenemisest alles siis, kui fassaaditööd olid

lõppenud. Hageja võttis endale riski, lõpetades fassaadi viimistluse ilma kostjaga kooskõlastamata.

Pooled leppisid kokku, et töid tehakse suulise kokkuleppe alusel ja tööde eest tasumisel ei maksta

käibemaksu. Hageja väide selle kohta, et ta tuli sissemakset vastu võttes kostjale vastu, on

põhjendamatu.

7. novembril 2006. a toimunud arutelu käigus sõlmitud kokkulepe, et kostja maksab hagejale

153 770 krooni sularahas, oli kompromiss VÕS § 578 tähenduses.

8. Hageja on seisukohal, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole alust seda

tühistada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole hageja nõude osalisel rahuldamisel tuginenud selgele

õiguslikule alusele. TsMS § 654 lg 4 kohaselt peab ringkonnakohus oma otsuse põhjendavas osas

märkima ära asjaolud, millele on kohtu järeldused rajatud, ning seadused, mida ringkonnakohus

kohaldas. Ringkonnakohtu otsus on oma põhjendustes vastuoluline.

11. Kolleegium käsitleb kõigepealt VÕS § 639 kohaldamisega seonduvaid küsimusi, seejärel

küsimust sellest, kuidas mõjutab lepingu kehtivust kokku leppimine lepinguhinnas ilma

käibemaksuta, seejärel lepingu muutmise vormiküsimust ja lõpuks menetlusõiguslikke küsimusi.

12. VÕS § 639 kohaldamise küsimuses märgib kolleegium järgmist. Pooltevahelise töövõtulepingu

p 6.2.1 järgi on töövõtjal õigus nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist

lisaks lepingu hinnale juhul, kui töö maht suureneb. Kulude aluseks võetakse sama lepingupunkti

järgi lepingu lisas olevas hinnapakkumises toodud ühikuhinnad.

VÕS § 639 lg 1 järgi võib kokku leppida töö eelarve, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv,

kusjuures sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. VÕS § 639 lg 2 järgi võib

töövõtja mittesiduva eelarve olulisel ületamisel nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve

ületamist ei olnud võimalik ette näha. Töövõtjal on võimalus VÕS § 639 lg-s 1 sätestatud eeldust

ümber lükata, tõendades, et lepiti kokku mittesiduvas eelarves. Vaidluse korral lepingu tõlgendamise

üle lähtutakse VÕS §-s 29 sätestatud reeglitest. Kuna VÕS §-s 639 sätestatud regulatsioon ei ole

imperatiivne, siis võivad pooled lepinguga põhimõtteliselt kokku leppida teisiti, näiteks lepingu hinna

muutmise õiguses juba ette juhuks, kui töö maht suureneb.

13. Ringkonnakohus on pooltevahelist õigussuhet tuvastades ebaselgelt kohaldanud VÕS § 639 lg-

t 2, leides ühest küljest, et lepingu p 6.2.1 tõendab poolte kokkulepet eelarve mittesiduvuses, kuid

teisest küljest, et hagejal on õigus saada tasu 869,2 m2 fassaadi viimistlemise ja katuseräästa

värvimise eest ühikuhindades, milles kirjalikult kokku lepiti. Ringkonnakohus ei ole võtnud selget ja

põhjendatud seisukohta küsimuses, kas pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tuleks aluseks

võtta üksnes lepingu p 6.2.1 või üksnes VÕS § 639 lg 2 või mõlemad, s.t kas hagejal on õigus nõuda

eelarve ületamisel tasu lisaks varem kokku lepitud tasule üksnes lepingu p 6.2.1 alusel või peavad

lisaks esinema kõik või osa VÕS § 639 lg-s 2 nimetatud eeldustest.

Asja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul analüüsida, kas pooled leppisid lepingu p 6.2.1 järgi

kokku, et töövõtjal on töömahu suurenemise korral õigus lepingu hinna muuta või mitte. Juhul kui

ringkonnakohus tuvastab, et pooled leppisid kokku töövõtja õiguses lepingu hinda muuta ilma, et

esineksid muud VÕS § 639 lg-s 2 nimetatud eeldused, on hagejal õigus lepingu järgi saada eelarvet

ületavat tasu poolte kokkuleppe järgi. Juhul kui ringkonnakohus sellist kokkulepet ei tuvasta, on

töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületavat tasu VÕS § 639 lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolul.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohus ei ole VÕS § 639 lg-s 2 sätestatud eelduste

tuvastamisel olnud piisavalt põhjalik. Nimelt on ringkonnakohus lugenud ühe eelduse - eelarve

ületamise ettenähtamatuse - olemasolu tuvastatuks üksnes sellega, et eelarvet ületati oluliselt, ehk siis

sisuliselt jätnud oma järelduse põhjendamata. Asjaolust, et eelarvet ületati oluliselt, ei saa järeldada

eelarve ületamise ettenähtamatust.

14. Kolleegium selgitab, et VÕS § 639 lg 2 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et sama lõike teise

lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult

teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist. Kui töövõtja ei

teata tellijale eelarve olulisest ületamisest viivitamatult, siis on tal tellija vastu üksnes alusetust

rikastumisest tulenev hüvitisnõue. Ringkonnakohus on otsuses ebaõigesti määranud VÕS § 639 lg 2

kolmanda lause järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldused, märkides, et hageja teatas

eelarve ületamisest ja tegemist on tellija alusetu rikastumisega. Ringkonnakohus on jätnud

tähelepanuta, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks on viimati nimetatud sätte järgi

eelarve olulisest ületamisest teatamata jätmine. Kolleegium selgitab, et alusetust rikastumisest

tuleneva nõude suuruse kindlakstegemisel ei ole pooled seotud lepingus kokkulepitud tariifidega.

VÕS § 639 lg 2 kolmanda lause puhul on alusetu rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel oluline

eelarvet ületava töö keskmine kohalik turuväärtus.

15. Kohtud on ebaõigesti käsitlenud ja hinnanud hageja ja kostja väidetavat kokkulepet jätta töö eest

tasumisel maksmata käibemaks. TsÜS § 87 järgi ei too seadusega vastuolus olev tehing kaasa selle

kehtetust, kui keelu mõtteks ei ole keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (vt ka

Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-05). Keelava seaduse eesmärgiks ei ole

õigussuhte enda reguleerimine, vaid sellega tahetakse takistada käitumist teatud viisil.

Käibemaksuseaduses puudub otsene keeld teha käibemaksuseaduse sätteid rikkuvat tehingut. Seega

juhul, kui tuvastatakse poolte kokkulepe tööde tegemise hinnas ilma käibemaksuta, ei ole see

kokkulepe tühine. Käibemaksu tasumata jätmise eest vastutab KMS § 3 lg-st 1 tulenevalt teenuse

osutaja, s.o töövõtja ja viimase poolt käibemaksu tasumata jätmine ei mõjuta töövõtulepingu

kehtivust.

16. Kolleegium leiab, et ebatäpne ja eksitav on ringkonnakohtu seisukoht lepingu muutmisel

vorminõuete järgimata tagajärgede osas. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud

vormis, ei pea seda vormi VÕS § 13 lg 2 järgi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui

lepingust ei tulene teisiti. Töövõtulepingu punkti 16.1 kohaselt võis lepingut muuta ja täiendada

üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on kokkulepe kehtetu. Samas VÕS § 13 lg 3 järgi

ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse

teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu

muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.

17. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited vastuses hagile (kohtutoimiku lk 60), et

pooled lõpetasid töövõtulepingu 7. novembri 2006. a kokkuleppega tingimusel, et kostja maksab

hagejale sularahas 153 770 krooni, mille tasumisel pooltel teineteise vastu rohkem nõudmisi ei ole.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud käsitlema ka kostja väiteid pooltevahelise

kompromissi kohta 7. novembril 2006. a toimunud arutelu käigus (kohtutoimiku I kd, lk 25,

vt Riigikohtu 11. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-08) ja selgitama välja, kas pooled jõudsid

kokkuleppele tööde lõpphinna muutmises. Jättes kostja vastuväidetele hinnangu andmata, on

ringkonnakohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-t 8 ja § 654 lg-t 5, millest tuleneb, et kui

ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht

vastustaja esimese astme kohtus esitatud faktiliste väidete kohta (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08).

18. Ringkonnakohus leidis, et hagejale tuleb hüvitada kohtueelses menetluses õigusabile kulunud

1462 krooni 32 senti. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu põhjendus, mille

kohaselt on nimetatud kulutused mõistlikud ning nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud,

ei ole piisav. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-

eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Kolleegium leiab aga, et selline nõue on põhjendatud juhul,

kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju

olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus nõude

rahuldamiseks ka kõiki nimetatud eeldusi kontrollima.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu