3-1-1-21-08 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-21-08

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 13. mai 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

A. A. väärteoasi NPAS § 151 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2008. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

16. aprill 2008, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2008. a määrus A. A. määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta

muutmata.

2. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22. novembril 2007 koostas Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna juhtivkonstaabel Malle Hermanson A. A.

suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt A. A. tarvitas kindlakstegemata ajal ja kindlakstegemata kohas narkootilist ainet

kanepit. Väärteoprotokolli järgi rikkus A. A. sellega NPAS § 3 lg-s 1 sätestatut ning pani toime NPAS § 151 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

2. Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse konstaabel Liilia Männi 21. detsembri

2007. a määrusega lõpetati väärteomenetlus A. A. suhtes VTMS § 30 lg 2 alusel ja väärteoasja materjalid saadeti Järva

Maavalitsuse alaealiste komisjoni.

3. Lääne Politseiprefektuuri 21. detsembri 2007. a määruse peale esitas A. A. VTMS §-st 76 lähtudes kaebuse kohtuvälise

menetleja juhile, taotledes nimetatud määruse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. 8. jaanuari 2008.a määrusega jättis Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekt Priit Suve A. A. kaebuse rahuldamata.

5. A. A. esitas VTMS §-st 78 lähtudes Pärnu Maakohtule kaebuse, vaidlustades kohtuvälise menetleja 21. detsembri 2007. a

määrusega tema suhtes väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 30 lg 2 alusel. Ühtlasi taotles A. A. jätkuvalt tema suhtes

alustatud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

6. Pärnu Maakohus jättis 6. veebruari 2008. a määrusega A. A. kaebuse rahuldamata.

6.1 Kohus märkis, et kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud A. A. teo NPAS § 151 järgi. Väärteoasja materjalidest

nähtuvalt väidab A. A., et ta tarbis narkootilist ainet Läti Vabariigis. Karistusseadustiku § 11 lg l p 3 kohaselt on süüteo

toimepanemise koht igal pool, kus ilmnevad süüteo tunnused. Käesolevas väärteoasjas tuvastati A. A. narkojoove Eestis Paide

linnas. Seega ilmnesid süüteo tunnused Eesti Vabariigis, mistõttu kohaldatakse A. A. poolt toime pandud teole KarS § 11 lg l

p 3 alusel Eesti karistusõigust.

6.2 Maakohus ei pidanud põhjendatuks A. A. väidet, et väärteomenetluses ei saa olla tõendiks AS Järvamaa Haigla poolt A.

A.-le narkojoobe tuvastamiseks tehtud uuring, kuna AS-l Järvamaa Haigla puudub pädevus väärtegude menetlemiseks. Kohtu

hinnangul on AS Järvamaa Haigla poolt tehtud uuring A. A. narkojoobe tuvastamiseks käsitatav haldusmenetluse toiminguna,

mitte väärteomenetluse toiminguna. Väärteomenetluse alustas Lääne Politseiprefektuur kui pädev menetleja, saades AS-lt

Järvamaa Haigla teabe narkojoobe esinemise kohta A. A.-l. Kui tõend vastab KrMS § 63 lg 1 tunnustele, on see menetluses

tõendina kasutatav sõltumata kogumise ajast. AS Järvamaa Haigla poolt 5. novembril 2007 koostatud bioloogilise vedeliku

keemilise uuringu akt nr 58 narkootilistele ainetele on käsitatav eksperdiarvamusena ning seega käesolevas väärteoasjas

tõendina kasutatav.

7. Pärnu Maakohtu 6. veebruari 2008. a määruse peale esitas A. A. ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles

kohtuvälise menetleja ja maakohtu määruse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Seejuures palus A. A. jätta kaebust läbivaataval kohtul kohaldamata VTMS § 191 p 12, mis ei võimalda esitada määruskaebust

kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtumääruse peale ja tunnistada nimetatud säte

põhiseaduse § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks, arvestades Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-110-06 ja 3-4-1-1-04 väljendatud

seisukohti.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. veebruari 2008. a määrusega A. A. määruskaebuse läbi vaatamata.

8.1 Ringkonnakohus märkis, et puudub alus rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus VTMS § 191 p 12 kohaldamata jätmiseks

ning põhiseaduse § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks tunnistamiseks. A. A.-l oli seadusest tulenev võimalus esitada Lääne

Politseiprefektuuri 21. detsembri 2007. a määruse peale kaebus esmalt kohtuvälise menetleja juhile ja seejärel maakohtule.

Seega on A. A.-le käesolevas väärteoasjas tagatud tõhus võimalus enda kaitsmiseks.

8.2 Väärteomenetluse seadustiku § 191 p 12 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale

esitatud kaebuse lahendamisel sama seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtumääruse peale, välja arvatud kohtumäärus, mis on

tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus. Seetõttu ei ole Pärnu Maakohtu 6. veebruari 2008. a määrus

määruskaebe korras vaidlustatav.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2008. a määruse peale esitas kaebuse A. A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ants

Nõmmik, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist A. A. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel. Määruskaebuse põhiväited on järgmised.

9.1 Kaebuse esitaja leiab, et PS § 24 lg-ga 5 on vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole Pärnu Maakohtu

6. veebruari 2008. a määrus määruskaebe korras vaidlustatav. Riigikohus on kinnitanud kaebeõiguse olemasolu nö lõplikele

kohtumäärustele lahendites nr 3-4-1-1-04, 3-1-1-36-06 ja 3-1-1-110-06.

9.2 Kohtuväline menetleja ja maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse § 151 on teodelikt, mis näeb ette karistuse narkootilise aine tarvitamise eest. Narkojoobes olek ei ole

NPAS §-s 151 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks. Seega ei ole teo toimepanemise koha väljaselgitamisel

asjakohane viidata KarS § 11 lg 1 p-le 3, mille kohaselt on teo toimepanemise kohaks koht, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv

tagajärg. Käesolevas väärteoasjas tulnuks väärteo toimepanemise koha tuvastamisel lähtuda KarS § 11 lg 1 p-st 1.

9.3 Kohtuväline menetleja ja maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Kohtuvälise menetleja 21. detsembri

2007. a määrus on põhjendamata. Lisaks on puudulikult koostatud väärteoprotokoll ? sellest ei nähtu, kus ja millal tegu toime

pandi, kas puudus arsti ettekirjutus ja kas täidetud on subjektiivne koosseis. Maakohus on väljunud väärteoprotokollis toodud

teokirjeldusest ning asunud tuvastama faktilisi asjaolusid, leides, et tegu pandi toime Paides ning et A. A.-l puudus arsti

ettekirjutus narkootilise aine tarvitamiseks.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. A. A. kaitsja on esitanud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2008. a määruse peale, millega

ringkonnakohus jättis A. A. määruskaebuse VTMS § 191 p 12 alusel läbi vaatamata ja tagastas määruskaebuse esitajale.

Vastavalt VTMS § 196 lg-le 4 tuleb võtta Riigikohtule esitatud määruskaebus menetlusse, olenemata sellest, kas

määruskaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et väärteoasja lahendamisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või

on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Seega kontrollib Riigikohus, kas Tallinna Ringkonnakohus jättis A. A.

määruskaebuse läbi vaatamata seaduslikult ja põhjendatult.

11. Väärteomenetluse seadustiku § 191 p 12 kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse

lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud maakohtu määrus määruskaebe korras vaidlustatav (v.a juhul kui vaidlustatakse

konfiskeerimise kohta tehtud määrust). Kaebuse esitaja on seisukohal, et selline piirang rikub menetlusaluse isiku kaebeõigust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selle väitega ei nõustu. Menetlusalusele isikule oli tagatud võimalus esitada VTMS § 78 alusel

kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mida menetlusalune isik ka kasutas. Pärnu Maakohus vaatas esitatud kaebuse

sisuliselt läbi ning tegi põhjendatud lahendi. Oluline on seejuures asjaolu, et A. A. suhtes toimub menetlus edaspidi alaealiste

komisjonis ning ka selles on ette nähtud kaebemenetlus. Seega ei ole A. A. suhtes veel tehtud lõplikku lahendit. Eelnevast

lähtudes leiab Riigikohus, et Tallinna Ringkonnakohus, tuginedes VTMS § 191 p -le 12, on põhjendatult jätnud esitatud

määruskaebuse läbi vaatamata.

12. Juhindudes VTMS § 194 lg-le 3 ja § 174 p-le 1 jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2008. a

määruse A. A. määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg