3-1-1-38-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-38-08

Otsuse kuupäev

16. juuni 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi OÜ Õ. karistamises alkoholiseaduse § 65 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2008. a otsus

väärteoasjas nr 4-07-5368

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Õ. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

11. juuni 2008

Istungil osalenud isikud

Kassatsioonimenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2008. a ja Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2008. a

otsused ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus OÜ Õ. väärteoasjas alkoholiseaduse § 65 lg 2 järgi.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. septembril 2007. a koostas Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskond OÜ Õ. suhtes väärteoprotokolli järgmise

teo tõttu.

Vaatamata Kärdla linnavalitsuse 23. mai 2007. a korraldusele nr 207 "Alkoholi jaemüügi märgete nr KTO 003479 ja nr KTO

063480 kustutamiseks majandustegevuse registris OÜ Õ. registreeringutes", tegeles OÜ Õ. oma kaupluses "A." ja baaris "Õ."

5. juulil 2007 kell 16.20 alkoholi jaemüügiga. Väärteoprotokollis kvalifitseeriti OÜ Õ. rikkumine alkoholiseaduse (AlkS) § 65

lg 2 järgi.

2. Kohtuväline menetleja saatis väärteoasja lahendamiseks Pärnu Maakohtule, põhjendades seda asjaoluga, et OÜ Õ. seaduslik

esindaja eitab osaühingu poolt rikkumise toimepanemist ja taotleb väärteoasja kohtulikku arutelu.

3. Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2008. a otsusega karistati OÜ-d Õ. väärteoprotokollis kirjeldatud teo eest AlkS § 65 lg 2 järgi

rahatrahviga 5000 krooni.

Maakohus märkis, et 5. juulil 2007 kontrollis politsei OÜ Õ. müügipunkte ja tegi kindlaks, et vaatamata Kärdla Linnavalitsuse

23. mai 2007. a korraldusele nr 207 jätkab äriühing alkoholi müüki. Alkoholi müümist ei eita ka osaühingu esindajad ja

müüjad. Seega eiras menetlusalune isik Kärdla linnavalitsuse korraldust, mis oli antud põhjusel, et äriühing hindas 2007. a

aprillirahutuste järgset olukorda ebaadekvaatselt ja rikkus tollal kehtestatud eeskirju. Kohtu hinnangul olid alkoholi müük ja

selleks kehtestatud piirangud 2007. aastal üldsuse suure tähelepanu all ega kaotanud oma aktuaalsust aasta lõpuni. Seega oli

2007. a juulis igati loogiline, et järgitaks täpselt kõiki alkoholimüügi eeskirju ja piiranguid. OÜ Õ. aga eiras neid ja seetõttu

tuleb teda karistada.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus asjaoluga, et vaatamata üldsuse eriti suurele tähelepanule, ei olnud Hiiumaal alkoholi

müümisel silmaga nähtavaid negatiivseid tagajärgi. Samuti ei põhjustanud OÜ Õ. kellelegi käegakatsutavat kahju, vaid

võimaldas oma töötajatele äraelamiseks vajalikku teenistust. Seetõttu ei pea äriühingule määratav rahatrahv olema suur, kuid

peab näitama, et ükski seaduserikkumine ei saa jääda sellises situatsioonis karistamata.

4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni OÜ Õ. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann, kes taotles

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2008. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud alust saata väärteoasja lahendamiseks Pärnu Maakohtule, sest

selleks puudusid VTMS §-s 83 sätestatud eeldused. Kuna aga asja maakohtule edastamisega ei ole menetlusaluse isiku

olukorda raskendatud, ei pidanud ringkonnakohus menetlusökonoomiat arvestades vajalikuks maakohtu otsust tühistada.

Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi seisukohaga, et karistuse mõistmisel ei arvestanud kohus menetlusaluse isiku omadusi

ning väärteo raskust. Karistuse kergendamist ei tingi asjaolu, et maakohtu otsuses ei ole märgitud menetlusaluse isiku

varasemat väärteokorras mittekaristatust.

OÜ-le Õ. mõistetud karistus vastab väärteo raskusele ja väärteo toimepanija isikule. Karistusel on nii eri- kui ka

üldpreventiivne eesmärk, mida maakohus on ka põhjendatult silmas pidanud.

Kärdla linnavalitsuse 23. mai 2007. a korraldusega OÜ Õ. suhtes kehtestatud piirang, mida menetlusalune isik rikkus, oli

kehtestatud avaliku korra kaitsmiseks ja kindlustamiseks. Samuti on alkoholimüügi piirangute kohaldamist kajastatud

korduvalt meedias. Seega ei saa OÜ Õ. toimepandud väärteo puhul tegemist olla avaliku huvi puudumisega, mistõttu ei ole ka

alust väärteoasja lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ Õ. kaitsja A. Liskmann, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ja asjas väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kassaator leiab, et kuna maakohtu otsuse kohaselt ei toonud OÜ Õ. toimepandud rikkumine Hiiumaal kaasa nähtavaid

negatiivseid tagajärgi, pidanuks kohus väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetama. Kohtud ei ole väärteomenetluse

otstarbekuse kaalutlusel lõpetamata jätmist veenvalt põhjendanud. Karistuse mõistmisel ei ole ka arvesse võetud, et OÜ-d Õ.

pole varem karistatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Menetletavas asjas on AlkS § 65 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud juriidilist isikut OÜ Õ.

Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse

kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses.

Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või

juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus

väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või

juhtivtöötaja väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna

kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodud seisukohad on leidnud kajastamist arvukates Riigikohtu lahendites

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-82-04; 22. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-1-

1-121-04; 14. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04; 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05; 15. aprilli 2005. a

otsus asjas nr 3-1-1-22-05; 9. septembri 2005. a otsused asjades nr 3-1-1-70-05 ja 3-1-1-71-05; 10. veebruari 2006. a otsus

asjas nr 3-1-1-145-05; 27. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06; 10. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06, 28. aprilli

2006. a otsus asjas nr 3-1-1-25-06; 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06; 7. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-19-07;

5. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-64-07; 7. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07; 9. aprilli 2008. a otsus asjas

nr 3-1-1-9-08 ja 18. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-12-08).

8. Käesolevas väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis ära näidatud OÜ Õ. organi liiget või juhtivtöötajat, kelle tegu

menetlusalusele isikule omistatakse. Seetõttu tuleb väärteomenetlus OÜ Õ. suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema

teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

9. Tulenevalt sellest, et käesolevas asjas ei ole väärteoprotokollis juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära

näidatud ning seda puudust ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium VTMS

§ 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1 juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2008. a ja Pärnu

Maakohtu 18. jaanuari 2008. a otsused ja lõpetab OÜ Õ. suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna

väärteomenetlus tuleb lõpetada, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kassatsioonis esitatud väiteid.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi