3-4-1-4-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-4-08

Määruse kuupäev

28. mai 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Villu Kõve

ja Harri Salmann

Kohtuasi

Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 "Pankrotihalduri ja

ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate

kulutuste arvestamise kord" § 2 lõigete 8 ja 9 põhiseaduslikkuse kontroll

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-

34515

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Primarius esitas 7. septembril 2007 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Maakohus

algatas 18. oktoobri 2007. a määrusega pankrotimenetluse ja nimetas ajutise pankrotihalduri.

2. 13. detsembri 2007. a määrusega lõpetas Harju Maakohus OÜ Primarius pankrotimenetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus otsustas võlgniku likvideerida ja registrist

kustutada, tehes selle ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile. Pärast OÜ Primarius äriregistrist

kustutamist vabastas kohus ajutise pankrotihalduri tema ülesannetest ning määras talle tasuks

24 605 krooni, millele lisandus 2315 krooni 90 senti vajalike kulutuste hüvituseks. Kohus leidis, et

pankrotimenetluses on tuvastatud, et juhatuse liige ei esitanud pankrotiavaldust õigel ajal ning ajutise

halduri tasu tuleb välja mõista äriühingult ja selle juhatuse liikmetelt solidaarselt. Kokku mõistis

maakohus OÜ-lt Primarius ja selle juhatuse liikmelt Eva Truuvergilt ajutise pankrotihalduri kasuks

välja 26 920 krooni 90 senti.

3. Harju Maakohtu määruse peale esitas võlgnik määruskaebuse. OÜ Primarius väitis, et määrus on

ebaõige põhjenduste osas, millega leiti, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud juhatuse liikme

raske juhtimisviga, ning millega kohaldati juhatuse liikme solidaarset vastutust ajutise

pankrotihalduri kulude tasumisel. Võlgnik leidis, et pankrotimenetluse kulude juhatuse liikme kanda

jätmiseks puudub seaduslik alus.

4. 23. jaanuari 2008. a määrusega võttis maakohus määruskaebuse menetlusse. Kohus tühistas

13. detsembri 2007. a määruse osas, millega ta mõistis ajutise halduri tasu ja kulutused välja

võlgnikult ja tema juhatuse liikmelt. Sama määrusega mõistis kohus OÜ-lt Primarius ajutise halduri

kasuks välja 20 220 krooni 90 senti. Riigi vahenditest mõistis kohus ajutise halduri kasuks tasu

6700 krooni, millest tuleb kinni pidada tulumaks ja millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus märkis, et

ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja 13. detsembri 2007. a määrus muutmata. Maakohus

edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

5. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 663 lg 4 ja 5 kohaselt on maakohus õigustatud

määruskaebuse läbivaatamise tulemusena selle kas rahuldama, tühistades sel juhul oma vaidlustatud

määruse, või rahuldamata jätma, edastades kaebuse sel juhul apellatsioonikohtule. Kuna TsMS sätted

ei võimalda maakohtul oma määrust osaliselt tühistada ja määruskaebuse nõudmisi valikuliselt

rahuldada, tühistas ringkonnakohus maakohtu 23. jaanuari 2008. a määruse osas, milles maakohus

mõistis ajutise halduri tasu välja riigilt ja OÜ-lt Primarius.

Vaidlustatud 13. detsembri 2007. a maakohtu määruse osas asus ringkonnakohus seisukohale, et see

tuleb tühistada osas, millega kohus mõistis võlgnikult ja juhatuse liikmelt Eva Truuvergilt solidaarselt

ajutise halduri kasuks välja 26 920 krooni. Eva Truuverk kui füüsiline isik ei ole menetluses

menetlusosaliseks olnud, tema vastu ei ole mingeid nõudeid esitatud ja juba sellest tulenevalt on tema

suhtes nõude rahuldamine vastuolus menetlusõiguse normidega (TsMS § 439 ja § 656 lg 1 p 1).

Pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 4, mille kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab

kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt, ei õigusta pankrotimenetluse kulude

väljamõistmist isikult, kes ei ole menetlusosaline. Kohus määras küll õigesti kindlaks ajutise halduri

tasu ja kuluhüvitise, kuid hüvitada on neid võimalik üksnes pankrotivara arvel.

Ringkonnakohus leidis, et vaatamata sellele, et ajutise halduri tasu osaliselt riigi arvel hüvitamise

võimaluse näeb ette justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71 "Pankrotihalduri ja ajutise

pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord" (edaspidi

justiitsministri määrus), pole seda võimalik kohaldada, kuna justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 on

põhiseadusega vastuolus. Ringkonnakohus tunnistas 10. märtsi 2008. a määruse resolutsioonis

justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 põhiseadusega vastuolus olevaks, jättis need kohaldamata ning

algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 ja § 94 lg-st 2 tulenev seaduslikkuse nõue

tähendab, et ministri antavad õigusaktid peavad olema kooskõlas seadustega. Justiitsministri

vaidlusalune määrus kehtestati selles sisalduva viite kohaselt PankrS § 23 lg 2 ja § 65 lg 5 alusel.

PankrS § 23 lg 2 peaks sisaldama volitusnormi, mis võimaldaks justiitsministril kehtestada ajutisele

haldurile riigi arvel tasu maksmise eeldused. Niisugust volitusnormi nimetatud säte ei sisalda. PankrS

§ 23 lg 2 võimaldab justiitsministril küll kehtestada ajutise halduri tasu piirmäärad ja korra

hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamiseks, kuid ei sisalda volitust üldakti kehtestamiseks selle

kohta, kelle arvel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitatakse, sealhulgas volitust kehtestada, et

teatud tingimustel tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista riigilt. Justiitsminister on

seadusliku aluseta korraldanud ajutisele haldurile tasu ja kuluhüvitise väljamaksmise riigi arvel.

7. Justiitsminister leiab, et justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 on põhiseadusega kooskõlas.

PankrS § 23 lg-st 1 tuleneb ajutise halduri õigus saada kohtu määratud töö tegemise eest tasu. Seadus

kohustab pankrotimenetluse algatamise eelduste olemasolul algatama pankrotimenetluse ja määrama

ajutise halduri ka siis, kui võlgnikul puudub nende kulude kandmiseks vara. Nii on ka riigieelarve

koostamisel võetud arvesse ajutise halduri tasu hüvitamise kulu, mis kajastub kohtute eelarves

personali- ja muude majandamiskulude real. Riigieelarve seadusega on seadusandja ette näinud

vahendid ajutisele haldurile tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Justiitsministri volitus tasu

määra kehtestamiseks tuleneb PankrS § 23 lg-st 2.

8. Õiguskantsler on arvamusel, et justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9 ei ole asjassepuutuvad

normid. Õiguskantsler leiab, et OÜ Primarius 14. jaanuari 2008. a määruskaebus ei olnud lubatav

osas, milles vaidlustati seda, et Eva Truuvergilt kui juhatuse liikmelt mõisteti solidaarselt OÜ-

ga Primarius välja ajutise halduri kulud. Harju Maakohtul ja Tallinna Ringkonnakohtul puudus alus

selle menetlusse võtmiseks.

Õiguskantsleri hinnangul saab põhiseaduslikkuse järelevalve olla lubatav üksnes siis, kui

OÜ Primarius oleks pöördunud määruskaebusega Harju Maakohtu poole oma õiguse või huvi

kaitseks. OÜ Primarius ei vaidlustanud maakohtu 13. detsembri 2007. a määruses temale pandud

kohustust tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud. OÜ Primarius määruskaebuse eesmärgiks oli

muuta tema enda jaoks soodne otsus kahjulikumaks. TsMS § 3 lg-st 1 ja § 423 lg 2 p-st 2 tuleneb

kohtu kaalutlusõigus jätta menetlusse võetud hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus võtab sellise hagi

menetlusse ega jäta seda läbi vaatamata, peab kohus jätma selle rahuldamata. Samuti oleks Harju

Maakohus pidanud määruskaebuse menetlusse võtmisel ja läbivaatamise otsustamisel arvestama

TsMS §-ga 2, mis sätestab tsiviilkohtumenetluse ülesande tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selleks, et OÜ Primarius tasuks ise

kogu ajutise halduri tasu, ei ole määruskaebuse esitamine ning sellele järgnev kohtumenetlus isiku

ega kohtusüsteemi jaoks kõige kiirem ja vähem kulukam lahendus, vaid vastav otsus on võimalik

teha üldise lepinguvabaduse põhimõtte järgi.

9. OÜ Primarius ajutine pankrotihaldur Ene Ahas leiab samuti, et justiitsministri määruse § 2 lg-

d 8 ja 9 ei ole asjassepuutuvad. OÜ Primarius 14. jaanuaril 2008 esitatud määruskaebus ei olnud

lubatav, puudus õiguslik alus selle menetlemiseks ning kohus oleks pidanud jätma määruskaebuse

läbi vaatamata.

KOHALDAMATA JÄETUD ÕIGUSAKTID

10. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 "Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri

tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord" (RTL 2003, 131, 2107;

2007, 68, 1208) § 2 lg-d 8 ja 9 sätestavad:

"§ 2. Ajutise pankrotihalduri tasu arvestamise alused

[---]

(8) Võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja

kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest

järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult

hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud sotsiaalmaks).

(9) Kohus ei mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi välja riigi vahenditest, kui võlgnik,

võlausaldaja või kolmas isik maksab kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

katteks kohtu poolt määratud summa."

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt, kui esimese või

teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva

õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese

või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise

põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Kohtute

pädevus kontrollida seaduste ja muude õigusaktide vastavust põhiseadusele tuleneb PS § 15 lg-st 2 ja

§ 152 lg-st 1, mille kohaselt järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes

seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on

muul viisil põhiseadusega vastuolus.

12. Tallinna Ringkonnakohus algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kuna leidis, et

justiitsministri määruse § 2 lg-d 8 ja 9, mis võimaldavad hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt riigi

arvel, ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kohus leidis, et PankrS § 23 lg 2 ei sisalda volitusnormi, mis

võimaldaks justiitsministril kehtestada ajutisele haldurile riigi arvel tasu maksmise eeldused, mistõttu

on justiitsminister seadusliku aluseta korraldanud ajutisele haldurile tasu ja kuluhüvitise

väljamaksmise riigi arvel.

13. Kohtute pädevuse ulatus õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse kontrollimisel tuleneb

PS § 15 lg-st 1, mis seab piirid kohtu esitatud taotluse lubatavusele. PS § 15 lg 1 sätestab isiku õiguse

kohtulikule kaitsele - igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse

ning igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Seega piiritleb sätte teine lause, et

tegemist peab olema "oma kohtuasjaga" ning seadus, muu õigusakt või toiming peab olema

"asjassepuutuv". Konkreetne normikontroll saab alguse konkreetsest kohtuasjast - üldjuhul isiku

õiguste ja vabaduste kaitseks toimuvast haldus-, tsiviil- ja kriminaal- või väärteoasjast - ning selle

kohtuasja menetlemisel peab olema tekkinud kahtlus asjassepuutuva ehk kohaldamisele kuuluva

õigusakti põhiseaduspärasuses.

Järgnevalt analüüsibki kolleegium, kas Tallinna Ringkonnakohus on justiitsministri määruse § 2 lg-

te 8 ja 9 üle põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisel jäänud põhiseadusega ette nähtud kohtute

pädevuse piiridesse. Kolleegium kontrollib, kas kohtu taotlus on lubatav.

14. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oli vaidlus ajutise halduri tasu väljamõistmise üle. Selleks,

et kohus oleks pädev teostama põhiseaduslikkuse järelevalvet justiitsministri määruse § 2 lg-te 8 ja 9

üle, peaksid nimetatud sätted kitsendama selle vaidluse menetlusosaliste - võlgniku või ajutise halduri

- õigusi ja vabadusi. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et ükski menetlusosaline oleks väitnud, et

määruse § 2 lg-d 8 ja 9 rikuvad nende õigusi ja vabadusi. Ringkonnakohtu määrusest selgub, et kohtu

taotlus ei olnud suunatud mitte menetlusosaliste õiguste ja vabaduste kaitseks, vaid sellele, et

tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks norm, millest tulenes riigi kohustus hüvitada ajutise

halduri tasu ja kulutused pankrotimenetluse raugemise korral. Kohtu eesmärk oli seega kaitsta riigi

huve.

15. Põhiõiguste esmaseks ning peamiseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse riigi tegevuse

eest - PS §-st 14 tuleneb seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste

kohustus tagada isiku õigused ja vabadused ning PS § 13 järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Osundatud põhiseaduse sätted viitavad

selgelt riigile kui põhiõiguste ja vabaduste adressaadile, kellel on kohustus käituda ning võimalus

oma võimu rakendada vaid põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei

pea PS § 15 lg-st 1 tuleneva õigusega kohtulikule kaitsele ning konkreetse normikontrolli eesmärgiga

kooskõlas olevaks algatada käesoleval juhul põhiseaduslikkuse järelevalve riigi huvide kaitseks.

Konkreetse normikontrolli eesmärk on siiski teenida eelkõige menetlusosalise huve. Juhul, kui riik

leiab, et selle õigusakti alusel kehtestatud määras ajutisele haldurile tasu maksmine pole põhjendatud,

on nii justiitsministril endal kui Riigikogul võimalus riigi huve väidetavalt kahjustav akt ise ära

muuta. Samuti on PS § 139 kohaselt õiguskantsleri pädevuses teostada järelevalvet täidesaatva

riigivõimu õigustloovate aktide üle ning algatada normikontroll justiitsministri määruse üle, kui ta

leiab, et määruse § 2 lg-d 8 ja 9 on antud seaduse volitust ületades.

16. PS § 15 lg-st 2 ja § 152 lg-st 1 tuleneb iga kohtu kohustus tunnistada asjassepuutuv seadus, muu

õigusakt või toiming põhiseaduse vastaseks ning see kohustus on kohtul ka siis, kui menetlusosalised

ise sellist nõuet oma kohtuasja arutamise käigus ei esita. Sellele vaatamata jääb kohus kohaldamisele

kuuluva õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamisel seotuks PS § 15 lg-st 1 ja §-st 14 tuleneva

isiku õiguste ja kohustuste kaitse tagamisega. Vaidlusalusel juhul saaks kontrollida eelkõige seda, kas

ajutise halduri või võlgniku õigusi kitsendav asjassepuutuv õigusakt on vastavuses põhiseadusele.

Sellekohast taotlust Riigikohtule esitatud aga pole.

17. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Kohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätted võimaldavad ajutise halduri tasu ja hüvitatavad

kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui pankrotimenetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata.

OÜ Primarius pankrotimenetlus lõpetati Harju Maakohtu 13. detsembri 2007. a määrusega pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks

ja puudus vara tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt oli

võlgniku vara suuruseks 70 krooni 58 senti. Ringkonnakohtu poolt kohaldamata jäetud sätete

põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamisel puuduks kohtul võimalus kindlustada ajutisele

haldurile tasu juhul, kui võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kolleegium

leiab, et kohus ei käitunud PS § 15 lg 1 ja § 14 kohase õiguste ja vabaduste tagajana.

18. Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas õigustloov akt rikub isiku õigusi ja vabadusi.

Kohtute pädevuses ei ole algatada konkreetset normikontrolli, kui see ei riku menetlusosaliste õigusi

ja vabadusi. Seetõttu ei ole Tallinna Ringkonnakohtu taotlus lubatav ning tuleb PSJKS § 11 lg 2

alusel jätta läbi vaatamata. Tunnistades nii võlgnikule kui ka ajutisele haldurile soodustava

õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks, väljus ringkonnakohus PS § 15 lg-s 1 ja PSJKS § 9

lg-s 1 ettenähtud pädevuse piiridest. Kohaldamata jäetud normid ei piira ega riku menetlusosaliste

õigusi ja vabadusi.

19. Kuna kolleegium leidis, et eelpooltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu taotlus jätta läbi

vaatamata, ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut õiguskantsleri ja ajutise pankrotihalduri Ene

Ahase väidetele justiitsministri määruse § 2 lg-te 8 ja 9 asjassepuutumatuse kohta.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Villu Kõve, Harri Salmann