3-3-1-21-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-21-08

Otsuse kuupäev

16. juuni 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Haljas kaebus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-07-430

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

17. aprill 2008

Kohtuistungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi

AS Haljas esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

RESOLUTSIOON

Jätta Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a otsuse haldusasjas nr 3-07-430 motiive

vastavalt käesoleva otsuse motiividele. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS Haljas kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud

menetluskulud summas 12 036 krooni.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 29. mai 2006. a maksuteatega nr 12-5/22 nõuti AS-lt Haljas üleliigse

laovaru tasu maksmist summas 7 412 561 krooni. AS Haljas esitas 8. juunil 2006 vaide, milles palus

nimetatud haldusakt kehtetuks tunnistada ning peatada selle täitmine ja intressiarvestus kuni asjaga

seotud kohtuvaidluste lõppemiseni. 20. juuni 2006. a otsusega nr 6-2/223 pikendas MTA vaide

lahendamise tähtaega ja peatas maksuteate täitmise kuni vaidemenetluse lõpuni. Otsuse

motivatsioonis leiti, et taotlus intressiarvestuse peatamiseks jääb rahuldamata.

AS Haljas laenas AS-lt Eesti Krediidipank 7 500 000 krooni ning maksis nimetatud summa

maksuhalduri arvele käibemaksu ettemaksuna selleks, et vältida intresside arvestamist ja

maksuvõlgnevuse teket.

8. novembri 2006. a otsusega nr 6-2/1471 tunnistas MTA vaidlusaluse maksuteate kehtetuks ning

23. novembri 2006. a teatega nr 6-1/155 lõpetas vaidemenetluse.

AS Haljas esitas maksuhaldurile enammakstud käibemaksu tagastusnõude. 20. novembri 2006. a

otsusega tasaarvestas maksuhaldur tagastusnõude 1 573 845 krooni ulatuses maksumaksja rahaliste

kohustustega, mille tasumise tähtpäev oli saabunud. Ülejäänud 5 926 155 krooni tagastati

28. novembril 2006 maksumaksja pangakontole.

AS Haljas esitas 1. detsembril 2006 MTA-le riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 alusel taotluse

hüvitada varaline kahju summas 239 706 krooni. Kahju koosnes krediidiasutusega laenulepingu

sõlmimise tasust ja laenult makstud intressidest. MTA keeldus oma 5. veebruari 2007. a otsusega

nr 6-2/21 kahju hüvitamisest, leides, et puudub põhjuslik seos tekkinud kahju ja MTA tegevuse vahel.

2. AS Haljas esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliametilt 239 706

krooni suuruse kahju hüvitamist. Õigusvastase haldusaktiga tekitati AS-le Haljas otsene varaline

kahju, mis tuleb RVastS § 8 lg 1 alusel täielikult hüvitada rahas. Kui maksuteadet ei oleks väljastatud

või kui sellega seotud intressiarvestus oleks peatatud, siis ei oleks kaebaja olnud sunnitud tegema

kulutusi laenu võtmiseks ja haldamiseks. Kahjusumma moodustub intressimaksetest summas 202 206

krooni ja lepingutasust 37 500 krooni, kokku 239 706 krooni. Pangalaen võeti üksnes seetõttu, et

vältida maksuvõlgnike nimekirja sattumist. Kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks vaide

rahuldanud ja õigusvastase maksuteate koheselt tühistanud.

3. Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kuigi

kaebajale on kahju tekkinud, puudub vastustaja tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel põhjuslik

seos. Maksuteate nr 12-5/22 täitmine oli MTA 20. juuni 2006. a otsusega peatatud, seega maksuteate

täitmise kohustust isikul laenulepingu sõlmimise momendil ei olnud. Asjaolu, et maksuteates selgitati

MKS § 115 lõikele 1 viidates seaduse alusel tekkinud intressikohustuse olemasolu, ei tähenda, et

maksuhaldur oleks kaebajale esitanud intressinõude. Kuivõrd maksuteatega ei kohustatud taotlejat

tasuma intressisummat ja samas oli põhimaksuvõla summa tasumise täitmine peatatud, siis ei saanud

maksuteade põhjustada laenu võtmiseks ning haldamiseks tehtud kulutusi. Kahjunõue ei kuuluks

hüvitamisele ka põhjusel, et MTA tegevus intressiarvestust peatamata jättes ei olnud õigusvastane.

MKS ja HMS ei näe ette haldusakti kehtivuse peatamist. Üksnes halduskohtul on pädevus haldusakti

kehtivus peatada. Kaebaja oleks saanud vältida kahju tekkimist halduskohtult esialgse õiguskaitse

korras maksuteate kehtivuse ajutist peatamist taotledes. Kehtivuse peatamise korral ei oleks kaebajal

olnud ka kehtivat maksuvõlga. Kuna kaebaja ei esitanud esialgse õiguskaitse taotlust maksuteate

nr 12-5/22 kehtivuse peatamiseks (mis oleks peatanud ühtlasi intressiarvestuse), ei teinud kaebaja

kõike võimalikku selleks, et kahju ära hoida või vähendada.

4. AS Haljas esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja kaebus

rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a otsusega rahuldati kaebus ja mõisteti MTA-lt AS

Haljas kasuks välja 236 948 krooni kahjuhüvitist. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt:

a) nähtub kaebaja ja panga vahel 30. juunil 2006 sõlmitud laenulepingust, et laen võetakse üleliigse

laovaru tasu maksmiseks kuni kohtuvaidluse lõpuni (toimiku lk 37). Maksuhaldur on 5. veebruari

2007. a otsuses tuvastanud, et 30. juunil 2006, s.o maksukohustuse tähtpäeval, kanti 7 500 000 krooni

maksuhalduri kontole käibemaksu ettemaksuna (toimiku lk 16). Pole mingit põhjust arvata, et

kaebaja oleks võtnud laenu ja teinud käibemaksu ettemaksu viidatud summas juhul, kui maksuteadet

poleks antud. Seega on laenu võtmisega seotud kulud tingitud õigusvastaselt määratud

maksukohustuse täitmisest;

b) kaebaja on põhjendanud maksuvõla tasumiseks laenu võtmist sellega, et ei soovinud jääda

intressivõlglaseks ega kaotada seeläbi võimalust riigihangetes osalemiseks ega äripartnerite usaldust.

MKS § 115 lg 1 kohaselt arvutatakse intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt kuni tasumise

päevani. Seega ei peatanud maksuteate täitmise peatamine intressiarvestust ning, nagu maksuhaldur

kinnitas, oleks kaebajal maksuregistris kajastunud intressivõlg, mis oleks olnud nähtav ka

kolmandatele isikutele. Riigihangete seaduse kuni 1. maini 2007 kehtinud redaktsiooni § 35 lg 2 p 3

kohaselt ei kvalifitseerita pakkujat, kes ei ole täitnud riiklike ja kohalike maksude tasumise kohustust.

Asjaolu, et kaebaja ei ole näidanud ühtegi riigihankekonkurssi, millel ta oleks osaleda soovinud, ei

näita, et kaebajal tegelikult kavatsus riigihangetes osalemiseks puudus. Sobivate

riigihankekonkursside olemasolu või puudumist pärast 30. juunit 2006 ei saanud kaebaja enne laenu

võtmist ette näha ning varem konkurssidel osalenud isiku puhul pole põhjust osalemise kavatsust

pidada otsituks. Igal juhul on selge, et maksuvõla tekkimise vältimine on seaduskuulekas käitumine,

ja kuna maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinuks intressivõlg, mis oleks olnud nähtav

maksuregistris, oli kaebaja käitumine maksusumma tasumisel põhjendatud ja mõistlik. Arvestades

nõutud maksusumma suurust, on usutav ka kaebaja väide, et sellises summas käibevahendeid

äriühingul ei olnud ning laenuvõtmine oli paratamatu;

c) RVastS § 7 lg-s 1 näidatud võimalust kahju vältimiseks on kaebaja kasutanud, esitades vaide

haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitamine ei võimaldanud käesoleval juhul kahju

tekkimist vältida ega kõrvaldada, sest vaatamata haldusakti vaidlustamisele ja täitmise peatamisele

jätkus kaebaja jaoks ebasoovitav intressiarvestus. Intressiarvestuse peatamiseks oli võimalik kas täita

maksuteade või teha nõutud summa ulatuses käibemaksu ettemaks, sest intressiarvestus peatub ka

siis, kui maksumaksjal on tähtpäevaks tasumata maksusummaga võrdne maksu tagastusnõue (MKS

§ 119 lg 2). Vastustaja ja kohtu etteheide, et kaebaja ei pöördunud kaebusega kohtusse ega taotlenud

maksuteate kehtivuse peatamist selleks, et intressivõlg poleks maksuregistris nähtav, ei ole kooskõlas

seadusega - RVastS § 7 lg 1 peab nõudeõiguse olemasoluks piisavaks, et haldusakti on vaidlustatud.

Ka vaide esitamine on vaidlustamine. Pealegi poleks ka kohtusse pöördumine ja esialgse õiguskaitse

korras kohtu poolt maksuteate kehtivuse peatamine toonud kaasa intressiarvestuse samaaegset

peatumist;

d) eeltoodust tulenevalt on kaebaja nõudeõigus laenulepingu sõlmimise ja haldamisega seotud

kulutuste hüvitamiseks tõendatud summas, mis kattub maksuteates näidatud maksusummaga.

Ülejäänud osas ei ole kulutused seotud maksuteatega. Laenulepingu sõlmimise tasu on 37 000 krooni.

Intressid perioodil 30. juuni 2006 kuni 20. november 2006 (143 päeva) moodustavad 191 388 krooni,

arvestades laenulepingus kokku lepitud intressimäära 6 kuu EURIBOR + 3,25% aastas, s.o 6,5%

(143/360 × 6,5% × 7 412 561). Perioodi 20. november 2006 kuni 28. november 2006 osas oli

maksuhaldur teinud kindlaks, et laenusumma oli tasaarvestuse tõttu vähenenud 5 926 155 kroonini,

seega tuleb eelmise tehte eeskujul arvestada 8 päeva intresside arvutamisel nimetatud summaga, mis

annab tulemuseks 8560 krooni. Seega moodustab kogu kahju 236 948 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. MTA kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu

otsus. Kassatsioonkaebuses leitakse, et AS Haljas seisukohtade järgi on kahju tekitatud nii

õigusvastase maksuteatega (aktiivne tegevus) kui ka intressiarvestuse peatamata jätmisega

(tegevusetus), ent deliktiõiguse kohtupraktika kohaselt ei saa üks ja seesama kahjulik tagajärg olla

põhjustatud nii tegevuse kui ka tegevusetusega. Õigusvastane maksuteade ei tekitanud AS-le Haljas

tehtud kulutusi vahetult ja vältimatult. Kuna maksuteate täitmine oli peatatud ja maksusumma

tasumise kohustuse täitmine edasi lükatud, siis peatatud maksuteates nimetamata maksuliigi

ülekandmist kaebaja poolt ei saa käsitleda maksuteate vahetu ja vältimatu põhjusena. Maksuteate

vahetuks ja vältimatuks tagajärjeks ei saa pidada käibemaksu enammakset, kuna ringkonnakohtu

poolt põhjuseks peetud sündmuse ja tagajärje vahel puudub püsiv kokkukuuluvus. Püsiva

kokkukuuluvuse ja paratamatu seose puudumise korral ei saa kõnelda sellest, et põhjuse ja tagajärje

vahel esineb vahetu ja vältimatu põhjuslik seos. Kaebaja ei kasutanud kohast õiguskaitsevahendit

kahju vältimiseks. Arusaamatuks jääb, miks valis kaebaja vaidemenetluse, kus menetlusseaduse

kohaselt saab taotleda üksnes haldusakti täitmise peatamist, mitte aga selle kehtivuse peatamist.

Kohus on üksnes oletanud, viitamata ühelegi tõendile, et kaebaja näol oli tegemist riigihangetel

osaleva ettevõtjaga. Ringkonnakohus ei kontrollinud, kas ei esine RVastS § 13 kohaldamise eeldusi.

7. AS Haljas kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vaieldakse sellele vastu ning palutakse

kassatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei ole kaebaja tegevusetusel põhinevat nõuet

esitanud. Asjakohatu on etteheide, et kaebaja ei pöördunud otse halduskohtusse. Igal isikul on õigus

ise valida oma õiguste kaitseks sobivaid vahendeid ja viise. Lisaks ei oleks ka halduskohus läbi

maksuteate kehtivuse peatamise saanud peatada seadusest tulenevat intressiarvestust. Puuduvad

alused vastutuse vähendamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks võtta kõigepealt seisukoht küsimuses, mis tähendus

on haldusakti täitmise peatamisel maksumenetluses.

MKS § 146 lg 3 näeb ette, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, ent ei ava

täpsemalt seda, millised on haldusakti täitmise peatamise tagajärjed. Seega tuleb maksuteate puhul

lähtuda haldusakti täitmise peatamise üldpõhimõtetest.

Reeglina seisneb haldusakti täitmine haldusaktiga kehtestatud õiguse või kohustuse realiseerimises

või täitmises isiku poolt, kes on selleks õigustatud või kohustatud. Maksuteate puhul seisneb

maksuteate täitmine üldjuhul maksu tasumises haldusakti adressaadi poolt. Kui maksuteate täitmine

on peatatud, siis tähendab see kolleegiumi hinnangul seda, et isik ei pea ajal, mil peatamine kestab,

maksuteadet täitma. Seega ei ole isikul ajal, mil maksuteate täitmine on peatatud, kohustust maksu

maksta. Sisuliselt lükkab maksuteate täitmise peatamine maksu tasumise tähtpäeva edasi. Kuna isikul

ei ole maksuteate täitmise peatamise ajal kohustust maksu maksta, ei saa teda käsitada sel ajal ka

maksuvõlglasena, olenemata sellest, kas vastava maksu tasumiseks algselt ettenähtud tähtpäev on

saabunud või mitte.

MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud

tähtpäevaks, on ta kohustatud tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Kolleegium on

seisukohal, et kui maksuteate täitmine on peatatud, siis ei saa maksuteate täitmise peatamise ajal olla

isikul ka kohustust intresse maksta, sest isikul ei ole sel ajal kohustust tasuda maksuteatega nõutud

maksusummat ennast. Intressi maksmise kohustus on lahutamatult seotud kohustusega tasuda

maksusumma. Maksuteate täitmise peatamine ei täidaks oma eesmärki, kui maksuteate täitmise

peatamine ei avaldaks mõju intressi tasumise kohustusele. Seetõttu ei või isikut pidada

maksuvõlglaseks ka intresside osas.

Kolleegium osundab täiendavalt, et kui maksuteate täitmise peatamise otsus tühistatakse või kui

täitmise peatamine lõpeb vastava tähtpäeva saabumise tõttu, ent maksuteade jääb kehtima, siis mõjub

täitmise peatamise äralangemine tagasiulatuvalt. See tähendab, et isikul tekib kohustus tasuda

maksusumma ning maksta intresse tagasiulatuvalt, st alates sellest ajast, mis oli maksuteates ette

nähtud.

9. MKS § 27 lg 1 p 4 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta

avaldada igaühele maksuvõlgade suuruse. MKS § 27 lg 2 sätestab, et maksuvõla määramise korral

maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse

täitmise tähtpäeva saabumist. Kolleegium leidis eelnevalt, et maksuteate täitmise peatamise korral ei

ole isikul sel ajal kohustust maksu maksta ei põhimaksusumma ega ka intresside osas ning järelikult

ei saa teda pidada ka maksuvõlgnikuks. Sellest tulenevalt ei saa maksuhaldur juhul, kui maksuteate

täitmine on peatatud, avalikustada ka maksuvõlga, olenemata sellest, et algselt maksuotsuse

täitmiseks määratud tähtpäev võib olla saabunud.

10. Käesolevas haldusasjas oli maksu maksmise tähtpäevaks 30. juuni 2006. AS Haljas taotluse

alusel otsustati MTA 20. juuni 2006. a otsuse resolutsiooniga peatada maksuteate täitmine kuni

vaidemenetluse lõpuni. Otsuse motivatsioonis märgiti, et rahuldamata jääb AS Haljas taotlus peatada

intressiarvestus, kuna MKS § 146 näeb ette üksnes võimaluse peatada vaidlustatud haldusakti

täitmine, kuid haldusakti kehtivuse peatamise võimalust seadus ette ei näe, mistõttu ei pea

maksuhaldur võimalikuks rahuldada taotlust intressiarvestuse peatamiseks.

Kolleegium leiab, et kui MTA peatas otsuse resolutsiooniga maksuteate täitmise, siis kaasnes sellega

maksukohustuse edasilükkumine ning vastavalt ei saabunud ka intresside maksmise kohustust.

Seetõttu ei oleks AS-i Haljas saanud käsitada pärast 30. juunit 2006 maksuvõlglasena. Peatamise

otsuse motivatsioonis võetud seisukoht, et intressiarvestuse peatamine pole võimalik, näitab üksnes

MTA ekslikku arusaama maksuteate täitmise peatamisega kaasnevatest tagajärgedest intressiarvestuse

osas.

11. Järgnevalt käsitleb kolleegium küsimust, kas sellises olukorras oli AS Haljas poolt pangalaenu

võtmine maksusumma tasumiseks põhjendatud ning kas selleks tehtud kulutused kuuluvad

hüvitamisele. AS Haljas on kohtumenetluses läbivalt väitnud, et maksusumma tasuti üksnes selleks,

et vältida maksuvõlgniku staatust ning maksuvõlgnikuna maksukohustuslaste registris avalikustamist.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt kuuluvad otsese varalise kahju hulka ka kahju tekitamisega seoses kantud

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Eelnevalt

jõudis kolleegium järeldusele, et MTA 20. juuni 2006. a otsus tõi kaasa maksuteate täitmise

peatumise täies ulatuses ja et AS-l Haljas ei oleks tekkinud intressi maksmise kohustust ning teda ei

oleks saanud käsitada maksuvõlgnikuna.

12. Kolleegium leiab sellest hoolimata, et kahju tuleb AS-le Haljas hüvitada. Asja materjalidest

nähtuvalt (tl 28) väidab AS Haljas, et tal on varasem kogemus sarnases olukorras, kus hoolimata

maksuteate täitmise peatamisest arvestas MTA siiski intressi. Samuti märgiti MTA 20. juuni 2006. a

otsuse motivatsioonis, et AS Haljas taotlus intressiarvestuse peatamiseks jääb rahuldamata (tl 31).

Halduskolleegium on seisukohal, et sellises situatsioonis võis AS-l Haljas olla kahju vältimiseks küll

ka teisi võimalusi peale laenu võtmise ja maksusumma tasumise (näiteks maksuameti tegevuse

vaidlustamine maksuvõlgnikuna käsitamise ja maksuvõla avalikustamise korral), ent MTA varasemat

praktikat arvestades ei saa AS-le Haljas teiste kahju ärahoidmise võimaluste kasutamata jätmist ette

heita. Kolleegium möönab, et seetõttu ei saa tehtud kulutusi pidada küll täielikult vältimatuteks, ent

leiab, et juhtumi asjaolusid arvestades - teadaolev MTA varasem käitumine ja täpse arusaama

puudumine maksuteate täitmise peatamise tagajärgede osas - tuleb põhjuslikku seost pidada siiski

piisavaks. Kahju, mida AS Haljas soovis vältida, oleks põhjustatud MTA poolt AS Haljas

maksuvõlgnikuna käsitamisega ja maksuvõla avalikustamisega hoolimata maksuteate täitmise

peatamisest. Maksuvõlgniku staatuse ja maksuvõla avalikustamise kartuses maksuvõla tasumiseks

laenu võtmist ja maksusumma tasumist ei saa kolleegiumi hinnangul pidada niivõrd ebatavaliseks, et

välistada selle ettenähtavus MTA poolt. Samuti on maksuteate peatamise ning maksuvõlgnikuna

käsitamise regulatsiooni üheks eesmärgiks kaitsta isikut just maksuteatega kaasnevate ebameeldivate

tagajärgede eest, sh maksuvõlgnikuna käsitamise eest. Seega on kolleegiumi hinnangul asjas

põhjusliku seose nõuded täidetud. Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja on

kasutanud esialgse õiguskaitse vahendeid piisaval määral, vaidlustades maksuteate vaidemenetluses.

Kolleegiumi arvates ei takista hüvitise väljamõistmist asjaolu, et ringkonnakohus ei viidanud

tõenditele, mis näitaksid, et AS Haljas on riigihangetel osalev ettevõtja. AS Haljas on väitnud, et

sobiva riigihanke olemasolul oleks ta soovinud sellel osaleda ning kolleegium ei näe põhjust selles

kahelda.

Seetõttu on ringkonnakohus õigesti AS Haljas kaebuse rahuldanud. Kolleegiumi hinnangul ei esine

asjas RVastS § 13 lg-s 1 sätestatud piiranguid kahjuhüvitise väljamõistmisel.

13. Eeltoodud põhjendustel jääb MTA kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

otsus muutmata. Kassatsioonimenetluses esitas AS Haljas esindaja taotluse kassatsiooniastmes

kantud õigusabikulude väljamõistmiseks. Esitatud arve järgi oli õigusabi maksumus koos

käibemaksuga 12 036 krooni. See summa kuulub AS Haljas kasuks väljamõistmisele.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann