3-2-1-52-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-52-08

Määruse kuupäev

Tartu, 4. juuni 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finants hagi Valery Demidovichi vastu

1965 krooni 80 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 2-05-8066

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kohtutäitur Mati Kadak

Asja läbivaatamise kuupäev

19. mai 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2008. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 29. juunil 2005. a Tallinna Linnakohtule (alates 1. jaanuarist

2006. a menetles asja Harju Maakohus) hagiavalduse Valery Demidovichi vastu 1965 krooni 80 sendi

saamiseks.

Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks Tallinn, Xxxx tn xx-x. See aadress on kostja elukohaks

ka rahvastikuregistri ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ja Haigekassa andmetel. Kohtul ei

õnnestunud nimetatud aadressil kostjale kohtudokumente ja hagiavaldust posti teel ega

politseiosakonna kaudu kätte toimetada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on deklaratsiooni järgi kostja

aadress Jõhvi, Narva mnt 135. Kohtul ei õnnestunud ka sellel aadressil kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada.

Harju Maakohus kohustas 28. aprilli 2006. a määrusega hagejat esitama andmed, mis võimaldaksid

kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. Hageja esitas 13. juunil 2006. a maakohtule taotluse

menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaudu ja tasus kättetoimetamise kulude katteks

295 krooni (sh käibemaks).

2. Harju Maakohus edastas 23. oktoobril 2006. a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 3

alusel menetlusdokumendid (hagiavalduse ühes lisadega ja kohtuteate) kohtutäitur Mati Kadakule

(edaspidi kohtutäitur), paludes need kostjale kätte toimetada. Maakohtu kirja kohaselt ei ole kostja

tegelik viibimiskoht selgunud päringutest rahvastikuregistrisse ja muudesse registritesse, andmed

puuduvad ARK-is ning tulemusi ei andnud otsingud Interneti otsingumootori kaudu.

3. Kohtutäitur tagastas 18. septembril 2007. a maakohtule menetlusdokumendid ühes

menetlusdokumentide kättetoimetamise akti ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega.

Menetlusdokumentide kättetoimetamise akti kohaselt tuvastas kohtutäitur järgmised andmed:

1) alates 22. juunist 2007. a on kostja elukoht registreeritud rahvastikuregistris kohaliku omavalitsuse

täpsusega; 2) kohtutäituri abi-kuller Marko Pleiats käis 5. septembril 2007. a kell 21.45 kostja

teadaolevas elukohas aadressil Tallinn, Xxxx tn xx-x, kus selgus, et kostjanimelist isikut ei ela sellel

aadressil üle 3 aasta; 3) Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed kostja elu- ja töökoha kohta;

4) kinnistusraamatu andmetel on elamumaa asukohaga Tallinn, Xxxx tn xx-x omanik Aktsiaselts

Sampo Liising, kelle andmetel kostja ei ela sellel aadressil. Menetlusdokumentide kättetoimetamise

aktile lisas kohtutäitur rahvastikuregistri ning Maksu- ja Tolliameti teabesüsteemi andmete

väljatrükid, kohtutäituri tasu otsuse ning allkirjalehe koos menetlusdokumentidega.

Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt täitis kohtutäitur eeldused, mis on TsMS § 317 järgi

ette nähtud menetlusosalisele dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Seetõttu otsustas kohtutäitur

menetlusdokumentide kättetoimetamise taotluse esitanult mõista kohtutäituri seaduse (KTS) §-de 242

ja 2527 alusel välja dokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni.

4. Harju Maakohus jättis 12. oktoobri 2007. a määrusega kohtutäituri taotluse menetlusdokumendi

kättetoimetamise eest tasu saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituril

TsMS § 306 lg 3 järgi õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule.

Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemise eeldused TsMS § 317 lg 1 p 1 tähenduses ei ole

täidetud, kuivõrd kohtule on teada veel kostja aadresse ning on tuvastamata, kas kostja elab

nimetatud aadressidel. Kuigi kohtutäiturile saadetud kaaskirjas ei ole kohtule teadaolevad aadressid

märgitud, oleks kohtutäitur pidanud enne menetlusdokumentide tagastamist täpsemate juhiste

saamiseks pöörduma kohtu poole. Kohtul ei ole alust maksta kohtutäiturile seaduses ettenähtud tasu

menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, kui tegelikult jäi dokument adressaadile kätte

toimetamata. Kohtutäituri seadusest tulenevalt on kohtutäituri kanda kohtutäituri tasu mittesaamise

riisiko, kui tema ametikohustuste hulka kuuluva toimingu tegemine ei vii sihile.

5. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada. Harju Maakohus jättis 23. oktoobril 2007. a määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. jaanuari 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et kuna kohtutäituril ei õnnestunud välja selgitada kostja tegelikku elukohta,

oleks kohtutäitur võinud küsida kohtult täiendavaid andmeid kostja võimalike elukohtade kohta.

Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine kuulub kohtu sellekohase korralduse alusel TsMS §-

dest 306 ja 315 lähtuvalt kohtutäituri ametikohustuste hulka ning kohtu juhisest ei saa välja lugeda

seda, et kohtutäitur pidi kättetoimetamist üritama üksnes kostja teadaoleva faktilise elukoha aadressil,

pidanuks kohtutäitur tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi

kättetoimetamist allkirja vastu, ja tagastama adressaadi allkirjaga varustatud teatise kohtule.

Kohtutäitur võis menetlusdokumendi adressaadile kätte toimetada tulenevalt TsMS §-st 309 mis tahes

kohas. Sel juhul oleks kohtutäituri seaduse (KTS) §-s 2527 sätestatu aluseks kohtutäiturile

kohtutäituri tasu maksmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt peab kohus edastama kättetoimetamise avalduses kohtutäiturile kogu info,

mis tal on adressaadi kohta teada, sh millistest registritest on otsitud, kuhu aadressidele on

dokumendid saadetud jne. Kui kostja tegelik viibimiskoht oli kohtule teada või selgus menetluse

käigus, oleks kohus pidanud kohtutäiturit sellest teavitama. Kohtutäitur täitis TsMS § 317 lg 1 p-s 1

sätestatud eeldused, sest kostja aadress ei olnud kantud registrisse ega olnud kohtutäiturile ega

kohtule muul viisil teada. Seega on kohtutäituril õigus saada tasu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

9. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et praegusel juhul ei ole kohtutäituril õigust saada

kohtutäituri tasu. Kohtutäituril on KTS § 2527 lg 2 järgi õigus saada tasu pärast kohtule

kättetoimetamisteatise esitamist ja kohtutäituri tasu otsuse väljastamist. Kolleegium jääb oma

varasema seisukoha juurde, et kohtutäitur võib nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest

tasu üksnes juhul, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud, või siis, kui

menetlusdokumendi saab lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks. Menetlusdokumendi saab

lugeda kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks, kui kohtutäitur on menetlusdokumendi

kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud TsMS §-s 317 sätestatud dokumendi avaliku

kättetoimetamise eeldused (vt Riigikohtu 25. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-07 ja

3. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-08).

10. Enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi võis menetlusosalisele toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul sama seaduse samas osas sätestatud viisil. Selguse huvides

on nimetatud sätet muudetud ning alates 1. jaanuarist 2007. a kehtiva TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt

võib menetlusosalisele menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada ka juhul, kui isik ei ela registris

märgitud aadressil.

11. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas maakohus 23. oktoobri 2006. a kirjaga

menetlusdokumendid kohtutäiturile, paludes viimasel need kostjale kätte toimetada. Maakohus

nentis, et kostja tegelik viibimiskoht ei ole selgunud päringutest rahvastikuregistrisse ja muudesse

registritesse, andmed puuduvad autoregistris ning tulemusi ei andnud otsingud Interneti

otsingumootori kaudu (tlk 52). Kohtutäitur tagastas 18. septembril 2007. a menetlusdokumendid

maakohtule, märkides menetlusdokumentide kättetoimetamise aktis, et kostja elukoht on alates

22. juunist 2007. a märgitud rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse täpsusega, kostja ei ela

teadaoleval aadressil Tallinnas Xxxx tn xx-x ning Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed kostja elu-

ja töökoha kohta (tlk 60). Asja materjalidest nähtuvalt kulus kohtutäituril kohtu taotluse täitmiseks

peaaegu 11 kuud.

Asja materjalide kohaselt tegi maakohus pärast kohtutäituri 18. septembri 2007. a kirja täiendavaid

toiminguid kostja elu- või viibimiskoha tuvastamiseks. Toimikusse lisatud autoregistri päringu

9. oktoobri 2007. a väljatrükist nähtuvalt on kostja elu- või asukohaks Jõhvi, Kivi tn 12-3 (tlk 66).

Samal kuupäeval tehtud äriregistri päringu väljatrüki kohaselt on kostja OÜ FLOVEL TD (mille

aadressina on märgitud Kohtla-Järve, Järveküla tee 71-8) juhatuse liige (tlk 67). Seega sai kohus

pärast kohtutäiturilt menetlusdokumentide saamist teada veel andmeid kostja võimaliku elu- või

asukoha kohta.

Kohtutäituri toimingute tegemise ajal (23. oktoobrist 2006. a 18. septembrini 2007. a) kehtinud

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26 lg 2 järgi on kohtutäituril õigus pöörduda täitemenetluseks

vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole. Kolleegiumi arvates tulenes sellest

sättest kohtutäituri õigus nõuda kolmandalt isikult mh andmeid võlgniku elu- või asukoha ja

kontaktandmete kohta. Seega oli kohtutäituril õigus nõuda andmeid võlgniku kohta mh riikliku

andmekogu töötlejalt. Sama tuleneb viidatud ajal kehtinud liiklusseaduse (LS) § 65 lg-st 2, mille

kohaselt kohtutäituril on õigus juurde pääseda seaduskohaste ülesannete täitmiseks vajalikele

liiklusregistrisse kantud andmetele. Kolleegium märgib, et öeldu tuleneb ka alates 1. jaanuarist

2008. a kehtivast TMS § 26 lg-st 2 ning 2. novembrist 2007. a kehtivast LS § 65 lg-st 2.

Eeltoodu alusel ning arvestades kohtutäituri toimingute tegemiseks kulunud aega, leiab kolleegium,

et kohtutäitur oleks pidanud tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks menetlusdokumendi

kättetoimetamine kostjale (vt Riigikohtu 25. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-07).

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull