3-2-1-53-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-53-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. juuni 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

P. K hagi H. M vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks ja

kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 2-04-540

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. K ja H. M kassatsioonkaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja P. K (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Jelena Benevolenskaja

Kostja H. M (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Viive Kaur

Asja läbivaatamise kuupäev

26. mai 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2007. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. P. K kassatsioonkaebus rahuldada. H. M kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Tagastada P. K kassatsioonkaebuselt 18. jaanuaril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P. K (edaspidi hageja) esitas 24. mail 2004. a H. M (edaspidi kostja) vastu hagi, milles palus

tunnistada oma isa G. J (edaspidi pärandaja) 10. oktoobri 2002. a testamendi kehtetuks ja testamendi

alusel kinnistusraamatusse kostja kohta tehtud omanikukanded tühiseks.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt tegi pärandaja 3. veebruaril 1993. a Tallinna Esimeses

Notariaalkontoris testamendi, millega pärandas hagejale 1/2 mõttelist osa Tallinnas Xxxxxxx xxx

xx/Xxxxxxxxxx xxx x asuvast majavaldusest. 10. veebruaril 2002. a tegi pärandaja Tallinna notar

Sirje Ormani büroos uue testamendi, millega pärandas oma vara võõrale isikule - kostjale. Pärandaja

suri 3. jaanuaril 2003. a Tallinna Psühhiaatriakliinikus. Kostja kasuks tehtud testamendi tegemise ajal

oli 93 aastane pärandaja raskelt haige (vaimuhaige) ega saanud oma tegude tähendusest

nõdrameelsusega tõttu aru. Kostja kasutas ära pärandaja vaimuhaigust ja viis eksitusse ka notari.

Kuna pärandaja ei olnud testamendi tegemise ajal oma psüühilise seisundi (vaskulaarne dementsus)

tõttu otsusevõimeline ega saanud aru oma tegude tähendusest ega olnud võimeline neid juhtima, tuleb

10. oktoobri 2002. a testament tunnistada tühiseks. Samuti tuleb tunnistada tühiseks Tallinna

Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 7360 8. septembril 2003. a ja

19. augustil 2004. a tehtud omanikukanded nr 2 ja 3.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei esitanud avaldust pärandi

vastuvõtmiseks, mistõttu on ta pärandist loobunud. Kostja ei olnud pärandajale võõras inimene.

Kostja ja tema ema hooldasid pärandajat viimased paar aastat enne surma. Hageja ei ole suhelnud

pärandajaga enne ega pärast testamendi tegemist. Hageja ei kasvanud pärandaja perekonnas ja kostja

sai alles hiljuti teada, et hageja on pärandaja poeg. Pärandaja teovõime ei olnud piiratud. Ta paigutati

Tallinna Psühhiaatriakliinikusse, sest vajas hooldust. Hageja on mööda lasknud testamendi kehtetuks

tunnistamise tähtaja.

13. aprillil 2006. a palus kostja teha asjas vaheotsuse, millega menetlus lõpetada, sest hageja ei ole

pärandit vastu võtnud ja tal puudub asjas õigustatud huvi.

3. Harju Maakohus rahuldas 14. septembri 2007. a otsusega hagi ning tunnistas testamendi ja

kinnistusraamatusse kostja kohta tehtud omanikukanded tühiseks. Samuti mõistis maakohus kostjalt

hageja kasuks välja riigilõivu 60 krooni.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võivad pärimisseaduse (PärS) § 94 lg 2 kohaselt testamendi

või selle osa kehtetuks tunnistamist nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi

vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. PärS § 13 sätestab esimese järjekorra seadusjärgsed

pärijad, kelle hulgas on ka pärandaja lapsed. Tallinna Perekonnaseisuameti 22. aprillil 1993. a

väljastatud sünnitunnituse nr CL 0021031 järgi on pärandaja hageja isa. Seega tuleneb hageja kui

pärandaja seadusjärgse pärija õigus pärida ja testamenti vaidlustada seadusest. PärS § 118 lg 3

kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10

aastat.

Riiklikult tunnustatud eksperdi Arno Aadamsoo 21. jaanuari 2005. a postuumse

kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr 4/05 ja eksperdi Peeter Valvuri 20. juuni 2005. a

kordusekspertiisi aktiga nr 18/05, samuti Pirita Perearstikeskuse OÜ perearst Kaja Arbeiteri kirjaga

ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal, s.o 10. veebruaril

2002 otsusevõimetu.

PärS § 93 lg 1 kohaselt on testament tühine muu hulgas ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS)

sätestatud alustel. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Seega on tühised nii 10. veebruari 2002. a testament kui ka pärandajale kuulunud

1/2 kinnistu mõttelise osa kohta kinnistusraamatusse 8. septembril 2003. a ja 19. augustil 2004. a

kostja kohta tehtud omanikukanded.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega lõpetada asja menetlus või tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. detsembri 2007. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 442 lg-t 8, sest otsus on põhjendamata. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväidetega

hagile ega andnud neile hinnangut. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandaja suri 3. jaanuaril 2003. a.

Kostja esitas pärandi vastuvõtmise avalduse notarile 20. jaanuaril 2003. a. Ametlikes Teadaannetes

avaldati pärimisteade 30. jaanuaril 2003. a, millega määrati pärandi vastuvõtmise tähtajaks 20. mai

2003. a. Hageja esitas kostja vastu hagi testamendi kehtetuks tunnistamiseks 24. mail 2004. a.

PärS § 117 lg 1 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks PärS §-s 118 sätestatud

tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärand avanes

välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust, esitatakse avaldus notarile, kelle

tööpiirkonnas pärandvara asub. PärS § 118 lg 1 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest

loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades

teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate

kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Praeguses pärimisasjas oli notari määratud pärandi

vastuvõtmise tähtajaks 20. mai 2003. a. Hageja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt esitatud pärandi

vastuvõtmise avaldust. Samuti võib pärija võtta pärandi vastu ka siis, kui asub pärandvara või selle

osa valdama näiteks sel viisil, et pärandajaga koos elanud pärija annab talle üle pärandisse kuuluva

vara, kuid tema tahe pärandvara osa just pärijana vallata peab olema väljendatud PärS §-s 118

sätestatud tähtaja jooksul.

Maakohus tegi eelmenetluse toimingud puudulikult ega kontrollinud menetluse lubatavuse eeldusi.

Otsusest ei nähtu, kas maakohus leidis, et hageja on asunud pärandvara valdama enne 20. maid

2003. a. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks pooltele selgitanud PärS § 118 lg-s 2¹

sisalduvat, mille kohaselt võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel pärandi vastuvõtmise tähtaja

ennistada. Kuna maakohus tegi eelmenetluse toimingud puudulikult ja rikkus menetlusõiguse norme,

tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks, sest uute asjaolude ulatuslik tuvastamine

ringkonnakohtus rikub oluliselt poolte kaebeõigust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt arutas maakohus menetluse lubatavuse eeldusi ja

asus seisukohale, et hagi on lubatav.

Hageja ei pidanud testamendi tühisuse tuvastamiseks pärandit notari antud tähtaja jooksul,

s.o 20. maiks 2003. a vastu võtma. Hageja esitas 11. detsembril 2006. a notarile avalduse pärandi

vastuvõtmiseks ja kavatseb esitada kohtule avalduse möödalastud tähtaja ennistamiseks. Hageja ei

pea seda tegema testamendi tühiseks tunnistamise menetluses.

8. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha määruse,

millega jätta hagi läbi vaatamata.

Kostja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud hagejal õigust hagi esitada, sest

vaidlustatud testament ei riku ega puuduta hageja õigusi ega huve. Hageja esitatud seisukohtadest

tuleneb, et hageja ei ole siiani pärandit vastu võtnud ja peab võimalikuks võtta pärandi vastu 10 aasta

jooksul pärandi avanemisest. Seega on hageja võtnud TsMS § 231 lg 2 järgi omaks, et ta ei ole

pärandit vastu võtnud. Ringkonnakohus, nõustudes kostjaga selles, et hageja pidi pärandi vastu võtma

enne 20. maid 2003. a, saanuks ise hagi lubatavuse küsimuse lahendada, kuid ei teinud seda, rikkudes

sellega menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtul puudus vajadus hinnata ja tuvastada uusi asjaolusid,

sest hageja ise ei ole esitanud menetluses väidet, et ta on pärandi vastu võtnud.

Ringkonnakohus rikkus vaidluse lahendamisel poolte võistlevuse põhimõtet.

9. Hageja ja kostja vaidlesid teineteise kassatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta vastaspoole

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja

kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kostja

kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas testamendi tühisuse tuvastamiseks PärS § 93 ja TsÜS § 13 lg 1

alusel peab hageja olema pärandi PärS §-s 117 sätestatud korras vastu võtnud.

12. Testament on PärS § 93 järgi tühine mh tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. TsÜS

§ 13 lg 1 järgi on tühine tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu

seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve

(otsusevõimetus), välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu

asjaolu lõppemist heaks. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke

tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on otsusevõimetu isiku tehtud testament tühine ja sellel ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi.

13. Pärimisseadus ei sätesta otseselt isikute ringi, kes saavad testamendi tühisuse tuvastamiseks kohtu

poole pöörduda, ega näe ette eraldi tähtaega, mille jooksul saab testamendi tühisust tuvastada. Üksnes

juhuks, kui soovitakse testament eksimuse, pettuse, ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude

ärakasutamise tõttu kehtetuks tunnistada, näeb pärimisseadus otseselt ette selleks nõudeõigust

omavate isikute ringi ja nõude esitamiseks tähtaja. PärS § 94 lg 2 järgi võivad testamendi või selle

osa kehtetuks tunnistamist nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi

vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. See säte ei puuduta aga juhtumeid, mil testament on tühine.

14. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei saa testamendi tühisuse tuvastamiseks siiski

igaüks ning piiramata aja jooksul kohtusse pöörduda. Kohus menetleb TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja

juhul, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud

õiguse või huvi kaitseks. Praeguses asjas pöördus hageja kohtusse tuvastushagiga testamendi tühisuse

kindlakstegemiseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega võib isik

pöörduda kohtusse, et kaitsta oma seadusest või testamendist tulenevat pärimisõigust, mille

väidetavalt tühine testament välistab.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on pärandaja poeg, s.o tema seadusjärgne pärija. Samuti ei

vaielda selle üle, et pärandaja oli teinud 1993. aastal hageja kasuks testamendi. Seega on hagejal

2002. aasta testamendi tühisuse korral õigus pärida pärandaja vara ja on ilmne tema õiguslik huvi

testamendi tühisuse tuvastamiseks.

15. Pärimiseks peab pärija PärS § 4 järgi pärandi vastu võtma. Viidatud sättest tulenevalt on pärandi

vastuvõtmine vajalik pärimiseks, mitte aga testamendi tühisuse tuvastamiseks. Seega ei tule praegusel

juhul testamendi tühisuse tuvastamise menetluses kontrollida asjaolu, kas testamendi vaidlustanud

isik on pärandi vastu võtnud. Piisab, kui isikul on õiguslik huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks ja

tal on testamendi tühisuse korral põhimõtteliselt võimalik pärida.

Ühelgi juhul ei saa pärandit PärS § 118 lg 3 järgi enam vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi

avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega kaotab pärija õiguse pärandile, kui ta ei ole pärandit

10 aasta jooksul pärandi avanemisest vastu võtnud. Sellisel juhul ei ole tal enam õiguslikku huvi

testamendi tühisuse tuvastamiseks.

Pärandi avanemise aeg on PärS § 3 lg 2 järgi pärandaja surmapäev. Praeguses asjas on tuvastatud, et

testaator suri 3. jaanuaril 2003. Hagi esitati 24. mail 2004. Seega ei ole hageja kaotanud õiguslikku

huvi testamendi tühisuse tuvastamiseks.

Eeltoodud põhjendustel on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hageja peab testamendi tühisuse

tuvastamiseks olema pärandi vastu võtnud. Seetõttu puudub ka vajadus saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule asja sisuliseks lahendamiseks.

16. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul kui kohus tuvastab 2002. a testamendi tühisuse ja

kostjal, kelle kasuks testament tehti, puudub pärimisõigus ning seaduse või testamendi alusel ei ole

muu pärima õigustatud isik pärandit vastu võtnud, ei ole hagejale vaja pärandi vastuvõtmise tähtaega

ennistada. Sellisel juhul peab hageja PärS § 118 lg 3 järgi võtma pärandi vastu 10 aasta jooksul alates

pärandi avanemisest. Notari antud pärandi vastuvõtmise tähtajal ei ole sellisel juhul testamendi

tühisuse tõttu õiguslikku tähendust ja hageja suhtes kehtib pärandi vastuvõtmise üldine tähtaeg (vt ka

Riigikohtu 18. detsembrist 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-07, p 14).

Juhul kui pärandi vastuvõtmiseks tähtaja ennistamine on vajalik, sest pärandi on vastu võtnud muu

pärimiseks õigustatud isik, võib testamendi tühisuse tuvastamine olla mõjuvaks põhjuseks hagejale

pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks PärS § 118 lg 2¹ p-de 1 või 2 alusel.

17. Kuna hageja ei pidanud testamendi tühisuse tuvastamiseks pärandit PärS §-s 117 sätestatud korras

vastu võtma, ei ole õige ka kostja seisukoht, et ringkonnakohus pidi jätma hagi läbi vaatamata. Seega

tuleb kostja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuna kostja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata,

tuleb kostja tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 järgi arvata riigituludesse.

Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg 4 alusel hagejale

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni.

Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse asja lõplikul lahendamisel.

Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu