3-1-1-49-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-49-08

Otsuse kuupäev

30. septembril 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

K. T. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2008. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-07-6299

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. T. kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

3. september 2008

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2008. a kohtuotsus K. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi ja saata

väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna juhtivkonstaabli Ralf Lahesoo 18. oktoobri 2007. a otsusega karistati K. T.

Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut (4200 krooni).

2. K. T. esitas Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse, väites, et ei ole temale süüks

arvatud väärtegu toime pannud.

3. Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2008. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja K. T. kaebus rahuldamata. Kohus

leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Mõistetud karistus on seaduslik. Otsuse tegemisel

analüüsis kohus lisaks kirjalikele tõenditele ka kohtus ära kuulatud kohtuvälise menetleja R. P. ja tunnistaja H. R.-i ütlusi

väärteoasja tehiolude kohta.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. T. kaitsja Peeter Järv. Ta leiab, et kohtulikul arutamisel rikuti oluliselt

väärteomenetlusõigust, sest tunnistajad jäeti KrMS § 68 lg-s 2 ja § 280 lg-s 4 sätestatud korras hoiatamata. Kohus hindas

tõendeid valikuliselt, eelistades K. T. kasuks rääkiva tunnistaja ütlustele politseiametnike ütlusi. Kaitsja palub maakohtu otsuse

tühistada ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium leiab, et K. T. väärteoasja menetlemisel on kohus rikkunud kohtuliku arutamise ja tõendamise

üldtingimusi.

6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 95 loetleb kohtuniku kohustuslikud toimingud väärteoasja arutamise alustamisel.

Muude seadusega ettenähtud toimingute hulgas rakendab kohtunik VTMS § 95 lg 4 alusel tõlgi, eksperdi ja tunnistaja, järgides

seejuures kriminaalmenetluse sätteid. Kohtuistungi rakendamisel peab kohtunik vastavalt KrMS §-le 280 tuvastama tunnistaja

isikusamasuse, selgitama tunnistajale tema õigust keelduda ütluste andmisest seaduses ettenähtud juhtudel ja hoiatama

neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest kohaldatakse

talle kriminaalkaristust.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kõik kohtusaalis toimunud kohtu toimingud peavad olema kajastatud

kohtuistungi protokollis nende ajalises järjestuses. Protokolli sisu maksimaalne vastavus kohtusaalis toimunule omab olulist

tähtsust menetluse lõpptulemuse kujunemisel. See võimaldab adekvaatselt hinnata menetlusosaliste ja kohtu toiminguid

kohtuistungil ja väljaselgitatud ning tähtsust omavate asjaolude alusel teha kohtul seaduslik kohtuotsus (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-27-04).

Kohtuistungi protokolli sisu- ja vorminõuded on kirjas KrMS §-s 155. Muude kohustuslike andmete kõrval tehakse sinna

märge süüdistatavatele ja teistele kohtumenetluse osalistele õiguste ja kohustuste selgitamise kohta. Kuigi see paragrahv ei näe

ette eraldi märget tunnistaja hoiatamisest KrMS § 280 lg 4 alusel, on vastav nõue kirjas KrMS § 146 lg -tes 3 ja 4, milledes on

sätestatud uurimis- ja muu menetlustoimingu protokolli koostamise üldised nõuded. Neist sätetest tulenevalt tuleb ka KrMS

§ 280 lg 4 alusel tunnistaja hoiatamine kui kohtu toiming kohtuistungi protokolli kanda.

8. Samas ei sätestata kriminaalmenetluse seadustikus sõnaselgelt kohtuniku kohustust võtta tunnistajalt hoiatamise kohta allkiri

kohtuistungi protokolli või eraldi hoiatamislehele.

Kriminaalkolleegium leiab, et see toiming tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatükist, mis sätestab tõendamise

üldtingimused. Kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 2. jagu määrab ära tunnistaja kui ühe tõendiallika ülekuulamise

üldised reeglid. Tunnistajalt hoiatamise kohta allkirja võtmine on ette nähtud §-s 68 lg 2. Tunnistajalt allkirja võtmine on

käsitatav tema hoiatamise osana ka kohtuistungi rakendamisel, vältimaks hilisemaid võimalikke vaidlusi selle üle, kas hoiatatu

ikka kuulis ja sai aru teda ähvardavast kriminaalkaristusest ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise

korral. See toiming annab kohtule võimaluse veenduda, et tunnistaja on mõistnud oma rolli tõendiallikana võistlevas

kriminaalmenetluses ja ta on valmis andma tõeseid ütlusi. Analoogiliselt tsiviilkohtumenetlusega (TsKMS § 262 lg 2) tuleb

tunnistajalt kohtuistungil võtta sellekohane allkiri kas kohtuistungi protokolli või hoiatuse tekstile eraldi lehel.

9. Väärteoasja materjalist nähtub, et tunnistajatena on kohtusse kutsutud H. R. ja R. P. Kohtuistungi protokollis on kirjas, et

12. detsembril 2007. a viibisid istungi rakendamise ajal kohtusaalis kohtuväline menetleja Ralf Lahesoo ja kaebuse esitaja K.

T., kellele kohus selgitas nende õigusi VTMS § 28 ja § 19 järgi. Tunnistajate H. R.-i ja R. P. kohta on protokollis vaid märge, et

nad on kohal ja ootavad kohtusaali ukse taga (tlk 38). Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks viimatinimetatud

tunnistajatele selgitanud nende seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ja neid nõuetekohaselt hoiatanud. Sellest hoolimata on

nad kohtus tunnistajatena üle kuulatud ja nende ütlusi on K. T. väärteoasja otsustamisel tõendina arvestatud.

10. Isiku käitumises süüteokoosseisu tuvastamine ja tema karistamine on võimalik vaid lubatud tõendite alusel. K. T.

väärteoasja otsustamisel on kohus käsitlenud tõendiallikana tunnistajaid, kellele ei ole kohtuistungi rakendamisel ega ka

vahetult enne tunnistuse andmist selgitatud nende õigusi ja kohustusi KrMS § 280 lg 3 tähenduses ega nõuetekohaselt

hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest KrMS § 68 lg 2 ja § 280 lg 4 tähenduses. Kohtus

nõuetekohaselt rakendamata tunnistaja ütlus ei ole lubatud tõend, sest selle saamisel on kohus rikkunud oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-72-07) ja seetõttu

tuleb Pärnu Maakohtu otsus tühistada.

11. Eeltoodut arvestades ei analüüsi Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsioonis esitatud väiteid tõendite vale hindamise

kohta. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 174 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 5. märtsi 2008. a

kohtuotsuse K. T. väärteoasjas LS § 7422 lg 3 järgi ning saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsiooni

rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi