3-4-1-7-08 · Riigikohus

RIIGKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-7-08

Määruse kuupäev

2. oktoober 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Priit

Pikamäe ja Harri Salmann

Kohtuasi

Riigihangete seaduse § 126 lg 6 ja § 129 lg 2 põhiseadusele vastavuse

kontroll

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2008. aasta otsus haldusasjas nr 3-08-

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2008. aasta otsusega haldusasjas nr 3-08-516 algatatud

põhiseaduslikkuse järelevalve asi lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeameti hallatav riigiasutus Kagu Teedevalitsus algatas 30. novembril 2007 riigihangete

registris avaldatud hanketeatega hankemenetluse "Riigimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska km 59,6-

69,4 rekonstruktsioon koos kaasnevate töödega" (registreerimisnumber 102773).

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 24. jaanuaril 2008 esitasid riigihankel osalemiseks

ühispakkumused AS Turgel Grupp ja Destia OY ning AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec.

3. Kagu Teedevalitsus lükkas 5. veebruari 2008. aasta käskkirjaga nr 11 (edaspidi käskkiri)

riigihangete seaduse (RHS) § 47 lõigete 1 ja 2 alusel tagasi AS-i Turgel Grupp ja Destia OY ning AS-

i KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec ühispakkumused, kuna need olid tema arvates esitatud

kooskõlastatult.

4. AS KPK Teedeehitus esitas selle käskkirja peale 12. veebruaril 2008 vaidlustuse Riigihangete

Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon).

5. Vaidlustuskomisjon rahuldas vaidlustuse 7. märtsi 2008. aasta otsusega nr 13-08/102773 (edaspidi

vaidlustuskomisjoni otsus) ja tunnistas kehtetuks käskkirja punkti 3.2, millega lükati tagasi AS-i KPK

Teedeehitus ja OÜ Delgetec ühispakkumus. Vaidlustuse esitamisega seotud kuluna mõistis

vaidlustuskomisjon Kagu Teedevalitsuselt välja vaidlustaja tasutud riigilõivu 10 000 krooni.

Vaidlustuskomisjon jättis rahuldamata vaidlustaja õigusabikulude väljamõistmise taotluse, kuna

niisuguste kulude väljamõistmine ei olnud tema hinnangul kooskõlas RHS § 126 lõikega 6, mis lubab

hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista üksnes riigilõivu ja eksperditasu. Vaidlustuskomisjon leidis,

et halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude hüvitamise korda ei ole võimalik

laiendada analoogia korras vaidlustusmenetlusele, mistõttu ei ole vaidlustuskomisjonil õigust mõista

välja õigusabikulusid.

6. AS KPK Teedeehitus esitas 14. märtsil 2008 kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles ta palus

tühistada vaidlustuskomisjoni otsuse osas, milles sellega jäeti õigusabikulud välja mõistmata.

AS KPK Teedeehitus väitis esiteks, et vaidlustuskomisjonis peetavale menetlusele tuleb analoogia

korras kohaldada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude hüvitamise

regulatsiooni, mis võimaldab välja mõista ka õigusabikulud. Kuna seadusandja on asendanud

menetluse halduskohtus menetlusega vaidlustuskomisjonis, siis on ilmselt soovimatult jäetud

sätestamata riigihangete seaduses menetlusosalise õigus taotleda vaidlustuskomisjonis kantud

menetluskulude, sh õigusabikulude hüvitamist.

Teise võimalusena väitis AS KPK Teedeehitus, et riigihangete seaduse sätted (eelkõige § 126 lg 6),

mis ei võimalda õigusabikulusid välja mõista, tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja

jätta kohaldamata, kuna need rikuvad põhiseaduse (PS) §-s 15 sätestatud õigust pöörduda kohtusse.

Kuna vaidlustusmenetluses toimub õiguslik vaidlus, siis on vajalik kaasata õigusnõustaja, kuna isik ei

suuda ise koostada keerulisi vaidlustusi või esineda tulemuslikult vaidlustuskomisjonis.

Õigusabikulude jätmine isiku kanda paneb isiku vaidlustuse esitamisest loobuma, millega aga

rikutakse tema õigust pöörduda kohtusse. Õigusabikulude hüvitamata jätmisega kaasnev piirang ei

ole proportsionaalne ning sellel puudub selge eesmärk ja mõte.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas AS-i KPK Teedeehitus kaebuse osaliselt ja tühistas

vaidlustuskomisjoni otsuse osas, millega jäeti rahuldamata AS-i KPK Teedeehitus taotlus

õigusabikulude väljamõistmiseks. Ringkonnakohus tunnistas RHS § 129 lõike 2 osas, milles see ei

võimalda vaidlustajal kohtusse kaebust esitada, kui vaidlustaja õigusabikulude väljamõistmise taotlus

on vaidlustuskomisjoni otsusega jäetud rahuldamata, ja RHS § 126 lõike 6 osas, milles see ei

võimalda vaidlustuskomisjonis toimuvas menetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist

vaidlustuse rahuldamise korral, põhiseadusega vastuolus olevaks, jättis need sätted kohaldamata ja

edastas kohtuotsuse Riigikohtule, millega algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

KOHTU JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et AS-i KPK Teedeehitus kaebuse läbivaatamiseks tuleb

kõigepealt tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RHS § 129 lg 2 osas,

milles see ei võimalda vaidlustajal kohtusse kaebust esitada, kui vaidlustaja õigusabikulude

väljamõistmise taotlus on vaidlustuskomisjoni otsusega jäetud rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates

ei ole selline PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse piirang demokraatlikus ühiskonnas

vajalik, kuna riigihangete seadusest ega selle seletuskirjast ei nähtu selle piirangu legitiimset

eesmärki. Ringkonnakohus leidis lisaks, et isegi kui asuda seisukohale, et kaebeõiguse piirangu

eesmärk on vältida perspektiivitu kaebuse esitamist ja hoida ära kohtu töökoormuse suurenemine, siis

ei ole selline piirang mõõdukas ega seega proportsionaalne.

9. Õigusabikulude väljamõistmise kohta leidis ringkonnakohus kõigepealt, et sellele ei ole võimalik

kohaldada analoogia alusel halduskohtumenetluse seadustiku sätteid. Seadusandja oli teadlikult

jätnud riigihangete seaduses õigusabikulud menetluskulude hulgas nimetamata, mistõttu ei ole

tegemist lüngaga, mida saaks analoogia alusel täita.

10. Seejärel märkis ringkonnakohus, et AS-i KPK Teedeehitus kaebuse saab rahuldada üksnes siis,

kui jätta kohaldamata RHS § 126 lõige 6 osas, milles see ei võimalda vaidlustuskomisjonis toimuvas

menetluses kantud õigusabikulusid vaidlustuse rahuldamise korral välja mõista.

11. Ringkonnakohus leidis, et RHS § 126 lõikes 6 sätestatud piirang riivab esiteks PS §-st 14

tulenevat õigust menetlusele enda õiguste kaitseks, kuna toob kaasa olukorra, kus vaidlustajal ei ole

võimalik ilma kulutusteta õigusabile tõhusalt kaitsta end ka juhul, kui tema õigusi rikutakse

hankemenetluses õigusvastase otsuse või toiminguga.

Teiseks riivab RHS § 126 lõikes 6 sätestatud piirang PS §-st 25 tulenevat põhiõigust õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamisele. Kui isik kasutab enda õiguste kaitsmiseks vaidlustusmenetluses

kõrvalist õigusabi ja kannab seetõttu kulutusi, peab tal tulenevalt PS §-st 25 olema õigus vaidlustuse

rahuldamise korral selliste menetluskulude hüvitamisele, kuna ta pidi neid kandma õigusvastase

otsuse või toimingu tõttu.

Kolmandaks riivab RHS § 126 lõikes 6 sätestatud piirang ka PS §-s 15 sätestatud õigust pöörduda

kohtusse. Vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel kohaldatakse menetlusele

ringkonnakohtus halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. Sellest

tulenevalt peab vaidlustuse esitaja juba vaidlustuskomisjonis esitama õiged nõudes ja väited

(HKMS § 34 lg 3 teine lause). Samas kohaldatakse vaidlustuskomisjonis toimuvas menetluses

võistlevuse põhimõtet ning selle menetluse eesmärk on tagada asja kiire läbivaatamine ja vajalike

õiguslike eriteadmistega menetlejate olemasolu, mistõttu ei pruugi selles menetluses olla võimalik

õigete nõuete ja kõigi asjakohaste õiguslike väidete esitamine ilma kõrvalise õigusabita.

Õigusabikulude väljamõistmise keeld muudab kohtusse pöördumise õiguse kasutamise niisuguses

olukorras faktiliselt raskemaks.

12. Ringkonnakohtu hinnangul rikub RHS § 126 lõikes 6 sisalduv õigusabikulude väljamõistmise

keeld isiku õigust menetlusele enda kaitseks, õigust pöörduda kohtusse ja õigust õigusvastaselt

põhjustatud kahju hüvitamisele, kuna niisugune piirang ei ole vajalik ega proportsionaalne kohtusse

pöördumise eelduseks oleva kohustusliku menetluse eesmärgi tagamiseks.

13. AS KPK Teedeehitus märgib oma arvamuses, et ta nõustub Tallinna Ringkonnakohtu põhjenduste

ja järeldustega.

Ta lisab RHS § 129 lõike 2 kohta, et kohtuliku kontrolli puudumine vaidlustuskomisjonis toimunud

menetluses kantud õigusabikulude väljamõistmata jätmise üle rikub ka PS § 24 lõikes 5 sisalduvat

õigust kaevata isiku kohta tehtud kohtuotsuse peale edasi kõrgemalseisvale kohtule. AS-i KPK

Teedeehitus hinnangul ei ole RHS § 129 lõikel 2 legitiimset eesmärki ning isegi kui selleks pidada

kohtusüsteemi efektiivsuse tagamist, ei õigustaks selline eesmärk menetluskulude väljamõistmise

võimaluse äravõtmist.

RHS § 126 lõike 6 vastuolu kohta põhiseadusega lisab AS KPK Teedeehitus, et selles sättes sisalduv

piirang muudab EL-i õigusest (eelkõige Euroopa Ühenduse asutamislepingust ja riigihankeid

reguleerivaist direktiividest) tulenevate õiguste kasutamise ülemäära raskeks, mis võib olla vastuolus

Euroopa Kohtu praktikast tuleneva tõhususe põhimõttega.

14. Kagu Teedevalitsus leiab esiteks, et RHS § 129 lg 2 ei ole asjassepuutuv norm, kuna see ei

reguleeri tegelikult vaatlusalust suhet või olukorda. Kui riigihangete seaduses sisalduks regulatsioon,

mis annaks menetlusosalisele võimaluse taotleda õigusabikulude hüvitamist ning kohustaks

vaidlustuskomisjoni otsustama koos vaidlustuse täieliku või osalise rahuldamisega ka õigusabikulude

jaotuse, tuleneks vaidlustajale RHS § 129 lõikest 2 kaebeõigus, kui taotlus õigusabikulude

hüvitamiseks jäetakse täielikult või osaliselt rahuldamata.

Põhiseadusega ei ole Kagu Teedevalitsuse hinnangul vastuolus ka RHS § 126 lg 6.

Vaidlustuskomisjonis toimuv menetlus ei ole võistlev menetlus. RHS § 124 lg 1 võimaldab hankijal

teha üksnes vaidlustuse lahendamise ettepaneku, mis ei ole vaidlustuskomisjonile siduv. Mingeid

muid nõudeid, väiteid vms menetluslikke taotlusi hankija vaidlustusmenetluses esitada ei saa ja

seadus neid küsimusi ei reguleeri. Seetõttu ei ole Kagu Teedevalitsuse arvates menetlus

vaidlustuskomisjonis võistlev ega keeruline mitte juriidilistes, vaid mittejuriidilisi eriteadmisi

nõudvates küsimustes. Juriidilistes küsimustes on pädev võtma seisukoha ja seda oma otsuses

väljendama Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon, mille liikmed lahendavad ainult

riigihangete seaduse alusel toimuvate hankemenetluste vaidlustustusi ning on seega kitsa

õigusvaldkonna spetsialistid.

Kagu Teedevalitsus märgib siiski, et kui RHS § 126 lg 6 otsustatakse tunnistada põhiseadusega

vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda vaidlustuskomisjonis toimuvas menetluses kantud

õigusabikulusid vaidlustuse rahuldamise korral välja mõista, tuleb viidatud säte tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks ka osas, milles see ei võimalda kantud õigusabikulusid vaidlustuse

rahuldamata jätmise korral välja mõista. Sellisel viisil teeniks võimalik õigusabikulude regulatsioon

mitte üksnes pakkujate õiguste tõhusa kaitse eesmärki, vaid väldiks ka pakkujatepoolset konkurentsi

kahjustamist ja avalike hangete nurjamist põhjendamatute kaebuste esitamisega.

Kagu Teedevalitsus märgib lisaks, et vaidlustuskomisjonis toimuva menetluse regulatsioon

riigihangete seaduses on tervikuna puudulik ega taga sellisena PS §-s 14 sisalduva põhiõiguse

realiseerumist. Tema hinnangul tuleb selle põhiõiguse tagamiseks reguleerida vähemalt järgmised

küsimused: menetlustaotluste esitamine ja vaidlustusele või selle vastusele lisatud dokumentide

edastamine teistele menetlusosalistele või võimalus esitatud lisadokumentidega menetluse käigus

tutvuda; vaidlustuskomisjoni kohustus teha otsus juhul, kui vaidlustus tunnistatakse põhjendatuks

vaidlustuse läbivaatamiseks korraldatud istungil (RHS § 126 lg 2), kuna vastupidisel juhul ei ole

tagatud RHS § 127 lg-s 5 ja § 128 lg-s 1 sätestatud vaidlustuskomisjoni otsuse toime; küsimus, kas

vaidlustuskomisjon võib teha otsuse, tuginedes asjaolule, mida menetluse käigus pooled esile ei

toonud või mille kohta ei antud võimalust väljendada oma seisukohta. Peale loetletute on Kagu

Teedevalitsuse arvates taunitav olukord, kus vaidlustuse kiirele läbivaatamisele vaidlustuskomisjonis

võib järgneda aeganõudev menetlus ringkonnakohtus, mistõttu ei ole tegelikult tagatud

direktiivi 2004/17 nõue vaadata hankijate otsused läbi tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti.

15. Riigikogu poolt on arvamused esitanud põhiseaduskomisjon ja majanduskomisjon.

Põhiseaduskomisjon on seisukohal, et riigihangete seaduse kõnesolevad sätted on põhiseadusega

kooskõlas. Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon ei mõista õigust põhiseaduse mõttes,

mistõttu ei laiene tema tegevusele põhiseadusest tulenevad õigusemõistmise põhimõtted.

Vaidlustuskomisjon on kohtuväline vaidluste lahendamise organ, mis lahendab tehnilist laadi

hankespetsiifilisi kaebusi, mis tulenevalt EL-i õigusest vajavad kiiret ja erapooletut menetlemist ning

mille puhul seadusandja ei ole õigusabikulude väljamõistmise regulatsiooni kehtestamist pidanud

otstarbekaks.

Ka majanduskomisjon leiab, et riigihangete seaduse vaidlusalused sätted ei ole põhiseadusega

vastuolus. Vaidlustuskomisjon ei ole kohtu pädevusega asutus, kuna see ei vasta nõuetele, mis on

kohtute kohta sätestatud Euroopa Majandusühenduse nõukogu 21. detsembri 1989. aasta

direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra

kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta artikli 2 lõikes 9, mida on

muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ

(edaspidi direktiiv 2007/66). Majanduskomisjoni hinnangul on tegemist järelevalveasutusega, kelle

otsuste peale saab edasi kaevata kohtusse. Sellest tulenevalt ei kohaldata vaidlustuskomisjoni puhul

sarnaselt teiste kohtuväliste vaidluste lahendamise organitega kohtumenetluse reegleid, mis

sätestavad ka õigusabikulude väljamõistmise.

16. Justiitsminister leiab, et RHS § 126 lõikes 6 sisalduv regulatsioon, mille kohaselt ei ole

vaidlustuskomisjonis toimuvas menetluses kantud õigusabikulusid võimalik vaidlustuse rahuldamise

korral välja mõista, riivab PS §-st 25 tulenevat õigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele.

Niisugune riive on aga justiitsministri hinnangul põhiseaduspärane.

Riive legitiimse eesmärgina toob justiitsminister esile vajaduse täita PS §-st 14 tulenevat üldist

õiguskaitse tagamise kohustust, mille realiseerimiseks on vajalik efektiivne ja kiire haldusmenetlus.

Õigusabikulude väljamõistmist välistava regulatsiooniga aidatakse kaasa niisuguse menetluse

saavutamisele, kuna see sunnib vaidlustajaid kaaluma vaidlustuse esitamise vajalikkust ja vähendab

perspektiivitute kaebuste esitamist.

Lisaks leiab justiitsminister, et kuivõrd õigusabikulude väljamõistmata jätmine piirab

hankemenetluses tehtavate otsuste vaidlustamist, siis kaitseb see kõigi teiste riigihankemenetluses

osalevate isikute õiguspäraseid ootusi, ettevõtlusvabadust ja omandiõigust.

Peale selle on justiitsminister arvamusel, et hankemenetlustes esitatavate vaidlustuste vähendamine

tagab ka avalikku huvi, kuna kiire hankemenetlusega tagatakse kogu riigi toimimine ja seeläbi kõigi

füüsiliste ja juriidiliste isikute põhiõiguste ja väärtuste kaitse.

Justiitsminister leiab, et RHS § 126 lõikes 6 sisalduv PS § 25 riive on loetletud eesmärkide

saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

17. Rahandusminister märgib oma arvamuses, et vaidlustusmenetluses kantud kulutuste hüvitamise

regulatsiooni täpsustatakse riigihangete seaduse ja ajavahemiku 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse

muutmise seaduse eelnõuga. Nimetatud eelnõu § 1 punktiga 58 soovitakse riigihangete seadust

täiendada §-ga 1261, mille kohaselt mõistab vaidlustuskomisjon vaidlustaja või kolmanda isiku

kasuks välja muud vaidlustusmenetluse ning esindajate kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Lisaks märgib rahandusminister, et vaidlustuskomisjoni regulatsioon ei ole täielikult kooskõlas

direktiivi 2007/66 nõuetega, mis tuleb üle võtta 20. detsembriks 2009. Sellest tulenevalt on vaja

hinnata, kas vaidlustuskomisjoni puudutavat regulatsiooni on Eesti kohtukorralduse põhimõtetest

lähtuvalt võimalik viia viidatud direktiivi nõuetega vastavusse ja milline peaks edaspidi olema

riigihangetega seotud vaidluste lahendamise kord.

18. Õiguskantsler leiab kõigepealt, et RHS § 129 lg 2 ei ole asjassepuutuv norm, kuna see ei välista

vaidlustaja õigust pöörduda kohtusse vaidlustuskomisjoni sellise otsuse peale, millega tema

vaidlustus rahuldati.

RHS § 129 lõikes 2 on küll toodud loetelu otsustest, mida võib kohtus vaidlustada, kuid see norm ei

ole sõnastatud selge keelunormina. Arvestades asjaolu, et isiku õigus pöörduda kohtusse avaliku

võimu kandja otsuse või toimingu peale tuleneb vahetult põhiseaduse § 15 lg 1 esimesest lausest ja et

selle õiguse olemasolu ei ole vaja seaduses üle korrata, ei saa riigihangete seaduse kõnesolevat sätet

tõlgendada kohtusse pöördumise õigust piiravana. Seda seisukohta toetab õiguskantsleri hinnangul ka

põhiseaduskonformse tõlgenduse nõue, mida Riigikohtu üldkogu on väljendanud 22. veebruaril

2005. aastal asjas nr 3-21-73-04 tehtud otsuse punktis 36.

19. RHS § 126 lõike 6 kohta leiab õiguskantsler, et tegemist on asjassepuutuva normiga.

Asjassepuutuvuse hindamisel märgib õiguskantsler kõigepealt, et õigusakti andmata jätmise korral

tuleb leida vastus küsimusele, kas on olemas norm, mis reguleeriks vaidluse esemeks olevat olukorda

ehk praeguses asjas õigusabikulude hüvitamist vaidlustusmenetluses.

Õiguskantsler on seisukohal, et halduskohtumenetluse seadustiku regulatsiooni õigusabikulude

hüvitamise kohta ei saa analoogia korras kohaldada vaidlustusmenetlusele. Samas on õigusabikulude

hüvitamine võimalik riigivastutuse seaduse alusel.

Eelnevast tulenevalt leiab õiguskantsler, et RHS § 126 lg 6 esimene lause on asjassepuutuv üksnes

osas, milles see ei võimalda vaidlustuse rahuldamise korral vaidlustuskomisjonis toimuvas

menetluses kantud õigusabikulusid välja mõista vaidlustuskomisjoni otsuses, millega asi sisuliselt

lahendatakse.

Kuna RHS § 126 lg 6 esimene lause ei välista õigusabikulude põhimõttelist hüvitatavust, siis langeb

ära ka Tallinna Ringkonnakohtu tõstatatud küsimus, kas see regulatsioon on kooskõlas PS §-st 25

tuleneva igaühe õigusega ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju

hüvitamisele.

20. Õiguskantsleri arvates riivab RHS § 126 lg 6 esimene lause PS §-s 14 sätestatud õigust

korraldusele ja menetlusele.

Pakkuja peab õigusabikulude näol tekitatud kahju hüvitamiseks algatama uue menetluse, mis aga

toob kaasa täiendavad ebamugavused ja ressursikulu. Niisugune "topeltmenetlus" võib ajendada ka

õigusabi kasutamisest loobuma vaidlustes, kus selle kasutamine oleks põhjendatud, mis omakorda

põhjustaks isiku õiguste kaitseta jäämise. Kirjeldatud menetlus ei taga lihtsat ja tõhusat õigusvastase

tegevusega kaasnenud tagajärgede heastamist ega isiku õiguste tõhusat kaitset.

Õiguskantsler leiab eeltoodud põhjustel, et RHS § 126 lõike 6 esimene lause, mis ei võimalda

vaidlustuse rahuldamise korral vaidlustuskomisjonis toimuvas menetluses kantud õigusabikulusid

välja mõista vaidlustuskomisjoni otsuses, millega asi sisuliselt lahendatakse, on vastuolus PS §-st 14

tuleneva õigusega korraldusele ja menetlusele.

KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED

21. Riigihangete seaduse (RT I 2007, 15, 76; RT I 2008, 14, 92) § 126 lg 6 sätestab:

"(6) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 7 alusel või lõike 1

punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse täieliku

rahuldamisega mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja tema

poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses ja tasutud või tasumisele kuuluva

eksperditasu vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse osalise

rahuldamise korral mõistab vaidlustuskomisjon riigilõivu ja eksperditasu hankijalt välja

proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega. Vaidlustusmenetluse

lõppemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või 4 alusel mõistab vaidlustuskomisjon oma

otsusega vaidlustajalt hankija või kolmanda isiku kasuks välja nende poolt vaidlustusmenetluses

tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu vajalikus ja põhjendatud ulatuses."

22. RHS § 129 lg 2 näeb ette:

"(2) Vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse:

1) vaidlustaja, kui vaidlustuskomisjon on teinud käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 4 nimetatud

otsuse või § 126 lõike 1 punktis 5 nimetatud otsuse vaidlustuse osalise rahuldamise kohta või § 126

lõike 1 punktis 6 nimetatud taotluse osalise rahuldamise kohta;

2) kolmas isik, kui vaidlustuskomisjon on teinud käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 5 nimetatud

otsuse;

3) hankija, kui vaidlustuskomisjon on teinud käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 5 või 6

nimetatud otsuse."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

23. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lõike 3 kohaselt lahendab üldkogu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi üleantud asja, kui kolleegium peab vajalikuks asja

lahendamist üldkogus.

24. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutas kohtuasja viieliikmelises koosseisus ega jõudnud

üksmeelele küsimuses, kas õigusabikulude väljamõistmata jätmine on PS § 25 kaitsealas ning sellest

tulenevalt, kas RHS § 126 lõige 6 on kooskõlas PS §-ga 25.

25. Kolleegium leiab seetõttu, et asi tuleb anda lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Priit Pikamäe, Harri Salmann