Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-51-08 AI generated

3-1-1-51-08 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-51-08
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

R. F. süüdistati selles, et tema, olles kohtuvälise menetleja 4. oktoobri 2005. a otsusega väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 1. oktoobril 2007. a taas mootorsõidukit alkoholijoobes.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-51-08 · Riigikohus: R. F. süüdistati selles, et tema, olles kohtuvälise menetleja 4. oktoobri 2005. a otsusega väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 1. oktoobril 2007. a taas mootorsõidukit alkoholijoobes.

Keywords

AI generated
fraud investigation insufficiently substantiated grievance lack of prosecutorial standing failure to state reasons challenge of factual findings fraudulent insurance claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-51-08

Otsuse kuupäev

2. oktoober 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi R. F. süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 15. mai 2008. a otsus kriminaalasjas

nr 1-08-36

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. F. kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi ja Riigi peaprokurör Norman Aasa

kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev

10. september 2008

Istungil osalenud isikud

R. F. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, riigi peaprokurör Norman Aas

RESOLUTSIOON

1. Muuta Viru Ringkonnakohtu 15. mai 2008. a otsuse põhiosa, jättes sellest välja ringkonnakohtu põhjendused

väärteokaristuse täitmise aegumise ja karistusregistrist karistusandmete kustutamise kohta.

2. Prokuröri kassatsioon rahuldada.

3. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

4. Mõista Eesti Vabariigilt advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks välja 1209 (üks tuhat kakssada üheksa) krooni ja 50

senti, sealhulgas käibemaks 184 (ükssada kaheksakümmend neli) krooni ja 50 senti, R. F-le kassatsioonimenetluses riigi

õigusabi osutamise eest.

5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulude katteks R. F-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 1209 (üks tuhat

kakssada üheksa) krooni ja 50 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. F. süüdistati selles, et tema, olles kohtuvälise menetleja 4. oktoobri 2005. a otsusega väärteokorras karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 1. oktoobril 2007. a taas mootorsõidukit alkoholijoobes.

2. Viru Maakohtu 3. märtsi 2008. a otsusega mõisteti R. F. KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel KarS § 424 järgi õigeks. Maakohus

leidis, et R. F. ei olnud talle süüksarvatud kuriteo koosseisus nõutav erisubjekt, sest ta ei tasunud vastavalt VTMS §-s 204 p-

des 2 ja 3 ettenähtule määratud rahatrahvi 15 päeva jooksul. Maakohtu hinnangul tulnuks vastavalt TMS §-le 200 lg 1 trahv

tasuda tervikuna, sest vaid kohtuväline menetleja võib määrata trahvi tasumise ositi. Praegusel juhul koostas maksegraafiku

aga kohtutäitur, kellel pole selleks vastavat pädevust. Kuna trahvi tasumise tähtaeg, 18 kuud, on möödunud, siis on

karistusotsuse täitmise tähtaeg maakohtu arvates aegunud ning R. F. ei ole enam erisubjekt KarS § 424 mõttes. Tema

karistusandmed tuleb karistusregistrist kustutada.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, taotledes R. F. süüditunnistamist talle inkrimineeritud kuriteos.

Prokurör asus seisukohale, et maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti ja kohtu järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele.

Apellandi väite kohaselt ei hoidunud R. F. trahvi tasumisest kõrvale. Samuti võis prokuröri hinnangul R. F-le määratud

väärteokaristuse täitmise ajal kehtinud õigusnormide alusel kohtutäitur lahendada trahvi ositi täitmise küsimust. Prokurör

märkis, et vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 3 olnuks väärteootsuse täitmine aegunud, kui seda ei asuta täitma jõustumisest 18 kuu

jooksul. Kui otsust asuti täitma enne selle tähtaja lõppemist, siis ei ole see aegumise tähtaeg kohaldatav. R. F. pani talle

süüksarvatud teo toime 1. oktoobril 2007, s.o ajal, kui tema karistusandmeid ei olnud õigustatult karistusregistrist kustutatud.

4. Viru Ringkonnakohtu 15. mai 2008. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja tunnistati R. F. KarS § 424 järgi süüdi. Teda

karistati vangistusega kaheks kuuks, mis jäeti KarS § 74 sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata. Lisakaristusena võeti

R. F-lt kümneks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Ringkonnakohtu hinnangul tuli maakohtu otsus tühistada, sest kohtu

järeldused ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega ning kohus on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust.

4.1 Ringkonnakohus märkis, et puudub vaidlus, et R. F. karistati kohtuvälise menetleja otsusega LS § 7419 alusel rahatrahviga

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Otsus jõustus 25. oktoobril 2005. Otsuse reaalne täitmine algas 2006. a

veebruarikuust, mil kohtutäitur ja R. F. leppisid kokku, et trahvi tasutakse maksegraafiku alusel igakuiselt 500 krooni.

Oktoobriks 2007 oli R. F. tasunud 9000 krooni ja jätkas ülejäänud trahvisumma tasumist. Maakohtu seisukoht, nagu ei olnuks

kohtutäituril õigust koostada kokkuleppel võlgnikuga maksegraafikut, ei vasta ringkonnakohtu hinnangul tõele. Maakohtu

poolt viidatud TMS-i sätted kehtivad alates 1. jaanuarist 2006, R. F. väärteootsus pöörati täitmisele aga varem kehtinud

redaktsiooni kohaselt, kus kohtutäituril oli ka eelnimetatud pädevus.

4.2 Ringkonnakohus ei nõustunud ka maakohtu järeldusega selle kohta, et kui trahvisummat ei ole jõutud 18 kuu jooksul

täielikult tasuda, siis on täitmine aegunud, ning karistatu karistusandmed tuleb karistusregistrist kustutada. Vastavalt KarS § 82

lg 1 p 3 on väärteo otsuse täitmine aegunud, kui otsuse jõustumisest 18 kuu jooksul ei asuta seda täitma. Maakohus ei ole

arvestanud, et otsuse täitmise aegumine lõpeb kohaldatud karistuse tegeliku täideviimise alustamisega.

4.3 Vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-le 1 on isikul karistatus ühe aasta jooksul alates väärteo eest mõistetud

karistuse täitmisest. Kuna R. F. väitel oli tal ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks kogu mõistetud trahvi tasumine veel

pooleli, ei olnud veel saabunud nimetatud ühe-aastase karistatuse tähtaja algus. Ringkonnakohus märkis alternatiivselt, et

kohtutäituri õiendist nähtuvalt, sai R. F-l 9000 krooni rahatrahvi tasutud 2007. a oktoobriks. Seega võinuks ühe-aastane

karistatuse kustumise tähtaja kulgemine alata 2007. a oktoobrist ning lõppeda 2008. a oktoobris. R. F-le mõisteti 4. oktoobri

2005. a väärteootsusega rahatrahve kokku 12900 krooni ulatuses, millest 9000 krooni moodustas LS § 7419 alusel määratud

trahv.

4.4 Eeltoodu alusel jõudis ringkonnakohus järeldusele, et R. F-l oli 1. oktoobril 2007 kehtiv karistus joobes mootorsõiduki

juhtimise eest ning seetõttu oli ta erisubjekt KarS § 424 mõttes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni R. F. kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov ja riigi peaprokurör Norman

Aas.

5.1 Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Viru Maakohtu 3. märtsi 2008. a otsuse jõustamist. Kaitsja märgib, et

KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt aegub väärteootsuse täitmine, kui selle jõustumisest on möödunud 18 kuud. Vastavalt VTMS § 203

lg-le 5 ei pöörata täitmisele ega täideta lahendit, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 märgitud tähtaeg. Seetõttu pidanuks

kaitsja arvates R. F. karistusotsuse täitmise tähtaeg mööduma 24. aprillil 2007 ja 1. oktoobril 2007 ei olnud ta enam KarS §-s

424 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes erisubjekt.

5.2 Riigi peaprokurör nõustub ringkonnakohtu otsuse resolutsiooniga, kuid taotleb otsuse põhiosast R. F. 2005. a

väärteokaristuse täitmise aegumist ja karistusregistrist karistusandmete kustutamist käsitlevate põhjenduste välja jätmist.

Samuti taotleb ta lugeda põhjendatuks väärteootsuse täitmine vaid KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud aegumistähtaja jooksul ning

pidada õigeks KarRegS § 25 lg 1 p 81 alusel karistusandmete registrist kustutamine vaid nende isikute suhtes, kelle osas ei ole

otsust asutud täitma. Kassaator märgib, et TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteootsusega määratud

rahatrahvi sissenõudes aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. VTMS § 203

lg 5 kohaselt ei pöörata väärteootsust täitmisele ega täideta seda, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ning

täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Kuigi praegusel juhul on R. F. suhtes väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsust

põhjendamatult täidetud ka peale eelnimetatud tähtaja möödumist, ei tähenda see kassaatori arvates seda, et tema teod ei

vastaks KarS § 424 koosseisule. Kuna R. F-le määratud väärteokaristust asuti täitma KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja

jooksul, siis ei ole tema puhul kohaldatav KarRegS § 25 lg 1 p-s 81 sätestatu, vaid tema karistusandmed kustutatakse

karistusregistrist KarRegS § 25 lg 1 p-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodud põhjusel oli R. F. talle süüks arvatud teo

toimepanemise ajal erisubjekt KarS § 424 koosseisu mõttes.

6. Riigikohtu istungil toetasid kassaatorid oma kassatsioone.

6.1 Riigi peaprokurör leidis, et väärteokaristuse täitmine aegub kaheksateist kuu möödumisel väärteo kohta tehtud otsuse

jõustumisest ja peale selle tähtaja saabumist ei või edasi täita ka neid väärteokaristusi, mida on juba täitma asutud. Küll aga ei

tähenda prokuröri arvates asjaolu, et väärteokaristust pole KarS §-s 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaja jooksul suudetud lõpuni täita

seda, nagu tuleks isiku karistusandmed koheselt peale selle tähtaja möödumist karistusregistri arhiivi kanda.

6.2 Kaitsja leidis, et R. F. väärteokaristatus LS § 7419 lg 1 järgi pidanuks kustuma peale KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja

möödumist 25. aprillil 2007, mistõttu ei olnud ta 1. oktoobril 2007 enam erisubjekt KarS § 424 sätestatud kuriteokoosseisu

mõttes.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium käsitleb esmalt väärteootsuse täitmise aegumisega seonduvaid küsimusi üldiselt (I), seejärel lahendab

R. F. kaitsja ja prokuröri kassatsioonid ning kaitsja taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks (II).

I

8. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta täitma väärteootsust, mille jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud.

Ringkonnakohus on sellest sättest teinud järelduse, nagu võiks juhul, kui väärteootsuse täitmist alustatakse nimetatud

kaheksateistkuulise tähtaja kestel, seda täita ka peale tähtaja möödumist. Tõlgendades KarS § 82 lg 1 p-i 3 grammatiliselt,

oleks selline arusaam tõepoolest võimalik. Arvesse tuleb aga võtta seda, et väärteootsuse täitmist reguleerivad lisaks

karistusseadustiku eelnimetatud sättele ka väärteomenetluse seadustik ja täitemenetluse seadustik.

8.1 VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud

tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. TMS § 202 lg 1 kohaselt

lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi

sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul

(sama sätestas ka 1. jaanuarist 2006 kehtetuks tunnistatud vana TMS-i § 804). Eeltoodud sätetest nähtub üheselt, et

väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna.

Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on

täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud.

8.2 Erandina on väärteootsuse täitmine peale KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaega võimalik juhul, kui väärteokaristusena

mõistetud rahatrahvi täitmine on edasi lükatud vastavalt VTMS § 209 lg-le 2. Sellisel juhul peatub otsuse täitmise aegumine

vastavalt KarS § 82 lg 2 p-le 3 ajaks, mil karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud.

8.3 Eelnevast tekib küsimus, kas otsus, mida on KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja kestel küll täitma asutud, kuid tähtaja

möödumise tõttu pole võimalik lõpuni täita, tuleb lugeda täidetuks või tuleb sellise otsuse täitmine lugeda tervikuna aegunuks.

Seadusandja on KarS § 82 lg 1 p-s 3 sidunud väärteoasjas tehtud karistusotsuse täitmise aegumise otsuse täitmisele asumisega.

KarS § 82 lg 1 ei pea aga silmas olukorda, kus karistust on küll tähtaja kestel täitma asutud, kuid pole jõutud enne selle

möödumist lõpuni täita. Seega ei oma juba alustatud täitmise sisuline edukus KarS § 82 lg 1 p 3 kontekstis õiguslikku

tähendust. Seetõttu tuleb kriminaalkolleegiumi arvates ka selline otsus, mida on nimetatud tähtaja jooksul täitma asutud, kuid

mida pole selle tähtaja möödumiseks veel jõutud lõpuni täita, lugeda täidetuks.

8.4 Otsuse täitmise aegumise mõju avaldub karistatuse tähtaja kulgemises. KarRegS § 25 lg 1 p-i 1 kohaselt kustutatakse isiku

karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud

üks aasta. Vastavalt KarRegS § 25 lg 1 p-le 81 aga kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse

täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le 82. Kriminaalkolleegium märgib, et juhul, kui väärteootsusega mõistetud karistuse

täitmist alustatakse KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja kestel, kuid seda ei jõuta tähtaja möödumise tõttu lõpuni täita, tuleb

isiku karistatust arvestada KarRegS § 25 lg 1 p-s 1 kehtestatud tähtaega arvestades. Sellisel juhul tuleb karistuse täitmise ajana

käsitada kuupäeva, mil möödus kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest ning isiku karistusandmed

kuuluvad karistusregistrist kustutamisele ja arhiivi kandmisele ühe aasta möödumisel nimetatud kuupäevast.

II

9. Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse R. F. selles, et 1. oktoobril 2007. a juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis

isikuna, kellel on juba kehtiv väärteokaristus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. R. F. karistati LS § 7419 lg 1 alusel

rahatrahviga 4. oktoobril 2005. a. Nimetatud väärteootsus jõustus 25. oktoobril 2005. a. Kuna R. F. ei tasunud talle määratud

rahatrahvi, pöörati kohtuvälise menetleja otsus täitmisele ja täitemenetluse käigus tasus R. F. talle määratud rahatrahvi

igakuiste maksetena ajavahemikus veebruar 2006 kuni oktoober 2007.

9.1 Kuna väärteoasja materjalide hulgas puuduvad andmed, et R. F-le määratud rahatrahvi täitmine olnuks VTMS § 209 lg 2

kohaselt edasi lükatud, tohtinuks trahvi määramise otsust käesoleva otsuse p-s 8.1 öeldu valguses täita üksnes 25. aprillini

2007, sest sel kuupäeval täitus kaheksateist kuud karistuse aluseks olnud väärteootsuse jõustumisest. Kaitsja arusaamast

lähtudes tuleks seetõttu tõdeda, et R. F-le 4. oktoobril 2005. a määratud karistuse täitmise aegumise tõttu kuulunuks tema

karistusandmed karistusregistrist kustutamisele vastavalt KarRegS § 25 lg 1 p-ile 81 ja juhtides 1. oktoobril 2007

mootorsõidukit joobeseisundis ei olnuks ta käsitatav sellise teo eest varem karistatud isikuna.

9.2 Kriminaalkolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kuigi praegusel juhul on väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja

otsust, millega R. F. karistati rahatrahviga, põhjendamatult täidetud ka peale KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist

(aprillis 2007), ei tähenda see, nagu ei vastaks tema teod KarS § 424 koosseisule. Kuna R. F-le määratud väärteokaristust asuti

täitma KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis ei ole tema puhul kohaldatav KarRegS § 25 lg 1 p-s 81 sätestatu, vaid

tema karistusandmed kustutatakse karistusregistrist KarRegS § 25 lg 1 p-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, s.o ühe aasta

möödumisel karistuse lubatavast täitmisest ehk 25. aprillil 2008. Seega oli R. F. talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal

erisubjekt KarS § 424 koosseisu mõttes. Prokuröri taotlus jätta ringkonnakohtu otsuse põhiosast välja põhjendused, mis

käsitlevad R. F-le 4. oktoobril 2005. a määratud väärteokaristuse täitmise aegumist ja karistusregistrist tema karistusandmete

kustutamist, on eelpool märgitud põhjustel asjakohane. Seetõttu tuleb kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata ja prokuröri

kassatsioon rahuldada.

10. Kaitsja taotleb riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmist summas 1025 krooni, millele lisandub 18% käibemaksu.

Taotlus vastab justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusega nr 2 kehtestatud tasumääradele, on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

11. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 361 p-st 3 ja § 362 p-st 1 muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Ringkonnakohtu 15. mai 2008. a otsuse põhiosa ja jätab sellest välja ringkonnakohtu põhjendused väärteokaristuse täitmise

aegumise ja karistusregistrist karistusandmete kustutamise kohta.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe