3-3-1-37-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-37-08

Otsuse kuupäev

1. oktoober 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla 24. augusti 2007. a otsuse nr

K/724-2 "Pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest

keeldumise" tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-07-

2245

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Vangla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tartu Vangla kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2008. a otsus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu

25. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-07-2245, muutes selle põhjendusi vastavalt käesoleva

otsuse põhjendustele.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. Kalda esitas Tartu Vanglale 11. juunil 2007 taotluse nr T.V.5-1, milles palus lubada pikaajalist

kokkusaamist (3 päeva) juulikuus 2007 elukaaslase M. S.-ga (kokkusaaja). R. Kalda märkis, et

elukaaslus on tõendatud Murru Vanglas.

2. Tartu Vangla keeldus 25. juuni 2007. a kirjaga nr K/724 pikaajaliseks kokkusaamiseks loa

andmisest, kuna justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud "Vangla

sisekorraeeskirja" (VSE) § 35 p 1 alusel kahtles vangla direktor kokkusaaja maines. Kokkusaaja on

esitanud Tartu Vanglale kokkusaamise taotlustes valeandmeid, mida tõendas kriminaalasja

nr 05920000029 menetlus. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 25 lg-le 1 lubatakse kinnipeetavale

pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine

majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise aja algust. Murru

Vanglale esitatud dokumendid ei tõenda R. Kalda ühist majapidamist ega kooselu kokkusaajaga kaks

aastat enne kinnipidamise algust.

R. Kalda esitas Justiitsministeeriumile vaide Tartu Vangla 25. juuni 2007. a otsuse nr K/724 peale.

Justiitsministeeriumi 3. augusti 2007. a vaideotsusega nr 4-1-08/1739 rahuldati vaie ning tehti

vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Vaideotsuse kohaselt ei olnud selge, millistest

põhjendatud kaalutlustest lähtuvalt oli kokkusaaja maine kaheldav.

3. Tartu Vangla keeldus 24. augusti 2007. a kirjaga nr K/724-2 R. Kaldale pikaajaliseks

kokkusaamiseks loa andmisest VangS § 25 lg 1 ja VSE § 451 lg 1 alusel, kuna Tartu Vanglale ja

Murru Vanglale ei ole esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaks R. Kalda ja kokkusaaja ühist majapidamist

ning faktilist kooselu enne karistuse kandmise algust, samuti kaheldakse kokkusaaja maines.

R. Kalda esitas vaide, mille Justiitsministeerium jättis 9. oktoobri 2007. a vaideotsusega nr 4-1-

08/1739 rahuldamata.

4. Romeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 24. augusti 2007. a otsuse nr

K/724-2 "Pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest keeldumise" tühistamiseks ja vanglale

ettekirjutuse tegemiseks. Faktiline abielu kokkusaajaga on tõendatud Murru Vanglas, kus on lubatud

ka pikaajalisi kokkusaamisi. Tartu Vangla rikub põhiseadusest tulenevat õigust perekondlikele

sidemetele. Euroopa Vanglareeglistiku kohaselt tuleb kinnipeetaval maksimaalselt suhelda oma

perekonnaga, et säilitada perekonnaga suhteid.

5. Tartu Halduskohus jättis 25. jaanuari 2008. a otsusega asjas nr 3-07-2245 kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt võimaldatakse VangS § 25 lg-st 1 tulenevalt kinnipeetavale pikaajalisi

kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või

kasuvanaema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga

lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat

väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust. VSE § 451 lg 1 alusel võib vangla direktor või

tema poolt määratud isik pikaajaliseks kokkusaamiseks loa andmisest keelduda, kui ta kahtleb

kokkusaaja maines. Vangla administratsioon on pädev hinnangut andma isiku mainele, kellega

kinnipeetava kokkusaamist korraldatakse ning otsustama ise, kas isik, kellega kinnipeetav

pikaajaliselt kohtub, on VangS § 25 lg 1 mõistes isik, kellega korraldada pikaajalist kokkusaamist.

Seega ei tule antud juhul lähtuda kaebajale kokkusaamiste võimaldamisest teistes

kinnipidamiskohtades. Tartu Vangla direktori 24. augusti 2007. a otsusest nr K/724-2 nähtub, et Tartu

Vanglal on tekkinud kahtlusi, kas kokkusaaja on R. Kalda faktiline abikaasa. Tartu Vangla on õigesti

tuvastanud, et dokumendid, mis on esitatud ühise majapidamise ja kooselu tõendamiseks (kokkusaaja

omakäelised avaldused, millel on allkirja tõestus notari ja vandeadvokaadi poolt), ei ole

tõendusmaterjal tuvastamaks ühist kooselu. Notari ja vandeadvokaadi poolt on tõestatud, et

omakäelise avalduse on allkirjastanud kokkusaaja, avalduse sisu ei tõestatud. Kokkusaaja on

avalduses märkinud kooselu ajaks R. Kaldaga alates 1996 kuni R. Kalda vahistamiseni 25. aprill

1996, mis ei taga kahe aastast kooselamise nõuet enne karistuse kandmise algust VangS § 25 lg 1

kohaselt. Toimiku materjalide kohaselt alustati kokkusaaja suhtes kriminaalmenetlus asjas

nr 05920000029, kuna ta esitas 9. märtsil 2004. a, 4. mail 2004. a ja 29. oktoobril 2004. a pikaajalise

kokkusaamise taotluses valeandmeid enda suguluse kohta kinnipeetava R. Kaldaga, nimetades teda

oma vennaks. Nimetatud juhtumi kohta on kriminaalmenetlus osaliselt lõpetatud, kuid vangla on

nimetatud argumendi võtnud põhjendatult aluseks kokkusaaja maine kahtluse alla seadmises. Vangla

ei pea lähtuma loa andmisel pikaajaliseks kokkusaamiseks ainuüksi registriandmetest. Tartu Vangla

administratsioonil on õigus kontrollida ise tõele vastavaid andmeid, kuna peab väljastama vastava

otsustuse. Tartu Vangla on õiguspäraselt keeldunud R. Kaldale pikaajaliseks kokkusaamiseks loa

andmisest kokkusaajaga, lähtudes VangS § 25 lg-st 1 ja VSE § 451 lg-st 1. Tartu Vangla ei ole

rikkunud R. Kalda suhtes põhiseadusest tulenevaid õigusi ega VangS §-st 23 lg 1 tulenevaid nõudeid.

R. Kaldale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi VangS § 25 lg-s 1 nimetatud isikutega, mistõttu ei

katke tema side perekonnaga ja lähedastega. Lisaks on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni

kasutamisele.

6. Romeo Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 25. jaanuari

2008. a otsus ja rahuldada kaebus.

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27. märtsi 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse ning tühistas

Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2008. a otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja tõendite väära

hindamise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et loa andmisest keeldumist saab käsitleda haldusaktina,

kuna see vastab oma sisult haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 51 lg 1 sätestatud tunnustele ning loa

andmine või mitteandmine otsustatakse VSE § 451 kohaselt. Pärnu, Murru ja Tallinna Vanglas oli

kokkusaajat aktsepteeritud R. Kalda elukaaslasena ja lubatud neile nii lühi- kui ka pikaajalisi

kokkusaamisi. Tartu Vanglal puudus õiguslik alus asuda ümber hindama neid tõendeid ja asjaolusid,

mille alusel oli kokkusaaja kinnipeeturegistrisse kantud R. Kalda faktilise abikaasana. Samuti oli

neile varasemalt võimaldatud kokkusaamisi. Tartu Vanglal puudus alus keelduda pikaajaliseks

kokkusaamiseks loa andmisest põhjusel, et ta kahtleb kokkusaaja maines. Tartu Vangla ei ole

vaidlustatud otsuses esitanud selliseid põhjendatud kaalutlusi, mis annaksid ka 2007. a aluse kahelda

kokkusaaja maines. Asjaolu, et kokkusaaja sai R. Kaldaga 2004. a kokku, esitledes ennast tema õena,

kes ta tegelikult ei olnud, ei ole selliseks aluseks, mida võiks jätkuvalt isiku suhtes negatiivse

argumendina ära kasutada. Kui loa andmisest keeldutakse põhjusel, et kaheldakse kokkusaaja maines,

siis peab vangla juhtkonnal esinema põhjendatud kahtlusi või selget ja tõendatud informatsiooni selle

kohta, et konkreetne kokkusaaja on käitunud või võib kokkusaamise lubamisel suure tõenäosusega

käituda viisil, mis võib osutuda ohuks vangla julgeolekule või anda kinnipeetavale võimaluse rikkuda

vanglas kehtestatud piiranguid ja korda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Tartu Vangla palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2008. a

otsus ning jätta jõusse Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2008. a otsus. Vanglal on õigus ümber hinnata

asjaolusid ja tõendeid, mille alusel oli kokkusaaja kinnipeeturegistrisse kantud R. Kalda faktilise

abikaasana ja võimaldatud neile kokkusaamisi. Kokkusaaja peab kokkusaamise õigust tõendama

üksnes esmakordsele kokkusaamisele tulles. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et Tartu

Vangla kahtles kokkusaaja maines, kuna kokkusaaja esitas enda kohta valeandmeid ning kokkusaajal

ja R. Kaldal ei ole olnud ühist majapidamist ega kooselu. Kokkusaaja avaldas Murru Vangla

direktorile soovi enda kandmiseks R. Kalda isiklikku toimikusse elukaaslasena, kuna soovis

R. Kaldaga abielluda. Kokkusaaja ja R. Kalda ei ole tänaseni abiellunud. Kriminaalasjas nr 96010317

tehti kindlaks, et R. Kaldal ja kokkusaajal ei olnud ühist majapidamist. Murru Vangla on pikaajalisi

kokkusaamisi lubanud ebaõigete andmete alusel. Vangla võib kokkusaamiseks loa andmisest

keelduda VSE § 451 kohaselt ka üksnes siis, kui vangla direktoril on põhjendatud kahtlus kokkusaaja

maines. Kahtlus ei pea olema seotud tõenäolise ohuga vangla julgeolekule või sisekorrale. Maine on

isiku au, väärikus ja hea maine, mis eeldab usaldusväärsust. Isik, kes oma eesmärkide saavutamiseks

kasutab pettust, ei vääri usaldust. Vangla eesmärk on ka kinnipeetava õiguskuulekale teele

suunamine, mis õigustab kokkusaamise keelamist isikuga, kes on toime pannud vääritu teo.

9. R. Kalda palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata.

R. Kalda leiab, et abielu kokkusaajaga ei saanud teoks, kuna R. Kalda suhtes algatati

kriminaalmenetlus. R. Kalda ja kokkusaaja tõendasid Murru Vanglale, et neil oli ühine majapidamine

ja kooselu alates 1996. a kuni kaebaja vahistamiseni. R. Kalda on oma 7. aprilli 2006. a avalduses

märkinud, et kooselu oli tal kokkusaajaga vangistuses viibitud ajal kolme aasta jooksul.

Kriminaalasjas nr 96010317 ei uuritud, kas R. Kaldal ja kokkusaajal oli ühine majapidamine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud VangS § 25 lg 1 sätestas järgmist: "Kinnipeetavale

võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja,

lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi

faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või

vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust."

Halduskolleegium märgib, et VangS § 25 lg 1 on imperatiivne säte ning vangla peab keelduma

kinnipeetavale pikaajalisele kokkusaamisele lubamisest, kui isik, kellega kokkusaamist soovitakse, ei

vasta VangS § 25 lg 1 tingimustele.

11. Tartu Vangla leidis, et isik, kellega kinnipeetav pikaajalist kokkusaamist soovib, ei vasta VangS

§ 25 lg 1 tingimustele, kuna Tartu Vanglale ja Murru Vanglale ei esitatud ühtki tõendit, mis

kinnitaksid R. Kalda ja kokkusaaja ühist majapidamist ja faktilist kooselu enne karistuse kandmise

algust ning kokkusaaja on 9. märtsi 2004. a, 4. mai 2004. a ja 29. oktoobri 2004. a kokkusaamise

taotlustes nimetanud ennast R. Kalda õeks. Halduskohus asus seisukohale, et R. Kalda ja kokkusaaja

vahel ei ole olnud vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust ning puudus

ühine majapidamine, mistõttu Tartu Vangla tegutses õiguspäraselt, kui asus ümber hindama eelnevalt

tuvastatud asjaolusid. Ringkonnakohus leidis, et kuna Pärnu, Murru ja Tallinna vanglates oli

kokkusaajat aktsepteeritud R. Kalda elukaaslasena ja lubatud nii lühi- kui ka pikaajalisi

kokkusaamisi, siis puudus Tartu Vanglal õiguslik alus asuda ümber hindama neid tõendeid ja

asjaolusid, mille alusel kokkusaaja oli kinnipeetavate registrisse kantud R. Kalda faktilise abikaasana

ja mille alusel oli R. Kaldale ning kokkusaajale varasemalt kokkusaamisi võimaldatud.

12. Halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu eelmainitud seisukohaga alljärgnevatel põhjustel.

Vastavalt VSE §-le 43 peab kinnipeetava faktiline abikaasa, kes tuleb esmakordselt pikaajalisele

kokkusaamisele, tõendama, et tal on kinnipeetavaga ühine laps, ühine majapidamine või et ta on

kinnipeetavaga enne selle karistuse kandmisele asumist elanud koos vähemalt kaks aastat. Selle sätte

eesmärgiks on vabastada kinnipeetava faktiline abikaasa edaspidistel kokkusaamistel

tõendamiskoormisest. VSE ning VangS ei reguleeri, kas vangla tohib kahtluse korral asuda uuesti

kontrollima kinnipeetava faktilise abikaasa vastavust VSE §-s 43 ja VangS § 25 lg-s 1 sätestatud

tingimustele.

13. Kui kinnipeetav R. Kalda esitas Tartu Vanglale taotluse kokkusaajaga pikaajalisele

kokkusaamisele lubamiseks, siis sellega algas haldusmenetlus. VangS ja selle alusel ette nähtud

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades VangS erisusi

(VangS § 11). Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega

asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Viidatud

uurimispõhimõttest lähtuvalt peab haldusorgan omal initsiatiivil selgitama välja kõik faktilised

asjaolud, mis omavad otsuse tegemisel tähtsust. Kuna vanglas kehtivad kõrgendatud nõuded

julgeoleku ja sisekorra tagamiseks ning kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks, siis on

vanglal õigus põhjendatud kahtluse korral hinnata uuesti teise vangla poolt tuvastatud asjaolusid ning

koguda tõendeid ka omal algatusel. Samuti ei pea vangla otsuse tegemisel piirduma ainult taotluses

esitatud või teise vangla poolt tuvastatud asjaolude ja andmetega.

Asjaolu, et kokkusaaja oli riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse 30. mail 2006

sisse kantud märkega "elukaaslane", ei ole vangla jaoks õiguslikult siduv. See ei keela vanglal uuesti

hinnata ja koguda tõendeid kokkusaaja ja R. Kalda ühise majapidamise ning faktilise kooselu kohta.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määrusega nr 246 vastu võetud "Riikliku

kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse" § 4 lg-

le 2 on kinnipeetavate registri andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku

tähendust.

14. Eeltoodust lähtuvalt märgib halduskolleegium, et Tartu Vanglal oli õiguslik alus kinnipeetava

R. Kalda 11. juunil 2007 esitatud pikaajalise kokkusaamise taotluse menetlemisel koguda täiendavaid

tõendeid ja hinnata, kas kokkusaaja oli tegelikult R. Kalda faktiline abikaasa, kellega oli ühine

majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust. Kui sellises

olukorras vangla keeldub kinnipeetavale pikaajalise kokkusaamise lubamisest, siis peab vangla oma

keeldumises põhjendama, miks hinnatakse ümber teise vangla poolt tuvastatud asjaolud ja tõendid.

Tartu Vangla on põhjendanud oma keeldumist sellega, et kokkusaaja ei ole Murru Vanglale tõendanud

ühise majapidamise olemasolu ning on esitanud valeandmeid oma suguluse kohta R. Kaldaga.

Tegemist on põhjendustega, mis tekitasid Tartu Vanglas kahtluse, kas kokkusaaja vastab VangS § 25

lg-s 1 sätestatud tingimustele, kuid eelmainitud asjaolud ei põhjenda seda, miks Tartu Vangla hindas

ümber teise vangla poolt tuvastatud asjaolud ja tõendid. Samas tuleb märkida, et R. Kalda ei ole

vaide- ega ka kohtumenetluses esitanud dokumente, mis oleksid kinnitanud, et kokkusaaja on

R. Kalda faktiline abikaasa või et neil oleks olnud ühine majapidamine. Kuna kinnipeetav ei ole Tartu

Vanglale esitanud dokumente, mis kinnitaksid ühist majapidamist või faktilist kooselu kokkusaajaga,

siis ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis oleks mõjutanud vangla tegevust, mis seisnes pikaajalise

kokkusaamise lubamisest keeldumises (HMS § 58).

15. Kuna kokkusaaja ei vasta VangS § 25 lg-s 1 sätestatud tingimustele, siis ei tule eraldi analüüsida

vangla kaalutlusi pikaajalisest kokkusaamisest keeldumise osas VSE § 451 lg 1 alusel. Vangla oli

kokkusaaja mainest olenemata kohustatud keelduma pikaajalise kokkusaamise lubamisest.

16. Eeltoodud põhjustel tuleb Tartu Vangla kassatsioonkaebus rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu

otsus tühistada. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et jõusse on võimalik jätta Tartu Halduskohtu

otsus, millega kohus jättis rahuldamata R. Kalda kaebuse. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb siiski

muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

17. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka

menetluskulude jaotus (HKMS § 93 lg 4). Tartu Vangla menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei

ole. Kuna R. Kalda kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 92 lg 1). Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld