3-4-1-10-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-10-08

Määruse kuupäev

3. juuli 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Eerik Kergandberg, Indrek

Koolmeister, Villu Kõve ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Spacecom taotlus kontrollida väärteomenetluse seadustiku

§ 191 p 12 ja väärteoasja nr 04/05 menetluse lõpetamise

põhiseaduslikkust

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AS Spacecom taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Spacecom esitas 14. septembril 2004 Konkurentsiametile taotluse haldusmenetluse

algatamiseks AS Eesti Raudtee tegevuse suhtes. Taotluses palutakse tuvastada AS Eesti Raudtee

poolt toime pandud konkurentsiseaduse (KonkS) nõuete rikkumine ning teha AS-le Eesti Raudtee

ettekirjutus konkurentsiseaduse nõuete rikkumise lõpetamiseks. Väärteotunnuste ilmnemisel palub

AS Spacecom käsitada taotlust väärteoteatena.

2. Konkurentsiamet alustas 23. mail 2005 AS Eesti Raudtee suhtes väärteomenetlust

KonkS § 737 lg 2 alusel KonkS § 18 lg 1 punktide 1 ja 2 võimaliku rikkumise tõttu.

3. Konkurentsiameti 21. märtsi 2007. a määrusega lõpetati AS Eesti Raudtee suhtes väärteomenetlus

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. AS-

i Spacecom esitatud kaebuse määruse tühistamiseks jättis Konkurentsiamet 17. aprilli 2007. a

määrusega rahuldamata. Selle peale esitas AS Spacecom kaebuse Harju Maakohtule. Maakohus

rahuldas 10. mai 2007. a määrusega kaebuse ning tühistas Konkurentsiameti 17. aprilli 2007. a

määruse.

4. Konkurentsiamet lõpetas 29. veebruari 2008. a määrusega uuesti AS Eesti Raudtee suhtes

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 punktide 1 ja 5 alusel väärteotunnuste puudumise ja väärteo

aegumise tõttu. AS Spacecom esitas määruse peale Konkurentsiametile kaebuse, mis jäeti 9. aprilli

2008. a määrusega rahuldamata. Seejärel pöördus AS Spacecom taas Harju Maakohtusse ning

vaidlustas Konkurentsiameti 9. aprilli 2008. a määruse. Maakohus jättis 28. aprilli 2008. a määrusega

kaebuse rahuldamata.

5. AS Spacecom esitas 12. juunil 2008 Riigikohtule taotluse kontrollida VTMS § 191 p 12

põhiseadusele vastavust, tunnistada väärteoasjas nr 04/05 menetluse lõpetamine põhiseaduse

vastaseks ning tühistada kohtumäärus edasikaebamise korra osas.

6. Taotluse esitaja leiab, et kuna VTMS § 191 p 12 kohaselt ei ole Harju Maakohtu 28. aprilli 2008. a

määrus edasikaevatav, on see vastuolus põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimeses lauses ja § 24 lõikes 5

ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 6 ja 13 sätetes

tagatud ausa ja tõhusa menetluse ning kaebeõiguse garantiiga. Väärteomenetluse seadustik ei näe

taotluse esitaja hinnangul ette tõhusat võimalust põhiõiguste rikkumise kontrolliks, kuivõrd

PS § 15 lg 1 esimesele lausele vastav menetluskord puudub ning AS Spacecom käsutuses ei ole

kaebeõigust. AS Spacecom kaebeõiguse puudumine olukorras, kus rikutakse tema ettevõtlusvabadust

(PS § 31) ning õigust kohtulikule kaitsele nende õiguste ja kohustuste tagamisel (PS § 14) ei ole

omane õigusriigile, on vastuolus põhiseaduse ja EIÕK artikliga 13. AS Spacecom põhiõiguste

rikkumise kontrollimise ainsaks võimaluseks peab taotluse esitaja individuaalkaebuse esitamist

Riigikohtule.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) ei näe ette võimalust esitada

Riigikohtule individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. Tulenevalt

PS § 15 lõikes 1 sätestatud igaühe õigusest pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse saab

Riigikohus sellise kaebuse jätta menetlusse võtmata aga vaid juhul, kui isikul ei ole muul tõhusal

viisil võimalik kasutada talle põhiseadusega tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu

üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a

otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32).

8. Selleks, et otsustada, kas praegusel juhul on isiku põhiõiguste kaitse eesmärgil põhjendatud

AS Spacecom taotluse menetlusse võtmine, peab kolleegium esmalt vajalikuks selgitada, millised on

need õigused, mille rikkumise vastu taotluse esitaja kohtulikku kaitset otsib. Seejärel selgitab

kolleegium, millised on kohtuliku kaebe võimalused nende õiguste väidetava rikkumise

kontrollimiseks ning kas VTMS § 191 p 12 kehtetuks tunnistamine tagaks AS-le Spacecom selleks

tõhusa õiguskaitsevahendi.

9. Riigikohtule esitatud taotlusest nähtub, et AS Spacecom pöördus Konkurentsiametisse AS Eesti

Raudtee suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks, kuna leidis, et AS Eesti Raudtee rikub

konkurentsiseadust. Väidetavalt ei võimalda AS Eesti Raudtee kui KonkS § 15 mõttes olulist

vahendit omav ettevõtja AS-le Spacecom ligipääsu raudteele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel

tingimustel. Ühelt poolt AS-i Eesti Raudtee selline käitumine, kuid teisalt konkurentsiseaduse nõuete

rikkumise lubamine Konkurentsiameti ja maakohtu poolt piirab taotluse esitaja arvates PS §-s 31

sätestatud ettevõtlusvabadust. Seega otsis AS Spacecom kohtulikku kaitset põhivabaduse rikkumise

vastu. PS § 9 lg 2 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused

juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste

õiguste ja vabaduste olemusega. Ettevõtlusvabadus on põhivabadus, mis on kooskõlas juriidiliste

isikute üldiste eesmärkide ja selle vabaduse olemusega.

10. AS Spacecom pöördus taotlusega Riigikohtusse, kuna soovib jätkuvalt vaidlustada AS Eesti

Raudtee suhtes väärteomenetluse lõpetamise õiguspärasust. Sisuliselt on selles taotluses asutud

seisukohale, et põhiseadusega ei ole kooskõlas seada süüteomenetluse lõpetamise vaidlustamisele

mingeid piiranguid. Kolleegium sellise arusaamaga ei nõustu. PS § 24 lõikest 5 ei tulene isikute

õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ja seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest

lähtuvalt ning mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima. Samuti tuleb

silmas pidada, et põhiseaduse kõnealuse sätte kohaselt peab edasikaebeõigus olema tagatud isikule,

kelle kohta on kohtulahend tehtud, keda see eeskätt puudutab. Süüteomenetluse lõpetamise määrust

ei saa lugeda kohtulahendiks, mis puudutaks võrdsel määral nii isikut, kelle suhtes on süüteomenetlus

lõpetatud, kui ka isikut, kes loeb end süüteos kannatanuks. Süüteomenetluste näol teostab riik

karistusvõimu. Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 5 ja 6 sätestatust lähtutakse

karistusvõimu teostamisel kriminaalmenetluses (VTMS § 2 kohaselt ka väärteomenetluses)

riiklikkuse ja süüteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtetest. See tähendab, et üldjuhul on

menetlejate kui riigi vastavate ametiisikute pädevuses otsustada selle üle, kas mingi isiku käitumises

on süüteotunnused. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses asjas nr 3-1-1-56-05 (RT III 2005, 22,

222) märgitu kohaselt tuleb süüteomenetluste lõpetamist puudutava edasikaebeõiguse küsimuste

otsustamisel alati arvestada sellega, et selline kaebeõigus kujutab endast samaaegselt ka teise isiku -

süüteos väidetavalt kahtlustatava - mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske

võrrelda mistahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Erinevate isikute

põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on mõistlik ja põhiseadusega kooskõlas süüteomenetluse

lõpetamise määruse vaidlustamise piirangud, ja seda eriti tingimusel, kui end kannatanuks pidaval

isikul säilivad enda õiguste kaitsmise võimalused muudes kohtumenetlustes. Kolleegium leiab, et ka

käesoleval juhul ei oleks väärteomenetluse lõpetamise vaidlustamiseks täiendavate edasikaebeõiguste

võimaldamine AS-le Spacecom tõhusaks õiguskaitsevahendiks tema ettevõtlusvabaduse kohtulikuks

kaitseks.

11. Juriidiliste isikute puhul võib ettevõtlusvabaduse piirang kahjustada isikut eelkõige varaliselt.

Varalisi nõudeid, sh kahju hüvitamise nõudeid, tuleb üldjuhul menetleda tsiviilkohtupidamise korras.

Riigikohtule esitatud taotlusest nähtub, et AS-i Spacecom huvid on väidetavalt saanud kahjustada

seetõttu, et AS Spacecom ja AS Eesti Raudtee ei ole jõudnud kokkuleppele hinnas, mida AS

Spacecom peab AS-le Eesti Raudtee tasuma raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest. AS Spacecom

leiab, et AS Eesti Raudtee rikub temale ebamõistlike hindade kehtestamisega KonkS § 18 lg 1 p-

des 1 ja 2 sätestatud kohustusi. KonkS § 78 näeb ette, et konkurentsiseadusega keelatud tegude

toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju tuleb hüvitada tsiviilkorras. Kahju hüvitamist

tsiviilkorras reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega. VÕS § 1055 reguleerib kahju tekitava tegevuse keelamist juhul, kui kahju tekitamine on

kestev.

12. Lisaks võimalusele kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses, on AS-l Spacecom uute

konkurentsiseaduse rikkumistele viitavate asjaolude ilmnemisel alati võimalus pöörduda uuesti

taotlusega Konkurentsiametisse järelevalvemenetluse algatamiseks.

13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates on eelnevast tulenevalt AS-le Spacecom

tagatud tema väidetava ettevõtlusvabaduse rikkumise korral põhiseadusega nõutaval määral kohtuliku

kaitse võimalused. Kolleegium ei nõustu seetõttu taotluse esitajaga, et AS Spacecom põhiõiguste

rikkumise kontrolli ainus võimalus on esitada kaebus otse Riigikohtule, ja leiab, et AS Spacecom

taotlus ei ole lubatav ning Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks menetlemiseks. Juhindudes PSJKS

§ 11 lõikest 2, jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium AS Spacecom taotluse läbi vaatamata.

Märt Rask, Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Harri Salmann