3-2-1-67-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-67-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. oktoober 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

FACIO EHITUSE AS hagi SA Rakvere Teatrimaja vastu

500 425 krooni 70 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-

06-5765

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SA Rakvere Teatrimaja kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja FACIO EHITUSE AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Aldo Kaljurand

Kostja SA Rakvere Teatrimaja (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm

Asja läbivaatamise kuupäev

8. september 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2008. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le 20. märtsil 2008. a tasutud kautsjon 1984

(üks tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) krooni 30 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FACIO EHITUSE AS (edaspidi hageja) esitas 16. märtsil 2006 Viru Maakohtule hagiavalduse SA

Rakvere Teatrimaja (edaspidi kostja) vastu 500 425 krooni 70 sendi saamiseks. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid pooled 8. oktoobril 2004 töövõtulepingu (edaspidi leping) Rakvere teatri peahoone

rekonstrueerimiseks. Lepingu esemeks olevad põhitööd kohustus hageja tegema 18. märtsiks 2005 ja

teises etapis fassaadide viimistluse, teekatendite ehituse ja haljastustööd soodsamal aastaajal

vaegtööna hiljemalt 20. juuniks 2005. Pooled pikendasid 16. märtsil 2005 lepingu muudatusega nr 1

tööde tegemise tähtaega 1. maini 2005. Muudatusega nr 2 pikendati tähtaega 8. maini 2005, muudeti

lepingu p 4.4 sõnastust ning lepiti kokku, et kasutusloa saamise hiliseim tähtpäev on 20. juuni 2005.

Hageja lõpetas teatrihoones lepingujärgsed tööd ja andis objekti kostjale üle 8. mail 2005. Kostja

saatis 14. mail 2005 hagejale objekti puuduste nimekirja. Hageja kõrvaldas puudused, mida ta

aktsepteeris. 27. mail 2005 allkirjastasid poolte esindajad ning omanikujärelevalve esindaja objekti

üleandmise-vastuvõtmise akti ja leppisid kokku, et likvideerimata puudused kõrvaldatakse vaegtööde

lõpetamise tähtpäevaks, 20. juuniks 2005. Ühtlasi kinnitas kostja, et tal ei ole hagejale pretensioone.

1. juuni 2005. a kirjaga teatas kostja hagejale, et lepingu täitmise tähtpäeva ületamise tõttu kolme

nädala võrra määrab ta lepingu p 16.4 kohaselt leppetrahvi kahe nädala eest. Kostja esitas kohe ühe

nädala eest viivisenõude 198 430 krooni 45 senti ja tasaarvestas selle lepingu p 16.7 kohaselt. Nii

jättis kostja 31. mai 2005. a arvest tasumata 198 430 krooni 45 senti. Pooled allkirjastasid 20. juunil

2005 vaegtööde likvideerimise akti. Tööde tegemise tähtaega pikendasid pooled 22. juuni 2005. a

aktiga, mille järgi hageja kohustus tegema osa töid 1. juuniks 2005 ja osa töid 15. juuniks 2005.

Kostja teatas 14. juuli 2005. a kirjaga, et 13. juuli 2005. a seisuga ei ole hageja esitanud

vastuvõtmiseks kõiki lepingu p-s 2.2 nimetatud töid, mistõttu kostja määras leppetrahvi 198 430

krooni 45 senti, mille ta pidas kinni hageja 30. juuni 2005. a arvest. Hageja vaidles 28. novembri

2005. a ja 6. veebruari 2006. a kirjades vastu kostja leppetrahvi nõuetele ning tasaarvestuse

tegemisele ja palus tasuda arvete seni maksmata osad. Lepingu p 16.4 järgi maksab hageja kostjale

leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga ületatud täisnädala eest, kuid mitte enam kui 10 nädala jooksul,

kui hageja ületab täitmise tähtpäeva. Kostjal puudub õigus leppetrahvi nõuda, kuna hageja lõpetas

teatrihoones lepingujärgsed põhitööd tähtaegselt. Kostja arvestas leppetrahvi aja eest, mis kulus

pisipuuduste kõrvaldamisele. Lepingujärgne leppetrahv pidi tagama teatrihoone valmimise, mitte aga

vaegtööde tegemise kohustuse täitmise. Seega puudus kostjal õigus ka tasaarvestuse tegemiseks.

Kostja on kohustatud 31. mai 2005. a ja 30. juuni 2005. a arved tasuma täies ulatuses. Arvete

tasumisega viivituses oldud aja eest on kostja kohustatud maksma viivitusintressi lepingu p 16.3

kohaselt. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 396 860 krooni 90 senti ja viivise 10. juunist

2005 kuni 13. märtsini 2006 arvete maksmisega viivitatud aja eest 103 564 krooni 80 senti ning edasi

396 krooni 80 senti iga järgneva päeva eest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja esitas 10. novembril

2006 ja 19. detsembril 2006 viivisenõude täiendava arvestuse.

2. Kostja vaidles hagile vastu. 8. mail 2005 ei olnud lepingujärgsed tööd teatrihoones lõpetatud ja

kostjale hoone vastuvõtmist ei võimaldatud. Seda kinnitab 15. mai 2005. a ehitustööde ülevaatuse ja

tuvastatud puuduste akt ning selle 25. mai 2005. a täiendus. Ehitis vaadati üle 22. juunil 2005 ja

koostati vaegtööde akt. 20. juulil 2005 teavitas hageja kostjat, et 22. juuni 2005. a aktis fikseeritud

vaegtööd on lõpetatud. Sellega hageja kinnitas, et vaegtööd lõpetati kuu pärast lepingus kokkulepitud

tähtpäeva. Samal päeval tuvastati aktiga, et mitmeid töid ei ole tehtud nõuetekohaselt. Ebaõige on

väide, et kostjal ei ole õigust nõuda leppetrahvi vaegtööde tähtajaks tegemata jätmise eest. Teatri

peahoone andis hageja kostjale üle 8. mail 2005. Avastati umbes 200 ehituslikku puudust või muud

mittevastavust ehitusprojektile. Lepingu p-s 16.4 märgitud 2 nädala leppetrahvi tasaarvestamine oli

põhjendatud ja õige.

3. Viru Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2007. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla katteks 198 430 krooni 45 senti. Hageja menetluskuludeks määras maakohus

hagi esitamisel tasutud riigilõivu 19 000 krooni ja mõistis sellest 9500 krooni kostjalt hageja kasuks

välja. Muus osas jättis maakohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt

tuli hagejale tagastada riigilõiv 5250 krooni.

Maakohus leidis, et 8. oktoobri 2004. a ehitustööde töövõtulepingu poolte ühine tahe oli lepingu

täitmine tähtpäevaks ja lepingu hinna eest Rakvere teatri peahoone rekonstrueerimine. Lepingu

p 16.2 järgi täidetakse lepingulised kohustused lepingus märgitud tähtaja jooksul. Kui lepingut

tähtaegselt ei täideta, on tegemist lepingu rikkumisega. Lepingu p 4.3 järgi oli lepingu täitmise

tähtpäevaks 18. märts 2005. 16. märtsil 2005 allkirjastati muudatus, millega täitmise tähtpäevaks

määrati 1. mai 2005. Pärast seda tehtud muudatusega lepiti täitmise tähtpäevaks kokku 8. mai 2005.

Lepingu p 4.4 kohaselt peavad täitmise tähtpäevaks olema hoones lõpetatud kõik tööd, v.a lepingu p-

s 2.2 nimetatud vaegtööd, sh peab olema toimunud tellija personali koolitus, paigaldatud töövõtja

hankesse kuuluv inventar ja sisustus, töövõtja peab olema korraldanud kasutusloa saamiseks

vajalikud ülevaatused ja objektile peab olema väljastatud kasutusluba. Pärast 1. maid 2005. a tehtud

muudatustega muudeti ka lepingu p 4.4 sõnastust ja kasutusloa saamise hilisemaks tähtpäevaks

määrati 20. juuni 2005. Kuna muus osas jäi p 4.4 kehtima, siis on õige kostja väide, et kõik p-s 4.4

nimetatud toimingud pidid olema samuti tehtud selleks tähtpäevaks. 8. mai 2005. a seisuga ei olnud

kõik loetletud tööd ja toimingud tehtud. Oluline ei ole, kas 15. mai 2005. a protokollis märgitud

puudused olid tegemata tööd, muudatus- või lisatööd või pisiparandused, sest need puudused

takistasid tellijal objekti eesmärgipärast kasutamist ja kostja trahvinõue on põhjendatud. Kuna

27. mai 2005. a akti lisad väljendavad endiselt puuduste olemasolu, on tõendatud, et ehitis ei olnud

kasutamiseks valmis 8. mail 2005 ega ka 27. mail 2005. Kostja on selgelt väljendanud, et trahv on

lepingu tähtaegse täitmata jätmise eest. Omanikujärelevalve esindaja teatas, et teater sai maja

kasutama hakata alates 29. juulist 2005. Trahvi ei ole kohaldatud vaegtööde tegemiseks määratud

tähtaja ületamise eest. Seega ei ole vaja hinnata, mis on tegemata tööd ja mis on vaegtööd, samuti

seda, millised tööd olid tegemata, kas ja kui kiiresti kõrvaldati pisivigu, millised tööd olid tingitud

ebakvaliteetsest tööst ning millised tööd olid lisatööd. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi on

töövõtuleping suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Tõendatud on, et teatrihoone ei olnud

tähtaegselt 8. maiks 2005. a valmis ja et hoonet ei saanud teatrina kasutada.

Lepingu p 16.7 annab tellijale õiguse tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga lepingust

tulenevaid ja tellija rakendatavaid leppetrahve ja tekitatud kahjusid. Kostja teatas 1. juunil 2005, et

lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu kolme nädala võrra esitab ta nõude lepingu p 16.4 alusel kahe

nädala eest selliselt, et kohe ühe nädala eest, mis tasaarvestatakse lepingu p 16.7 kohaselt, ja teise

nädala eest juhul, kui töövõtja ei lõpeta vaegtöid lepingu p-s 4.6 nimetatud tähtpäevaks, 20. juuniks

2005. Selline tingimuslik trahvinõue ei ole kooskõlas seaduse ega hea usu põhimõttega

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 järgi. Tellija sai otsustada, kas või mil määral ta

kasutab oma õigust leppetrahvi arvestada, kuid teisele poolele peab olema nõue selge. VÕS § 198

kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, tingimuslikult või tähtaja

määramisega tehtud avaldus on tühine. 1. juuni 2005. a avaldus teise trahvinõude kohaldamise

alusena on tühine. Pealegi on kostja trahvinõude kohaldamine teise nädala eest seotud vaegtööde

täitmise tähtajaga ega ole seetõttu kooskõlas lepinguga, kuna lepingu tähtpäev, millest lähtudes

leppetrahvi kohaldati, oli 8. mai 2005. Järelikult on trahvinõue põhjendatud ühe nädala eest, teise

nädala eest on see põhjendamatu. Trahvisumma vähendamine ei ole põhjendatud, sest lepinguhinna

suhtes ei ole kohaldatud trahvisumma ülemäära suur.

Hageja viivisenõude jättis maakohus rahuldamata. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja,

kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Kostja ei jätnud arveid tasumata põhjendamatult.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse

osas, millega talt mõisteti välja põhivõla katteks 198 430 krooni 45 senti ja menetluskulude katteks

9500 krooni, ja teha asjas uus otsus. Hageja menetluskulud palus kostja jätta hageja enda kanda ning

mõista hagejalt välja kostja kantud menetluskulud. Kostja 1. juuni 2005. a trahvinõue oli kooskõlas

seaduse ja hea usu põhimõttega. Lepingule koostati 2 muudatust, millega pooled leppisid kokku, et

kõigi tööde lõpetamise tähtpäev ning kasutusloa saamise viimane tähtpäev on 20. juuni 2005. Teatri

peahoone võtmed andis hageja kostjale üle 8. mail 2005, sellest päevast alates oli kostjal võimalik

objektiga tutvuda. Avastati umbes 200 ehituslikku puudust, mis fikseeriti poolte esindajatest

moodustatud komisjoni 15. mai 2005. a protokollis. Kostja teavitas hagejat kohe ilmnenud puudustest

ja lepingu rikkumistest. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise akt koostati 22. juunil 2005, kuid

kasutusluba ei antud, kuna esinesid puudused, mis takistasid objekti kasutuselevõtmist. 29. juuni

2005. a ja 6. juuli 2005. a protokollid kinnitavad, et tööd, mille tegemiseks leping sõlmiti, ei olnud ka

nimetatud kuupäevadeks tehtud ja et tegemist oli töödega, mille tegemata jätmine välistas lepingu

objektile kasutusloa väljastamise. 1. juunil 2005 esitas kostja leppetrahvinõude ja

tasaarvestusavalduse, milles teatati tasaarvestusest ühe nädala eest ja põhistati leppetrahvi

nõudeõigust kolme nädala eest. Avalduses viidati, et leppetrahv teise nädala eest rakendub juhul, kui

hageja ei lõpeta vaegtöid lepingu p-s 4.6 nimetatud tähtpäevaks. See on käsitatav tasaarvestuse

avaldusena ühe nädala leppetrahvi tasaarvestamiseks ja leppetrahvi nõudmise teatena VÕS § 159 lg 2

tähenduses. Teise nädala leppetrahvi tasaarvestuse avalduse esitas kostja 14. juulil 2005. Maakohus

on käsitlenud lepingu p 2.2 kitsendavalt kui ainult vaegtööde nimekirja sisaldavat punkti. Lepingu p-

dest 4.4 ja 16.4 tuleneb, et vaegtöödega hilinemise eest ei ole kostjal õigust leppetrahvi nõuda.

Mõlema tasaarvestuse avalduse tegemise ajal ei olnud lõppenud aga kumbki kahest ehitustööde

etapist. Teatrina sai kostja maja kasutama hakata alles 29. juulist 2005. Seetõttu oli 14. juulil 2005

esitatud leppetrahvi nõue sissenõutav ja tasaarvestuse avaldus korrektne.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse

osas, millega kostjalt jäeti põhivõla katteks välja mõistmata 31. mai 2005. a arve maksmata osa

summas 198 430 krooni 45 senti ja jäeti rahuldamata hageja viivisenõue 215 065 krooni 60 senti

ajavahemiku 10. juunist 2005 kuni 19. detsembrini 2006 eest ning edaspidi 396 krooni 80 senti iga

järgneva päeva eest kuni põhivõla tasumiseni ja menetluskulud jäeti osaliselt hageja kanda.

Tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4 ei ole tasaarvestus lubatud. Hageja esitas kostja leppetrahvinõuetele

vastuväiteid. 27. mai 2005. a ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga vormistati täitmise

tähtpäevaks tehtud tööde üleandmine. Selles kinnitas kostja pretensioonide puudumist hageja vastu,

loobudes leppetrahvinõudest. Vaegtööde nimekirjas ei olnud fikseeritud puudused, vaid valdavalt

lisatööd ja välitööd ehk vaegtööd lepingu p 2.2 tähenduses või tööd, mis olid tegemata tellijast

tulenevatel asjaoludel. 15. mai 2005. a protokoll ei ole komisjoni töö tulemus, vaid selle on

koostanud üksnes kostja omanikujärelevalve esindaja. Pisivead, mis hageja tehtud ehitustööde

kvaliteedis esinesid, likvideeris ta pärast 15. maid 2005 kohe 2-3 päeva jooksul. Seega kulus

puuduste parandamiseks vähem kui leppetrahvi arvestamise tingimuseks olev täisnädal. Viivitus

8. maist 2005 kuni 27. maini 2005 oli tingitud kostja enda tegevusest. Muudatus- ja lisatööd ei

kuulunud lepingu mahtu ning nende osas täitmise tähtpäeva ületamine ei ole käsitatav lepingu

rikkumisena. Hageja lõpetas teatri peahoone ehitustööd 8. maiks 2005 ning andis samal kuupäeval

kostjale üle teatrihoone võtmed. Lepingu p 16.4 järgi on pooled kokku leppinud leppetrahvi lepingu

mittetäitmise puhuks, mitte aga täitmata jätmise puhuks. Kui kohus rahuldas hagi osaliselt ning

mõistis kostjalt välja arve järgi maksmata osa, ei saanud ta jätta rahuldamata hageja viivisenõuet.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Viru Ringkonnakohus tühistas 21. veebruari 2008. a otsusega maakohtu otsuse viivisenõude

rahuldamata jätmise osas ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise 19 843 krooni 4 senti,

ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjenduste järgi on tõendatud, et teatrihoone ei olnud tähtaegselt valmis ja seda ei

saanud teatrina kasutada. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et kostja oli põhjendatult

kasutanud lepingust tulenevat õigust leppetrahvi kohaldamiseks tähtaja ületamise eest ühe nädala

ulatuses. Kuna teise nädala eest oli leppetrahv määratud tingimuslikult, ei ole see kooskõlas seaduse

ja hea usu põhimõttega ning on seega tühine.

VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lõike 4 järgi, kui on kokku lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö

on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud

ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooled leppisid kokku ositi tööde

tegemise, tööde üleandmise, arvete esitamise ja tasumise. Lepingu p 6.2 järgi kohustus tellija arve

tasuma 10 päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Kuna maakohus tuvastas, et 30. juuni 2005. a

arvest on kostjal põhjendamatult tasumata 198 430 krooni 45 senti, on tegemist tähtajaks tasumata

arvega ja seega on põhjendatud ka viivisenõue nimetatud summa tähtaegselt tasumata jätmise eest.

Lepingu p 16.3 järgi on töövõtjal juhul, kui tellija ei täida oma lepingujärgset maksekohustust

tähtaegselt, õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumisele kuuluva makse summast iga arve tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte enam kui 10% arve summast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada

ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kostja apellatsioonkaebus ning mõisteti kostjalt

välja viivis, ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta

vastustaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja tema menetluskulud.

Kassatsioonkaebuses leidis kostja, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi ning rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus on ekslikult käsitlenud kostja 1. juuni

2005. a leppetrahvinõuet tingimuslikuna. Kostja esitas hagejale 1. juunil 2005. a leppetrahvinõude ja

tasaarvestuse avalduse. Selles dokumendis teatas kostja, et tasaarvestab esitatud nõudega leppetrahvi

ühe nädala eest. Selles dokumendis teatas kostja ka oma õigusest nõuda leppetrahvi kolme nädala

eest, kuid kostja viitas ühtlasi võimalusele, et ta ei kasuta temale lepingu p-st 16.4 tulenevat õigust

nõuda leppetrahvi juhul, kui hageja lõpetab vaegtööd 20. juuniks 2005. Sellega järgis kostja TsÜS-is

ja VÕS-is sätestatud hea usu põhimõtet, andes hagejale võimaluse vältida leppetrahvi. Kuna hageja

oma kohustusi ei täitnud, siis realiseeris kostja oma õiguse nõuda leppetrahvi. Seega ei ole 14. juuli

2005. a leppetrahvinõue tingimuslik, vaid see on esitatud lepingurikkumise eest. Ringkonnakohus ei

ole põhjendanud, miks ta on jätnud tähelepanuta 14. juuli 2005. a leppetrahvinõude. Vale on

ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt teine leppetrahvi nõue ja tasaarvestuse tegemine on seotud

vaegtööde tegemise tähtajaga ning seega vastuolus lepinguga. Nõude aluseks ei olnud mitte

vaegtööde tähtaja ületamine, vaid asjaolu, et lepingu objekt ei olnud valmis lepingus kokkulepitud

tähtajaks. Kuna kostja on õigustatult tasaarvestanud oma leppetrahvi nõude hageja nõudega, siis ei

tugine viivise väljamõistmine seadusele.

8. Hageja palus jätta kostja kassatsioonkaebus rahuldamata ja kostja menetluskulud tema enda kanda

ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja leidis, et ringkonnakohtu otsus on viivise

väljamõistmise osas õige.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 kohaselt saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

10. Kohtud on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 8. oktoobril 2004

ehitustööde töövõtulepingu, millega hageja kohustus rekonstrueerima Rakvere teatri peahoone.

Lepingu täitmise tähtpäev oli 18. märts 2005. Poolte kokkuleppel pikendati 16. märtsil 2005 lepingu

täitmise tähtaega 1. maini 2005 ja hiljem veel 8. maini 2005. Kohtud on samuti tuvastanud, et viimati

kokku lepitud tähtpäevaks, 8. maiks 2005 ei olnud hageja lepingut kokkulepitud mahus täitnud ja

kostja ei saanud teatrihoonet teatrina kasutada. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu põhjendustega,

leidis, et kostjal oli õigus lepingu täitmise tähtaja ületamise eest leppetrahvi kohaldada, kuid ainult

ühe nädala ulatuses. Leppetrahvinõue lepingu täitmise tähtaja ületamise teise nädala eest on tühine.

11. TsMS § 688 lg 1 järgi kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes

osas, mille peale on kaevatud. Hageja ei ole kassatsiooni korras vaidlustanud ringkonnakohtu

järeldust, et kostjal oli õigus nõuda tähtaja ületamise eest hagejalt leppetrahvi pärast 27. mai 2005. a

objekti üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamist. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et

õige ja põhjendatud on kohtute seisukoht, mille kohaselt tekkis kostjal lepingust tulenevalt õigus

nõuda lepingus kokkulepitud tingimustel ja eeldustel leppetrahvi, kuna pärast lepingu täitmise

tähtpäeva esinesid ehitisel puudused, mis takistasid hoone eesmärgipärast kasutamist.

12. Ringkonnakohus leidis, et tähtaja ületamise teise nädala eest puudub kostjal leppetrahvi saamise

õigus selle tõttu, et kostja oli leppetrahvi teise nädala eest määranud 1. juuni 2006. a avaldusega

tingimuslikult. Kohtute arvates on see vastuolus VÕS §-ga 198 ja hea usu põhimõttega TsÜS § 138

järgi.

13. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ja tingimuslikult

või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. See säte ei reguleeri leppetrahvi, vaid tasaarvestuse

avalduse tegemist.

TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Leppetrahvinõude vastuolu hea usu

põhimõttega ei too kaasa selle tühisust. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu

põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui

tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile

ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on

ülekohtune). Kolleegiumi hinnangul pole praeguses asjas tuvastatud asjaolusid, millest lähtudes saaks

kostja leppetrahvinõuet tähtaja ületamise teise nädala eest lugeda hea usu põhimõttega vastuolus

olevaks.

14. TsMS § 654 lg 5 järgi peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud

faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Kostja väitel saatis ta hagejale kaks erinevat teadet

töövõtulepingu täitmise ja leppetrahvi kohaldamise kohta. 1. juunil 2005 teatas kostja hagejale, et

lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu kolme nädala võrra esitab ta leppetrahvinõude tähtaja

ületamise kahe nädala eest, kusjuures leppetrahvi esimese nädala eest tasaarvestab ta kohe hagejale

tasumisele kuuluva hinnaga, teise nädala eest rakendab ta leppetrahvi aga vaid juhul, kui hageja ei

lõpeta vaegtöid 20. juuniks 2005. a. Kostja saatis hagejale 14. juulil 2005 teise teate, milles ta

avaldas, et kuna 13. juuli 2005. a seisuga ei ole hageja veel kõiki töövõtulepingujärgseid töid kostjale

vastuvõtmiseks esitanud, tasaarvestab ta leppetrahvinõude teise nädala eest, pidades selle kinni

hageja arvele kantavast summast. Kostja on väitnud, et 1. juuni 2005. a teadet tuleb käsitada

leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise esimese nädala eest ja teatena leppetrahvi

kohaldamisest VÕS § 159 lg 2 mõttes tähtaja ületamise teise nädala eest ning 14. juuli 2005. a teadet

tuleb käsitada leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise teise nädala eest.

Ringkonnakohus on kostja väited tähtaja ületamise teise nädala eest leppetrahvi kohaldamise kohta

jätnud TsMS § 654 lg-t 5 rikkudes tähelepanuta. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus

nendele kostja väidetele vastama ja andma kostja tahteavaldustele õigusliku hinnangu.

15. Kohtud leidsid, et kostja leppetrahvinõude kohaldamine teise nädala eest on seotud vaegtööde

täitmise tähtajaga ega ole kooskõlas lepinguga. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka selle

maakohtu järelduse. Ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et leppetrahvi

kohaldamine teise nädala eest ei ole kooskõlas lepinguga. Sellega on rikutud TsMS § 436 lg-t 1.

Lepingu p 2.2 sõnastus, mille järgi teatud lepingujärgseid töid, mis hõlmavad peamiselt välitöid, oli

hagejal võimalik teha soodsamal aastaajal vaegtööna, on eksitav lepinguliste kohustuste

mittenõuetekohase täitmise seisukohalt. Kolleegiumi arvates on lepingu p-s 2.2 kokku lepitud

soorituskohustuse ositi täitmises ja selles kasutatud sõna vaegtöö tähistab osa hageja põhikohustusest,

mitte aga puudusi põhikohustuse täitmisel. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid kohustusi on

silmas peetud, kui kohus leidis, et kostja trahvinõude kohaldamine vaegtööde täitmise tähtaja

ületamise eest ei ole kooskõlas lepinguga: kas ainult lepingu p-s 2.2 nimetatud kohustusi või

teatrihoone rekonstrueerimisest tulenevaid kohustusi.

16. Menetluskulud jaotatakse poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik