3-1-1-44-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-44-08

Otsuse kuupäev

25. september 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Hafiz Najafovi ja Bahruz Babajevi süüdistuses KarS

§ 184 lg 21 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2008. a otsus kriminaalasjas

nr 1-06-16525

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hafiz Najafovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov,

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

27. august 2008

Istungil osalenud isikud

Hafiz Najafovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov,

Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2008. a otsus Hafiz Najafovi süüdistuses KarS § 184

lg 21 p 1 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 21. novembri 2007. a otsusega tunnistati Hafiz Najafov süüdi KarS § 184 lg 21

p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üheksa aastat vangistust. Karistus-seadustiku § 53 lg 1 alusel

mõisteti H. Najafovile lisakaristuseks varaline karistus 500 000 krooni. Sama otsusega tunnistati

KarS § 184 lg 21 p 1 järgi süüdi ka Bahruz Babajev ja teda karistati vangistusega seitsmeks aastaks,

kuid tema osas ei ole kassatsiooni esitatud.

2. H. Najafov ja B. Babajev tunnistati süüdi selles, et nad ühiselt ja kooskõlastatult valdasid ja

vedasid ajavahemikul 17. juulist kuni 20. juulini 2006. a Tallinna linna piires suure varalise kasu

saamise eesmärgil narkootilist ainet koguses 16 520 tabletti (koguväärtuses mitte vähem kui

1 610 700 krooni). Lisaks mõisteti H. Najafov süüdi selles, et ta omandas suure varalise kasu saamise

eesmärgil enne 17. juulit 2006 tuvastamata ajavahemikul ja tuvastamata kohast suure koguse

narkootilist ainet, mille ta käitlemise eesmärgil pakendas.

3. Harju Maakohtu 21. novembri 2007. a otsuse peale esitasid apellatsioonid H. Najafovi kaitsja

vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja B. Babajevi kaitsjad vandeadvokaat Veera Tolli-Baskin

ning vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau. Apellandid taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja

süüdistatavate õigeksmõistmist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2008. a otsusega jäeti apellatsioonid rahuldamata ja Harju

Maakohtu 21. novembri 2007. a otsus muutmata.

4.1 Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et H. Najafov pakendas tema poolt omandatud

narkootilise aine ja valdas seda koos B. Babajeviga. Seejuures vedasid H. Najafov ja B. Babajev

narkootilist ainet ühest kohast teise selleks, et seda õiguskaitseorganite eest võimalike läbiotsimiste

korral varjata ja suure varalise kasu saamise eesmärgil tasu eest turustada. H. Najafov ja B. Babajev

tegutsesid narkootilise aine valdamisel ja veol ühiselt ja kooskõlastatult, mis tähendab, et nad olid

mõlemad teadlikult H. Najafovi poolt omandatud narkootilisest ainest ja käitlesid seda tahtlikult

suure kasu saamise eesmärgil. Seega panid nad süüteo toime kaastäideviimise vormis. Maakohus on

põhjendatult järeldanud, et H. Najafov ja B. Babajev käitlesid narkootilist ainet suures koguses.

4.2 Maakohus on H. Najafovilt ja B. Babajevilt ära võetud narkootilise aine tänavamüügi hinna

arvutamisel võtnud põhjendatult aluseks Europoli andmed narkootilise aine hinna kohta.

Karistusseadustiku § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suur varaline kasu on normatiivne koosseisutunnus ja

kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et selle hindamise lähtekohana on kasutatav suure varalise

kahju piirmäär (2005. aastal oli see 300 000 krooni). Kohtukolleegium nõustus maakohtu väitega, et

kuivõrd H. Najafov ja B. Babajev end kuriteos süüdi ei tunnista ja objektiivne kuriteokoosseis, so

suures koguses narkootikumide käitlemine nende poolt on tõendatud, tuvastab kohus suure varalise

kasu saamise eesmärgi objektiivsete tunnuste kaudu. Süüdistatavate poolt narkootilise aine sellises

koguses omandamine, pakendamine ning vedamine paigast paika selle varjamise eesmärgil annab

põhjendatud aluse järelduseks, et narkootilise aine käitlemise osateod olid kantud kaugemaleulatuvast

eesmärgist ja nimelt narkootilise aine tasu eest edasimüügist ning suure varalise kasu saamisest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2008. a otsuse peale esitas kassatsiooni H. Najafovi kaitsja

L. Olovjanišnikov. Kassatsioonis on esitatud järgmised väited.

5.1 Põhjendamatu on maa- ja ringkonnakohtu järeldus selle kohta, et süüdistatavad tegutsesid suure

varalise kasu saamise eesmärgil. Kassaator ei nõustu kohtute poolt kasutatud suure varalise kasu

piirmääraga ning leiab, et see peaks olema vähemalt 5 000 000 krooni. Samuti vaidlustab kassaator

seda, et kohtud on süüdistatavate poolt käideldud narkootilise aine hinna väljaselgitamisel võtnud

aluseks Europoli andmed narkootiliste ainete tänavamüügi hindade kohta. Kassaator leiab, et kohtud

ei oleks tohtinud nimetatud andmeid kasutada, kuna neist ei nähtu, millise metoodikaga on need

andmed saadud.

5.2 Lisaks eelnevale ei ole kassaatorile arusaadav, kuidas maakohus arvestas välja puhta narkootilise

aine koguse, millest kohus omakorda järeldas, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet suures

koguses. Samuti leiab kassaator, et H. Najafovi süü narkootilise aine käitlemises ei ole tõendatud.

6. Vastuses kassatsioonile leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu, et

kassaatori viited materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele ja kriminaalmenetlusõiguse olulisele

rikkumisele on alusetud.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult esitatud

seisukohtade juurde.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kriminaalkolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ning põhjendatult leidnud, et H. Najafovi süü narkootilise aine käitlemises on tõendatud.

Seejuures tuleb arvestada, et eksperdid on puhta narkootilise aine sisalduse protsendi kogu

süüdistatavatelt ära võetud aines kindlaks määranud ning maakohus on teinud üksnes põhikooli

tasemel arvutused puhta narkootilise aine kaalu määramiseks.

9. Puutuvalt sellesse, et kohtud on H. Najafovil tuvastanud suure varalise kasu saamise eesmärgi,

märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist.

9.1 Kriminaalkolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb suure

varalise kasu kindlakstegemisel lähtuda KarSRS § 8 p-s 2 sätestatud suure varalise kahju mõistest.

Siinkohal lähtub kriminaalkolleegium arusaamast, et "suur varaline kasu" on karistusõiguslikus

mõttes määratlemata õigusmõiste, sellega majanduslikus mõttes lähedane mõiste "suur varaline

kahju" on aga KarSRS § 8 p-s 2 täpselt defineeritud, võimaldades analoogilist käsitlust ka mõiste

"suur varaline kasu" sisustamisel. Kassaatori arvamus selle kohta, et suure varalise kasu piirmäär

peaks olema vähemalt 5 000 000 krooni, ei ole millegagi põhjendatud.

Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, et KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suure

varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab

toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. mai

2008. a otsust nr 3-1-1-18-08 - RT 2008, 25, 166). Seega ei ole tähtis, kui suure varalise kasu

süüdistatav narkootilise aine käitlemisega tegelikult sai ja kas tema plaanid üldse realiseerusid, vaid

kui suurt kasu ta taotles.

Käesolevas asjas on kohtud tuvastanud, et süüdistatavatele inkrimineeritud narkootilise aine kogus oli

16 520 tabletti, millest igaüks võis inimesel põhjustada narkootilise joobe ja mille tollane turuväärtus

oli mitte vähem kui 1 610 700 krooni, mis ületab üle viie korra tolleaegse suure varalise kahju

piirmäära.

9.2 Maa- ja ringkonnakohus on Riigikohtu hinnangul võtnud põhjendatult H. Najafovi poolt

käideldud narkootilise aine hinna arvutamisel aluseks Europoli õiendi narkootilise aine maksumuse

kohta. Riiklikud institutsioonid, nagu näiteks Eesti Konjuktuuriinstituut ja Ravimiamet, ei tegele

illegaalsete kaupade hindade uurimisega, mistõttu ei ole neilt võimalik saada ametlikku infot

erinevate narkootiliste ainete maksumuse kohta. Ainus Euroopa riikide vaheline struktuur, mis kogub

andmeid illegaalsete narkootikumide hindade kohta, ongi Europol. Riigikohtu hinnangul ei ole

millegagi põhjendatud selle asutuse poolt koostatud narkootiliste ainete hinnatabelite adekvaatsuse

paljasõnaline kahtluse alla seadmine.

9.3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja §-st 363 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2008. a otsuse H. Najafovi suhtes

muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg