3-1-1-20-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-20-08

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 16. mai 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Arunas Mitckeviciuse süüdistusasi KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3

ning § 1151 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2008. a määrus

kriminaalasjas nr 1-07-16079

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. Mitckeviciuse kaitsjad vandeadvokaat Leon Glikman ja

vandeadvokaadi vanemabi Helmer Indela

Asja läbivaatamise kuupäev

16. aprill 2008, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. detsembri 2007. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari

2008. a määrused kriminaalasjas nr 1-07-16079, millega jäeti rahuldamata Arunas

Mitckeviciuse kaitsjate taotlus süüdimõistetu vangistusest vabastamiseks süüdimõistva

kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.

2. Vabastada viivitamatult Arunas Mitckevicius vangistusest Tallinna Linnakohtu 5. juuli

1996. a kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Kaitsjatasu 39 387 krooni ja 10 senti jätta riigi kanda.

5. Arunas Mitckeviciuselt alusetult vabaduse võtmise päevade arv moodustab 16. maiks 2008. a

151 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 5. juuli 1996. a otsusega tunnistati A. Mitckevicius süüdi Kriminaalkoodeksi

(KrK) § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 1151 lg 1 järgi ja teda karistati kuritegude kogumi eest

vabadusekaotusega 4 aastaks. Kohtuotsus jõustus pärast apellatsiooni- ja kassatsiooniastme läbimist

4. veebruaril 1997. Tallinna Linnakohus saatis jõustunud kohtuotsuse 4. märtsil 1997 täitmiseks

Tallinna Politseiprefektuuri Haabersti politseijaoskonnale. Politseiprefektuur teavitas linnakohut

20. märtsi 1997. a kirjaga, et kohtuotsuse täitmine ei ole võimalik, sest A. Mitckevicius ei ela oma

väidetavas elukohas ning tema asukoht on teadmata. A. Mitckevicius vahistati 18. detsembril 2007

Ikla piiripunktis ja paigutati Tallinna Vanglasse karistust kandma.

2. A. Mitckeviciuse kaitsja H. Indela esitas 18. detsembril 2007 Harju Maakohtule taotluse

A. Mitckeviciuse vabastamiseks süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Samuti taotles ta

Tallinna Linnakohtu poolt 1998. a märtsikuus välja antud tagaotsitavaks kuulutamise määruse

tühistamist.

3. Harju Maakohtu täitmiskohtunik Anne Ennok jättis 20. detsembri 2007. a määrusega kaitsja

taotluse A. Mitckeviciuse tagaotsitavaks kuulutamise määruse tühistamiseks läbi vaatamata ning

taotluse A. Mitckeviciuse vabastamiseks rahuldamata.

Kohus põhjendas taotluse läbivaatamata jätmist sellega, et Tallinna Linnakohus ei ole teinud määrust

A. Mitckeviciuse tagaotsitavaks kuulutamise kohta. Küll aga saatis linnakohus 25. märtsil 1997

Tallinna Politseiprefektuurile kirja, milles andis teada A. Mitckeviciuse kohtuotsuse saatmisest

Tallinna Politseiprefektuuri Haabersti politseijaoskonnale selgitusega, et tagaotsitavaks kuulutab isiku

asutus, kellele on kohtuotsus täitmiseks saadetud. A. Mitckeviciuse kohtuotsuse täitmise väidetava

aegumise küsimuse lahendamisel juhindus maakohus KarS § 82 lg 1 p 2 sätetest, võttes arvesse KarS

§ 5 lg-st 2 tulenevat kergendava kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtet. KarS § 82 lg 2 p 1

alusel peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse

kandmisest. Maakohus tuvastas, et A. Mitckevicius hoidus karistuse kandmisest kõrvale ja see

katkestaski tema kohtuotsuse täitmise aegumise.

Maakohus sedastas, et 4. märtsil 1997 pöörati A. Mitckeviciuse kohtuotsus täitmisele. Tema

vahistamisega 18. detsembril 2007. a alustati mõistetud karistuse reaalset täideviimist. Seega ei ole

tema suhtes võimalik kohaldada ka KrK § 54 lg 2 lauset 3, sest nimetatud regulatsioon toimiks vaid

olukorras, kui 10 aasta jooksul ei ole süüdimõistvat kohtuotsust täitmisele pööratud.

4. Maakohtu määruse peale esitas A. Mitckeviciuse kaitsja H. Indela määruskaebuse, milles paluti

vaidlustatud määrus tühistada ja A. Mitckevicius vangistusest vabastada tema suhtes tehtud

kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Viidates KrMS § 432 lg-le 3 ja § 390 lg-le 4, taotles kaitsja

määruskaebuse läbi vaatamist ringkonnakohtus avalikul kohtuistungil süüdimõistetu ja kaitsjate

osavõtul.

5. Tallinna Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kirjalikus menetluses. Kohus jättis 7. jaanuari

2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, märkides, et määrus

on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu tõlgendusega KrK § 54 lg 2 lausele 3, mis välistab 10 aasta

möödudes otsuse täitmisele pööramise üksnes juhul, kui seda pole eelnevalt tehtud. Kõnesolevas

asjas pöörati kohtuotsus tol ajal kehtinud KrMK § 327 alusel täitmisele 4. märtsil 1997. Seega ei ole

kaitsja pakutud säte A. Mitckeviciuse puhul kohaldatav. Hinnates kriminaalasja materjale jõudis

ringkonnakohus veendumusele, et kohtuotsuse jõustumise järel ei elanud A. Mitckevicius tema poolt

näidatud aadressil, tema asukoht oli politseile teadmata. A. Mitckevicius kuulutati politsei poolt

tagaotsitavaks. Vahistamise eesmärgil võeti tema väidetav elukoht kontrolli alla. Arvestades seda ei

seadnud ringkonnakohus kahtluse alla politsei tegevust A. Mitckeviciuse tagaotsimisel kuni tema

kinnipidamiseni 18. detsembril 2007. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et

A. Mitckevicius hoidis karistuse kandmisest kõrvale, mistõttu KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt tema

kohtuotsuse täitmise aegumine peatus. A. Mitckeviciuse saatmine kinnipidamisasutusse karistust

kandma on seaduslik ja kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. A. Mitckeviciuse kaitsjad L. Glikman ja H. Indela esitasid siiski Riigikohtule määruskaebuse. Nad

leiavad, et määruskaebuse esitamist õigustab A. Mitckeviciuse Põhiseaduse §-s 20 sätestatud

vabadusõiguse ning PS §-s 24 sätestatud kaebeõiguse oluline ja pöördumatu rikkumine. Kaitsjad

leiavad sedagi, et A. Mitckeviciuse kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisega

kirjalikus menetluses rikkus maakohus PS §-s 24 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni Artiklis 6

sätestatud juuresolekuõigust. Määruskaebuse esitamise õigustava asjaoluna viidatakse Riigikohtu

varasemale praktikale, kus menetlusseaduses vastava sätte puudumisele vaatamata on menetlemise

õiguslikuks aluseks olnud määruskaebuse viide isiku põhiseadusliku õiguse - näiteks vabadusõiguse -

olulisele rikkumisele.

6.1 Kaitsjad leiavad, et kohtud on KrK § 54 lg 1 ja lg 2 lauset 3 kohaldanud ebaõigesti.

A. Mitckeviciuse suhtes tehtud kohtuotsuse täitmine on KrK § 54 lg 2 lause 3 järgi aegunud.

Süüdimõistvat kohtuotsust ei hakata täitma, kui kohtuotsuse tegemisest on möödunud 10 aastat. Kui

nimetatud aja jooksul ei ole isikut kinnipidamisasutusse karistust kandma paigutatud, ei ole hiljem

seda enam võimalik teha.

6.2 Kohtud on ebaõigesti kohaldanud KrK § 54 lg 2 lauset 1 ja KarS § 82 lg 2 p 1 ning seetõttu on

tehtud vale järeldus, et süüdimõistetu on karistuse kandmisest kõrvale hoidunud. Kohtu järeldused

põhinevad vaid oletustel, kindlad tõendid selles küsimuses puuduvad.

6.3 Alternatiivselt leiavad kaitsjad, et kohtuotsuse täitmine on ka KarS § 82 lg 1 p 1 alusel aegunud,

sest pole tõendatud ükski KarS § 82 lg-s 2 sätestatud kohtuotsuse täitmise aegumise peatumise alus.

Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-127-03 väljendatud seisukohale, märkis

kaitsja, et loobumine kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest ei anna alust väita, et isik hoiaks karistuse

kandmisest kõrvale, sest süüdimõistetu võib selle jätta ka sundtäitmise hooleks. Seega tuleb

A. Mitckevicius kas KrK § 54 lg 2 lause 3 või KarS § 82 lg 1 p 1 alusel karistuse kandmisest

vabastada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.

6.4 Tallinna Ringkonnakohus rikkus süüdimõistetu õigust avalikule, vahetule ja suulisele kohtulikule

arutamisele. Ringkonnakohtu tõlgendus KrMS § 389 lg-le 4 on ebaõige.

6.5 Nii linna- kui ka ringkonnakohtu määrused on vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Kohtute

seisukohad riivavad oluliselt süüdimõistetu õiguspärast ootust, et temale mõistetud karistust ei täideta

süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu. Õiguspärase ootuse põhimõtte välistab vaid

seadusega antud lubadusest sõnamurdlik taganemine, millega käesoleval juhul ongi tegemist.

7. Riigiprokuratuuri juhtiv prokurör Alar Kirs nõustub oma kirjalikus seisukohas ringkonnakohtu

järeldusega, et A. Mitckevicius teadvalt hoidus talle 5. juuli 1996. a kohtuotsusega mõistetud

karistuse kandmisest kõrvale. Seda järeldust kinnitavad kirjalikud tõendid. Prokurör leiab, et

vaidlusaluse kohtuotsuse täitmine ei ole aegunud KrK § 54 sätete ega ka KarS § 82 lg 1 p 1 järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

8. Kriminaalmenetluse seadustiku § 391 kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme

kohtus tehtud kohtumäärus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Riigikohtu varasemas praktikas on

esinenud juhtumeid, kus ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord

kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe, kuid seda üksnes olukorras, kui määruskaebusest nähtub

ilmselgelt, et ebaseadusliku kohtulahendiga on rikutud isiku põhiseaduslikke õigusi - näiteks õigust

vabadusele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused kriminaalasjades nr 3-1-1-121-02, RT

III 2002, 8, 78 ja nr 3-1-1-125-05, RT III 2005, 40, 393). Arvestades seda, peab kriminaalkolleegium

vajalikuks määruskaebuse väidete alusel kontrollida Harju Maakohtu 20. detsembri 2007. a ja

Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2008. a kohtumääruste seaduslikkust A. Mitckeviciuse

vangistusest vabastamata jätmise küsimuses.

II

9. A. Mitckevicius pani kuriteo toime 1994. aastal. Ta mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 5. juuli

1996. a kohtuotsusega, mis jõustus 4. veebruaril 1997. Tallinna Linnakohus saatis 4. märtsil 1997

jõustunud kohtuotsuse täitmiseks Tallinna Politseiprefektuuri Haabersti politseijaoskonnale.

Politseijaoskonna komissar Raivo Küüt teatas 20. märtsil 1997. a kohtule, et süüdimõistetu ei ela oma

väidetavas elukohas ja tema asukoht on politseile teadmata. A. Mitckevicius vahistati 18. detsembril

2007 Ikla piiripunktis ning paigutati Tallinna Vanglasse karistust kandma.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et aegumise

küsimuse lahendamisel tuleb kohaldada süüdistatava suhtes leebeimat seadust KarS § 5 lg 2 mõttes

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr. 3-1-1-114-02, RT III 2002, 34, 370).

10.1 A. Mitckeviciuse suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise ajal kehtinud KrK § 54

lg 1 sätestas, et süüdimõistvat kohtuotsust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kolme aasta

jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. See tähtaeg katkes muuhulgas, kui süüdimõistetu karistuse

kandmisest kõrvale hoidus (KrK § 54 lg 2 lause 1). Aegumise arvestamine karistusest

kõrvalehoidumise puhul algas karistuse kandmisele ilmumisest või end varjava süüdimõistetu

kinnipidamisest. (KrK § 54 lg 2 lause 2). Kriminaalkoodeksi § 54 lg 2 lause 3 sätestas, et seejuures

süüdimõistvat kohtuotsust ei pöörata täitmisele, kui selle tegemisest on möödunud kümme aastat.

Niisiis kasutas Kriminaalkoodeksi § 54 kohtuotsuse täitmise aegumist, reguleerides nii täitmisele

pööramise mõistet koostoimes täitmisega (lg 1) kui ka täitmisele pööramist iseseisvalt (lg 2 lause 3).

10.2 Kohtuotsuse täitmisele pööramise mõiste sisu avas sel ajal Kriminaalmenetluse koodeksi

(KrMK) § 328, mille 1. lõike kohaselt kohtuotsust või -määrust täitmisele pöörav maa- või

linnakohus saadab kohtuotsuse või -määruse ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Seega mõisteti

kohtuotsuse täitmise all menetlust, mis algab kohtulahendi täitmisele pööramisega kohtu poolt,

millele järgneb kohtuotsuse täideviimine kohtulahendit täitva asutuse poolt. Samasugune regulatsioon

kehtib ka käesoleval ajal. Vangistuse puhul on täideviimiseks süüdimõistetu ilmumine või

toimetamine vanglasse.

10.3 Tõlgendades grammatiliselt ja süstemaatiliselt KrK § 54 lg 1 ja lg 2 lauset 3, asub

kriminaalkolleegium seisukohale, et KrK § 54 lg 2 3. lauses sätestatu all tuleb mõista kohtuotsuse

tegelikku täitmist, s.t süüdimõistetu ilmumist või toimetamist vanglasse karistust kandma. Seejuures

lähtub kriminaalkolleegium järgmistest kaalutlustest. Esiteks muudaks vastupidine tõlgendus

KrK § 54 lg 1 sisutühjaks, sest ei saa loogiliselt põhjendada, miks kohus pidi üldjuhul saatma

kohtuotsuse ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele (kohtuotsuse täitmisele pöörama) kolme aasta

jooksul, kuid kui süüdimõistetu asus end varjama, pikenes kohtuotsuse ärakirja saatmise tähtaeg

kümne aastani. Teiseks on kriminaalkolleegium seisukohal, et karistusest saab kõrvale hoiduda vaid

pärast seda, kui kohtuotsus on täitmisele pööratud, sest just täitmisele pööramisega seondub isiku

kohustus asuda karistuse kandmisele. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et vastavalt KrMK §-le 333 võis

kohus kohtuotsuse täitmisele pööramise edasi lükata ning sel juhul süüdimõistetu suhtes karistust

koheselt täide ei viidud.

11. Käesoleval hetkel reguleerib kohtuotsuse täitmise aegumist KarS § 82, mille esimene lõige

sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud

kohtuotsuse jõustumisest (p 1), kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest

(p 2) ja kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (p 3). Karistusseadustiku § 82 lg 2

sätestab otsuse täitmise peatumise juhud. Karistusseadustiku § 82 lg 2 p 1 järgi otsuse täitmise

aegumine peatub muuhulgas ka ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest

või tasumisest. Otsuse täitmise aegumise katkemist kehtiv seadus ette ei näe.

12. Kolleegium märgib, et kohtuotsuse täitmine KarS § 82 mõttes hõlmab lahendi jõustumisele

järgnevat menetlust, mis samuti koosneb süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramisest ja sellele

järgnevast otsuse resolutiivosas määratu reaalsest täideviimisest, vangistuse puhul süüdimõistetu

paigutamisest kinnipidamiskohta. Kuid erinevalt KrK regulatsioonist ei sätesta KarS § 82 lg 2 kindlat

ajalist piiri, mille ületamisel otsust ei täideta, hoolimata sellest, et aegumise tähtaeg oli peatunud.

Seega kogu ajavahemik, mil isik hoidub kõrvale kohaldatud karistuse kandmisest, arvatakse KarS

§ 82 lg-s 1 sätestatud tähtaegadest välja ja kui kohtuotsus oli pööratud täitmisele (saadetud

kohtulahendit täitvale asutusele) õigeaegselt, siis sellise isiku osas otsuse täitmine ei aegu.

13. Seda arvestades kohaldab kriminaalkolleegium kergeima karistusseadusena KrK § 54 lg 2

kolmandat lauset ja leiab, et A. Mitckeviciuse kinnipidamise hetkeks 18. detsembriks 2007 oli

Tallinna Linnakohtu 5. juuli 1996. a kohtuotsuse täitmine aegunud, sest selleks ajaks oli kohtuotsuse

tegemisest möödunud 11 aastat 5 kuud ja 13 päeva, jõustumisest möödunud 10 aastat 10 kuud ja 14

päeva ning kohtuotsust täitvale asutusele saatmisest möödunud 10 aastat 9 kuud ja 14 päeva.

Arvestades seda tuleb A. Mitckevicius vangistusest vabastada. Määruskaebus kuulub selles osas

rahuldamisele.

14. A. Mitckeviciuse kaitsjad esitasid Riigikohtule taotluse, millest nähtub, et A. Mitckeviciuse

vabastamise küsimuse menetlusega seonduvalt on kaitsjatele makstud tasu 53 369 krooni ja 90.

Taotlusele lisatud õigusabi arvete selgituste kohaselt sisaldub nimetatud summas muuhulgas ka tasu

kliendiga kohtumise eest Tallinna Vanglas ja tema ema palvel vangistusseaduse ning Tallinna Vangla

põhimääruse analüüs seonduvalt kliendile arstiabi kättesaadavuse küsimusega, samuti vanglale

kirjaliku avalduse koostamine. Kriminaalkolleegium leiab, et tasu nende toimingute eest pole vahetult

seotud käesoleva määruskaebemenetlusega ning taotluses esitatud summat tuleb selle võrra

vähendada. Tuginedes KrMS § 187 lg-le 1 tuleb riigi kanda jätta menetluskulu 39 387 krooni ja 10

senti.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, PS §-st 20, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 20. detsembri 2007. a määruse ja Tallinna

Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2008. a määruse ja vabastab Arunas Mitckeviciuse vangistusest Tallinna

Linnakohtu 5. juuli 1996. a kohtuotsuse täitmise aegumise tõttu.

16. Riigikohus sedastab, et A. Mitckeviciuselt alusetult vabaduse võtmise päevade arv moodustab

16. mai 2008 seisuga 151 päeva. Tal on õigus taotleda hüvitist Riigi poolt isikule alusetult vabaduse

võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (RT I 1997, 48, 775) alusel rahandusministeeriumi

kaudu.

Jüri Ilvest, Lea Kivi, Priit Pikamäe