3-2-1-74-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-74-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. oktoober 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Raivo Mereranna hagi OÜ REHVIEKSPERT vastu osanike

koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks ja juhatuse liikme ametiaja pikenemise

tuvastamiseks ning OÜ REHVIEKSPERT vastuhagi Raivo

Mereranna vastu esindusõiguse puudumise tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-747

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ REHVIEKSPERT kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja (vastuhagis kostja) Raivo Mererand (isikukood

xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp

Kostja (vastuhagis hageja) OÜ REHVIEKSPERT (registrikood

xxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat Vesse Võhma ja juhatuse

liige Andres Mägi (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

29. september 2008. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp ning kostja

esindajad vandeadvokaat Vesse Võhma ja juhatuse liige Andres

Mägi. Istungit protokollis Ragne Rebane.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-747 ja samas

tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 7. novembri 2007. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata

OÜ REHVIEKSPERT vastuhagi Raivo Mereranna vastu esindusõiguse puudumise

tuvastamiseks. Jätta OÜ REHVIEKSPERT vastuhagi Raivo Mereranna vastu esindusõiguse

puudumise tuvastamiseks läbi vaatamata.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-747 osas,

milles jäeti muutmata samas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 7. novembri 2007. a otsus osas,

millega tuvastati, et Raivo Mereranna volitus OÜ REHVIEKSPERT juhatuse liikmena pikenes

kuni 2. veebruarini 2008. a. Saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

3. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. märtsi 2008. a otsus muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN 23. aprillil 2008

OÜ REHVIEKSPERT eest tasutud kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raivo Mererand (hageja) esitas 5. jaanuaril 2007. a Harju Maakohtule hagi OÜ REHVIEKSPERT

(kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosoleku otsuste nr 2 ja 3

tühisust. Samuti palus hageja tuvastada, et tema volitused kostja juhatuse liikmena on pikenenud kuni

2. veebruarini 2008. a. Hagiavalduse täienduse kohaselt palus hageja alternatiivse nõudena tunnistada

kõik vaidlusalused osanike koosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks.

Kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosolekul otsustati:

tunnistada osanike erakorraline üldkoosolek otsustusvõimeliseks;

lugeda lõppenuks hageja volitused kostja juhatuse liikmena;

uuendada A. Mägi juhatuse liikme volitusi ja valida ta juhatuse liikmeks uueks ametiajaks;

tunnistada, et kõik osanike eeltoodud otsused võeti vastu ühehäälselt ning need jõustuvad otsuse

vastuvõtmisest.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja A. Mägi kostja osanikud, kellele kuulub vastavavalt 2/3 ja 1/3

kostja osakapitalist, ning kostja juhatuse liikmed alates 2. veebruarist 1999. a. 18. detsembril 2006. a

toimus kostja osanike erakorraline üldkoosolek, millest võtsid osa A. Mägi ja hageja abikaasa.

Viimane teostas koosolekul hageja kui osaniku õigusi. Hagejat koosolekule ei kutsutud. Seega rikuti

koosoleku kokkukutsumisel seaduse ja kostja põhikirja nõudeid. Juhul kui kutse toimetati hageja

abikaasa aadressile, on ka see koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Hageja ja tema abikaasa

abielulised suhted olid lõppenud ning koosoleku kokkukutsunud A. Mägi oli sellest teadlik.

Koosolekul vastuvõetud otsused on ebaseaduslikud ka seetõttu, et koosolekul teostas osaniku õigusi

hageja abikaasana isik, kes ei ole kantud osanike nimekirja õiguspäraselt. Hagejale kuuluv kostja osa

ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Kui ka osa kuuluks ühisvarasse, ei olnud hageja abikaasal õigust

teostada osaniku õigusi ainuisikuliselt, vaid ühiselt hagejaga. Hageja abikaasa pole esitanud hagejale

ega kohtule ka nõuet enda osanike nimekirja kandmiseks ning hageja ei ole andnud selleks

nõusolekut. Seega tuleb kostja osa omanikuna käsitada hagejat. Kuivõrd koosolekul oli esindatud

vähem kui pool osaga esindatud häältest, ei olnud osanike koosolek pädev otsuseid vastu võtma.

Hageja valiti kostja juhatuse liikmeks 2. veebruaril 1999. a. Pooltevahelises praktikas väljakujunenu

kohaselt pikenevad juhatuse liikme volitused iga kord kolme aasta võrra. Kostja ja tema osanikud on

vaikimisi aktsepteerinud juhatuse liikmete ülesannete täitmise jätkamist pärast kolmeaastase ametiaja

lõppemist. Seega on hageja volitused pikenenud kuni 2. veebruarini 2008. a ning osanike koosoleku

otsus lugeda hageja juhatuse liikme volitused tähtaja möödumise tõttu lõppenuks on ebaseaduslik ja

vastuolus pooltevahelise juhatuse liikme lepinguga.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt on kostja osakapital 400 000 krooni jagatud kaheks osaks: A. Mägile kuuluv

osa nimiväärtusega 133 000 krooni ning hageja ja tema abikaasa ühisomandis olev osa

nimiväärtusega 267 000 krooni. Viimati nimetatud osa on ühisvaras sõltumata sellest, kas abikaasad

on kantud ühiste omanikena registrisse või mitte. Hageja abikaasa on oma avalduse alusel kantud

kostja osanike nimekirja 17. novembril 2006. a. Tuginedes avaldusele lisatud abielutunnistusele,

kohustus kostja juhatus tegema nimekirja sellekohase kande. Osa ühised omanikud on võrdselt

õigustatud osaga seotud õigusi teostama. Kuivõrd abikaasad ei ole ühisosaluse kasutamiseks

kasutuskorda määranud, loetakse kostja õigustoimingud (sh osanike üldkoosoleku kokkukutsumise

teate esitamine) kehtivaks ka ühe osaniku suhtes. Abikaasade vaidlused ühisomandi valdamise ja

kasutamise üle ei puuduta kostja õigusi ja kohustusi.

Koosoleku kokkukutsumisel ja pidamisel järgiti seaduse ja kostja põhikirja nõudeid. Koosoleku

kokkukutsumise teated anti kätte 24. novembril 2006. a isiklikult osanike nimekirja kantud

aadressidel. Hageja abikaasale teate kätteandmisega loeti kutse kätteantuks ka hagejale kui osa

ühisele omanikule. Koosolek oli otsustusvõimeline, kuna seal osales 100% osadega määratud

häältest. Otsused võeti vastu ühehäälselt.

Hagejal ei ole kostja esindusõigust, sest tema volitused lõppesid juhatuse liikme ametiaja

möödumisega. Hageja volitusi ei ole uuendatud, teda ei ole valitud juhatuse liikmeks ning tema

volitused ei ole pikenenud muudel alustel. Kostja osanikud ei ole ühelgi viisil väljendanud oma

vaikivat nõusolekut hageja volituste uuendamiseks või uuesti juhatuse liikmeks valimiseks. Hageja

on esitanud hagi pahauskselt. Hageja on kostja nimel teinud kahjulikke tehinguid, muutes äriühingu

varatuks ja maksevõimetuks.

3. Kostja esitas 26. jaanuaril 2007. a vastuhagi, milles palus tuvastada, et hagejal kui kostja endisel

juhatuse liikmel ei ole esindusõigust.

Kostja leidis, et hageja kolmeaastane juhatuse liikme volituste tähtaeg on lõppenud. Hageja ise on

tunnistanud kostja juhatuse liikme volituste puudumist 19. jaanuaril 2007. a kostja juhatuse liikmele

saadetud elektronkirjas. Hageja on äriregistri ebaõigele kandele tuginedes esinenud suhetes

kolmandate isikutega kostja juhatuse liikmena ning takistanud kostja õiguste teostamist mh

vaadeldavas tsiviilasjas. Nimelt esitas hageja kostja nimel hagi õigeksvõtmise avalduse.

4. Hageja ei tunnistanud vastuhagi ja palus jätta see rahuldamata.

Hageja arvates on vastuhagi esitanud volitusteta isik. Osanike üldkoosolek ei ole otsustanud

osaühingu esindaja määramist õigusvaidluses juhatuse liikmega. Hageja volitused kostja juhatuse

liikmena ei ole lõppenud. Kostja osanike tahe tegudega aktsepteerida juhatuse liikmete volituste

pikenemist ilmneb äriregistri pidajale esitatud dokumentidest (majandusaasta aruannetele kirjutasid

alla juhatuse liikmed). Juhatuse liikmed on täitnud igapäevaseid juhtimis- ja esindusfunktsioone ning

osanikud on seda pika aja vältel alates hageja ametiaja esmakordsest möödumisest 2. veebruaril

2002. a aktsepteerinud. Määravat tähendust ei ole sellel, et juhatuse liikmete ametiaja pikendamise

kohta ei ole otsust vastu võetud, sest äriregistri kanne juhatuse liikmete volituste kohta on

deklaratiivse tähendusega.

5. Harju Maakohus rahuldas 7. novembri 2007. a otsusega hagi ja tunnustas kostja osanike

18. detsembri 2006. a erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisust osas, millega kutsuti hageja kostja

juhatusest tagasi ning uuendati juhatuse liikme A. Mägi volitusi ning valiti ta osaühingu juhatuse

liikmeks uueks ametiajaks. Maakohus luges hageja volitused kostja juhatuse liikmena pikenenuks

kuni 2. veebruarini 2008. a. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg-st 1, et osanike otsus on

tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku

kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama sätte 2. lõike alusel

on hagejal hagi esitamise õigus otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kooskõlas ÄS § 170 lg-ga 2 on

osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud

häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Sama sätte 3. lõike järgi võib

osanik osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu. Eeltoodud sätte kohaselt on osanikul õigus

otsustada, kas ta soovib koosolekul osaleda isiklikult või esindaja kaudu.

Kuivõrd hagejale kui osanikule kutset ei saadetud, ei saanud ta ÄS § 170 lg-s 3 sätestatud õigust

teostada. Kostja seaduslik esindaja tunnistas kohtuistungil, et ei pidanud hagejale koosoleku kutse

saatmist vajalikuks. Kutse saadeti hageja abikaasale kui ühisomandi ühele omanikule. ÄS § 172 lg 1

näeb ette, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Kostja seadusliku

esindaja A. Mägi omaksvõtt selle kohta, et hagejale kutset ei saadetud, tõendab, et seda ei tehtud

teadlikult ja tahtlikult. ÄS § 1721 kohaselt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja

arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud

otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Kuivõrd hageja suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, on koosolekul vastuvõetud otsused

tühised. Hageja ei ole otsuseid heaks kiitnud.

ÄS § 165 lg 1 kohaselt võivad need isikud, kellele kuulub osa ühiselt, teostada osaga seotud õigusi

üksnes ühiselt. Eeltoodu osaühingu suhtes ei kehti, kui teda pole osa ühisest kuuluvusest teavitatud.

Osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Hageja esitatud tõendite

kohaselt olid kostja osanikeks hageja ja A. Mägi. Eelkõige kinnitab seda Harju Maakohtu

registriosakonnale 30. juunil 2006. a esitatud osanike nimekiri. Hageja tõendid kinnitavad, et kuni

vaidlusaluse osanike koosoleku toimumiseni teostas osaniku õigusi hageja, mitte tema abikaasa.

Hageja abikaasa kui ühise omaniku kohta on kostja esitanud A. Mägi allkirjastatud osanike nimekirja

17. novembri 2006. a seisuga. Samal kuupäeval esitas hageja abikaasa kostjale avalduse enda

kandmiseks osanike nimekirja. Avalduses märgitakse, et pärast osanike nimekirja kandmist on hageja

abikaasa õigustatud teostama õigusi ja kohustusi koos hagejaga üksnes ühiselt. Hageja abikaasa

tegevus vaidlusalusel osanike koosolekul, kus ta esines osanikuna üksinda sellest hagejale teatamata,

on viidatud avaldusega vastuolus. Seega tuleb hageja nõue osanike koosoleku otsuste tühisuse

tunnustamiseks rahuldada koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kostja viidatud

perekonnaseaduse (PKS) §-d 14 ja 17 ning asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 70 ja 71 ei võimalda

kohaldatavat äriseadustikku teisiti tõlgendada. Kuivõrd koosolekul vastuvõetud otsused on tühised, ei

ole vaja neid kehtetuks tunnistada (alternatiivset nõuet lahendada).

Hageja volitused kostja juhatuse liikmena on pikenenud kuni 2. veebruarini 2008. a. ÄS § 184 lg-s 2

on kehtestatud juhatuse liikme ameti tähtajalisuse nõue. Nimetatud sätte kohaselt valitakse juhatuse

liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei

või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja

pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks

ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Seega välistab viidatud säte

juhatuse liikme määramise tähtajatult. Kostja põhikirjas ei ole sätestatud juhatuse liikme ametiaja

pikkust. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta möödudes juhatuse liikme kohustused lõpevad.

Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise

suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks,

kuid registrikanne seda suhet ei tekita ega lõpeta. Hageja väitel pikenesid tema kui juhatuse liikme

volitused poolte vaikival kokkuleppel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine

või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest,

pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama põhimõte on

sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s 4. Hageja volituste pikenemine poolte

vaikival kokkuleppel on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega, millele hageja juhatuse

liikmena alla kirjutas, samuti 18. detsembri 2006. a osanike koosoleku otsusega ja selle alusel

esitatud kandeavaldusega. Kandeavaldusest nähtuvalt oli hageja kostja juhatuse liige, kuna ta

otsustati juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda alles 18. detsembri 2006. a koosolekul. Kostja

kolmandale juhatuse liikmele saadetud elektronkirjal, milles hageja tunnistab, et tal pole kostja

juhatuse liikme volitusi, ei ole sellist kaalu, et lugeda hageja volitused lõppenuks.

Rahuldades hagi, jättis maakohus vastuhagi rahuldamata, sest hagi rahuldamine välistab vastuhagi

rahuldamise.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. märtsi 2008. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 ei korranud neid.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme. Maakohus

analüüsis väidet, et hageja abikaasa on kostja osa ühisomanik. Nõustuda võib kostjaga selles, et

vaidluse üheks põhiküsimuseks on asjaolu, kas hageja abikaasa kanti osanike nimekirja õiguspäraselt.

Nimetatud asjaolust tuletatud edasine käsitlus on aga väär. Kostja tõlgendab äriseadustiku

sellekohaseid sätteid meelevaldselt. Hageja abikaasa käsitamisest äriühingu osa ühisomanikuna ei

sõltu tema osanike nimekirja kandmise õiguspärasus. Maakohus leidis õigesti, et sõltumata sellest,

kas äriühingu osa on abikaasade ühisomandis või mitte, ei saa osanikuna nimekirja kantud isikut tema

teadmata ja nõusolekuta asendada tema abikaasaga. Osa omanikuna on osanike nimekirja kantud

hageja. Ka juhul, kui nimetatud osa oli kostja ja tema abikaasa ühisomandis, oli kostja nimekirja

kandmine ja tema kaudu osaga seotud õiguste teostamine kooskõlas äriseadustikust tuleneva

põhimõttega. ÄS § 165 lg 1 kohaselt eeldab mitmele isikule ühiselt kuuluva osaga seotud õiguste

ühine teostamine osa ühisest kuuluvusest osaühingule teatamist, seega ka selles osas üksnes ühist

tegutsemist. Nimekirja kandmine eeldab seega osa omanike ühist tahteavaldust või sundtäidetava

lahendi olemasolu. Kõnealuse sätte mõtteks ei ole võimaldada osanikuna nimekirja kantud isiku

abikaasal asuda selle isiku teadmata teostama väidetavast ühisomandist tulenevaid õigusi. Maakohus

järeldas õigesti, et koosoleku kokkukutsumise teate kättetoimetamine osaniku abikaasale ning

viimase osalemine koosolekul ei ole hinnatav kostja soovitud viisil. Üks ühisomanik kantakse teise

asemel osanike nimekirja ÄS § 165 lg 1 kohaselt kas nende isikute (abikaasade) kokkuleppel või selle

isiku nõudel kohtuotsuse alusel. Teistsugust tõlgendust ei ole nimetatud sättele võimalik anda. Kostja

tõlgendus ÄS § 165 lg-le 3 ja sellest tuletatud järeldus hageja abikaasa õiguste kohta on väär.

Sõltumata äriühingu osa kuuluvusest ühisvara hulka, tegutses osaniku õigustes (seega ka

ühisomanike esindajana) hageja. Seega ei saanud hageja abikaasat käsitada kostja osanikuna.

Maakohtu otsuse põhjendus on piisavalt selge ja ühemõtteline.

Maakohus ei tõlgendanud ÄS § 184 lg-t 2 vääralt, kui leidis, et juhatuse liikme ametiaeg ei lõppenud

kolme aasta möödumisega tema ametisse nimetamisest. Pooltevahelises praktikas väljakujunenud

tava kohaselt pikenes hageja volitus juhatuse liikmena viidatud sätte järgi iga kord kolme aasta võrra.

Hageja volitus juhatuse liikmena tekkis tema valimisest 2. veebruaril 1999. a, kehtides kuni

2. veebruarini 2002. a. Praegusel juhul kehtib volitus, mille tähtaega võib lugeda alanuks

2. veebruarist 2005. a ning mille kolmeaastane tähtaeg lõpeb 2. veebruaril 2008. a. Äriühing on

tegutsenud kuni 2006. aasta lõpuni 1999. aastal valitud juhatuse liikmete kaudu. Hageja volitused on

tema tahte kohaselt ja vaikimisi kokkuleppel osanikega pikenenud kuni 2. veebruarini 2008. a.

Maakohus viitas õigesti VÕS § 20 lg-le 2 ja TsÜS § 68 lg-le 4, mille järgi võib vaikimist, kui see

tuleneb pooltevahelisest praktikast, lugeda tahteavalduseks. Kui juhatuse liikmeks olev isik,

vaatamata tema ametisse nimetamise ajast kolme aasta möödumisele, jätkab faktilist tegutsemist

juhatuse liikmena ega ole ametist tagasi kutsutud, võib vastavate asjaolude tuvastamisel lugeda tema

ametiaja vaikimisi kokkuleppel osanikega pikenenuks. Sama seisukohta on oma lahendis tsiviilasjas

nr 3-2-1-39-05 väljendanud ka Riigikohus. Juhatuse liikmeks olemine on olemuslikult lepingusarnane

võlaõiguslik suhe. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse

liikme vahelise suhte küsimus. Kuivõrd kõnealusele õigussuhtele kohalduvad käsunduslepingut

reguleerivad sätted, kehtivad juhatuse liikme ametiaja lõppemise kohta ka käsunduslepingu lõppemist

puudutavad sätted. Vaadeldavas asjas ei ole kohaldatav ÄS § 203 lg 1 p 2, mille kohaselt võib

juhatuse liikme ametiaeg lõppeda ka äriühingu sundlõpetamisel, sest sellist olukorda pole tekkinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt ÄS § 165 lg-t 1, leides ekslikult, et osanike nimekirja kandmine

eeldab ühisomanike ühist tahteavaldust. Viidatud sätte esimesest lausest tulenev regulatsioon ühiste

õiguste teostamiseks ei ole kohaldatav nõude esitamisel osanike nimekirja kandmiseks ja sellekohase

kande tegemisel. Kõnealuse sätte kolmandas lauses märgitakse üheselt, et õigus nõuda enda kandmist

osanike nimekirja on osa ühisel omanikul, st osanike nimekirja seni kandmata ühisomanikul üksinda.

Teades osa kuulumisest ühisvara hulka, ei saanud kostja seega keelduda hageja abikaasa osanike

nimekirja sissekandmisest.

Ringkonnakohus jättis ekslikult kohaldamata ÄS § 165 lg 3 ning asus ekslikule seisukohale, et kostja

on rikkunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Viidatud sätte kohaselt, kui osanikud ei ole

määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osaühingu poolt

ühiste omanike suhtes tehtud õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme

osaniku suhtes. Osanike koosoleku toimumise teate saatmine on käsitatav osaühingu tehtud

õigustoiminguna. Olukorras, kus ühisomanikud ei olnud määranud endale osast tulenevate õiguste

teostamiseks ühist esindajat, on osanike koosoleku toimumise teate kättetoimetamine ühele

ühisomanikule kehtiv õigustoiming.

Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja volitused juhatuse liikmena saab lugeda

pikenenuks kuni 2. veebruarini 2008. a. Asjas kohaldus seadusest tulenev kolmeaastane tähtaeg, mille

möödumisel juhatuse liikme volitused automaatselt lõppevad. Juhatuse liikme uuesti valimiseks või

tema volituste pikendamiseks on nõutav osanike otsus. Nii sätestab ka ÄS § 184 lg 2 viimane lause,

et äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata

äriregistri pidajale. Seadus ei kehtesta võimalust, et juhatuse liikme volituste pikendamine või

juhatuse valimine võiks toimuda vaikimisi sellekohase osanike otsuseta. Lisaks eeltoodule, ei ole

ringkonnakohus poolte tahte tõlgendamisel hinnanud kostja esitatud hageja 19. jaanuari 2007. a e-

kirja väljatrükki. Selles dokumendis kinnitab hageja, et tal ei ole juhatuse liikme volitusi.

10. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus kohaldas

asja lahendamisel õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme.

11. Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad varasemate seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega kohus luges hageja volitused kostja

juhatuse liikmena pikenenuks kuni 2. veebruarini 2008. a. Asi tuleb selles osas saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Lisaks tuleb ringkonnakohtu ja maakohtu otsus tühistada

osas, millega jäeti rahuldamata kostja vastuhagi, ning vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt.

13. Hageja väitel on kostja osanike 18. detsembri 2006. a koosolekul vastu võetud otsused hageja

kostja juhatusest tagasikutsumise ja A. Mägi kostja juhatuse liikmeks valimise kohta tühised, sest

hagejat ei teavitatud nõuetekohaselt koosoleku toimumisest. Koosolekul vastuvõetud otsused on

ebaseaduslikud ka seetõttu, et koosolekul teostas osaniku õigusi hageja abikaasana isik, kes ei ole

kantud osanike nimekirja õiguspäraselt. Isegi kui vaidlusalune kostja osa kuuluks hageja ja tema

abikaasa ühisvarasse, ei olnud viimasel õigust teostada osaniku õigusi ainuisikuliselt, vaid ühiselt

hagejaga. Samuti palub hageja tuvastada, et tema volitused kostja juhatuse liikmena on pikenenud

kuni 2. veebruarini 2008. a.

14. Hageja võib TsMS § 368 lg 1 järgi esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks (tuvastushagi), kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kolleegium on

8. oktoobril 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 16 selgitanud, kes on isikuteks, kellel

on osaühingu osanike otsuse tühistamise hagemisõigus. Muuhulgas saab osaühingu osanike otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda ÄS § 178 lg 3 järgi osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Hageja oli

kantud osanike nimekirja, samuti palub hageja tuvastada, et ta on jätkuvalt kostja juhatuse liige.

Seega on hagejal TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi ning ta võib hageda nii kostja osanike

vaidlusaluse koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist kui ka oma juhatuse liikmeks oleku tuvastamist.

Ka kostjal on kõnealuse sätte mõttes õiguslik huvi tuvastamaks, kas hageja on jätkuvalt tema juhatuse

liige ja võib teda esindada tehingute tegemisel.

Kolleegium leiab, et kostja vastuhagi on sisult sama (olgugi vastassuunaline) hageja nõudega hageja

ametiaja pikenemise tuvastamiseks kostja juhatuse liikmena. Selliselt ei annaks vastuhagi

rahuldamine kostjale midagi rohkem hageja haginõude rahuldamata jätmisest. Kolleegium jääb

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 17 väljendatud seisukoha juurde, et kui kohus juba

lahendab samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel, tuleb kostja vastuhagi jätta TsMS

§ 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata. Kolleegium leiab eeltoodu alusel, et vastuhagi rahuldamata

jätmise osas tuleb alama astme kohtute otsused TsMS § 425 lg 3 kohaselt tühistada.

15. Kohtud on tuvastanud, et osanike 18. detsembri 2006. a koosolekul vastu võetud otsused on

tühised osas, millega otsustati kutsuda hageja kostja juhatusest tagasi ning uuendati juhatuse liikme

A. Mägi volitusi, valides ta kostja juhatuse liikmeks uueks ametiajaks.

Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

osanike koosolekul ÄS § 1721 esimese lause kohaselt õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul

osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise

lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks.

Kui rikutakse otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS

§ 1771 lg 1 järgi. Sama põhimõte tuleneb TsÜS § 38 lg-st 2.

Osanike koosoleku kokkukutsumise teatele esitatud nõuded ja selle saatmise kord sätestatakse ÄS §-s

172. Juhatus peab osanike koosoleku kokkukutsumiseks viidatud sätte 1. lõike esimese ja teise lause

järgi saatma koosoleku toimumise teate kõigile osanikele osanike nimekirja kantud aadressil. Pooled

ei vaidle selle üle, et hagejale kui kostja osanikule osanike koosoleku toimumisest ei teatatud ning

hageja ei olnud koosolekust ka muul viisil teadlik. Ka ei ole hageja vaidlusaluseid otsuseid hiljem

heaks kiitnud. Kutse osanike koosolekule saadeti osanike nimekirja kantud hageja abikaasale. Ei

vaielda ka selle üle, et kostja osanike nimekirja muudeti sinna kantud hageja tahteta ja teadmata.

Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 26 väljendatud seisukoha juurde, et

osaühingu kohustusi osanike koosoleku kokkukutsumisel ei saa lugeda täidetuks ka juhul, kui kutse

osanike koosolekule on saadetud osanike nimekirja kantud osanikule nimekirja kantud aadressil, kuid

osaühing on eelnevalt muutnud osanikukannet või aadressikannet nimekirja kantud osaniku

avalduseta või nõusolekuta. Eeltoodud lahendis käsitles kolleegium lühidalt ka osanike nimekirja

kannete tegemist üldiselt, samuti sellega seotud osa võõrandamise problemaatikat (p-d 23-25).

Kolleegium tugines oma järelduses sellele, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed,

samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad TsÜS § 32 kohaselt omavahelistes suhetes

järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning see kehtib ka osanike

koosoleku kokkukutsumisel ja kannete muutmisel osanike nimekirjas. Kandes osanike nimekirja

reeglitele mittevastavalt osanikuna isiku, kes seda tegelikult ei ole, ei teki osaühingu kaitseks ka

õigusnäivust koosoleku kokkukutsumisel (ÄS § 172 lg 1) ning osaühingu juhatus ei või tugineda

sellele, et ta võis edastada kutse osanikuna osanike nimekirja kantud isikule sinna kantud aadressil.

Eeltoodust tulenevalt rikuti hageja kui tegeliku osaniku suhtes osanike koosoleku kokkukutsumise

korda, mistõttu on sellisel koosolekul vastu võetud otsused ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 38

lg 2 järgi tühised.

16. Tulenevalt asja materjalidest osalesid osanike koosolekul A. Mägi ja hageja abikaasa. Arvestades

ÄS § 1721 esimeses lauses sätestatut, ei saaks ainuüksi koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise

tõttu lugeda osanike koosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks juhul, kui osanike nimekirja kantud

hageja abikaasal oli õigus hagejat koosolekul esindada.

Osaühingu osa nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara kuulub PKS § 14 lg 1 järgi

eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Seejuures ei oma tähtsust osanike nimekirja kanne ega osa

ühisvaras olemisest osaühingule teatamine. Tulenevalt PKS §-st 17 on abikaasadel võrdne õigus

ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ning nad teevad seda kokkuleppel, selle puudumisel lahendab

aga vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Osa ühised omajad

võivad ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Hääle andmine

juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele

kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kolleegium kordab tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud

otsuse p-s 28 väljendatud seisukohta, et seega on hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa

ühiste omajate tahteavaldus ning ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks. Kolleegium selgitas

viidatud otsuses, et osanik võib ÄS § 170 lg 3 järgi osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu,

kusjuures esindajale antud volikiri peab olema antud kirjalikus vormis. Kui osanike koosolekul

osaleb ja hääletab üksnes abikaasa ega esinda seejuures teist abikaasat või kui teist abikaasat ei esinda

muu isik, peab osaühing arvestama, et hääletamiseks ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest,

vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. See kehtib sõltumata sellest, et ÄS

§ 165 lg 3 kohaselt võib osanike koosolekule kutsuda ka üksnes ühe abikaasa.

Kolleegium märgib, et ÄS § 165 lg 1 esimene lause ei kehti aga sama lõike teise lause kohaselt

osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Seega, kui osaühingule ei

ole teatatud, et osa kuulub osaniku ja tema abikaasa ühisvarasse, võib osaühing lugeda osanikuks

üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isiku. Kui aga osaühingule on osa ühisest kuuluvusest

nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt. Kolleegium selgitas

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 29, milliseid nõudeid tuleb järgida osa ühisest

kuuluvusest teatamisel. Oluline on, et osa ühisest kuuluvusest teataks isik, keda osaühing on seni

(eelkõige asutamislepingu või osanike nimekirja alusel) pidanud osanikuks või osa ühine kuuluvus

oleks tõendatud tema tahteavaldusega (või seda asendava kohtulahendiga). Piisavaks ei saa pidada nt

ainuüksi abielutunnistuse esitamist abikaasa poolt. Kuigi seadus ei seo osaniku õiguste teostamist

kandega osanike nimekirjas, võimaldab ÄS § 165 lg 1 kolmas lause osa ühisel omajal siiski nõuda

enda kandmist osanike nimekirja, st osa ühise kuuluvuse avalikustamist osanike nimekirjas.

Vaadeldaval juhul kanti hageja abikaasa osanike nimekirja hageja avalduseta ja nõusolekuta ning

kostja ei teatanud hagejale vaidlusaluse osanike koosoleku toimumisest.

Eeltoodut arvestades on kohtud haginõude kostja osanike vaidlusaluste otsuste tühisuse

tuvastamiseks õigesti rahuldanud ning asja seisukohalt ei ole erinevust, kas vaidlusalune osa kuulub

hageja lahusvarasse või hageja ja tema abikaasa ühisvarasse.

17. Kolleegium ei nõustu kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti asjas

kohaldamata ÄS § 165 lg 3. Selle sätte kohaselt loetakse osaühingu poolt ühiste osanike suhtes tehtud

õigustoiming kehtivaks ka siis, kui see on tehtud üksnes ühe või mitme osaniku suhtes, kui osanikud

ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat. Kolleegium käsitles

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 29 nimetatud sätte tähendust, märkides, et kui ühise

omanikuna on osanike nimekirja kantud (või osaühingule avaldatud) mitu isikut, võib osaühing

edastada kutse osanike koosolekule ka ühele neist, samuti maksta üksnes ühele neist välja dividendi.

Kõnealune säte on aga "ühesuunaline" ega tee erisust ÄS § 165 lg-st 1 osa ühiste omajate poolt

osanikuõiguste ühise teostamise kohta. Abikaasad võivad ühisvarasse kuuluvast osast tulenevaid

õigusi teostada üksnes ühiselt isegi juhul, kui osanike koosoleku toimumisest teatati vaid ühele neist.

See ei välista aga abikaasade üksteise volitamist osanikuõiguste teostamiseks või ühise esindaja

nimetamist.

18. Kohtud asusid ÄS § 184 tõlgendades seisukohale, et hageja volitused juhatuse liikmena saab

lugeda pikenenuks kuni 2. veebruarini 2008. a. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu.

Kohtud leidsid õigesti, et seadus ei näe ette juhatuse liikme esindusõiguse automaatset pikenemist

tähtaja möödudes. Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 33 väljendatud

seisukoha juurde, et ametiaja pikendamiseks on ÄS § 184 lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu

osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Seega ei saa juhatuse

liikme ametiaega lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena.

Nõustuda võib ka kohtute käsitlusega, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks

mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9

lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Erinevalt alama astme kohtutest leiab

kolleegium aga, et selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale

käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku

tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Kolleegium kordab

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-s 34 sedastatut, et erandlikult tuleb siinkohal kõne alla ka

mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt

tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab ka formaalselt juhatuse liikme nimetamise

otsuse nõuetele. Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja

möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus

juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist.

Samuti viitas kolleegium kõnealuses varasemas lahendis, et üheks selliseks otsuseks võib olla

osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Kiites

otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse

liikmetena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.

Kohtud leidsid, et hageja volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud

hagiavaldusele lisatud dokumentidega, millele hageja juhatuse liikmena alla kirjutas, samuti

18. detsembri 2006. a osanike koosoleku otsuse ja selle alusel esitatud kandeavaldusega. Kolleegium

asub eeltoodu alusel seisukohale, et kohtud ei ole tuvastanud selgelt osanike otsust, millest võiks

järeldada hageja ametiaja pikendamist, mh majandusaasta aruande kinnitamist osanike poolt. Sellega

ei järginud ringkonnakohus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 (koostoimes TsMS § 654 lg 1 teise

lausega) ning § 654 lg-s 5 sätestatud põhjendamise kohustust. Kuivõrd Riigikohus ei saa tulenevalt

TsMS § 688 lg-test 3-5 ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata, siis tuleb ringkonnakohtu otsus

tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega tuvastati, et hageja volitus kostja

juhatuse liikmena pikenes kuni 2. veebruarini 2008. a. Selles osas tuleb asi saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul selgelt

tuvastada, kas kostja osanikud on hageja juhatuse liikmena jätkamise tagantjärele otsusega heaks

kiitnud.

19. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse osaliselt, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse

osas. Menetluskulude jaotus sõltub asja lahendamisest uuel läbivaatamisel.

20. Kuna Riigikohus rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks