Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-16-08 AI generated

3-3-1-16-08 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-16-08
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

21. septembri 2006. a otsusega nr 86 kehtestas Harku Vallavolikogu Muraste külas asuva Mati Kohlap esitas planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 alusel halduskohtule kaebuse planeeringu

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-16-08 · Riigikohus: 21. septembri 2006. a otsusega nr 86 kehtestas Harku Vallavolikogu Muraste külas asuva Mati Kohlap esitas planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 alusel halduskohtule kaebuse planeeringu

Keywords

AI generated
unreasonableness of return to Afghanistan visa delayed asylum application phased planning deportation despite health issues safe return
AI generated
3-12-2489/68
20.03.2007 esitas Toomiku tee 22 kinnistu omanik R.K.
3-09-411/16
Ülenurme Vallavolikogu 10.veebruari 2009.a.
3-20-1609/2
Rae Vallavalitsus otsustas 23.07.2020 korraldusega nr 972 „Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine“ vastu võtta Kurna külas Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ja suunata see avalikule väljapanekule. 27.08.2020 saabus Tallinna halduskohtule XX ja YY kaebus Rae Vallavalitsuse 23.07.2020 korralduse nr 972 „Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine“ tühistamise nõudes. Ühtlasi paluvad kaebajad esialgse õiguskaitse korras keelata Rae Vallavalitsuse 23.07.2020 korraldusega nr 972 vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine või peatada avalik väljapanek, mis on kavandatud perioodiks 31.08.2020 – 14.09.2020. Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt on tasutud kokku riigilõiv summas 60 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
3-17-921/22
10.03.2015 korraldusega nr 117 on Vihula Vallavalitsus algatanud OÜ Maryp (edaspidi kolmas isik) taotluse alusel detailplaneeringu koostamise Vihula valla (edaspidi vastustaja) Vainupea külas asuvale Salme kinnistule ning võtnud 29.09.2015 korraldusega nr 372 selle vastu. Detailplaneeringu väljapanek toimus 27.11.2015 kuni 11.12.2015 ja avalik arutelu 14.12.2015 ning 10.03.2016 võttis Vihula Vallavolikogu selle kehtestamise kohta vastu otsuse nr 112. Halduskohtusse esitatud kaebuse järgselt leidis volikogu, et planeerimismenetluses on olnud mitmeid puudusi ning tunnistas seetõttu oma 13.10.2016 otsusega nr 144 (tl 27-29) Salme kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse kehtetuks ja määras, et vallavalitsus peab läbi viima uuendatud menetluse alates 29.09.2015 korralduse nr 372 jõustumisele järgneva detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamisest. 08.11.2016 kuni 22.11.2016 korraldati uus detailplaneeringu väljapanek, 23.11.2016 toimus selle avalik arutelu, 23.12.2016 koostati vastuväidete ja ettepanekute alusel detailplaneeringu muutmise ettepanek ja 17.01.2017 esitati vallavalitsusele muudatustega planeering. Peale detailplaneeringu arutelu korraldamist andis Lääne-Viru maavanem vastustajale 03.04.2017 saadetud kirjaga nr 12- 2/17-125-5 planeeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku selle kehtestamiseks (tl 23-24) ning Vihula Vallavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 168 (tl 13-14) kehtestati detailplaneering muudetud kujul.
3-17-1092/103
Tallinna Linnavolikogu kehtestas 20.04.2017 otsusega nr 40 Haabersti linnaosa üldplaneeringu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-16-08

Otsuse kuupäev

12. mai 2008

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

Mati Kohlapi (Kohlap) kaebus Harku Vallavolikogu

21. septembri 2006. a otsuse nr 86 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2007. a otsus haldusasjas

nr 3-06-2062

Menetluse alus Riigikohtus

Mati Kohlapi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Mati Kohlapi kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2007. a otsus ja jätta jõusse Tallinna

Halduskohtu 30. aprilli 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-2062.

Mõista Harku Vallavolikogult Mati Kohlapi kasuks välja apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluse kulud 20 060 kr.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21. septembri 2006. a otsusega nr 86 kehtestas Harku Vallavolikogu Muraste külas asuva

maaüksuse Sauna 8a detailplaneeringu.

2. Mati Kohlap esitas planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 alusel halduskohtule kaebuse planeeringu

kehtestamise otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud haldusaktil

järgmised puudused:

a) haldusakt on motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Vaidlustatud otsuses puuduvad selgitused

planeerimismenetluse käigus ilmnenud asjaolude kaalumise ning lahendamise kohta. Otsuses

kajastub vaid paljasõnaline väide, mille kohaselt kinnisasja omaniku huvid kaaluvad üles teiste

isikute huvid. Haldusakti toimikust puuduvad 10 lehte kohalike elanike allkirjadega. Seega ei ole

vastustaja nimetatud tõendit kaalumisel arvesse võtnud. Arvesse pole võetud asjaolu, et

detailplaneeringuala jääks Harku Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud ning Vabariigi Valitsusele

vastuvõtmiseks esitatud uue piiriettepaneku kohaselt looduskaitsealuse Muraste pargi alale;

b) detailplaneeringuga ettenähtud 1052 m2 suurune elamukrunt on väiksem Harku valla

arengukavaga soovituslikult ettenähtud krundisuurusest (2000 m2, erandina 1500 m2). Arengukaval

ei ole enne valla uue üldplaneeringu kehtestamist küll juriidilist mõju, kuid see kajastab tulevikku

suunatud avalikku huvi. Erandi tegemine viidatud reeglist on motiveerimata;

c) planeeritav elamu asub Muraste heitveepuhasti 100-meetrises sanitaarkujas, kuhu on keelatud

ehitiste püstitamine. Ka vaidlustatud otsuses on märgitud, et planeeringulahenduse saab ellu viia alles

pärast puhasti likvideerimist. Seega saab planeeringu ellu viia alles teadmata ajal tulevikus, mil

asjaolud võivad olla olulises ulatuses muutunud. Heitveepuhasti likvideerimine oleks vastuolus

Harku valla üldplaneeringuga;

d) Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond ei ole vaidlustatud planeeringut kooskõlastanud -

planeeringu kooskõlastus kehtib üksnes heitveepuhasti likvideerimisel, mida pole siiani alustatud.

Teised planeeringule antud kooskõlastused ei ole loetavad;

e) Muinsuskaitseameti kirjast nähtuvalt tuleks planeeringuala käsitada miljööväärtusliku alana.

Planeeringus on aga lahendamata on miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimustega seonduvad

küsimused;

f) Keskkonnaministeeriumi info- ja teabekeskuse kirja kohaselt jäävad planeeringualale kaitsealuste

liikide põhja-nahkhiir ja suurkõrv elupaigad. Maa-ameti kirja järgi aga kinnistul kaitstavaid

loodusobjekte pole. Vaidlustatud otsuses on ilma täiendava uurimiseta arvestatud üksnes Maa-ameti

seisukohta;

g) kavandatava elamu ehitusalune pindala ületab planeeringu dokumentides lubatud krundi

maksimaalse täisehituse protsendi. Lubatud on maksimaalselt 157,8 m2 täisehitamine, kavandatud on

aga 160 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga elamu;

h) rikutud on detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamise kohustust. PlanS § 18 lg 2 p 2

kohaselt tuleb avalik väljapanek korraldada lisaks valla keskusele ka vastavas asulas. Muraste külas

planeeringu avalikku väljapanekut ei korraldatud. Planeerimisotsustele omase ulatusliku

kaalutlusruumi tõttu ei saa seda menetlusnõuete rikkumist pidada väheoluliseks.

3. Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2007. a otsusega rahuldati M. Kohlapi kaebus ning tühistati

vaidlustatud otsus. Kohus leidis, et vastustaja on vaidlustatud otsuses piisavalt käsitlenud kaitsealuse

Muraste pargi alaga, looduskaitsealuste liikidega ning ala mänguväljakuna kasutamisega seotud

küsimusi. Samuti on nõuetekohaselt käsitletud planeerimismenetluse käigus esitatud vastuväiteid.

Kohus leidis, et elamukrundi suurust käsitlevad nõuded on soovitusliku iseloomuga ega kehtinud

planeeringu algatamise ajal. Seetõttu ei anna nõuete järgimata jätmine alust vaidlustatud otsuse

tühistamiseks.

Kohus asus seisukohale, et vastustaja on diskretsiooniotsuse langetamisel lisanud sellele HMS § 53

lg 1 p-ga 3 lubatud lisatingimuse heitveepuhasti likvideerimiseks. Vastustaja seletuste kohaselt on

heitveepuhasti likvideerimine juba kavandatud, kuid uue heitveepuhasti ehitustööde venimise tõttu ei

teostunud enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

Kohus leidis, et PlanS § 18 lg 2 p 2 rikkumine oli planeeringute koostamise avalikkust arvestades

oluline menetlusviga. Vastustaja on vaidlustatud otsuses möönnud selle menetlusnõude rikkumist,

kuid pole veenvalt põhjendanud, miks seda tehti ning miks nimetatud rikkumine ei saanud mõjutada

asja otsustamist. Kohalik omavalitsus oli teadlik avalikkuse kõrgendatud huvist vaidlustatud

detailplaneeringu vastu selle algatamisest peale. Harku Vallavolikogule oli esitatud 81 Muraste külas

elava leibkonna (kokku 219 inimese) allkirjastatud avalik seisukoht, milles paluti Muraste pargis

asuvate sotsiaalmaa kruntide sihtotstarbe muutmata jätmist ning liitmist pargi kaitsealaga.

Menetlusnormi täitmata jätmist ei saa põhjendada asjaoluga, et kohalikule omavalitsusele pole teada

ühtki isikut, kelle õigusi rikkumine oleks mõjutanud. Haldusorganil lasus kujunenud olukorras eriline

kohustus teha kõik endast olenev, et planeeringu vastu huvi üles näidanud isikud oleks menetluse

toimumisest informeeritud ning menetlusse korrektselt kaasatud. Kohus leidis, et nimetatud

rikkumise tõttu on vaidlustatud haldusakt õigusvastane ning tuleb tühistada.

Kohus mõistis vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud 23 680 kr. Lisaks mõistis

kohus vastustajalt välja kohtu kantud menetlusdokumentide paljundamise ja väljastamisega seotud

kulud 291 kr.

4. Harku Vallavolikogu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Harku

Vallavolikogu on seisukohal, et vaidlustatud detailplaneeringu menetlemisel järgiti avalikkuse

kaasamise põhimõtet. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldati Tabasalus. Täitmata jäi üksnes

n-ö topeltavalikustamise nõue - planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine lisaks valla keskusele

ka planeeritavas asulas. Detailplaneeringu lahendustega mittenõustunud kohalikud elanikud on

saanud vabalt esitada omapoolseid ettepanekuid. Ei kaebajale, vastustajale ega kohtule ole teada

ühtegi isikut, kes ei oleks saanud planeeringule selle Muraste külas avalikustamata jätmise tõttu

vastuväiteid esitada. Seda väidet kinnitab ka avalikkuse suur huvi Sauna 8a detailplaneeringu vastu.

Avalikkuse aktiivne osalus tõendab, et kellelgi ei olnud planeerimismenetluses osalemine takistatud.

Vaidlustatud otsuse oleks kohus tohtinud tühistada vaid juhul, kui talle oleks teada olnud kasvõi üks

isik, kes ei saanud avalikustamisnõude rikkumise tõttu oma vastuväiteid esitada. Apellandi hinnangul

on ilmne, et detailplaneeringu Muraste külas avalikustamata jätmine ei saanud asja otsustamist

mõjutada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2007. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati. Kohus

leidis, et esimese astme kohtu menetluses ei esinenud sellist menetlusnormide rikkumist, mis tingiks

kohtuotsuse tühistamise HKMS § 45 lg 2 p 2 alusel.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et detailplaneeringu tühistamisega Muraste külas avaliku

väljapaneku korraldamata jätmise tõttu kohaldas kohus vääralt PlanS § 18 lg 2 p-i 2 ning hindas

vääralt tõendeid. PlanS § 18 lg 2 p 2 eesmärgiks on vastava asula elanike informeerimine

detailplaneeringust. Asjas kogutud tõendid annavad aga alust järeldada, et Muraste küla elanikud olid

detailplaneeringust ja selle menetlemisest teadlikud. Muraste küla elanik Val Rajasaar esitas

tähtaegselt vastuväite planeeringule, milles on esitatud M. Kohlapi kaebusega analoogsed

argumendid. Seega on alust arvata, et Harku Vallavalitsusele olid külaelanike seisukohad teada ja

planeeringu avaliku väljapaneku korraldamata jätmine Muraste külas ei viinud asja ebaõigele

otsustamisele. Kohalik omavalitsus on välja selgitanud asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud

ning neid kaalutlusotsuse langetamisel õigesti hinnanud.

Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, jättes M. Kohlapi menetluskulud tema enda kanda.

Harku Vallavolikogu 9814,36 kr suurused kulud õigusabiteenusele jättis kohus M. Kohlapilt välja

mõistmata, leides, et professionaalse õigusabi kasutamine valla poolt ei olnud vältimatu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Mati Kohlap esitas kassatsioonkaebuse, milles esitas järgmised alternatiivsed taotlused:

a) tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused Tallinna Halduskohtus aset leidnud

menetlusnormide rikkumise tõttu ning saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule või

b) tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks või

c) tühistada ringkonnakohtu otsus ning jätta jõusse halduskohtu otsus.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ning rikkunud

menetlusõiguse norme. Tallinna Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui võttis otsuse

tegemisel arvesse heitveepuhasti likvideerimise tööde ajaplaani selgitavaid dokumente, mis vastustaja

esitas alles pärast istungit. Halduskohus ei ole teinud otsust ajaplaani kui tõendi toimikusse võtmise

kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt peab otsus rajanema üksnes neil tõenditel, mida uuriti istungil.

Kassaatori hinnangul kohaldas ringkonnakohus vääralt PlanS § 18 lg 2 p-i 2. Nimetatud sätte eesmärk

ei ole üksnes huvitatud isikute formaalne informeerimine toimuvast planeerimismenetlusest. Seda

eesmärki kannab PlanS § 12 lg 1, mille alusel peab planeeringu koostamist korraldav kohalik

omavalitsus teatama planeeringu algatamisest ning tutvustama planeeringu eesmärke ajalehes. PlanS

§ 18 lg 2 p 2 rikkumisega jättis KOV Muraste küla elanikud ilma õigusest olla ärakuulatud, kuna

neile ei tutvustatud vastuvõetud detailplaneeringu koostamise kaalutlusi. Üksnes

planeerimismenetluse toimumisest teadlik olemine ei võimalda ärakuulamisõiguse tõhusat teostamist,

vajalik on sisulise ja selgitava informatsiooni saamine. Rikkumise tõttu jäid Muraste küla elanike

huvid planeerimisdiskretsiooni teostamisel välja selgitamata ja kaalumata. Ringkonnakohtu otsuses ei

ole põhjendatud, kuidas annavad asjas kogutud tõendid aluse järelduseks, mille kohaselt Muraste küla

elanikel oli soovi korral võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Tegemist ei ole menetlusnormide

vähetähtsa rikkumisega HMS § 58 tähenduses. Planeerimismenetluse ulatusliku diskretsioonilisuse

tõttu on huvitatud isikute kaasamine ja ärakuulamine eriti oluline. Samuti lisab rikkumisele olulisust

kohalike elanike kõrgendatud vastuseis planeeringu kehtestamisele. Silmas tuleb pidada seda, et 81

Muraste külas elava leibkonna allkirjastatud pöördumine ei puudutanud konkreetset

planeeringulahendust, mida pöördumise koostamise ajaks ei olnud veel kusagil avalikustatud.

Pöördumine puudutas planeeringuala üldiselt, selles tehti ettepanek Muraste pargi säilitamiseks.

Kassaator on endiselt seisukohal, et planeeringu kehtestamise otsus on nõuetekohaselt motiveerimata.

Otsuses ei kajastu kohalike elanike poolt tõstatatud probleemid.

7. Harku Vallavolikogu esitatud vastuse kohaselt on kassatsioonkaebus põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata. Vastustaja leiab, et kassaator on vaidlustanud halduskohtu otsusega tuvastatud

asjaolusid, mida ta apellatsiooni korras ei vaidlustanud. Ainsaks küsimuseks, mis apellatsiooni korras

vaidlustati, on PlanS § 18 lg 2 p 2 kohaldamine. Vastustaja leiab, et asja lahendamisel halduskohtus ei

esinenud olulisi menetlusnormide rikkumisi. Kaebajal oli võimalik heitveepuhasti likvideerimise

plaane selgitava töövõtulepinguga tutvuda halduskohtu istungil. Lisaks pole kaebaja esitanud ühtegi

sisulist vastuväidet töövõtulepingu suhtes.

Vastustaja hinnangul kohaldas ringkonnakohus õigesti PlanS § 18 lg 2 p-i 2. Sauna 8a

detailplaneeringu menetlemisel järgiti avalikkuse kaasamise põhimõtet. Rakendamata jäi üksnes

PlanS § 18 lg 2 p-st 2 tulenev topeltavalikustamise nõue. Detailplaneeringu lahendusega

mittenõustunud kohalikud elanikud on saanud vabalt esitada omapoolseid ettepanekuid, mida

kinnitab ka 81 leibkonna pöördumine. Vastustajale teadaolevalt pole ühtegi isikut, kes ei oleks saanud

oma ettepanekuid planeeringu Muraste külas avalikustamata jätmise tõttu esitada. Seda tõendab ka

kohalike elanike esitatud pöördumine. Seega ei toonud planeeringu Muraste külas avalikustamata

jätmine kaasa avalikkuse kaasamise nõude rikkumist.

8. Kolmas isik Pavel Stalmakov palub Riigikohtule esitatud vastuses kassatsioonkaebus rahuldamata

jätta. Kolmas isik leiab, et kohtumenetluse normide rikkumist ei esinenud. Kolmas isik nõustub

ringkonnakohtu seisukohaga PlanS § 18 lg 2 p 2 eesmärgi osas ning leiab, et Muraste küla elanikel oli

võimalik planeeringuga tutvuda Tabasalus. PlanS § 18 lg 2 p 2 on kolmanda isiku hinnangul

ebaõnnestunult sõnastatud ning kohalikule omavalitsusele ebamõistlikult koormav. Lisaks leiab

kolmas isik, et planeering oleks samal kujul kehtestatud ka juhul, kui avalik väljapanek Muraste külas

oleks toimunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. PlanS § 18 lg 2 p 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu avalik väljapanek korraldada valla keskuses ja

vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6

lg 2 kohaselt on asulaks ka küla. Käesolevas asjas vaidlustatud detailplaneering koostati Harku vallas

Muraste külas asuva Sauna 8a maaüksuse hoonestamiseks. Harku Vallavalitsus korraldas planeeringu

avaliku väljapaneku valla keskuses Tabasalus, kuid jättis korraldamata avaliku väljapaneku Muraste

külas. Vaidluse mõlemad osapooled nõustuvad, et vallavalitsus rikkus sellega planeeringu

menetlemise nõudeid. Pooled on aga eri meelt selle rikkumise tagajärgede osas. Harku Vallavalitsus

leiab, et Muraste külas planeeringu väljapaneku korraldamata jätmine ei saanud mõjutada asja

otsustamist ega too seetõttu HMS § 58 kohaselt kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kaebaja

leiab seevastu, et tegemist oli menetlusnormi olulise rikkumisega.

10. Menetlusnormi rikkumise olulisuse üle otsustamiseks tuleb kõigepealt välja selgitada normi

eesmärk. Ringkonnakohus asus seisukohale, et PlanS § 18 lg 2 p 2 eesmärk on vastava asula elanike

informeerimine detailplaneeringust. Kolleegiumi arvates ei ole see nimetatud sätte ainus eesmärk.

11. PlanS § 18 lg 9 kohaselt pannakse avalikul väljapanekul koos planeeringuga välja planeeringule

antud kooskõlastused ning planeeringu koostamist korraldava maavanema või kohaliku omavalitsuse

seisukohad kooskõlastamisel esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta. PlanS § 19 kohaselt on

detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus kaks nädalat. Selle aja vältel on igal isikul õigus

esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta (PlanS § 20 lg 1). Avaliku väljapaneku ja

avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja

täiendused (PlanS § 21 lg 4). Seega ei toimu avaliku väljapaneku käigus mitte üksnes avalikkuse

informeerimine planeeringust, vaid ka avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse. Avalikku

väljapanekut ei saa käsitada juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele.

Väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik planeering valmib alles koostöös

avalikkusega.

PlanS § 3 lg 1 kohaselt on planeeringute koostamine avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada

huvitatud isikute õigeaegne informeerimine ja kaasamine planeeringu koostamisse.

Planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve

arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks

planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks (PlanS § 1 lg 2). Nimetatud eesmärgi saavutamiseks

on vältimatult vajalik avalikkuse tõhus kaasamine planeerimismenetlusse. Seetõttu peab haldusorgan

tegema planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel omalt poolt kõik võimaliku, et huvitatud

isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda. Kuivõrd planeeringuala lähiümbruse elanike huvitatust

planeeringust saab eeldada, näeb planeerimisseadus ette detailplaneeringu avaliku väljapaneku

korraldamise just selles asulas, kus planeeritav maaüksus paikneb.

12. Kolleegium on ka oma varasemates lahendites rõhutanud avalikkuse tõhusa kaasamise olulisust

planeerimismenetluses. 18. veebruari 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 leidis kolleegium, et

planeerimisotsustele omase ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on isikute õigeaegsel kaasamisel ja

ärakuulamisel planeerimismenetluses suurem roll, võrreldes tavapärase haldusmenetlusega (p 6).

6. novembri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02 selgitas kolleegium, et planeerimismenetluse

üheks eesmärgiks on ka planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve

ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks

on puudutatud isikutele ja avalikkusele planeerimismenetluse erinevate etappide käigus ette nähtud

võimalus oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende

arvessevõtmist kaaluda (p 16).

13. Kolleegium on seisukohal, et selles asjas ei ole haldusorgan täitnud kohustust teha kõik endast

olenev huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks planeerimismenetlusse. Kuivõrd lõplik

planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega, ei saa välistada võimalust, et avalikkuse

nõuetekohase kaasamise korral oleks lõpptulemus kehtestatud planeeringust erinenud. Seetõttu ei

kohaldu HMS § 58. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et olukorras, kus vallavolikogule

oli Muraste külas elava 81 perekonna nimel esitatud planeeringuala puudutav pöördumine, tuli

kohalikul omavalitsusel suhtuda avaliku väljapaneku korraldamise kohustuse täitmisse eriti

vastutustundlikult.

14. Kolleegium möönab, et võib esineda olukordi, kus PlanS § 18 lg 2 p-s 2 sätestatud

detailplaneeringu vastavas asulas väljapanemise nõude formaalne järgimine on praktilistel

kaalutlustel raskendatud või ebamõistlik. Sellisel juhul võib haldusorgan otsida mõistlikke

alternatiive, pidades siiski silmas kohustust teha kõik endast olenev, et planeeringuala lähiümbruse

elanikud tõhusal ja isikuid võimalikult vähe koormaval viisil planeerimismenetlusse kaasata.

15. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse ka põhjusel, et ringkonnakohus ei tühistanud

halduskohtu otsust menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu

seisukohaga, et asjas ei esinenud sellist menetlusnormide rikkumist, mis tingiks halduskohtu otsuse

tühistamise HKMS § 45 lg 2 p 2 alusel. Kolleegium ei korda üle ringkonnakohtu põhjendusi.

16. Kuna kolleegium teeb otsuse ilma asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb HKMS § 93 lg 4 alusel

otsustada menetluskulude jaotuse üle. Halduskohus mõistis Harku Vallavolikogult M. Kohlapi kasuks

välja 23 600 kr õigusabikulude ning 80 kr riigilõivu hüvituseks. Lisaks mõistis kohus Harku

Vallavolikogult välja 291 kr kohtu poolt kantud menetlusdokumentide paljundamise ja väljastamisega

seotud kulusid. Kuna halduskohtu otsus jääb jõusse, tuleb Harku Vallavolikogul nimetatud kulud

tasuda halduskohtu otsuse alusel. Apellatsiooniastmes taotles M. Kohlap täiendavalt 11 800 kr

õigusabikulude väljamõistmist Harku Vallavolikogult (toimiku III köite lk 143). Kassatsiooniastmes

taotles M. Kohlap õigusabikulude väljamõistmist 8260 kr ulatuses (toimiku III köite lk 219). HKMS

§ 92 lg 1 alusel rahuldab kolleegium M. Kohlapi taotlused ning mõistab Harku Vallavolikogult tema

kasuks välja täiendavalt 20 060 kr. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90

lg 2 esimese lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque