3-1-1-86-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-86-07

Otsuse kuupäev

16. mai 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn

Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek

Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik,

Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Väärteoasi I.E. karistamises ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. juuni 2007. a otsus väärteoasjas nr 4-07-1655

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.E. kaitsja vandeadvokaat Alar Eiche kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

19. veebruar 2008

Istungil osalenud isikud

I.E. kaitsja vandeadvokaat Alar Eiche, AS Ühisteenused esindaja vandeadvokaat

Margo Lemetti ning õiguskantsleri esindajad õiguskantsleri asetäitja-nõunik

Madis Ernits ja õiguskantsleri nõunik Nele Parrest

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada ühistranspordiseaduse § 5411 lg 3 ning väärteomenetluse seadustiku § 9 p 3 ja § 10 lg 5 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19. juuni 2007. a otsus I.E. karistamises ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi ja

lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus I.E. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Kassatsioon rahuldada.

4. Jätta läbi vaatamata I.E. taotlus tunnistada AS Ühisteenused poolt ühistranspordivahendi peatustevahelisel alal

peatamine õigusvastaseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi töötaja Riina Helenurm karistas 19. märtsi 2007. a otsusega I.E.

ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut (480 krooni) selle eest, et ta sõitis 22. veebruaril

2007 ühistranspordivahendis sõiduõigust tõendava dokumendita.

2. I.E. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist ning AS Ühisteenused poolt peatustevahelisel alal ühistranspordivahendi peatamise õigusvastaseks tunnistamist.

3. Harju Maakohtu 19. juuni 2007. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus I.E-le mõistetud karistuse osas ja karistati

I.E. rahatrahviga 4 trahviühikut (240 krooni). Muus osas jäeti kaebus rahuldamata.

3.1 Maakohus märkis, et kontrollimise ajal puudus I.E-l sõiduõigust tõendav dokument. Kohus ei saa määratleda mõistet

"mõistliku aja jooksul talongi komposteerimine", sest ÜTS § 52 lg 1 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud

sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 7 lg 3 p 2 järgi peab sõitja pileti kompostriga

märgistama kohe pärast sisenemist. Tallinna Linnavolikogu määrusega kehtestatud Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise

korra § 8 lg 7 kohaselt on sõitja kohustatud ühissõidukis sõidutalongi kompostris märgistama kohe pärast sisenemist. Seetõttu

asus maakohus seisukohale, et I.E. käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ei ülalnimetatud eeskirja ega määrusega,

kuivõrd kontrollimise hetkel puudus tal kompostris märgistatud pilet. Kuna I.E. ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid

sisenes sinna sooviga kasutada teenust, panigi ta toime talle süüksarvatud väärteo. Kohus leidis, et kuna I.E. oli peaaegu

jõudnud kompostrini, kuid kontrollimise hetkeks ei olnud jõudnud seda veel kasutada, siis pani ta süüteo toime

ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuivõrd ta ei täitnud hoolsuskohustust. Temalt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja

tähelepanelik suhtumine eeldanuks kohe pärast ühistransporti sisenemist talongi kompostris märgistamist.

3.2 Maakohus ei nõustunud menetlusaluse isiku seisukohaga, et N. Savtšenkova ja M. Sekirin ei olnud pädevad menetlejad.

Kohus ei nõustunud ka väitega, et olukorras, kus üks linnatranspordi teenindaja, s.o N. Savtšenkova alustas menetlust sellega,

et tabas sõiduõigust tõendava dokumendita reisija, siis oleks pidanud tema väärteoasja ka lõpuni menetlema ja mitte volitama

menetlust jätkama ning sealhulgas väärteoprotokolli koostama M. Sekirinit. Kohtu hinnangul ei tulene selline seisukoht

seadusest. ÜTS § 5411 lg 3 järgi võib sama seaduse §-s 547 märgitud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks olla ka eraõiguslik

juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud ÜTS § 5411 lg 2 p-des 3, 4 ja 5 nimetatud kohtuvälise menetlejaga.

Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 9 lg 3 sätetest on kohtuväliseks menetlejaks halduslepingu alusel toimiv

eraõiguslik juriidiline isik, mitte aga üks konkreetne kohtuvälise menetleja töötaja.

3.3 Kohtuotsuses märgitakse, et kuigi kaebuses on loetletud erinevaid seadusi ja eeskirju, ei tulene ühestki neist sõidupiletite

kontrollimise eesmärgil ühissõiduki peatustevahelisel alal peatamise õigusvastasust. Võiks eeldada, et sõiduki peatamisega

peatustevahelisel alal on piiratud kaebaja põhiseaduslikku õigust liikumisvabadusele, kuid sõiduõigust tõendava dokumendi

olemasolul ei oleks kaebajat trammist väärteoprotokolli koostamiseks välja viidud. Kohtule ei ole ka laekunud peatatud trammi

ühegi teise sõitja kaebust selle kohta, et peatamisega oleks nende õigusi riivatud. Seega võiks järeldada, et trammis sõitnud ja

peatatud trammis viibinud umbes 20 inimesest riivati peatamisega vaid kaebaja õigusi, kes samas osutus ainsaks, kellel puudus

sõiduõigust tõendav dokument ja kelle suhtes alustati väärteomenetlust. Kohus asus seisukohale, et väärteo toimepanija suhtes

alustatav menetlus peabki piirama väärteo toimepanija liikumisvabadust, kuivõrd vastasel juhul poleks võimalik

väärteomenetlust läbi viia. Kaebuses oli veel väidetud, et kohtuväline menetleja ei näidanud enda pädevust tõendavat

tunnistust, et ta käitus halvasti ja et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli oli menetleja allkirjastanud enne, kui

menetlusalune isik seletuse kirjutas. Kohus leiab, et ükski nendest asjaoludest ei muuda olematuks I.E. poolt väärteo

toimepanemist ega saa olla vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks VTMS § 150 mõttes.

3.4 Karistuse osas märkis maakohus, et I.E. puhul ei ole tuvastatud vastutust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

Seetõttu tulnuks teda kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt karistada sanktsiooni keskmises määras. Kuid arvestades

lisaks ka seda, et I.E. pani nimetatud rikkumise toime esmakordselt ja ettevaatamatusest, luges maakohus põhjendatuks

karistada teda alla sanktsiooni keskmise määra.

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I.E. kaitsja vandeadvokaat Alar Eiche, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium andis 31. detsembri 2007. a määrusega väärteoasja VTMS § 169 lg 2 alusel lahendamiseks

Riigikohtu üldkogule.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt karistas I.E. 19. märtsi 2007. a otsusega ÜTS § 547 lg 1 alusel AS Ühisteenused

piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja. AS Ühisteenused on eraõiguslik juriidiline isik, kellele on Tallinna linnaga

sõlmitud halduslepingu alusel pandud kohtuvälise menetleja ülesanded. Halduslepinguga ÜTS §-des 541, 542, 543, 544, 545,

546, 547 ja 5410 sätestatud väärtegude kohtuvälise menetlemise ülesannete eraõiguslikule isikule delegeerimise võimalus on

ette nähtud ÜTS § 5411 lg-s 3. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt laienevad sellisele eraõiguslikule kohtuvälisele

menetlejale kõik väärteomenetluse sätted.

Kolleegium nõustus kassaatoriga, et selle väärteoasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

käivitamist, selgitamaks, kas ÜTS § 5411 lg 3 on kooskõlas põhiseaduse (PS) preambulis, samuti §-des 3, 10, 13 ja 14

sätestatuga nende koostoimes. Süüteomenetluste ja sealhulgas ka väärteomenetluse näol on üldtunnustatud arusaama kohaselt

tegemist valdkonnaga, milles on juba põhiseadusest tulenevalt aktsepteeritavad kõige suuremal hulgal ja kõige tõsisemad

põhiõiguste riived. See tähendab omakorda, et eriti just süüteomenetluste puhul peab igal konkreetsel juhul olema riiklikult

maksimaalselt tagatud põhiõiguste riive seaduslikkus ja põhjendatus. Eeskätt just põhiõiguste riive võimalik intensiivsus

süüteomenetluste puhul annab kolleegiumi arvates põhiseaduslikkuse järelevalve korras aluse kaalumiseks, kas

süüteomenetlused ja sellega seonduv riigi karistusvõim ei kuulu mitte riigi selliste tuumikfunktsioonide hulka, mille

delegeerimine erasektorile ei ole põhiseadusega kooskõlas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. I.E. kaitsja hinnangul on maakohus, leides, et sõitja peab ühissõidukisse sisenemisel sõidupileti komposteerima kohe, mitte

aga mõistliku aja jooksul, tõlgendanud sõitjateveo üldeeskirja § 7 lg 3 punkti 2 ebaõigesti. Kaitsja märgib, et kohtuvälise

menetleja ametnik ei esitanud I.E-le sellekohasest nõudmisest hoolimata enda pädevust tõendavat dokumenti, millega ta rikkus

VTMS § 10 lg-t 4. Lisaks on kaitsja seisukohal, et I.E. väidetavat väärtegu menetles ebaseaduslik menetleja. Kuna kohtuvälise

menetleja otsuses ei käsitleta menetlusaluse isiku vastulauses sisaldunud väiteid, on kohtuvälise menetleja otsus põhistamata ja

seega on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Kassaatori hinnangul on kohtuväline menetleja

väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud ka VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes. Lisaks märgib kaitsja, et väärteoasja kohtuväliseks

menetlejaks oleval AS-l Ühisteenused puudub pädevus peatada peatustevahelisel alal ühistranspordi sõidukit, mistõttu on AS-i

Ühisteenused tegevus väärteoasja menetlemisel olnud ebaseaduslik. Kassaator tõstatab ka küsimuse sellest, kas kohtuvälise

menetleja ülesannete delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on kooskõlas PS § 3 lg-s 1 sätestatuga.

7. AS Ühisteenused esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti esitas Riigikohtule arvamuse, milles märgitakse järgmist. Avalike

ülesannete eraõiguslikule isikule üleandmine on lubatav formaalse seadusliku volituse alusel ning eeldusel, et sealjuures on

normiloome ja järelevalvega tagatud isikute põhiõiguste efektiivne kaitse. Tallinna linnavalitsuse pädevuses on kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, ÜTS § 4, § 5 lg 1 p 11, § 547 ja § 5411 lg 2 p 3 alusel linnasisese ühistranspordi

korraldamine, samuti sõidupiletite müügikorraldus, piletikontroll ja piletita sõidu eest ettenähtud väärteo menetlemine. VTMS

§ 9 p 3, ÜTS § 5411 lg 1 ja lg 3 ning halduskoostöö seaduse § 3 lg 2 ja § 5 lg 1 moodustavad koostoimes formaalse seadusliku

volituse, mille alusel võib Tallinna linnavalitsus halduslepinguga volitada eraõiguslikku juriidilist isikut täitma kohtuvälise

menetleja ülesandeid ÜTS §-des 541, 542, 543, 544, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatud väärtegude suhtes. Kuna menetlusalusele

isikule on tagatud kõik põhi- ja menetlusõigused olenemata sellest, kas kohtuväline menetleja on eraõiguslik juriidiline isik,

ning kohalikul omavalitsusel on ÜTS § 5 lg 1 p-st 12 lähtuvalt õigus teha eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse üle

järelevalvet, siis ei saa eraõigusliku juriidilise isiku toimetatavas väärteomenetluses täheldada intensiivsemat põhiõiguste riivet

kui mis tahes muu menetleja toimetatavas menetluses. Seetõttu leiab vastustaja, et ÜTS § 5411 lg 3 ei ole vastuolus

põhiseaduse preambulis, samuti PS §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes, ning palub Riigikohtu üldkogul jätta

vaidlusalune õigusnorm põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamata.

8. Õiguskantsler leiab, et ÜTS § 5411 lg 3 ning VTMS § 9 p 3 ja § 10 lg 5 on osas, milles need näevad ette, et väärteo

kohtuväline menetleja on eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, vastuolus põhiseaduse preambuli ning §-dega 1, 10,

13, 14, 19 ja 30. Õiguskantsler märgib, et põhiseadus keelab riigivõimudel delegeerida riigi tuumikülesandeid riigisektorist

väljapoole. Riigi tuumikülesannete delegeerimise keeld tuleneb demokraatia aluspõhimõttest, riigi jõumonopolist,

põhiõigustest ja ametnikkonna nõudest, millega on seotud kõik kolm riigivõimu. Selle keelu rikkumine tähendab

põhiseadusega paika pandud pädevuste jaotuse vastu eksimist. Õiguskantsleri hinnangul on karistusvõimu teostamine riigi

tuumikülesanne ja seega on väärteomenetluse läbiviimise ja väärteootsuse tegemise õiguse eraõiguslikule juriidilise isikule

delegeerimine vastuolus põhiseadusest tuleneva tuumikülesannete delegeerimise keeluga.

9. Justiitsminister on arvamusel, et riigi süüteomenetluslik karistusvõim kuulub riigi nn tuumikfunktsioonide hulka ning selle

üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule on seetõttu üldjuhul välistatud. Samas leiab justiitsminister, et juhul, kui on

tegemist karistusvõimu piiratud üleandmisega väärteomenetluses ja menetleja tegevuse üle on tagatud piisav kontroll ning

menetlusaluse isiku põhiõiguste kaitse, ei saa seda a priori lugeda põhiseadusega vastuolus olevaks. Menetleja õiguste

delegeerimiseks on legitiimne ja kaalukas eesmärk tagada ammendav kontroll õigusrikkujate üle neil puhkudel, kui riigil, aga

eelkõige just kohalikul omavalitsusel puudub piisav suutlikkus ja võimekus kehtestatud nõuete täitmise vahetuks

kontrollimiseks ning karistuse määramiseks. Isikute õiguste kaitse seisukohalt on esmane, et eraõigusliku juriidilise isiku poolt

kohaldatava karistuse maksimaalne määr on väike ja halduslepingu alusel väärteomenetlust läbiviiva isiku kaalutlusõigus on

karistuse määramisel kitsas. Seetõttu ei saa vaidlusaluseid norme lugeda põhiseadusega vastuolus olevateks.

10. Riigikohtu üldkogu istungil jäid menetlusosalised kirjalikes arvamustes esitatud seisukohtade juurde.

ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED

11. Ühistranspordiseadus (RT I 2000, 10, 58; 2007, 12, 66) sätestab:

"[---]

§ 547. Sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine

(1) Sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis - karistatakse rahatrahviga kuni

10 trahviühikut.

[---]

§ 5411. Menetlus

[---]

(3) Käesoleva seaduse §-des 541, 542, 543, 544, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on eraõiguslik

juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3-5 nimetatud kohtuvälise

menetlejaga."

Väärteomenetluse seadustik (RT I 2002, 50, 313; 2008, 1, 1) sätestab:

"[---]

§ 9. Kohtuväline menetleja

Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhul:

[---]

3) eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel.

[---]

§ 10. Kohtuvälise menetleja ametnik

[---]

(5) Käesoleva seadustiku § 9 punktis 3 nimetatud eraõiguslik juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma töötaja kaudu.

Eraõiguslikule juriidilisele isikule laieneb käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatu tema erisusi arvestades."

ÜLDKOGU SEISUKOHT

12. Riigikohtu üldkogu võtab kõigepealt seisukoha asjassepuutuvate sätete küsimuses (I). Seejärel analüüsib üldkogu

asjassepuutuvate sätete kooskõla põhiseadusega (II) ning lõpuks lahendab väärteoasja (III).

I

13. Riigikohtu kriminaalkolleegium andis 31. detsembri 2007. a määrusega I.E. väärteoasja läbivaatamise Riigikohtu

üldkogule VTMS § 169 lg 2 alusel, kontrollimaks, kas ÜTS § 5411 lg 3 on kooskõlas põhiseadusega.

14. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 järgi lahendab üldkogu Riigikohtu haldus-, tsiviil- või

kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja

lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti põhiseadusele vastavuses. Asjassepuutuv on seadus, mis on kohtuasja

lahendamisel otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 - RT III 2001, 1, 1,

p 10). Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja seaduse põhiseadusega vastuolu korral otsustama teisiti kui

seaduse põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 - RT III 2002, 28,

308, p 15).

15. AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja karistas 19. märtsi 2007. a otsusega I.E. ÜTS § 547 lg 1

alusel rahatrahviga selle eest, et ta sõitis 22. veebruaril 2007 ühistranspordivahendis ilma sõiduõigust tõendava dokumendita.

Ühistranspordiseaduse § 5411 lg 3 põhiseadusega vastuolu korral puuduks AS-l Ühisteenused menetlemispädevus ÜTS §-s 547

sätestatud väärtegude lahendamiseks. Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 2 järgi on väärteomenetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks see, kui väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja. Kui ÜTS § 5411 lg 3, mille kohaselt võib

ÜTS §-s 547 sätestatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks olla eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, on

põhiseadusega vastuolus, on õigusvastane ka kõnealuse normi alusel eraõigusliku juriidilise isiku tehtud karistusotsus.

Eelnevast tulenevalt leiab üldkogu, et ÜTS § 5411 lg 3 on asjassepuutuv norm.

16. Nii õiguskantsler kui ka AS Ühisteenused esindaja on seisukohal, et juhul, kui ÜTS § 5411 lg 3 on põhiseadusega

vastuolus, tuleks põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada ka VTMS § 9 p 3, millest tuleneb õigus anda eriseaduste,

sealhulgas ka ÜTS § 5411 lg 3 alusel kohtuvälise menetleja pädevus halduslepingu järgi üle eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Kõnealust regulatsiooni täiendab veel VTMS § 10 lg 5, mille kohaselt osaleb väärteomenetluse seadustiku § 9 punktis 3

nimetatud eraõiguslik juriidiline isik väärteomenetluses oma töötaja kaudu ning eraõiguslikule juriidilisele isikule laieneb tema

erisusi arvestades ka VTMS § 10 lõigetes 2-4 sätestatu.

Üldkogu nõustub menetlusosaliste eelnimetatud arvamusega ja leiab, et ÜTS § 5411 lg-s 3 ning VTMS § 9 p-s 3 ja § 10 lg-s 5

sätestatut tuleb käsitada ühtse regulatsioonina, mis näeb ette võimaluse delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule

halduslepingu alusel kohtuvälise menetleja õigused. Riigikohtu varasematest seisukohtadest lähtuvalt tuleb õigusselguse

tagamise eesmärgil lugeda asjassepuutuvaks ka need sätted, mis on tihedas seoses vaidlustatud normiga ning võivad kehtima

jäädes tekitada õigusliku tegelikkuse suhtes ebaselgust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. oktoobri

2007. a otsus asjas nr 3-4-1-14-07 - RT III 2007, 34, 274, p 12; 8. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-15-07 - RT III 2007, 33,

263, p 16). Seetõttu loeb üldkogu asjassepuutuvateks normideks ka VTMS § 9 p 3 ja § 10 lg 5.

II

17. Riigikohtu üldkogu leiab, et süüteomenetluse ja sellega seonduva riigi karistusvõimu delegeerimine eraõiguslikule

juriidilisele isikule on vastuolus põhiseaduse §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes, ja põhjendab seda järgmiselt.

18. AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi töötaja karistas I.E. ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut

(480 krooni) ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest. Kassatsioonkaebuses märgitakse muuhulgas, et I.E.

väidetavat väärtegu menetles ebaseaduslik menetleja. Seejuures viitab kassaator Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli

2006. a otsusele asjas nr 3-1-1-7-06, kus on märgitud järgmist: "Põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lause kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemine

väärteomenetluses on käsitatav isiku põhiõigusi piirava riigivõimu teostamisena, milleks peab menetlejal olema muu hulgas ka

protsessuaalne pädevus."

19. Esmalt tuleb nõustuda kassaatoriga, et nii kriminaalmenetlus kui ka väärteomenetlus kujutavad endast riigivõimu ühe

alaliigi - karistusvõimu - teostamist ja et tulenevalt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu,

teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kuna riigivõimu teostamine üksnes põhiseaduse ja

sellega kooskõlas olevate seaduste alusel on ka üks õigusriigi põhimõtte väljendusi, siis tuleb PS § 3 lõiget 1 lugeda koos §-s

10 väljendatud demokraatliku õigusriigi põhimõttega. Käesoleva kohtuasja kontekstis on alust rääkida riigivõimu teostamisest

eeskätt ja põhiliselt kui riigipoolsest põhiõigusi riivavast tegevusest.

20. AS Ühisteenused kui kohtuvälise menetleja pädevus lähtub algselt kahtlemata seadusest - käesoleva kohtuasja

lahendamiseks asjassepuutuvatest VTMS § 9 p-st 3 ja § 10 lg-st 5 ning ÜTS § 5411 lg-st 3. Kuid seadusereservatsiooni nõuet ei

saa lugeda täidetuks pelgalt seaduse olemasoluga, ilma seadusest lähtuvatele põhiõiguste riivamise tegelikele võimalustele

tähelepanu pööramata. AS Ühisteenused pädevuse omandamiseks riigivõimu teostamisel kohtuvälise menetlejana on VTMS

§ 9 p-s 3 ja § 10 lg-s 5 ning ÜTS § 5411 lg-s 3 sätestatu küll vajalikuks, kuid mitte piisavaks tingimuseks, sest lõppkokkuvõttes

tulenes AS Ühisteenused pädevus kohtuvälise menetlejana hoopis Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingust.

Seadusereservatsiooni nõue ei välista absoluutselt riigivõimu teatud volituste delegeerimist. Kuid üldkogu arvates ei võimalda

põhiseadus delegeerida kõiki riigivõimu volitusi, samuti peab delegeerimise viis olema kooskõlas põhiseadusega. Juba

ainuüksi lepingu nimetusest tulenevalt on halduslepinguga põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid täitevvõimu

sfääri kuuluvaid haldusülesandeid. Karistusvõimu ning sealhulgas süüteomenetlust oma terviklikkuses - koos võimaliku

kohtumenetlusega - ei saa aga käsitada (tavalise) haldusülesannete täitmisena. Seetõttu ei saa üldkogu arvates VTMS § 9 p-s 3

ja § 10 lg-s 5 ning ÜTS § 5411 lg-s 3 sätestatut osas, mis võimaldab halduslepingu alusel delegeerida riigi karistusvõimu

eraõiguslikule juriidilisele isikule, lugeda seadusereservatsiooni nõudega täielikus kooskõlas olevaks.

21. Kohtuvälise menetleja pädevuse ja seega laiemalt karistusvõimu delegeerimine AS-le Ühisteenused ei ole põhiseaduse

vastane aga mitte pelgalt seadusereservatsiooni nõude järgimata jätmise tõttu. Üldkogu leiab, et karistusvõimu delegeerimine

eraõiguslikule juriidilisele isikule on vastuolus ka PS § 3 lõike 1 esimesest lausest ja PS §-st 10 tuleneva nõudega, et

riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse alusel. See nõue hõlmab muuhulgas ka arusaama, et riigivõimu teostamine ei tohi

sattuda vastuollu põhiseadusega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2001. a otsuses asjas nr 3-4-1-

2-01 märgitu kohaselt järeldub PS §-st 10, et põhiseaduse tõlgendamine on midagi enamat kui sõnade tähenduse

kindlakstegemine. Üldkogu nõustub õiguskantsleriga selles, et ka neid ülesandeid, mida on põhiseaduse mõtte kohaselt

kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni, ei saa riigivõim delegeerida

eraõiguslikule juriidilisele isikule. Üldkogu on seisukohal, et riigi tuumikfunktsiooni hulka kuuluvaks tuleb lugeda ka

karistusvõim ning sealhulgas ka süütegude menetlemine ja seda järgmistel kaalutlustel.

22. Süüteomenetluse puhul on tegemist riikliku tegevuse valdkonnaga, milles võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute

põhiõigusi. Seejuures ei erista väärteomenetluse seadustik kohtuvälise menetleja volituste ulatust lähtuvalt sellest, kas

menetlejaks on avaliku võimu asutus või eraõiguslik juriidiline isik. Kooskõlas VTMS § 31 lg-s 1 märgituga järgitakse

tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid koos VTMS 5. peatükis sätestatud erisustega. See tähendab

muuhulgas, et ka eraõiguslik juriidiline isik kohtuvälise menetlejana võib väärteomenetluse raames nõuda isikult dokumentide,

asjade või muu objekti esitamist (VTMS § 31 lg 2), taotleda isiku läbivaatust (VTMS § 34 lg 2), taotleda isiku kinnipidamist

kuni 48 tunniks (VTMS § 45 lg 2), toimetada läbiotsimist (VTMS § 35 lg 1) ning määrata isikule väärteokaristus (VTMS §

73). Praeguse väärteoasja puhul näeb väärteokoosseisu sätestav norm (ÜTS § 547 lg 1) küll ette üksnes võrdlemisi väikese

(kuni 10 trahviühikut) rahatrahvi kohaldamise võimaluse, kuid juhul, kui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab

kohus rahatrahvi arestiga (KarS § 72 lg 1). Seega võib eraõigusliku juriidilise isiku väärteootsuse tagajärjeks olla ka vabaduse

võtmine. Samuti võib isiku karistatus omakorda olla aluseks järgnevatele põhiõiguste piiramistele.

23. Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik

toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis peab vältima põhiõiguste põhjendamatud riived. Põhiseaduse

§-st 13 tulenevalt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ning § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku,

täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Nendest põhiseaduse sätetest tuleneb igaühe õigus

korraldusele ja menetlusele (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas 3-4-1-5-02 - RT III 2002, 28, 308, p 30).

Õigus korraldusele ja menetlusele sisaldab endas õigust riigi normatiivsele ja faktilisele tegevusele, et isik saaks end kaitsta ja

turvaliselt tunda.

24. Isiku võimalus end kaitsta ja turvaliselt tunda süüteomenetluste kontekstis tähendab nii avaliku võimu poolt

süüteomenetluse reeglite kehtestamist kui ka seda, et avalik võim vastutab süütegude menetlejate koolitamise ja kestva

täiendkoolitamise eest ning tagab ametkondliku kontrolli nende tegevuse üle, sealhulgas ka selle üle, et iga konkreetse

väärteomenetluse raames ei riivataks ülemääraselt põhiõigusi. Üldkogu on seisukohal, et süüteomenetluste puhul riigivõimu

poolt vahetult kõnealust vastutust kandmata ja menetleja üle kontrollifunktsiooni teostamata ei ole riigis tagatud põhiõigust

menetlusele ja korraldusele.

25. Oluline on silmas pidada, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg-s 1 sätestatust on eraõiguslik juriidiline isik

erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Seega tähendab karistusvõimu

eraõiguslikule juriidilisele isikule delegeerimine vähemalt selle möönmist, et karistusvõimu võidakse teostada ka mistahes

erahuvidest lähtuvalt. Sellist võimalust ei saa üldkogu arvates lugeda aktsepteeritavaks. Põhiseaduse kohase karistusvõimu

teostamine eeldab karistusasutuse objektiivsust ja sõltumatust ning lähtumist eranditult vaid avalikest huvidest.

26. Ka justiitsminister möönab, et riigi karistusvõim kuulub riigi nn tuumikfunktsioonide hulka ning et selle üleandmine

eraõiguslikule juriidilisele isikule on üldjuhul välistatud. Samas leiab justiitsminister, et erandina sellest üldreeglist võiks

väärteomenetluslikku karistusvõimu eraõiguslikule juriidilisele isikule siiski delegeerida. Üldkogu arvates tuleb karistusvõimu

käsitada tervikuna riigi tuumikfunktsioonide hulka kuuluvana ja selle delegeerimiskeelu suhtes erandite tegemine on

välistatud. Samas peab üldkogu vajalikuks märkida, et karistusvõimu delegeerimise keeld eraõiguslikule juriidilisele isikule

puudutab otseselt ja vahetult vaid süüteomenetlusi ega laiene näiteks süüteomenetluste eelnevatele järelevalvelise iseloomuga

haldustoimingutele.

III

27. I.E. väärteoasja lahendamiseks märgib üldkogu, et väärteomenetlus selles asjas tuleb lõpetada, ning põhjendab seda

järgnevalt. Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 loetletakse asjaolud, mille esinemisel on väärteomenetlus välistatud ja juba

alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada. Selles õigusnormis ei nähta väärteomenetlust välistava asjaoluna ette menetlemist

ebaseadusliku menetleja poolt. Üldkogu hinnangul saab aga kujunenud olukorras menetluse lõpetamisel tugineda VTMS § 29

lg 1 p-le 1, mille kohaselt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui isiku teos puuduvad väärteo tunnused.

Tõendamiseseme asjaolusid saab väärteomenetluses tuvastatuks lugeda üksnes kohtuväline menetleja. Väärteomenetluse

seadustiku §-s 9 nimetatakse kohtuvälise menetlejana 1) täidesaatva riigivõimu volitustega asutust; 2) valla- ja linnavalitsust;

3) eraõiguslikku juriidilist isikut halduslepingu alusel. Kuna üldkogu tunnistas ÜTS § 5411 lg 3 ning VTMS § 9 p 3 ja § 10 lg 5

põhiseaduse §-dega 3, 10, 13 ja 14 vastuolus olevaks, siis puudus AS Ühisteenused töötajail pädevus I.E. käitumises väärteo

tunnuseid tuvastada. Käesoleva kohtuasja väliselt märgib üldkogu, et ÜTS §-s 547 sätestatud väärtegu võib ÜTS § 5411 lg 2 p-

de 1-5 alusel menetleda politseiprefektuur, Julgestuspolitsei, piirivalveametnik, valla- või linnavalitsus, maavalitsus ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

28. I.E. kaitsja kassatsioonis taotletakse muu hulgas maakohtu otsuse tühistamist põhjusel, et AS-il Ühisteenused puudub

pädevus peatada peatustevahelisel alal ühistranspordi sõidukit. Üldkogu ei saa kassaatori selle taotluse osas seisukohta võtta,

sest ühistranspordi sõiduki peatamine oli käesoleval juhul järelevalvetoiming, mille õiguspärasust saab kontrollida

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, mitte aga väärteomenetluses. Seepärast jätab üldkogu selle taotluse läbi

vaatamata.

29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes PSJKS § 14 lg-st 3 ja § 15 lg 1 p-st 2 ning VTMS § 174 p-st 4, tunnistab Riigikohtu

üldkogu ÜTS § 5411 lg 3 ning VTMS § 9 p 3 ja § 10 lg 5 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks; tühistab Harju

Maakohtu 19. juuni 2007. a otsuse ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse I.E. teos väärteo tunnuste

puudumise tõttu.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi,

Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann,

Tambet Tampuu