3-1-1-26-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-26-08

Otsuse kuupäev

22. mai 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi M. Z. süüdistuses KarS § 275 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 14. veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas

nr 1-07-11093

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. Z. kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

30. aprill 2008, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 14. veebruari 2008. a ja Viru Maakohtu 23. novembri 2007. a otsused

M. Z.-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

2. Mõista M. Z.-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 19 (üheksateist) päeva vangistust

algusega 30. augustist 2007.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Narva Esimese Advokaadibüroo OÜ kasuks välja 1062 (üks tuhat

kuuskümmend kaks) krooni, sealhulgas käibemaks 162 (ükssada kuuskümmend kaks) krooni, M. Z.-le

kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest ja jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 13. mai 2005. a lühimenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-114/05 tunnistati M. Z. süüdi KarS

§ 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastaks, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 aasta ja 4 kuu

pikkuse vangistuseni. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi jättis kohus M. Z.-le mõistetud vangistuse tingimisi kaheaastase katseajaga

täitmisele pööramata.

M. Z. tunnistati süüdi selles, et tema isikute grupis võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil:

1) lõhkus 2004. aastal ajavahemikul kell 21.00 7. novembril kuni 05.30 8. novembril sõiduauto Mazda vasaku

esiukse luku, süüteluku katte ja suunatule lüliti ning ühendas süüteluku juhtmed, katsudes mootorit käivitada.

Seejuures põletasid süüdistatavad läbi starteri ja vigastasid akut. Pärast auto käivitamise ebaõnnestumist jätsid

süüdistatavad selle maha, olles tekitanud mootorsõiduki omanikule kahju kokku 8700 krooni;

2) lõhkus 8. novembril 2004. a kella 04.00 paiku sõiduauto Peugeot esiuste lukud maksumusega 1500 krooni,

tungides auto salongi. Samal ajal kui kaassüüdistatavad lükkasid autot parkimiskohast eemale, jälgis M. Z.

ümbritsevat olukorda.

Narva Linnakohtu 13. mai 2005. a otsust ei vaidlustatud ja see jõustus 21. mail 2005.

2. Narva Linnakohtu 25. augusti 2005. a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-323/05 tunnistati M. Z.

süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuuks, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata.

M. Z. tunnistati süüdi selles, et tema grupis kahe teise isikuga tungis 15. märtsil 2005. a kella 12.30 paiku Narva Lastekodu

kasvatajate ruumi ja varastas sealt sama lastekodu kasvandikule kuuluva sülearvuti maksumusega 1899 krooni.

Narva Linnakohtu 25. augusti 2005. a otsust ei vaidlustatud ja see jõustus 2. septembril 2005.

3. Narva Linnakohtu 28. detsembri 2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-318/05 tunnistati M. Z. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,

7 ja 8 ning KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati vastavalt 9 kuu ning 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1

alusel mõistis kohus M. Z.-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele

pööramata.

KarS § 215 lg 2 p 3 järgi tunnistati selles, et tema isikute grupis võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil tungis

ajavahemikul 1.-2. november 2004:

1) sõidukisse VAZ 2105, lõhkudes seejuures juhipoolse ukse luku, pagasiruumi luku, rooliümbrise ja

süüteluku juhtmed ning käigukangi. Samal ajal kui avati auto ust ja üritati süütejuhtmete ühendamise

teel mootorit käivitada jälgis M. Z. ümbrust. Kuna süütejuhtmete ühendamise teel autot käivitada ei

õnnestunud, prooviti seda käivitada lükates, kuid ka see ebaõnnestus, mistõttu jäeti auto maha. Autole

tekitatud vigastustega põhjustati omanikule kahju summas 2019 krooni;

2) tagumise külgakna lõhkumise teel sõidukisse IŽ 412 IE. Autot üritati käivitada nii, et süütelukust

tõmmati välja juhtmed, mis ühendati otse. Kuna see ei õnnestunud, lükati autot ja prooviti veelkord

käivitada, kuid selle ebaõnnestumisel jäeti auto maha. Sõiduki kahjustamisega tekitati kannatanule

kahju summas 4500 krooni;

3) sõidukisse IŽ Kombi, üritades seda ebaõnnestunult käivitada nii süütejuhtmete ühendamise kui ka

lükkamise teel, jättes sõiduki seejärel maha.

KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi tunnistati M. Z. süüdi selles, et tema ajavahemikul 1.-2. november 2004 isikute grupis

võõra asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil:

1) varastas sõidukist VAZ 2105 komplekti tööriistu maksumusega 100 krooni ja tagavararatta koos

kulbiga maksumusega 400 krooni;

2) varastas sõidukist IŽ Kombi autoapteegi maksumusega 250 krooni;

3) tungis sõidukisse IŽ Kombi, kuid kuna sõidukis süüdistatavatele huvi pakkuvaid asju ei olnud,

lahkus sellest midagi võtmata.

Narva Linnakohtu 28. detsembri 2005. a otsust ei vaidlustatud ja see jõustus 5. jaanuaril 2006.

4. Viru Maakohtu 23. novembri 2007. a lühimenetluse otsusega tunnistati M. Z. süüdi KarS § 275 järgi ja teda karistati

vangistusega 1 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust 20-päevalise vangistuseni, millest arvati

maha eelvangistuses viibitud 1 päev. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 19-päevalist vangistust esiteks Narva

Linnakohtu 13. mai 2005. a otsusega mõistetud 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse võrra, teiseks Narva Linnakohtu

25. augusti 2005. a otsusega mõistetud 6-kuulise vangistuse võrra ja kolmandaks Narva Linnakohtu 28. detsembri 2005. a

otsusega mõistetud 3-aastase vangistuse võrra. M. Z.-le mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 10 kuud ja 19 päeva vangistust

algusega 30. augustist 2007.

Maakohus tunnistas M. Z.-i KarS § 275 järgi süüdi selles, et ta 27. detsembril 2006. a kella 23.30 paiku Narva Lastekodu

ruumides solvas ebatsensuursete sõnadega kaht Narva politseiosakonna konstaablit seoses politseiametnike poolt oma

ametikohustuste täitmisega.

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Z., taotledes talle mõistetud karistuse kergendamist.

6. Viru Ringkonnakohtu 14. veebruari 2008. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et süüdistatava apellatsioonis ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis annaks alust mõistetud karistust

kergendada. Maakohus on karistuse mõistmisel järginud KarS § 56 nõudeid.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Z.-i kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa, kes taotleb

ringkonnakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja M. Z.-le kergema karistuse mõistmist.

Kaitsja hinnangul ei võtnud kohtud karistuse mõistmisel piisavalt arvesse M. Z.-i kasvukeskkonda ega karistust raskendavate

asjaolude puudumist. Need aspektid võimaldaksid M. Z.-le mõistetud vanglakaristust lühendada.

8. Kassatsioonivastuses taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Deniss Minzatov ringkonnakohtu otsuse muutmata

ja kassatsioon rahuldamata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonis märgitu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuste muutmiseks.

Käesoleva kriminaalasja raames ei ole võimalik süüdistatava isikut iseloomustavate andmete alusel kergendada varasemate

jõustunud kohtuotsustega mõistetud vangistusi, mille võrra tuleb M. Z.-le KarS § 275 järgi mõistetud 20-päevast vangistust

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada. Samas väljub kolleegium KrMS § 352 lg 6 alusel kassatsiooni piiridest, kuna maakohus ja

ringkonnakohus on M. Z.-le liitkaristuse mõistmisel kohaldanud vääralt materiaalõigust, raskendades sellega süüdistatava

olukorda.

10. Nii Riigikohtu kriminaalkolleegium kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selgitanud, et kohtutel tuleb

tagada olukord, kus enne esimese kohtuotsuse tegemist mitu kuritegu toime pannud isikute kriminaalõiguslik kohtlemine oleks

võrdne vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega või mitme kohtuotsusega

(vt kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-1-1-112-01 - RT III 2002, 1, 4, p 8; põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 3. aprilli 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-2-02 - RT III 2002, 11, 108, p 15). Eeltoodu tähendab muu hulgas

seda, et kui isikule mõistetakse mitme kohtuotsusega mitu karistust, millest ta tingimuslikult vabastatakse, samaliigiliste

kuritegude eest, mis on toime pandud enne esimese kohtuotsuse tegemist, ei tohi nende karistuste täitmisele pööramisel

karistuste summa ületada eriosa vastavas paragrahvis sätestatud sanktsiooni ülemmäära. Vastasel korral tekiks olukord, kus

mitme samaliigilise kuriteo eraldi menetlemisel oleks võimalik mõista isikule karistus, mis ületab karistusseadustiku eriosas

sellise kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäära. Ühtlasi tooks see kaasa samal ajal samasugused kuriteod toime pannud

isikute ebavõrdse kohtlemise sõltuvalt sellest, kas isikute tegusid menetletakse ühes või mitmes menetluses.

11. Kuriteod, mille eest M. Z.-it karistati Narva Linnakohtu 13. mai, 25. augusti ja 28. detsembri 2005. a otsustega, pani ta

toime ajavahemikus november 2004 kuni märts 2005, s.o. enne tema suhtes esimese kohtuotsuse tegemist 13. mail 2005.

Tegemist on kuritegude kogumiga, mille eest mõistetav karistus ei tohi ületada seda karistust, mis olnuks M. Z.-le võimalik

mõista juhul, kui tema poolt novembrist 2004 kuni märtsini 2005 toime pandud kuritegusid oleks menetletud ühe ja sama

kriminaalasja raames.

12. Narva Linnakohtu 13. mai 2005. a otsusega karistati M. Z.-it KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi vangistusega 2 aastaks, mida

KrMS § 238 lg-st 2 lähtudes vähendati 1 aasta ja 4 kuuni. Sama kohtu 28. detsembri 2005. a otsusega karistati M. Z.-it KarS

§ 215 lg 2 p 3 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Seega on kahe kohtuotsusega mõistetud M. Z.-le KarS § 215 lg 2

järgi kokku karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Samas on 15. märtsil 2007 jõustunud seaduse redaktsiooni kohaselt,

mida tuleb KarS § 5 lg-st 2 lähtuvalt arvestada ka käesolevas asjas, KarS § 215 lg 2 sanktsiooni ülemmääraks kolm aastat

vangistust. See, et tegelikult menetleti 1.-8. novembrini 2004 toime pandud asjade omavolilisi kasutamisi eraldi ja M. Z.-le

mõisteti seetõttu KarS § 215 lg 2 järgi ka kaks eraldi karistust, ei tohi kaasa tuua seda, et nende kuritegude eest mõistetud

karistuste arvelt suureneb M. Z.-le KarS § 65 lg 2 alusel moodustatav liitkaristus rohkem kui KarS § 215 lg 2 sanktsiooni

ülemmääras märgitud 3-aastase vangistuse võrra.

13. M. Z.-le KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus hõlmab 13. mail 2005 KarS § 215 lg 2 järgi mõistetud 1 aasta ja 4

kuu pikkust vangistust ning 28. detsembril 2005 KarS § 215 lg 2 järgi mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, millest

mõlemat kohaldati enne 13. maid 2005 toime pandud tegude eest. Kuna nende vangistuste kogupikkus ületab 10 kuu võrra

KarS § 215 lg 2 sanktsiooni kehtivat ülemmäära, tuleb M. Z.-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud vangistust 10 kuu võrra

vähendada.

14. Seoses M. Z.-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega esitas tema kaitsja A. Belõševa Riigikohtule taotluse

riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks summas 900 krooni, millele lisandub käibemaks 162 krooni. Kriminaalkolleegium

leiab, et taotletav summa vastab Justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusega nr 2 kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord"

(25. maist 2007 jõustunud redaktsioonis) § 8 lg-st 1 ja § 2 lg 2 p-st 1 tulenevale tasu määrale ja seetõttu kuulub kaitsja taotlus

rahuldamisele. Kuna Riigikohus tühistab esitatud kassatsiooni alusel kriminaalasja menetledes osaliselt maakohtu ja

ringkonnakohtu otsused, süüdistataval on aga õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult

õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-94-06 - RT III 2007, 6, 44, p 10.2), tuleb M. Z.-i

määratud kaitsjale kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest makstud tasu jätta riigi kanda.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Ringkonnakohtu 14. veebruari 2008. a ja Viru Maakohtu 23. novembri 2007. a otsused M. Z.-le KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristuse mõistmise osas ja mõistab M. Z.-le uue kergema liitkaristuse. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

Samuti rahuldab kolleegium kaitsja taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi